Kunstimuuseum 100

  • Kultuur koalitsioonileppes

    8.1. Kultuur ja loometegevus 8.1.1. Otsime täiendavaid võimalusi eraraha kaasamiseks kultuuri- ja spordivaldkonna rahastamiseks. 8.1.2. Jätkame kultuuriranitsa programmiga. 8.1.3. Jätkame Eesti filmitööstuse arengu toetamist läbi Film Estonia programmide. 8.1.4. Uuendame…

  • Kui ka klooster põleb, ei pea püha üritus veel seisma jääma

    Eesti muusikaturu fookuspäev 6. IV Erinevate Tubade klubis. Eesti muusikaturu fookuspäev oli esimest korda 2021. aasta kevadel, kui koroona oli laastamistööd teinud juba aasta jagu ning välisartiste oli Eestisse tuua keeruline.…

  • Reformierakonna hegemoonia ja Savisaare ajastu teine tulemine

    Vaadates 2023. aasta valimistulemusi võib tähelepanelikku vaatlejat tabada déja-vu-tunne – kõike seda on juba varem nähtud. Reformierakonna hegemoonia näib olevat naasmas ning peamine mehhanism, millega seda kindlustatakse, on samasugune nagu…

  • ERRi seaduse uuendamise väärtusküsimused

    Uue koalitsioonileppe segaselt kirja pandud ja suhteliselt ambitsioonitus kultuuriosas on ERRi puudutav siiski üheselt paigas: ERRi seadust asutakse uuendama. Selle ettevõtmise parim enne oli küll juba aastate eest, kuid ometi…

  • Psühholoogiline teater – eikusagil või kõikjal?

    Teatrivaatleja Pille-Riin Purje kutsus hiljutises kommentaaris1 üles kaaluma, kas psühholoogiline teater ei vajaks aastaauhindade määramisel oma kategooriat. Selle taga peitub taju, et teatrilaadile, mis oli aastakümneid vaieldamatu peavool, osutatakse järjest…

  • Kust see tuleb, mida koguda?

    Mul on võimalus kõneleda läbi mitme Sirbi numbri kogutud teostest. Alustan sellest, kust tarbekunsti või disainina käsitletavad teosed tulevad. Hakatuseks lühike sissevaade materjalikunsti kujunemisse Eestis. 1932. aastal ilmus sakslase Gott­fried…

  • Millist linna me saame endale lubada?

    XXI sajandi suurim väljakutse on elada koos erisusi arvestades. Inimkonna ellujäämise ja õnnepüüdluse osa on ka inimloodud füüsilise keskkonna arendamine ja seniste vigade parandamine. Viimases Eesti inimarengu aruandes on keskmes…

  • Mustermajaga digi- ja rohepöördeni

    Kunstiakadeemia puitarhitektuuri kompetentsikeskuses PAKK on Renee Puusepa juhtimisel neli aastat arendatud mustermaja ehitussüsteemi. See tähendab ruumilisi puidust mooduleid, mida saab kokku panna paindlikul viisil eri tüüpi hooneteks. Tehases tootmine hoiab…

  • Saja Allikaga Saar

    Luule pole ainult autori sõnaosavus ja pädev kirjanduslik bränding. See elustub alles sihtkohas, mingist salapärasest kokkukõlast lugeja silmis, meeles ja sydames ning laiendab tema elukogemust. Tõeliselt suure poeedi ande kontuur…

  • Murdmatu liit

    Ligi sada aastat on (kodu)eesti kirjanduselu olnud oma kesksete asutuste poolest üsna tsentraliseeritud. Seda saab kujutada kolme ringiga: esiteks kirjandus ise, s.t autorid ja teosed; teiseks kirjanike liit ning kolmandaks…

Sirp