läti kirjandus

  • Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis

    Käesoleval näitusel eksponeeritakse tema rikkalikust loomepärandist läbilõiget, mis kätkeb endas erinevaid teemasid ja materjaliilu. Seekordses valikus on kasutatud põhiliselt Tartu Kunstimuuseumi fondides olevaid töid. Väljapaneku kaks puuskulptuuri said restaureeritud tänu Eesti Kunsti Toetusfondile.

    Anton Starkopf õppis kunsti Münchenis 1911-1912 ja Pariisis 1912-1913. Saksamaalt läbisõidul arreteeriti ta 1914. aasta augustis kui vaenuliku riigi alam ja interneeriti väikelinnas Wehlenis. Tänu eestkostele avanes tal võimalus töötada sealses kiviraiumistöökojas ning jätkas 1916-1918 töötamist sõjavangist kiviraidurina Rathenis,  Dresdenis, Berliinis. Tundub, et seal saadud tööalased kogemused aitasid tal end kodumaalgi kergemini skulptorina teostada.

    1918 saabus Starkopf kodumaale ja järgmisel aastal aitas kunstnikel A. Tassa, K. Mäe, A.Vabbega  luua kunstikool „Pallas”, kus töötas skulptuuriõpetajana 1919-1940 ja direktorina 1929-1940, hiljem Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppeala ja skulptuurikateedri juhataja ning direktorina.. Eriliselt tuleb  tunnustada teda kui „Pallase” direktorit, kes vaatamata rasketele aegadele oskas kooli majandada. Starkopfi kui võimeka ja nõudliku pedagoogi käe alt võrsus terve rida isikupäraseid  skulptoreid, nagu F. Sannamees, H. Halliste, J. Hirv, A. Vomm, E. Jõesaar, E. Roos, jt.

    A. Starkopf esines esmakordselt Eestis 1914. aastal, võttes alates 1919. aastast pidevalt osa kunstinäitustest nii Tartus kui mujal Eestis, samuti   eesti kunsti väljapanekutest mitmel pool Lääne-Euroopa kunstikeskustes. Starkopfi looming on algusest peale mitmekesine: ümarplastikas  ja reljeefis figuurid, portreed, loomaskulptuurid, hauasambad, pisiplastika. Materjalide valik on samuti aukartust äratav: puu, pronks, graniit, marmor, liivakivi, betoon, puumass, keraamika, tina, galvanoplastika.

    Näitusega kaasnevad skulptuuri töötoad kuraatori A. Seppeti juhtimisel.

    Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis jääb avatuks 7. juunini.

     

  • Vanemuine annab balletijuubeli puhul välja raamatu ja DVD

    Rohkem kui 180-leheküljelise ajalooraamatu koostajaiks on Vanemuise balletijuht Mare Tommingas ja balletitoimetaja Kai Kangur, teose toimetas teatri kirjandusala juhataja Anu Tonts ning kujundas Aide Eendra. Raamatus kasutatud fotod pärinevad Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumist ning Vanemuise teatri arhiivist, samuti paljude tuntud balletisuurkujude erakogudest.

    DVD-le „Vanemuise ballett 70“ on talletatud filmikatkendid 44 balleti- ja tantsulavastusest, mis nende aastate kestel on Vanemuises lavale jõudnud. Vanim filmikatkend pärineb 1950. aastal esietendunud balletilavastusest „Kalevipoeg“, koreograaf-lavastajaks Ida Urbel. Värskeim lavastus on aga 2008. aastast, kui esietendus praegugi Vanemuise repertuaaris olev balletilavastus „Uinuv kaunitar“, koreograaf-lavastajaks Pär Isberg Rootsist.

    DVD on salvestatud Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) stuudios ERR-i ja Vanemuise teatri arhiivimaterjalide põhjal, režissöör on Ruti Murusalu.

    Teatrijuht Paavo Nõgene sõnul on Vanemuine viimastel aastatel andnud välja mitmeid olulisi teatriajalooteemalisi raamatuid, samuti CD- ja DVD-plaate. „Teatri üks olulisi ülesandeid on ka ajaloo tarvis oma tegemiste jäädvustamine ja talletamine,“ rääkis Nõgene. „Usun, et see mahukas raamat ja samuti innovatsiooniaasta puhuks nii sobiv digitaalne ajalooraamat on väärikad sammud selle ülesande täitmisel.“

    Vanemuise eesti- ja ingliskeelse balletiraamatu koos DVD-ga saavad teiste hulgas kingituseks ka kõik Euroopa suuremad ooperi- ja balletiteatrid, kinnitas Nõgene.

    4. märtsil 1939 astus Vanemuise teatri tantsurühm publiku ette esimese balletilavastusega, Ida Urbeli lavastatud „Karnevalisüidiga“ Pjotr Tšaikovski muusikale. Seda päeva loetakse ühtlasi Vanemuise tantsuteatri alguseks. Läbi ajaloo on Vanemuisel olnud kolm peaballettmeistrit ja balletijuhti: aastail 1957–1974 Ida Urbel, 1974–1997 Ülo Vilimaa ja alates aastast 1997 Mare Tommingas.

    Vanemuise teatri suures majas esietendub kolmapäeval, 4. märtsil koreograaf-lavastaja Ruslan Stepanovi tantsulavastus „Kevade“, millega Vanemuise teater tähistab oma balletitrupi 70. sünnipäeva. Oskar Lutsu kuulsal „Kevadel“ põhinevale tantsulavastusele on originaalmuusika kirjutanud Ardo Ran Varres.

     

     

     

  • Vanemuine pakub teatrikuu etendustele pileteid 100 krooniga

    Vanemuise teatri müügijuhi Maarika Pokineni sõnul on võimalik osta 100-kroonise hinnaga teatripileteid üksnes Tartust Vanemuise teatrimajade kassadest. Soodushind kehtib vaid pileti kohesel väljaostmisel kassast ega laiene varem broneeritud piletitele.

    „Otsustasime alustada teatrikuud kingitusega meie teatrisõpradele,“ selgitas Pokinen.

  • Tallinn Music Week ja Eesti Muusika Kevad 26.-28. III

    Tallinn Music Week on Eesti muusika festival, mis on võtnud nõuks tõestada, et viimastel aastatel on meil siin välja ilmunud uus ja optimistlik põlvkond poisse-tüdrukuid, kes suudavad mõelda väljaspool väikeriigi kinnismõtteid, ajada oma asja, genereerida julgeid ideid ja teha bändi. Siin ongi nüüd kõigi teie võimalus – kiirelt end Eesti muusika ja bändindusega kurssi viia, sest Tallinn Music Week on nagu Eesti muusika intensiivkursus! Kolme õhtuga 60 bändi kümnel laval, üle terve linna. Tõsi ta on, valik saab olema raske, sest toimumas on palju, aga haarake programmid agaralt näppu ja kiirustage kevadisse Tallinna-öösse bände avastama.

    Sel korral ei uuri aga Eesti muusikat mitte ainult me ise, vaid klubides hakkate te nägema ka kaelakaartidega tähtsaid muusikategelasi üle Euroopa, kes on kõik just selle pärast Tallinnasse kohale sõitnud, et Eesti musaelule pilk peale visata. Tegijaid-otsustajaid on olulistelt showcase-festivalidelt nagu EuroSonic, Popkomm, The Great Escape, by:Larm, Cologne On Pop, Spot Festival ja Music & Media, korraldajaid mainekatelt festivalidelt nagu London Jazz, Pori Jazz, Sziget Festival, Provinssirock, Ilosaarirock jne., lisaks promootoreid, mänedžere, agente, plaadifirmasid, kirjastajaid ja muusikameediat – kõik põnevil, mis sel Eestil siis pakkuda ka on.

    Innustatuna Eesti noorukese laulja Kerli (Universal) hiljutisest rahvusvahelisest edust, astuvad bändid-lauljad-pillimehed rahvusvaheliste külaliste ja kodupubliku ette oma parima kavaga.
    Festivali kavas on MTV New Sound of Europe 2007 võitjad Bedwetters, kohalikud superstaarid Tanel Padar & The Sun, plaadifirma Stupido veteranid J.M.K.E., John Peeli lemmikud Röövel Ööbik, kohalikud industriaalmetali ristiisad Pedigree, Soome-Eesti elektro-pop duo Popidiot, tipp-pianist Rein Rannap ja viiulivirtuoos Tiit Kikas, punk-friikshow punt Stella ning lai valik teisi artiste, jazzist metalini. MTV esitletud õhtu klubis Hollywood kannab stiilselt välja ka baltikum-nordic liini, mahutades programmi lisaks kohalikele talentidele ka MTV Baltic eduloobändi Happyendless Leedust ning Soome elektro-punk-rock bändi Disco Ensemble (Fullsteam / Vertigo).

    Kõigele lisaks, on Tallinn Music Weeki toetaja ja partner Skype pannud välja Eesti bändidele veel ühe lisapreemia – rahaline auhind artistile, kel Skype’i ja väljamaa külaliste arvates enim rahvusvahelist potentsiaali. Auhind pannakse välja, et pakkuda bändile võimalus midagi kohe oma karjääri heaks ära teha: salvestada video või album, palgata välisprodutsent või saada mõnel muul moel tuul tiibadesse.

    Ürituse õnnestumiseks on korraldaja Helen Sildna (Musiccase/BDG) ühendanud jõud Eesti põhiliste festivalide ja korraldajatega, nagu Rabarock, Jazzkaar, Viljandi Folk, Elwood Muusik, Hea Uus Heli, Schilling ning Hard Rock Laager. Helen kommenteerib: „Eesti muusikas on viimastel aastatel paljugi põnevat toimunud. Loomulikult innustab meid kõiki ka Kerli Kõivu edu maailmas – taas üks tõestus, et kui sul on idee, anne ja piisavalt julgust, siis ongi kõik võimalik. Tallinn Music Week plaanib näidata maailmale julget ja innovatiivset Eestit, kes suudab, julgeb ja oskab mõelda väljaspool harjumuspäraseid kinnismõtteid. Muusikatööstuse seisukohalt oleme me siin täiesti puutumata-rikkumata saareke, talent ja muusika on olemas, aga muusikaäri infrastruktuur on välja kujunemata, tänapäevamaailmas, kus aga kogu muusikatööstus on sunnitud uusi mudeleid otsima, oleme ehk mõnes mõttes isegi erilises situatsioonis, võime hüpata üle standardlahendustest, mis nagunii enam ei toimi ja suunduda kohe uute ideede juurde. Just sel põhjusel on mul siiralt hea meel meie edumeelsete partnerite üle nagu Tallinn2011, Skype, Innovatsiooniaasta ja eesti uuenduslikum hotell Nordic Hotel Forum – meid kõiki ühendab tahe midagi hoopis teistmoodi teha.

    Tallinn Music Week’i toetajad on Tallinn2011, Nordic Hotel Forum, Skype, Innovatsiooniaasta, Eesti Autorite Ühing, EAS, Kultuuriministeerium, MTV, Raadio2, Rada7.ee

    Piletid kontsertidele on müügil Piletilevis kolmapäevast, 4.märts kell 10:00. Seminarile saab registreeruda www.tallinnmusicweek.ee

    Hoia ennast festivali tegemistega kursis:
    www.tallinnmusicweek.ee

    Kohtume kevadises märtsi-öös Tallinna linna peal bändijahil!
    26-28 märts võid kalendrisse kohe ära märkida.

    Kommentaare:

    Sten Tamkivi, Skype Eesti juht:
    Tarkvara on looming. Samamoodi on seda Eesti disain, arhitektuur, finantsteenused ja muusika. Maailmatasemel looming väärib aga võimalust sedasama maailma vallutada. Kui me laseme siin loodud pärlitel tuhmuda ja kui meil pole julgeid visioone oma paremate palade maailma viimiseks, siis ei kaota ainult maailm. Kaotame ka meie ise. Tallinn Music Weeki toetades tahame anda oma panuse võimsate asjade õnnestumisse.

    Aivar Tõnso, Tallinn2011 muusikaprojektide programmijuht:
    Sihtasutuse Tallinn 2011 jaoks on Tallinn Music Week esimene täitsa uus projekt, mida üheskoos idee autoriga on ellu kutsutud. Loodame, et aastaks 2011 kujuneb festival üheks Kultuuripealinna aasta muusikaprogrammi põhisündmuseks, mis muudab Eesti muusikaelu rahvusvahelise muusikamaailma üheks lahutamatuks osaks ja seda mitte ainult üksikute tippude tasandil, vaid üleüldiselt.

    Anne Erm, Jazzkaare festivali peakorraldaja:
    Eesti Jazz on viimastel aastatel hoogsalt edenenud. Palju on noori talente ja uusi projekte, mis väärivad maailmale tutvustamist. Kuna tänapäeval on muusikastiilid üksteise mõjusfääris, siis on vahel isegi raske öelda, kust läheb džäss üle maailmamuusikaks, rokiks või nüüdismuusikaks. Seepärast on võimalik Tallinn Music Weeki kahe õhtu jooksul kuulata kõike. Siia, üsna Euroopa serval asuvasse maanurka, ei satu produtsendid ja kontserdikorraldajad just tihti. Ja kui Eesti džässmuusikud esinevadki Norras, Pariisis või Moskvas, siis sealt neid üles otsida on sama hea, kui otsida nõela heinakuhjast. Teeme Eesti muusika Euroopale tuttavaks.

    Kristo Rajasaare, Rabarocki festivali peakorraldaja:
    50 aastat nõukogude terrorit ei möödunud valutult kellelegi Eestis, ka mitte popmuusikale. Õigemini – popkultuuril lääne tsivilisatsiooni mõistes ei lastudki tekkida. Meie vanimad pillipoed, rokiklubid ja festivalid on kümneaastased. Veel mõni aasta tagasi oleks Eesti bändide showcase-festival tundunud parimal juhul lihtsalt veidrusena. Täna on pilt hoopis rõõmsam – on väga palju artiste, keda on tõesti POINTI siia vaatama tulla.

    Ingrid Kohtla, MTV Eesti PR & marketingi juht:
    MTV Eesti kui osa MTV Baltikumist on järjekindlalt tutvustanud kohalikke potentsiaalikamaid artiste – meinstriim-popist padu-indini – kogu Baltikumis ning lennutanud mõned silmapaistvamad omamaised muusikavideod ka teiste Euroopa MTV-de mängukavadesse. Ent üksikutest sähvatustest ei piisa, et agressiivses konkurentsis läbi lüüa. Muusikavideo, see paari minutisse surutud saundi & visiooni sulam on endiselt pea geniaalne promotsioonivahend, ent ta ei eksisteeri vaakumis, vaid annab jätkusuutlikku tulemit siiski vaid artisti toetava leibeli, managemendi jne toel. Iga MTV’s, nädalalehes New Musical Express või mõnel ülemaailmsel popmuusikatööstuse sümpoosiumil promotud “Next Big Thing”
    käivitajaks on professionaalide armee. Kui kohalik anne ja ambitsioon, mida TMW showcase’idel leidub lademeis, kohtub professionaalse muusikatööstuse võtmemehhanismidega, pole sugugi võimatu, et tulemuseks on miski, mis omab ka globaalset potentsiaali. Kui toimiva väljundi leiab kasvõi mõni esoteeriline nišiartist, võib öelda, et meie kiratsev muusikaeksport on TMW abil saanud uue hingamise.

    Gunnar K. Madsen, Taani muusikatööstuse alustalade rajaja ning Danish Rock Councili juht:
    Minu soovitus on, et Eesti muusikud ja tööstus töötaksid poliitilistes küsimustes koos, et jõuda samale tase
    mele, kuhu peaaegu kõigis Euroopa riikides on suure tööga juba jõutud. Selles mängus on raske võita, aga palju rohkem võite kaotada, kui ei paranda oma kultuuri- ja muusikaettevõtluse infrastruktuuri.

    Johan Holst, ülemaailmse publishing firma Sony ATV talendiotsija (A&R):
    Meile kui song publishing firmale ei ole Tallinn Music Week mitte ainult fantastiline võimalus oma naabrite ja nende muusikaga tutvuda, vaid tulla ja rääkida Eesti muusikatööstusele, mida me täpselt teeme ja keda esindame, nii oma rahvusvahelises autorite kataloogis kui ka uute ja noorte skandinaavia lugudekirjutajate seas, kellega töötame. Eelkõige aga, et tutvuda uue Eesti talendiga ja kohaliku muusikatööstusega.

    Juha Kyyrö, agentuuri Fullsteam asutaja ja direktor:
    Ma ootan Tallinn Music Weeki põnevusega. Vaatamata sellele, et meie, soomlased, elame Eestile nii lähedal, ei tea me Eesti muusikast just palju. Nii et saab olema tõeliselt põnev näha, mis Eesti bändidel pakkuda on.

    Paul Pihlak, Elwood Muusik
    Eestis leidub piisavalt karismaatilisi artiste, kes ei löö vedelaks ühegi publiku ees. Kui me saame üle oma alaväärsuskompleksidest, kui meie kultuuripoliitika üle otsustajad hakkavad muusikale vaatama avarama pilguga, kui Eesti ettevõtjatel tekib arusaam selle tööstuse strukturaalsest olemusest ja rahvusvahelistest mängureeglitest. Tallinn Music Week on vajalik samm, et need muutused võiksid kunagi juhtuma hakata. Meil kõigil on sellest ainult võita.

    Helen Sildna, Tallinn Music Week korraldaja:
    Eesti muusikas on viimastel aastatel paljugi põnevat toimunud.
    Loomulikult innustab meid kõiki ka Kerli Kõivu edu maailmas – taas üks tõestus, et kui sul on idee, anne ja piisavalt julgust, siis ongi kõik võimalik. Tallinn Music Week plaanib näidata maailmale julget ja innovatiivset Eestit, kes suudab, julgeb ja oskab mõelda väljaspool harjumuspäraseid kinnismõtteid. Muusikatööstuse seisukohalt oleme me siin täiesti puutumata-rikkumata saareke, talent ja muusika on olemas, aga muusikaäri infrastruktuur on välja kujunemata, tänapäevamaailmas, kus aga kogu muusikatööstus on sunnitud uusi mudeleid otsima, oleme ehk mõnes mõttes isegi erilises situatsioonis, võime hüpata üle standardlahendustest, mis nagunii enam ei toimi, ja suunduda kohe uute ideede juurde. Just sel põhjusel on mul siiralt hea meel meie edumeelsete partnerite üle nagu SKYPE, Innovatsiooniaasta, Tallinn2011 ja eesti uuenduslikum hotell Nordic Hotel Forum – meid kõiki ühendab tahe midagi hoopis teistmoodi teha.

     

  • Eesti parimad loovjõud asuvad päästma Eestit koleda kriisikolli küünte vahelt!

    Iga projektis osalenu on saanud puhtad T-särgid, et siis oma sõnum ja suhe hetkeolukorda riidele tulistada. Võtke seda kui teraapiat või vaktsiini, mis aitab inimhingi laostavast kriisiolukorrast üle olla! Julgelt oma kriisihirmudele ja kriisirõõmudele kuju andmine aitab võimaluse ruineerivale jamale koht kätte näidata. Ning hiljem oma sõnumit ka uhkusega kanda!   

    Näha saab tarbimisjärgset pohmelli, koondamise kibedust, kartulikoorte tagasitulekut ja süvenedes võib ka aduda, et õhus on diskussiooni algeid, uusi väärtusi, lootust ja midagi veel…   

    Projekti korraldustiim tänab T-särkide eest firmat Marketing Services Eesti OÜ (www.mseesti.ee)     

    27. veebruarist – 8. aprillini 2009 Rotermanni kaubanduskeskuse aatriumis  näitus „KRIIS”         

    Kontakt:  Liisi Eesmaa: 55 614 070  Liisa Kivi: 52 01457  

  • Rahvusvaheline lauljate konkurss läheneb

    Juba on avatud registreerimine kõigile noortele ooperilauljatele, kes on sündinud pärast 1. juunit 1975. Klaudia Taevi nim. Konkurss on eriline omasuguste seas, sest juba mitmendat aastat on konkurss avatud ka kontratenoritele.

    Esimeses voorus osalevad kõik nõuetekohaselt registreerunud lauljad, kelle seast 30 parimat kutsutakse juunis Pärnusse teise vooru. Edasipääsemise otsuse teeb žürii vaid audiosalvestuste põhjal, teadmata esitaja päritolu, vanust ega muid andmeid. Selline süsteem aitab tagada valiku objektiivsuse ja ühtlaselt kõrge konkursi taseme.

    Konkursi teises voorus kärbitakse neist pooled, lõppvooru lubatakse edasi vaid kuus parimat. Finaal toimub galakontserdi vormis – iga laulja esitab orkestri saatel kaks aariat ooperiliteratuuri kaunimatest teostest. Lauljate hindamist juhib sel aastal poola sopran Teresa Zylis-Gara, žüriiliikmete seas on mitme Euroopa ooperiteatri juhid.

    Eelmisele konkursile laekus registreerumise lõpptähtajaks 85 taotlust 21 riigist. Lisaks naaberriikidest pärit konkursantidele püüdsid tol korral peapreemiat Kanada, Hispaania, Lõuna-Korea, Ukraina, Hiina, Jaapani, Ungari, Austria, Poola, Kreeka, Itaalia, Valgevene, Gruusia, Israeli, Malaisia ja Küprose lauljad.

    Konkurss Internetis

    Lisainfot konkursi kohta saab aadressilt: www.xxiso.ee/competition , kus on põhjalik ülevaade nii konkursi ajaloost kui tingimustest. Konkursi kodukal on võimalik kuulata ka eelmiste aastate võitjate helisalvestusi ning esmakordselt on võimalik osavõtjaks registreeruda otse interneti teel.

    Samaaegselt esimeste registreerunutega avati ka konkursi ümber koonduva festivali PromFest ametlik videokanal populaarses veebikeskkonnas YouTube. Kodulehel, mille leiab aadressilt www.youtube.com/promfest , on üleval konkursi finalistide salvestused läbi aastate, samuti klipid PromFesti varasematest ooperilavastustest. Võimalik on näha ka viimastel aastatel finaali jõudnud Eesti noorte solistide Oliver Kuusik, Tatjana Romanova ja Angelika Mikk salvestusi.

    Madis Nurms
    PromFest MTÜ
    meediajuht
    +372 5665 3535
    www.promfest.ee

  • 2. ja 3. märtsil Kumu auditooriumis “Opus Tempus”

    “Opus Tempus” on sõna otseses mõttes “pea peale pööratud” tantsulavastus, kus lisaks kahele tantsijale esitavad koreograafilist liikumist ka neli muusikut. Et samas loovad helisid ka tantsijad, rikastuvad etenduse sürrealistlike väljendusvahendite võimalused veelgi. Erinevad professionaalsed oskused ning karakterid lõimuvad laval äraspidiseks ja humoorikaks tervikuks.

    Elekroakustilise Küberstuudio koosseisus musitseerivad ja tantsivad Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf), Ene Nael (klavessiin) ning Monika Mattiesen (flööt). Live-elektroonika ja helirezii Tammo Sumera. “Opus Tempuse” originaalmuusika on kirjutanud Eesti nüüdismuusika säravamaid nimesid Monika Mattiesen.
    Lavastuse valgus- ja kujunduskunstnik on Inga Vares ning jumestuskunstnik on Anu Konze.

    “Opus Tempuse” tööprotsessi esitleti Pärnus rahvusvahelisel ASSITTEJ festivalil oktoobris 2008, esietendused toimuvad 2. ja 3. märtsil 2009 KUMU auditooriumis.

    Lavastuse festivaliversiooni “Opus” esitatakse 19. märtsil Uue Tantsu Festivalil KUMUs.

    koreograafia ja esitus: Mari Mägi ja Kaja Lindal
    muusika: Monika Mattiesen

    harf: Liis Jürgens

    klavessiin: Ene Nael

    kannel: Kristi Mühling

    flööt: Monika Mattiesen

    valgus- ja kujunduskunstnik: Inga Vares

    jumestuskunstnik: Anu Konze

  • Legendaarsed Tartu Muusikapäevad tähistavad 30. sünnipäeva

    Laupäeval 28. veebruaril kell 13. 00 toimub Tallinnas Teatri Puhvetis (Teatri Väljak 3) Tartu Muusikapäevad 30 pressikonverents. Tartu Muusikapäevade 30. aastapäeva ürituste korraldajad Jaan Habicht, Riho Illak, Rein Lang ja Erik Sakkov tutvustavad 30. aprillist kuni 2. maini Tartus toimuva festivali programmi ning esinejaid. Muusikapäevade lahutamatuks osaks saanud muusikuid esindab Jaanus Nõgisto.

    Lisainfo Jaan Habichttel: 56560392

    info@musapaevad.eewww.musapaevad.ee

  • Heino Elleri muusikapreemia kandidaatide esitamine

    H. Elleri muusikapreemiat annab alates 1998. aastast välja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum. Rahalise preemiaga kaasneb ka H. Elleri enda voolitud jalutuskepp. Preemia saajateks võivad olla noored heliloojad nende loomingu eest, samuti interpreedid, muusikateadlased või mõne teise eluala esindajad, kes on oluliselt kaasa aidanud H. Elleri elu- ja loometöö propageerimisele.

     Senised Heino Elleri muusikapreemia laureaadid:
    1998 – Heljo Sepp, muusikateadlane ja pianist
    1999 – Toomas Trass, helilooja ja organist; Juha Kangas (Soome), dirigent
    2000 – Helena Tulve, helilooja; Mart Humal, muusikateadlane
    2001 – Tõnu Kõrvits, helilooja; eripreemia Sunho Kim (Lõuna Korea), viiuldaja
    2002 – Timo Steiner, helilooja; Aleksandra Juozapenaite-Eesmaa, pianist; Tõnu Kaljuste, dirigent
    2003 – Galina Grigorjeva, helilooja; Tallinna Keelpillikvartett
    2004 –  Mirjam Tally, helilooja; Märt-Matis Lill, helilooja
    2005 – Tõnis Kaumann, helilooja
    2006 – Ülo Krigul, helilooja; Vivian Tordik, muusikateadlane
    2007 – Mart Siimer, helilooja; Alo Põldmäe, helilooja ja museoloog
    2008 – Tatjana Kozlova, helilooja

     

    Ettepanekuid 2009. aasta Elleri muusikapreemia kandidaatide ülesseadmiseks ootame asutustelt ja üksikisikutelt hiljemalt 2. märtsiks 2009 aadressil Tallinn 10146, Müürivahe 12, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum või e-maili aadressil info@tmm.ee.

     

    Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
    Müürivahe 12, Tallinn 10146
    Info 64 46 407
    info@tmm.ee
    www.tmm.ee

     

     

  • Rakvere mängib Schmitti

     

    Kõige paremini on tuntud need, mis räägivad nii armastuse algusest kui lõpust (nagu “Romeo ja Julia”), kuid pole ühtki, mis kõneleks püsivast, jätkuvast ja vastupidavast armastusest – teisisõnu abielust. Mida tunnevad esimesed armastajad pärast paari last ja pikki kooseluaastaid? Kas nende armastus suudab elus püsida? Mis juhtub Romeo ja Juliaga päras pulmi? Just neile küsimustele otsisin seda näidendit kirjutades vastuseid.”  

    Lavastaja Erki Aule lisab: “Isegi kui inimesed üksteist väga armastavad, sooritavad nad koos elades väikseid kuritegusid.”

    Gilles (Erik Ruus) ja Lisa (Tiina Mälberg) jõuavad õhtul tühja korterisse. Gilles on õnnetuse tagajärjel kaotanud mälu ja peab tundma õppima naist, kellega on aastaid koos elanud. Kuid mitte ainult Gilles ei tunne enam Lisat, ka Lisa ei tunne enam meest. On toimunud kuritegu, kuid pole selge, kes on ohver ja kes kurjategija. Tõde otsides, sellest kaugenes ja lähenedes, otsekui labürindis ekseldes jõutakse kohutavate saladusteni… 

Sirp