Large Hadron Collider

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinna laureaadid 2008 on:

Ilukirjanduslik proosa
Mari Saat
„Lasnamäe lunastaja”

Luule
Maarja Kangro
„Heureka”

Näitekirjandus
Peeter Sauter
„Keldris”

Laste- ja noorsookirjandus
Piret Raud-Kalda
„Printsess Luluu ja härra Kere”

Esseistika
Hellar Grabbi
„Vabariigi laps”

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde
Kersti Unt
William Faulkner’i „Absalom, Absalom!” ja Cormac McCarthy „Tee” inglise keelest

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde
Irja Grönholm
Eeva Pargi „Lõks lõpmatuses” tõlge saksa keelde ja pikaaegse pühendumuse eest eesti kirjanduse tutvustamisele saksa kultuuriruumis

Vabaauhind
Margus Laidre
„Dorpat 1558-1708”

Venekeelsete autorite kirjandusauhind
Tatjana Kašneva
„Maiselt lühike mälu on meil …” ja pikaajaline looming
Josef Kats
„Vana Tallinn. Neli aastaaega”

Artikliauhind
Aivar Põldvee
„“Lihtsate eestlaste ebausukombed” ja Johann Wolfgang Boecleri tagasitulek. Lisandusi kiriku, kirjanduse ja kommete ajaloole.“

 

Klassikalisele romaanile leidis lavastaja kaasaegse hingamise kasutades kiireid pildivahetusi, täpset rütmi ning eredaid karaktereid. Visuaalselt efektne lavastus toob siiski esile ajatud teemad – armastuse, üksinduse ja igatsuse. Eri aegade ja maade noored küsivad, mida eluga peale hakata ja kuidas leida hingekaaslasi.      „Minu jaoks on see lugu armastustest, mis oleks võinud olla, aga jäävad sündimata. Samuti tuleb esile põlvkonnakaaslaste teema, kuidas ühel ajal sündinud inimesi puudutavad samad asjad“, ütleb Jaanika Juhanson. Peale lavastusprotsessi algust selgus, et ka töögrupp koosneb põhiliselt sama põlvkonna inimestest, kaasa arvatud tehnikud, kunstnikud ja näitlejad.     

Hemingway romaani tõlkis Valda Raud ning dramatiseeringu kirjutasid Jaanika Juhanson ja Urmas Lennuk.

Lavastuses teevad kaasa Erni Kask, Silja Miks, Peeter Rästas, Margus Grosnõi, Velvo Väli, Anneli Rahkema ja Helgi Annast. Lavaruumi kujundas Mihkel Ehala, kostüümid kavandas Liisa Soolepp, liikumise seadis Einar Lints. Valguskujunduse tegid Jaanika Juhanson, Mihkel Ehala ja Roomet Villau.     Esietendus 13. märtsil 2009 Rakvere Teatri väikeses saalis.   

Lavastuse teksti on dramatiseerinud Karl Ristikivi romaani „Hingede öö“ ning Hermann Hesse „Stepihundi“ järgi Margus Kasterpalu, lavastuse  kunstnikuks
on külalisena Aime Unt. Mängivad  Madis Kalmet, Sten Karpov, Piret Laurimaa, Carmen Mikiver, Helle Kuningas, Kaili Viidas, Sepo Seeman, Ago Anderson, Priit Loog ja Jaanus Mehikas.

Uuslavastuse žanrimääratluseks on „rännak kahes vaatuses“.

„Jah, see on teekond. Või rännak. Või isegi Rännak. See võib alata näiteks kodus peegli ees, kui oled endale habet ajades sisse lõiganud.
See võib alata tänaval, kus kõndides otsid – kui mitte just teadlikult, siis poolteadlikult ometi – ümbritsevast mõnd sõbralikkuse märki, mõnd naeratust,
küsimust või mida iganes, et kasvõi hetkeks tunda ennast ühena ülejäänuist.
Väljatõugatuse- ja üksindusetundel on tuhat nägu,“ selgitab lavastuse temaatikat lahti lavastaja Kasterpalu. 

Järgmised etendused 21.,25.03 ja 9.,25.04!

Kohtumiseni teatris!

 

 

 

Aasta vanemuislast valiti kuuendat aastat ja valimine toimus kahes kategoorias: üks laureaat valiti lavajõudude seast ja teine nende hulgast, kes oma igapäevatöös lavale ei astu. Vanemuise igal töötajal oli võimalus anda salajasel hääletusel oma tunnustav hääl kolleegidele, kes on nii töiselt tublid kui ka suhtlemises meeldivad.        

Lisaks kahele peaauhinnale anti välja 10 eriauhinda laval ning 10 eriauhinda väljaspool lava töötavatele vanemuislastele. Eriauhindade seas olid puhkepaketid erinevais tervisekeskustes, lõunad restoranis, raamatupoe kinkekaardid jms.         

Lavajõududest pälvisid kolleegide eriauhinna draamanäitlejad Merle Jääger, Külliki Saldre, Maria Soomets, Ragne Pekarev, Maarja Mitt, Aivar Tommingas, Hannes Kaljujärv, Margus Jaanovits, ooperisolist Atlan Karp ja kooriartist Endel Kroon.       

Väljaspool lava töötavatest vanemuislastest said eriauhinna trupijuht Eda Hinno, noorsootöö juht Mall Türk, kostüümilao juht Piret Univer, jumestusala juht Anne-Ly Soo, kontsertmeister Ele Sonn, kunstnik-rekvisiitor Kaie Uustal, vastuvõtusekretärid Helina Randma ja Piret Kütt, pealavameister  Rait Randoja ning peaadministraatori assistent Erik Makarov.     

Varem on aasta vanemuislase tiitli pälvinud draamanäitlejad Hannes Kaljujärv, Riho Kütsar, Aivar Tommingas ja Ott Sepp, orkestrant Margus Vahemets, kunstnik-butafoor Eino Reinapu, peaadministraator Mall Türk, kostüümiala juht Ivika Jõesaar, juhiabi Aiki Pärle ja IT-spetsialist Mikk Männaste.         

    

14. märtsil, emakeelepäeval, kell 12.00 kuulutab korraldustoimkond Rapla Keskraamatukogus Uku Masingu juubeliaasta avatuks. Ettekandega „Uku Masingu keeletõelusest“ esineb keeleteadlane Kristiina Ross. Samas avatakse Uku Masingu loomingu näitus.

Uku Masing on kirjutanud: “Inimese ehk mõistusliku olendi eluülesandeks ehk -sihiks ehk elu mõtteks – võib pidada elusamust. Elu on mõttekas siis, kui inimene saab olla intensiivsem, teadlikum, ärkvemal eilsest.” Sellest lähtuvalt on Uku Masingu 100. juubeliaasta juhtmõte: ELAGEM ELUSAMAT ELU!

Juubeliaasta keskendub Uku Masingule kui luuletajale ja tõlkijale. Märtsikuust kuni detsembrini 2009 toimuvad Raplamaal Uku Masingu juubeliaasta raames mitmed ettevõtmised:

16. aprillil loevad gümnasistid Rapla pastoraadis ette oma Uku Masingu loomingust inspireeritud lühikirjandeid;

22. juulil, kihelkonnapäeval, toimub Uku Masingu loomingu ettelugemine Rapla kirikupargis;

juulis on Vallo Kepi filmi „Masingu maastikud“ I–III esitlused;

11. augustil toimub juubelikonverents Lipal Raikküla Lasteaed-Algkoolis;

septembris on piknik Masinguga Masingu kodutalus, kus kõlab Uku Masingu luulelooming näitlejate ja muusikute esituses;

Uku Masingu loomingu näitusi on võimalik külastada Rapla Keskraamatukogus, Rapla kiriku pastoraadis ning Lipal Raikküla Lasteaed-Algkoolis.

Uku Masing on sündinud Lipa külas Raikküla vallas Rapla maakonnas1909. aastal. Omandanud Lipal alghariduse, läinud edasi õppima Tallinna, sealt Tartusse, et oma teadmisi täiendada, võimekusele ja andekusele rakendust leida. Kuid tema side kodu­paigaga oli katkematu kuni elu lõpuni.

Masingu tegevus teadlasena on olnud mahukam teoloogia valdkonnas, kuid ta on olnud väga viljakas kirjanduses, keele- ja loodusteadustes, samuti rahvaluule, kunsti kui filosoofia valdkonnas. Kuid kahjuks on meie kultuuriloos olnud aegu, mil Masingu loomingu avaldamine oli keelustatud. Alles viimase kümne aasta jooksul oleme saanud põhjalikumalt teada, kui erakordselt mitmekülgne ja mahukas Masingu looming on olnud.

J.M.K.E. tegi muusika-ajalugu juba 80-ndatel kui legendaarne Soome musamees ja pungiguru Joose Berglund Villu Tamme koos bändiga Helsingisse esinema kutsus. Bändi ei lubatud aga üle piiri, öeldi, et nad on noorsoole halvaks eeskujuks. Seepeale korraldati Soomes Eesti noorsoo heaks heategevuskontsert, mille tulu eest andis Joose välja singli „Tere Perestroika“. Kuna singlimüük läks üle ootuste hästi, ei jäänud muud üle kui ka album välja anda. Aasta oli 1989 ja sellest saigi algus legendaarse soome indie-leibeli Stupido sünnile. 26. märtsil on Rockstarsis kohal nii J.M.K.E. kui Stupido-leibeli-kaaslased Röövel Ööbik ja juubelipungi-DJ-setti on oodata ka Jooselt, sest tähistame kõik koos Stupido 20- aastast juubelit!

Bullfrog Brown on bluusibänd, kes uskumatul kombel väljamaal vist juba tuntumgi kui Eestis – Tartu duo on esinenud Lätis, Leedus, Soomes, Slovakkias, Tšehhis. 2007. aastal võitsid nad ka suurima rahvusvahelise bluusifoorumi Blindman’s Blues Forum laulukonkursi ning Kanada veebiajakiri Blues Underground Network kuulutas nende EP „Mother River Delta” 2008 aasta parimaks bluusiplaadiks Euroopas. Sama EP luges 2008. aasta parimate hulka ka Briti raadiosaade „Nothing But The Blues”. Vot nii hästi läheb Eesti muusikal maailmas!
Võib ennustada, et 2009 saab olema oluline aasta komeedina tõusvale Eesti-Soome sündipopp bändile Popidiot, kes sel Vabariigi Aastapäeval, 24. veebruaril andis välja uue ja uskumatult hea albumi „Antenna of Love“. Kui olite eelmisel nädalal Von Krahlis Popidioti värske plaadi esitluskontserdil, siis jagate kindlasti seda rõõmu ja elevust, sest klubi oli pilgeni täis tantsivatest-juubeldavatest noortest ja lisaks ka olulistest Eesti musatööstuse ninadest. Popidioti eeskujuks on sündipopi meistrid Human League, New Order ja Depeche Mode, alla ei jää nad aga kindlasti ei Hot Chipile ega Cut Copyle.

Heidy Purga peab Tallinn Music Weeki positiivseks jätkuks uuele konkursile EESTI LAUL:
“Eesti muusika kevad on alanud mitme uue ettevõtmisega. Esimese saatesarjaga jõudis ETV eetrisse EESTI LAUL, mille mõte ja eesmärk on toetada-rikastada kodumaist muusikat ning tuua avalikkuse ette uusi bände. On eriti rõõmustav, et EESTI LAULU ideed kannab märtsikuu teises pooles süvenenumalt edasi Tallinn Music Week, festival, mis saab loodetavasti hüppelauaks mitmetele artistidele, kes tähelepanu väärivad. Tore, kui neil avaneb siit võimalus end ka välismaal näidata.”

J.M.K.E. –  neljapäeval, 26. märtsil 22:30 Rockstarsis
Bullfrog Brown – laupäeval, 28. märtsil 00:00, No99 Teatris
Popidiot – reedel, 27. märtsil 00:00 Von Krahlis ja laupäeval, 28.märtsil 00:30 Club Hollywoodis
                                                                                                       
Vaata kogu festivalikava: www.tallinnmusicweek.ee

Tallinn Music Week’i toetajad on Tallinn2011, Nordic Hotel Forum, Skype, Innovatsiooniaasta, Eesti Muusika Eksport, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium ja EAS.
Piletid kontsertidele on müügil Piletilevis. Kohtume kevadises märtsi-öös bändijahil!

Vabadussõjalaste liikumine on Eesti kõigi aegade üks kõige arvukamaid võimuambitsioonidega poliitilisi organisatsioone. Kuid nende olemus tekitab jätkuvalt küsitavusi. Kas juhul, kui 1934. aasta kevadel oleksid toimunud vabad valimised, järginuksid vabadussõjalsed demokraatlikke meetodeid, või oleksid sarnaselt Saksa natsionaalsotsialistidega üritanud koondada võimu oma kätte ja likvideerida demokraatia seaduslike meetoditega? Ent just sellest prognoosist sõltub, kas 12. märtsil toimunut pidada paratamatuks sammuks, et ennetada  jäigemat autoritaarsust, või põhjendamatuks demokraatia likvideerimiseks.

Konverentsil esinevad teemaga põhjalikumalt tegelenud uurijad. Laiema avalikkuse ette tuuakse ka värskeid uurimistulemusi.  Ettekande pikkuseks on 15-20 minutit, 10-15 minutit nähakse ette küsimustele vastamiseks.

 

Konverentsi organiseerivad Rahvusarhiiv, Eesti Demograafia Instituut ja Eesti Ajaloomuuseum.

 

 KONVERENTSI AJAKAVA: 

   

I SESSIOON: Juhatab Jaak Valge

11.00 avamine ja rakendamine. Jaak Valge avasõnad.

11.10-11.40. AGO PAJUR. Vabadussõjalaste retseptsioon Pätsi ajast kaasajani.

11.40-12.10. PEETER KENKMANN. Kas 1933. aasta põhiseadus lubas autoritaarset valitsemist?

12. 10.-12.40. RIHO SAARD. Mustas talaaris must-valge lipu all. Vabadussõjalaste religioonipoliitika ja kirik.

 

12.40-13.30 lõunapaus (lõuna- või kohvipaus omal käel)

 

II SESSIOON: Juhatab Ago Pajur

13.30-14.00. JAAK VALGE. Vabadussõjalased ja Saksa natsionaalsotsialistid: poliitiline taktika, ideoloogia, kontaktid.

14.00-14.30. ANDRES KASEKAMP. Vabadussõjalaste koht poliitilisel spektril.

14.30-15.00. MEELIS SAUEAUK. 12. märts 1934: sündmuste käik.

 

15.00-15.15 kohvipaus

 

III SESSIOON: Juhatab Andres Kasekamp

15.15-16.00 IVO JUURVEE. Kas ja millist mõju omas 1934. aasta pööre Eesti eriteenistustele?; Kaasettekanne: OLAVI PUNGA. 1934. aasta pöörde mõju Kaitseliidule.  
16.00-16.30. AIGI RAHI-TAMM. Vabadussõjalased tšekistide haardes.

16.30-17.00. Ülddiskussioon.

 

Kontakt:

Jaak Valge (konverentsi koordinaator), gsm 5088727, Jaak.Valge@ra.ee

Mariann Raisma (Eesti Ajaloomuuseum), tel 6411 631, gsm 52 217 02, mariann.raisma@eam.ee

 

 

Kohtumiseni ajaloomuuseumis.

Tallinna Metodisti kirikus ettekandele tulev teos kuulub vaatamata kahele olulisele solistile ja orkestrile koorimuusika žanri. Teose esitamisel saadab Helen Lokutat ja Raul Miksoni ligi sajaliikmeline oikumeeniline ühendkoor Coro Consonante ning Collegium Consonante orkester. Dirigent on Lehari Kaustel.

Helilooja Mart Siimeri sõnul on teost keeruline liigitada, sest antud “heliteos on kas suur kantaat või väike oratoorium.”  “Rõhuasetus on lisaks muusikale ka kirjandusel – eesti luulel, sealhulgas Indrek Hirve ja Doris Kareva poolt teose jaoks kirjutatud tekstidel, “ ütleb Mart Siimer.

Lühikese sõnavõtuga esineb Eesti Bioeetika Nõukogu ning Eesti Kirikute Nõukogu liige Meego Remmel. “Tegemist on Eesti kultuuriloos  enneolematu ja ainulaadse sündmusega – esmaettekandele tulev helitöö on pühendatud lastele, kes on surnud enne sündi või sündinud ja siis surnud,” ütleb Remmel.

Eesti Kirikute Nõukogu poolt ellu kutsutud kontsert kannab endas laiemat eesmärki – väärtustada lapsi, perekonda ja elu. Kontserdil  mõtiskletakse elu pühaduse üle ning mälestatakse lahkunud lapsi.

Kontserti korraldab aastaid sakraalmuusika alal tegutsenud muusikaühing Crescendo.

 

 

Teatrijuht Paavo Nõgene sõnul pöörab Vanemuine oma repertuaari koostades üha suuremat tähelepanu lastele. „Meile on väga oluline, et lapsed saaksid käia aasta jooksul Vanemuises rohkem kui üks-kaks korda,“ rääkis Nõgene. Järgmisel hooajal ongi Vanemuise repertuaari lisandumas lausa kolm uut lastelavastust ja üks lastele mõeldud haridusprogramm.

„Järgmine hooaeg on ühtlasi Eesti rahvusliku teatri juubelihooaeg – Vanemuisel täitub 140 tegevusaastat,“ lisas Nõgene. „Algupärandid – nagu tuleval aastal esietenduv „Nukitsamees“ või mõned kuud tagasi esietendunud „Detektiiv Lotte“ – sobivad juubelihooaega oivaliselt. Need lavastused näitavad ilmekalt, kui rikkalik on eesti lastekirjanduse varasalv.“

Olav Ehala „Nukitsamees“ esietendub 4. märtsil 2010 Vanemuise väikeses majas. Etendusi saab näha nii Tartus kui ka Tallinnas.

 

 

 

EFK korraldab koolides kontserte, et äratada noortes suuremat huvi väärt muusika vastu, tekitada vahetu kontakt esineja ja publiku vahel ning kasvatada kontserdipubliku järelkasvu.

Kontserdid toimuvad Tartu Karlova Gümnaasiumis, Miina Härma Gümnaasiumis, Tallinna Reaalkoolis, Tallinna 21. Koolis, Tallinna 37. Keskkoolis, Rakvere Reaalgümnaasiumis, Kuusalu Gümnaasiumis.

Eelmisel aastal esines EFK koolides Eesti muusika kavaga, mis kujunes õpilaste hulgas ülimenukaks.

Lisaks kontsertidele kuulutab EFK gümnaasiumi õpilastele välja muusikateemalise esseekonkursi: “Mõtisklusi endiste aegade muusikast”. Võidutöö avaldatakse ajakirjas “Muusika”.