Uurimused neuro- ja psühholingvistika vallas kinnitavad, et keeleõppe edu ei sõltu ainult loomulikust andest, vaid eelkõige soodsatest õpitingimustest. Emakeel omandatakse järk-järgult lapseeas: laps kuuleb kogu aeg oma emakeelt ja talle…
Näitus „Sürrealism 100. Praha, Tartu ja teised lood“. Tšehhi sürrealismi kuraator Anna Pravdová (Praha Rahvusgalerii). Eesti sürrealismi kuraatorid Joanna Hoffmann (Tartu Kunstimuuseum) ja Kristlyn Liier (Tartu Kunstimuuseum). Eesti Rahva Muuseumis…
Näitus „Ilmar Malin. Igaviku hõõg“, kuraator Mae Variksoo. Tartu Kunstimuuseumis kuni 21. VII 2024. Tule mängima! Mõtetega mängima. Mine pane nina vastu pilti ja nuusuta seda. Tunned? Mängu lõhn! Poeesia…
Sürrealism on ju eesti keeles täiesti rahva sekka läinud mõiste. Näiteks: see on ikka väga sürr värk. Sa paned küll täiega sürri. Lätlased ei oska seda sõna nii kenasti lühendada,…
Florian Illiesi raamatute lugemiseks ei ole õigemat aega kui praegu. Meist igaüks mäletab veel selgesti, mida ta tegi 24. veebruaril 2022, mil Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukrainas. See oli neljapäev. Meil…
*birdname’i „Kurat ja Jumal“, heliloojad Timo Steiner ja Sander Mölder, lavastaja Teet Kask, videokunstnik-animaator Juho Lähdesmäki, valguskunstnik Margus Vaigur. Laval Cätlin Mägi torupilliansambel, Laura Põldvere ning Kyoshiro Oshima (Jaapan), Maria…
Tantsulavastus „Nutan saba ja sarvedega“ 8. IV Kumu auditooriumis (esietendus 1. IV ERMi Jakob Hurda saalis). Lavastaja, koreograaf ja etendaja Kalli Pikas, helilooja ja etendaja Triinu Taul, dramaturg Helena Krinal, kostüümikunstnik Tiina…
2012. aastast tähistatakse 30. aprillil rahvusvahelist džässipäeva. UNESCO välja kuulutatud tähtpäeva idee pärineb pianist Herbie Hancockilt ning selle eesmärk on üllas: džässi diplomaatilise rolli esiletõstmine inimeste ühendajana, kultuuridevahelise dialoogi loomine…
Eesti muusika- ja teatriakadeemia ootab juunikuu lõpuni muusikakultuuri bakalaureuseõppesse sisse astuma laia silmaringiga muusikahuvilisi noori, kes soovivad siduda oma tuleviku muusikaga, aga mitte tingimata pillimängu või ise laval esinemisega. Tegemist…
Humanitaarteaduste olukorra mõistmiseks peaksime alustama ülikooli kui institutsiooni ajaloolistest vormidest. Nende hulgas võime kujundlikult eristada kolme peamist epohhi. Esimesel, kõige pikemal ajastul on ülikool pühendunud minevikule. Ülikool näeb ennast kui…