Toeta
Otsi

Kütuseelement

  • ,

    “Eesti lood” 20. hooaeg toob ETV ekraanile kaheksa uut dokumentaali

    Sel neljapäeval alustab ETV ekraanil Eesti elu peegeldava dokumentaalsarja “Eesti lood” 20. hooaeg. Uue hooaja avab 19. jaanuaril kell 22.35 Eik Erik Siku dokumentaal “Nõudehullud”.Järjekorras juba 20. “Eesti lugude” hooaeg jätkab Eesti elu dokumenteerimist läbi mitmetahuliste karakterite ja teemade. Vaatajate ette jõuab kaheksa uut dokumentaafilmi, loodud erinevate tegijate poolt oma isikupärase käekirjaga, nii lõbusates kui ka tõsisemates toonides.Dokumentaallugude avafilmi “Nõudehullud” keskmes on inimesed, keda ühendab kirg nõude vastu. Koroonaga samal ajal hakkas levima haigus – pooleteise aastaga said kümned tuhanded nakkuse, mis paneb neid väsimatult jahtima nostalgilisi tasse ja taldrikuid, nõuka-aja tarbeklaasi ja antiikseid tirinaid.Filmi autoriteks on ühe nõudehullu pojad ja nende sõbrad. Dokumentaalfilmi režissöör, stsenarist ja monteerija on Eik Erik Sikk, produtsent Veli Valentin Rajasaar. Nädal hiljem, 26. jaanuaril linastuv “Ninja” jälgib naiste motospordi tähe Keity Meieri hulljulget ettevõtmist. Aastaid MM-ile minekust unistanud Keity korraldab koos elukaaslase Kristeliga puuduva raha leidmiseks ülikeerulise ja eluohtliku triki – ületada mootorrattal õhukaar Tallinna kesklinnas asuvate kõrghoonete vahel. Jagades elu garaažide ja mikrobussi vahet, millesse on pakitud ka Keity tsikkel, teevad need kaks naist kõik, et Keity saaks treenida ja võistelda. Usk, armastus ja eneseületus on nende Põhjanael.Filmi režissöör on Maria Reinup, produtsendid Aili Maarja ja Kadi Freja Felt.“Eesti lood” 20. hooaja sarja raames linastuvad veel“Ühe puu varjus”, režissöör Carlos E. Lesmes“A nagu armastus”, režissöör Indrek Spungin“Teaduse nimel”, režissöör Kaupo Kruusiauk“Suled ja glamuur”, režissöör Eva Kübar“Tuleviku kangelane”, režissöör Ivar Heinmaa“Kui seda parki ees ei oleks”, režissöör Aleksandr Heifets“Eesti lood” esimesed filmid valmisid juba 2003. aastal. Dokumentaalfilmide tootmist rahastavad ühiselt Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital.“Eesti lood” 20. hooaja dokumentaalid esilinastuvad ETVs neljapäeviti kell 22.35.Kõiki varasemaid lugusid näeb Jupiteri lehel: https://jupiter.err.ee/1038302/eesti-lood

  • Sel reedel Sirbis

    Eesti Kultuurkapitali 2022. aasta IV jaotuse vihiku avaldamine lükkub edasi.

    Lapsepõlveraamatuid mäletame ikka piltide järgi. Anneliis Lepp vestles Viive Noorega
    Viive Noor: „Tahaksin, et raamatuillustratsioonis säiliks mitmekülgsus. Hea pilt haakub tekstiga ja ärgitab kujutlusvõimet ühekorraga.“
    Viive Noor on seisnud illustratsioonikunsti eest palju aastaid. Ametilt Eesti lastekirjanduse keskuse kunstieksperdina on just tema korraldatud keskuse arvukad näitused. Ta on kureerinud ka rahvusvahelisi illustratsiooninäitusi ning viinud meie kunstnike töid väljapanekutele teistesse riikidesse. Tänavu novembrikuus leiab Noore kureerimisel aset Tallinna illustratsioonitriennaal, mis on ühtlasi ettevalmistus 2025. aastaks, kui Eesti on Bologna lasteraamatumessi peakülaline. Viive Noor, kes on teinud graafikat ning illustreerinud hulga lasteraamatuid, peab oma südameasjaks, et illustratsioonikunsti koheldaks võrdväärselt teiste kunstiliikidega.

    ÜLO MATTHEUS: Šamaanid Ukraina sõjateatris
    Kui relvastust pole piisavalt, siis tuleb loota šamaanidele, astroloogidele ja kaardipanijale, kes ehk näevad ka mõnda ootamatut lahendust, mis relvadest ei sõltu.
    2019. märtsis alustas Sahha (Jakuutia) šamaan Aleksandr Gabõšev jalgsi teekonda Jakutskist Moskvasse Punasele väljakule, et Venemaa isevalitsejas pesitsev deemon šamaanirituaalidega temast välja ajada. Selleks oli tal plaanis süüdata Kremli müüri ääres lõke, ohverdada tulele kumõssi ja hobusekarvu ning šamaanitrummi saatel lugeda palve, mille mõjul deemon laseb Putini vabaks ja Putin lahkub võimult. See avanuks Gabõševi arvates võimaluse taastada Venemaal demokraatia ja harmoonia. Umbes 8500 kilomeetri pikkusest teekonnast jõudis rahumeelne šamaan läbida 3000 kilomeetrit. Teel kohtus ta inimestega, rääkis nendega oma eesmärkidest ja tal tekkis hulganisti saatjaid ning mõttekaaslasi. Burjaatias Võdrino küla juures ta vahistati.

    REET VARBLANE: Sümboolne vahetus
    #FramedinBelarus on pühendatud Valgevene poliitilistele vangidele, et ebaõiglaselt süüdi mõistetud inimesi ei unustataks ega mõeldaks neist kui anonüümsest inimmassist.
    2020. aasta suvi oli Valgevenes lootust täis. Inimesed tulid tänavatele, seljas puna-valged rõivad, käes puna-valge lipp või loosung. Tihtipeale kandsid kümmekond või rohkem inimest ühte hiiglaslikku puna-valget loosungit. Puna-valge oli lootuse, ühtsuse ja demokraatia värv. Minevikust laenatud kujundite või tekstikatketega vaadati lootusrikkalt tulevikku. Tänavatel ja väljakutel ei olnud lärmi, rüsinat ega kaost. See oli naise näoga rahulik ja ilus revolutsioon.

    Kuidas puhata rahus. Tristan Priimägi intervjuu Emily Atefiga
    Intrigeeriva iraani-saksa-prantsuse päritolu lavastaja Emily Atefi loominguga oli eesti filmifriigil võimalus kinos tutvust teha mõni aasta tagasi, kui linastus tema vaba käega tehtud fantaasia saksa näitlejannast Romy Schneiderist pealkirjaga „3 päeva Quiberonis“. Oma uues filmis „Rohkem kui kunagi varem“, mis räägib haruldast kopsuhaigust põdeva Hélène’i (Vicky Krieps) otsusest valida poiss-sõbra Matthieu (Gaspard Ulliel) meelehärmiks oma haigusega elamiseks harjumuspäratum tee ja põgeneda senise elu eest Norrasse, käsitleb ta julgelt elu ja surma küsimusi ning seda, et surma tingimuste määramisel peab kõige suurem sõnaõigus olema surijal endal. Ekraanil on selle filmi traumad niivõrd segunenud elus kogetud traumadega, et raske on Atefi usutleda, ometi jääb lavastaja oma väljenduses selgeks ja kindlaks, ja juba intervjuuski on tunnetatav mõju, mida ta oma filmiga taotleb – olla surmaküsimustes kainestavaks toeks.

    Vabaaednik. Triinu Soikmets intervjueeris Vano Allsalu

    Vano Allsalu: „Olen veendunud, et teha head, see tähendab inimesi kõnetavat ja puudutavat kunsti, peab kunstnik olema väga enesekindel ja ka enesekriitiline.“ 

    Vano Allsalu näitus „Nurk ja aed“ Vernissage’i kunstigaleriis 8. XII 2022 – 14. I 2023, vestlusõhtu 10. jaanuaril.  

    „Kui ei oska lausuda, siis ei tea,“ tavatses Tartu ülikooli legendaarne filosoofiaõppejõud Tõnu Luik öelda üliõpilastele, kes suulisel eksamil hätta jäädes püüdsid end välja vabandada, et tegelikult nad ju teavad vastust, lihtsalt ei oska seda sõnastada. See repliik sobib hästi illustreerima ka vestlusõhtut Vano Allsaluga, kes avas minu tungival nõudmisel kannatlikult nii abstraktse kunsti kui ka oma näituse tagamaid. Allsalu, kes kuulub Eesti ühe esiabstraktsionistina ka mitmete kunstiinstitutsioonide juhtkonda, oma mõtete sõnastamisega hätta ei jää. Teejuhina kunstimaastikul on ta tolerantne ning õpetajatööd peab võimaluseks ka ise õppida: „Õpetamine on kasulik, sest see sunnib mind ennast asju selgeks mõtlema ja välja ütlema.“  

    Renoveerimismaratoni esimene kilomeeter. Merle Karro-Kalberg vestles Sille Pihlaku ja Siim Tuksamiga
    Hoonete energiatõhusaks muutmisest on saamas rohepöörde üks võti. Renoveerimiseks on riik eri meetmete alt toetusi andud varemgi, kuid nüüd on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis välja kuulutatud renoveerimismaraton, mille keskmes just hoonete energiatõhusus ja kliimakindlus. Kuidas aga renoveerida suurel hulgal ja korraga kortermaju nii, et tulemus poleks plass ja ühetaoline? Ehk võiks osa renoveerimistoetusest suunata ka paneelelamute ruumilise kvaliteedi tõstmisse?
    Jaanuari alguses pälvisid kunstiakadeemia arendusgrandi arhitektid ja arhitektuuriteaduskonna dekaani ja teaduri Sille Pihlaku ning teaduri Siim Tuksami projekt „sLender fassaad – mass-kohandatav, multifunktsionaalne mahuline hoone piirdetarind“, mille eesmärk on lahendada just need eespool tõstatatud küsimused. Sille Pihlak ja Siim Tuksam räägivad siinkohal projektist lähemalt.

    Tehnikaülikooli parempööre rohelusse. Intervjuu Helen Sooväli-Seppinguga
    Helen Sooväli-Sepping: „Akadeemiline jalgratta kiirtee tehnikaülikoolist Tallinna ülikoolini ühendaks pealinna kõrgkoolid ja vähendaks kõrgkoolide CO2-jalajälge.“
    Ülikoolid võiksid ja peaksid olema rohepöörde eestkõnelejad. Mitte ainult teadmiste, vaid ka tegudega. Sellest, millised on kõrgkooli võimalused midagi tõesti ära teha, räägib lähemalt Tallinna tehnikaülikooli rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping.

    KURMO KONSA: Kas juturobot võtab üle?
    Teksti ja visuaalseid kujutisi loovad programmid tekitavad täiesti uudse olukorra. Inimeste mõjutamine muutub veelgi lihtsamaks ja automatiseeritumaks.
    Viimasel ajal laineid löönud juturobot ChatGPT suudab luua hämmastavalt üksikasjalikke ja mitmekülgseid tekste ning pidada vestlusi. Nimes olev tähekombinatsioon GPT (Generative Pre-Trained Transformer) viitab autoregressiivsele keelemudelile, mis kasutab tavakeelse teksti genereerimiseks sügavõpet.

    STEFAN GROOTE: Sisemine sarm
    Tartu ülikooli füüsikateadlased uurivad CERNi märklauaeksperimentide abil sisemise sarmiga kvarkide tekkemehhanismi.
    1. veebruaril saab aasta täis ajast, mil Eesti sai CERNi (Conseil Européen pour la Recherche Nucléaire) kaasliikmeks. CERN ehk Euroopa Tuumauuringute Organisatsioon haldab maailma kõige suuremat elementaarosakeste eksperimenti ja kuna eksperimendi suurim osa, ringkiirendi nimega suur hadronite põrguti (Large Hadron Collider, LHC) on 27kilomeetrise ümbermõõduga „tööriist“, siis ei asu eksperiment laboris, vaid hoopis Šveitsile ja Prantsusmaale kuuluvas Alpide mäestikus Genfi lähendal, ja mitte maapinnal, vaid 100 meetri sügavuses.

    VERONIKA KIVISILLA: Millest mõtled? Küll need maised asjad lahenevad
    2023. aasta oli vaevalt paar päeva vana, kui seisin Norras Kvernesi püstpalkkirikus. Oli kirgas ja jäine ilm ning sees isegi külmem veel kui õues: maalitud seinad ja laed lausa õhkasid külma, mille auväärne puust hoone endasse oli kogunud.
    John Harry nimeline vana mees oli tulnud ja spetsiaalselt meie jaoks kiriku avanud. Ütlesime pärast talle, et olime tänutäheks natuke raha kiriku heaks vipsinud. Tal oli küll hea meel, aga rehmas käega ja lausus: „Ah, küll need maised asjad kuidagi ikka lahenevad!“

    Noorte tõlkevõistlus 2023

    Arvustamisel
    Mihhail Šiškini „Sõda või rahu“
    „Introvertide ball. Läti uue luule antoloogia“
    Tarvi Talve „Fortuna kaleidoskoop. Traktaat spordist kui üldkultuurilisest fenomenist“
    Lõuna-Mississippi ülikooli The Southern Chorale’i kontsert
    kontsert „Kirgastunud öö“
    Tuulikki Bartosiki albumi „Playscapes“ esitluskontsert
    näitus „Vaikelu rahvuslikel motiividel“
    Vanemuise ja Tartu Uue teatri „Romeo ja Julia“
    Paide teatri „Oaas“ ja Kellerteatri „Skiso“
    mängufilm „Avatar. Vee olemus“

     

  • ,

    Katri Smitti graafikanäitus Kondase keskuses

    18. jaanuaril avaneb Kondase keskuses Katri Smitti originaalgraafika näitus

    “Krigale-kurr / Viljandi”

    18.01.- 23.03.2023

    Trotsides ümbritsevat kiirusekultust näete sel väljapanekul midagi metsikult aeglast. Punkt punkti ja kriips kriipsu järel tasapisi käsitsi joonistatud miniatuurseid abstraktseid maailmu.

    Mulle meeldib mõelda loomingust kui mängust. Mängust, mida tuleb ühtaegu kergelt ja viimseni tõsiselt võtta. Sest just selles peitubki mängu ilu. Kui sel viisil kõike välja pannes mängida, võib vahel justkui muuseas juhtuda, et nii enesele ka tiivad leiame.

    Krigale-kurr on minu mäng, mida mitu aastat ennastunustavalt mänginud olen. Neis abstraktsetes joonistustes põimuvad juhuslik ja teadlik, värv ja joon, väga kiire ja väga aeglane.

    Miks just „Krigale-kurr”? Välja ütlemiseks keerukas, tähenduseta täherida, mis naljalt meeldegi ei jää? Sest soovin, et alles piltide kaudu tekikski nimele sisu ja et ka meelde ei jääks mitte pealkiri, vaid nägemismulje kaudu leitud isiklik tähendus sellele. Jätan oma tööd sõnul seletamata, kuna tahan vaatajaga suhestuda vahetu visuaalse kogemuse kaudu.

    Neid pilte silmitsedes olete minu külalised ja teekaaslased ning kui väga hästi läheb, siis mõnel hetkel ehk koguni lennukaaslased.

    Katri Smitti akvarelli ja tindipliiatsiga joonistatud abstraktsetes pildimaailmades põimuvad juhuslik ja teadlik, värv ja joon, väga kiire ja väga aeglane.

    Katri Smitt (sünd. 1972) on lõpetanud Tallinna Kunstiülikooli graafikuna ja saanud Eesti Kunstiakadeemias humanitaarteaduste magistrikraadi kunstiõpetaja erialal. Aastast 2012 õpetab TÜ Viljandi kultuuriakadeemias kompositsiooni ja joonistamist.

    On kirjutanud mõned lasteraamatud ja need ise illustreerinud ning tegelenud fotokunstiga.

    Kondase Keskus, Pikk 8, Viljandi

    Avatud K-L 10-17

  • Muinsuskaitseameti peadirektoriks saab Marilin Mihkelson

    Marilin Mihkelson ja kultuuriminister Piret Hartman

    Kultuuriminister Piret Hartman nimetab avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjoni ettepanekul Muinsuskaitseameti peadirektori ametikohale Marilin Mihkelsoni. Seni töötab Mihkelson Maksu- ja Tolliameti juriidilise osakonna juhatajana. Uus peadirektor alustab tööd 1. märtsil.

    „Muinsuskaitse roll muutub aina enam piirangutele keskenduva asemel nõuandvaks ja omanikke toetavaks. Marilin Mihkelsonil on kõik eeldused ja kogemused, et teha Muinsuskaitseametist kliendikeskne organisatsioon. Tal on pikk töökogemus organisatsioonist, mis on otsustavalt pööranud näo kodanike poole. See on ootus ka muinsuskaitse valdkonna arengule,“ rääkis kultuuriminister Piret Hartman.

    „Muinsuskaitseameti juhtimine on suur vastutus ja pidevalt muutuvas maailmas ka väga põnev väljakutse. Pärandi hoidmine ja säilitamine meie kõigi hüvanguks nüüd ning tulevikus on kohustus, millesse ei saa kergekäeliselt suhtuda ega mööda vaadata. Usun, et parimat kliendikogemust pakub avatud ja lahendustele suunatud motiveeritud inimestega organisatsioon, neile teemadele soovin ka oma fookuse suunata,” ütles Marilin Mihkelson.

    Marilin Mihkelson on Maksu- ja Tolliameti juriidilist osakonda juhtinud 2013. aastast. Enne seda on ta olnud ameti peajurist ning Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakonna nõunik, samuti on ta töötanud advokaadibüroos LAWIN, Swedbankis, Justiitsministeeriumis ning Tallinna Linnakohtus. Ta on olnud Kultuuriministeeriumi haldusalasse kuulunud Sihtasutuse NO99 nõukogu liige.

    Mihkelson on õppinud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrantuuris, tal on kõrgharidus õigusteaduses ning ta on läbinud avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogrammi Newton V.

    Muinsuskaitseamet on Kultuuriministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis viib ellu riigi kultuuripärandipoliitikat, hoolitsedes Eesti pärandi väärtuslikuma osa säilimise ja arendamise eest. Peadirektor juhib ameti tööd ja vastutab selle strateegilise juhtimise, osapoolte kaasamise ning majandustegevuse eest. Juhi ametiaeg Muinsuskaitseametis kestab viis aastat.

    Ameti uue juhi leidmiseks korraldas avaliku konkursi Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus.

  • ,

    Ühisnäitus „Metalli Meistrid“ Tartu Kunstimajas

    Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Göteborgi ülikooli tarbekunsti- ja disaini osakonna metallikunsti õppekava magistrantide ja vilistlaste ühisnäitus „Metalli Meistrid“. Näituse kuraator on Urmo Teekivi.Näitusel uuritakse, mis on püha. Kuidas on see meie jaoks tänapäeval asjakohane ja mis metallikunstnikul sellega üldse pistmist on? Kunstnikud vaatlevad kuidas toimib „õnnelik“ düsfunktsionaalne kooslus ja küsivad, kas see üldse toimib? Näitus pakub mitmekesist valikut progressiivseid tehnikaid ja kontseptsioone, ühise eesmärgiga, kasutades selleks sama materjali – metalli. Kunstnikud vaatlevad oma metallitöid mitmest vaatenurgast, mis inspireerib neid uurima põgusat ja lühiajalist, aga ka elu põhielemente ning seoseid. Nad vastandavad iroonilist ja kommertslikku ning siirast ja püha, edastades jõudu piiramise kaudu ning avades samal ajal kaasaegse metallitöö diskursuse. Näituse kuraator Urmo Teekivi: „Näitusel räägime meenutuste, tekstuuride ja unistuste märkidest. Mõtiskleme mälestuste, vaikuse, ulma, lihtsuse, ilu ja materjali hapruse üle, muutuvast maailmast ning mõtte ja keha kaduvusest. Ühendame metallitööd kudumisega.“Frances Alexandra Clifford (s 1999, UK) lõpetas Göteborgi ülikooli metallikunstile spetsialiseerunud tarbekunsti ja disaini eriala magistrantuuri 2022. aastal, omandades eelnevalt bakalaureusekraadi Herefordi kunstikolledži sepatöö eriala. Tema töid on eksponeeritud rahvusvaheliselt ja talle on antud mainekaid stipendiume.Carina Fogde (s 1960, Rootsi) on maali, skulptuuri, fotograafia, graafika ja segatehnikaga intuitiivselt ja sümbolistlikult töötav kunstnik. Ta on lõpetanud Göteborgi ülikooli metallikunsti eriala (MFA 2022 ja BA 2020). Fodge on olnud ohtralt grupi- ja isikunäituseid galeriides, muuseumides ja festivalidel üle maailma.Daniel Freyne (s 1994, Šotimaa) õpib hetkel Göteborgi ülikooli metallikunsti magistriprogrammis (BA sealsamas 2020). Ta on algselt õppinud sepaks ning tema töö on ajatu käsitöö kaasaegne esitus. Oma tööga püüab ta demonstreerida kaasaegse käsitöö piiramatut potentsiaali, muutes vaataja vaatenurka rauale kui materjalile.Chrisse Kuisma Karlsson (s 1978, Rootsi) töötab peamiselt kolmemõõtmeliselt puidu ja metalliga. Ta uurib pärandi, keskkonna, identiteedi, keemiliste ainete ja geneetikaga seotud teemasid. Karlssonil on automaatika ja mehhatroonika magistrikraad Chalmersi Tehnikaülikoolist ning hetkel teeb oma teist magistrikraadi Göteborgi Ülikooli metallikunsti erialal.Myrkra Staðr (s 1993, Prantsusmaa) on ehtekunstnik, kes uurib oma juuri, kultuuri ja iidseid tavasid. Järgides aastaaegade tsüklit, on Staðr’i eesmärk vaadelda iidseid traditsioone kaasaegses perspektiivis – enda mõistmine ühenduste kaudu.Daniel Strandow (s 1979, Rootsi) omandas aastal 2019 Göteborgi Ülikool metallikunsti bakalaureusekraadi ja 2022 sealsamas ka magistrikraadi. Tema teosed on tavaliselt pigem kujundlikud kui abstraktsed. Väikestest terasest, pronksist, nahast ja muudest materjalidest objektidest raskete esemeteni.Urmo Teekivi (s 1976, Eesti) on Göteborgi Ülikooli metallikunsti magistriõppekava üliõpilane, kes on varem lõpetanud Kõrgema Kunstikool Pallas skulptuuriosakonna (2021). Tal on pühendunud ja omanäoline lähenemine visuaalkunstidele, mida on oluliselt mõjutanud tema aastatepikkune kokkupuude kunstinäituste ülesseadmistel ja ettevalmistamistel. Teda on tunnustatud nii Wiiralti (2021) kui Pallase valdkondliku (2020) stipendiumiga. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Göteborgs Slöjdförening. Näitus jääb avatuks 19. veebruarini.www.kunstimaja.eefacebook.com/kunstimajaTartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • Selgunud on riigi teaduspreemiate kandidaadid

    Riigi teaduspreemiate komisjon kinnitas ettepanekud 2023. aasta teaduspreemiate määramiseks.

    ELUTÖÖPREEMIA (kaks preemiat, à 40 000 eurot)
    Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
    •     Talis Bachmann
    •     Irina Belobrovtseva
    •     Toomas Karjahärm
    •     Andres Kuusk
    •     Krista Loogma
    •     Juhan Maiste
    •     Tiiu Märss
    •     Peeter Nõges
    •     Viive Rosenberg
    •     Mihkel Zilmer
    •     Asta Õim

    TEADUSPREEMIA AVASTUSE EEST (50 000 eurot)
    Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:
    •     Ivo Fridolin – Neeruasendusravi optilise monitori meetodi ja tehnoloogia väljatöötamine;

    • Kristjan Vassil, Irja Lutsar, Kristi Huik, Tanel Tenson, Veljo Kisand, Ruth Kalda, Mikk Jürisson – Covid-19 leviku tagajärjel tekkinud eriolukorra juhtimise interdistsiplinaarne ja uuenduslik otsustustugi Eesti Vabariigi Valitsusele.

    AASTAPREEMIATE (kaheksa preemiat, à 20 000 eurot) määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:
    Täppisteadused
    •     Rain Kipper ja Peeter Tenjes – Linnutee massijaotus ja tumeaine;
    •     Tomi Sebastian Koivisto ja Luca Marzola – Füüsika metageomeetriline alus;
    •     Velle Toll – Inimtegevuse kliimamõju tugevuse täpsustamine loomulike eksperimentide abil;

    Keemia ja molekulaarbioloogia
    •     Riina Aav – Supramolekulaarsed kompleksid: võõrustajad hemikukurbituriilid ja porfüriinid ning nende külalised käsikäes;
    •     Viljar Jaks – Kudede regeneratsioon läbi maatriksi prisma;
    •     Tuuli Käämbre – Keemilise sideme energia tootmisest ja ülekande regulatsioonist mitokondrites patoloogiate korral;

    Tehnikateadused
    •     Targo Kalamees – Elamufondi tervikrenoveerimine inimeste elukvaliteedi ja hoonete energiatõhususe tagamiseks;
    •     Margus Lopp ja Kristina Kaldas – Põlevkivi otsene muundamine kemikaalideks;
    •     Vitali Sõritski – Molekulaarselt jäljendatud polümeerid: kaasaegsed biomimeetilised sensormaterjalid meditsiiniliseks diagnostikaks ja keskkonnaseireks;

    Arstiteadus
    • Irja Lutsar ja Tuuli Metsvaht – Vastsündinute sepsise interdistsiplinaarne käsitlus;
    •     Aare Märtson ja Katre Maasalu – Haruldaste ja enamlevinud ortopeediliste haiguste molekulaarsed mehhanismid ja käsitlus;
    •     Elin Org – Inimese mikrobioomiuuringud;
    •     Anneli Uusküla – COVID-19 haigusjuhtumite analüüs ja riskirühmade väljaselgitamine Eestis.

    Geo- ja bioteadused
    •     Carlos Pérez Carmona (kollektiivi juht), Carlos Guillermo Bueno Gonzales, Riin Tamme ja Aurèle Eric Toussaint – Globaalne käsitlus erinevate elustikurühmade funktsionaalsest mitmekesisusest;
    •     Margit Heinlaan – Nano- ja mikroplast: mõju keskkonnaorganismidele ja kuidas seda hinnata;
    •     Olavi Kurina – Taksonoomilised alusuuringud: lokaalne ja globaalne mõõde;
    •     Tuul Sepp – Inimtekkelised keskkonnamuutused ja vabalt elavate loomade tervis;

    Põllumajandusteadused
    •     Evelin Loit ja Liina Talgre – Viljelusviisi ja vahekultuuride mõju saagile, kvaliteedile ja mulla mikroorganismidele;
    •     Kalev Sepp ja Miguel Villoslada – Mehitamata õhusõidukitelt tehtava kaugseire ja ökosüsteemi teenuste modelleerimise edusammud põllumajanduses;
    •     Veiko Uri – Süsinikuringe majandatavates Eesti metsaökosüsteemides;
    •     Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

    Sotsiaalteadused
    •     Laur Kanger – Sotsio-tehniliste süsteemide pikaajaline koosareng ja selle kujundamise võimalused;
    •     Vasileios (Vasilis) Kostakis – Globaalne disain, kohalik tootmine: tärkava tootmismudeli praktikate ning innovatsiooni ja kestlikkuse potentsiaali hindamine;
    •     Mall Leinsalu (kollektiivi juht), Rainer Reile, Aleksei Baburin – Ühiskondlike muutuste ja kriiside mõju tervisele ja tervise ebavõrdsusele;
    •     Katrin Tiidenberg – Veebipraktikaid, digikultuure ja sotsiaalmeediat suhtlustaristuna käsitlevad tööd;
    •     Karmen Toros – Lapse õiguste ja heaolu valdkonna uuringud;
    •     Andero Uusberg – Emotsioonide mõistmine ja mõjutamine tõlgenduse kaudu;

    Humanitaarteadused
    •     Nikolai Anisimov ja Eva Toulouze – Udmurdi usundi alusjooned;
    •     Amar Annus – Loomingulisuse vormid muistses Lähis-Idas;
    •     Enn Küng – Tallinna ja Stockholmi keskvõimude poliitilised, sõjalised, õiguslikud ning majanduslikud suhted 16. sajandi teisest poolest kuni 17. sajandi alguseni.

    Preemiate väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus veebruari alguses. Preemiad antakse pidulikult üle vabariigi aastapäeva tähistamise raames. Sellel aastal antakse riigi teaduspreemiad välja 33. korda.

    Komisjon ootas konkursile ettepanekuid 16. detsembriks 2022.

    Ettepanekuid preemia määramiseks võivad esitada ülikoolide ning positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuste teadusnõukogud, Eesti teaduste akadeemia akadeemikud, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Teenusmajanduse Koda.

  • ,

    Skulptuurinäitus „Endel Taniloo 100“ Tartu Kunstimajas

    Reedel, 20. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis skulptuurinäitus „Endel Taniloo 100“. Näituse kuraatorid on Eike Eplik ja Elika Kiilo-Kulpsoo.Näitus „Endel Taniloo 100“ on pühendatud kunstniku 100. sünniaastapäevale, meenutamaks ja tunnustamaks teda kui andekat loojat ja olulist tegelast Tartu kunstielus. Endel Taniloo puhul on kahtlemata tegemist inimesega, kelle tähtsust Tartu kunstis ei saa alahinnata. Ta oli tulihingeline Tartu korraldaja ja edendaja, viljakas skulptor, uudishimulik elujälgija, silmapaistev õpetaja ning hinnatud kolleeg. Tema virka ja energiast pakatavat olemust, värvikat isiksust ja suurt elujõudu märkasid ja tunnustasid paljud.Endel Tanilool oli erakordset pikk, mahuks ja mitmetahuline loominguline karjäär. Ligi kuuekümne aasta jooksul valmis tal tuhatkond taiest, toimus üle kolmekümne isikunäituse ning ta osales pidevalt erinevatel ülevaatenäitustel.„Näitusele oleme välja pannud võimalikult mitmekesise valiku kunstniku töödest, andmaks edasi tema loomingu mitmekesisust, kunstilist arengut ja pidevat soovi katsetada. Olles korduvalt viibinud Taniloo Tartus Jakobi tänaval asuvas kortermuuseumis ja tema koduses Kalda tee ateljees, tundub, et talle meeldis tööruumis end oma skulptuuridest ümbritseda, neid korduvalt vaadelda ja sel viisil neid teistele näidata. Sarnase keskkonna lõime ka galeriisse, et vaataja saaks osa kujurit ennast igapäevaselt ümbritsenud külluslikust loomingust,“ selgitavad kuraatorid.Endel Eduard Taniloo (1923–2019) oli eesti skulptor, kes peamiselt tegutses figuraal-, portree- ja monumentaalskulptuuri vallas. Ta õppis Tartu Õpetajate Seminaris (1940–1943), Kõrgemas Kunstikoolis Pallas (1943–1944) ja Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis (1946–1952). Aastatel 1959–2000 töötas Endel Taniloo Tartu Kunstikoolis õpetajana, aastatel 1992–1995 oli ta Tartu Ülikooli maaliosakonna õppejõud. Ta oli Kunstnike Liidu Tartu osakonna esimees aastatel 1977–1987. Talle on antud Valgetähe IV klassi teenetemärk (2002).Graafiline disain: Silver SikkTänud: Airike Taniloo- Bogatkin, Georg Bogatkin, Urmas Taniloo, Heljo Taniloo, Korp! ReveliaNäitust toetab Eesti Kultuurkapital.Näitus jääb avatuks 19. veebruarini.www.kunstimaja.eefacebook.com/kunstimajaTartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

  • ,

    Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada 16. jaanuarini 2023

    16. jaanuaril 2023 on viimane päev esitada aasta parima keeleteo kandidaate. Kui möödunud aastast on meelde jäänud mõni põnev, hariv või keelerõõmu pakkuv tegu või tegija, siis sellest saab teada anda Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2022.

    Aasta keeleteo konkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

    Konkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel veebruaris.

    Laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta märtsis emakeelepäeva paiku. Keeleteoauhinda antakse välja seitsmeteistkümnendat korda, laureaatide väljakuulutamine on osa emakeelepäeva tähistamisest.

  • Eesti Kirjandusmuuseum kuulutab välja kogumisvõistluse „Lood sõjast“

    Alates Venemaa sissetungist Ukrainasse 2022. aasta veebruaris on meedia järjepidevalt kajastanud Ukrainas toimuvaid sündmusi, aga ka Ukraina põgenike elu-olu Eestis. Palju vähem tähelepanu on pööratud sellele, kuidas on sõda mõjutanud eestlasi ja milline roll on olnud eestlastel selles sõjas. Küsida tuleb ka seda, kas ja kuidas on see sõda mõjutanud eestlasi ja eesti kogukondi võõrsil. Pole kahtlust, et Ukraina sõda on elustanud paljude eestlaste isiklikke ja perekondlikke mälestusi Teisest maailmasõjast, sõjaga seotud hirme ning kodumaalt lahkumise traagilist kogemust. Ühenduse Eesti Elulood ja Eesti Kultuuriloolise Arhiivi kogumisvõistlusega „Lood sõjast“ soovime koguda Ukraina sõjaga seotud lugusid eri põlvkondadesse kuuluvatelt inimestelt. Oma lugu kirja pannes võib lähtuda järgmistest küsimustest:1. Mida mäletate sõja algusest?2. Kuidas teadmine sõja puhkemisest mõjutas Teie igapäevast elu?3. Kas Teie peres räägitakse sõjast? Kui, siis millised teemad on seoses sõjaga kõne all olnud?4. Kas Teil või mõnel Teie pere liikmel on isiklik kokkupuude sõjaga Ukrainas? Kui, siis milline?5. Kas olete kokku puutunud Ukraina pagulastega? Kui, siis kuidas?6. Milliseid emotsioone on sõda Ukrainas Teis tekitanud? Kas need on aja jooksul muutunud?7. Kas ja kui, siis kuidas mõjutab sõda Teie igapäevast elu praegu?Lugu võib olla kirjutatud nii eesti kui ka inglise keeles. Lugusid ootame 2023. aasta lõpuni.Oma lugu palutakse saata aadressile elulood@kirmus.ee või piret.noorhani@vemu.caInfo: Maarja Hollo, maarja.hollo@kirmus.eeTäpsemalt veebilehel: https://www.kirmus.ee/et/tegevus/uritused/kogumisvoistlus-lood-sojast

  • ,

    Lia Tüüri mälestusnäitus “Joonega puudutatud” A-Galerii seifis

    A-Galerii SEIFIS avatakse reedel, 13. jaanuaril eesti ehtekunstis olulist rolli kandnud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD

    Möödunud aasta novembris lahkunud Lia Tüüri mälestusnäitus JOONEGA PUUDUTATUD annab esmakordselt ülevaate kunstniku 1960ndatel alanud loometeest, kasutades selleks perekonna arhiivimaterjale ja fotosid, kavandeid ning teoseid Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumist, Ajaloomuuseumist, Tallinna Linnamuuseumist, Eesti Kunstnike Liidust ja erakogudest. Lisaks ehetele ja vormidele näidatakse ka kunstniku seni eksponeerimata isikliku arhiivi materjale, fotosid ja kavandeid. Näituse avamine toimub 13. jaanuaril, kell 18 A-Galeriis. Näitus on üleval 11. veebruarini.

    Lia Tüüri mäletatakse tema meisterliku joonistusoskuse, õrna graafilise pinnakäsitluse ja aeganõudva ning keerulise graveerimistehnika poolest. Nõtketes graafilistes joontes metalli pinnal väljendus tagasihoidliku iseloomuga kunstniku piiritu loomevabadus ja tundlikkus. Tüür oli ka Eesti autoriehetele keskendunud galerii, A-Galerii idee algataja ja selle kauaaegne hingehoidja.

    Näituse koostaja ja kujundaja on Ketli Tiitsar koostöös A-Galeriiga. Näitust saadab ka trükis, mis Lia Tüüri loometeed avab. Trükise kujundajaks on Paula Hõbe, tekstide koostajaks Ketli Tiitsar. Näituse toimumist toetab Eesti Kultuurkapital.

    A-Galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    E-R 10-18, L 11-16
Sirp