Mõlgutades mõtteid Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust, tuleb veel kord selgitada rütmimuusika mõistet. Virgo Sillamaa on selle sisu avanud järgmiselt: „Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki…
Cannes’i rahvusvaheline filmifestival 1. – 27. V 2023. Selline suur ja mõjukas üritus nagu Cannes’i filmifestival toob endaga kaasa lugematul hulgal kõrvalmõjusid ja lisatähendusi, nii et neid on päris keeruline…
IV rahvusvaheline foorum „Kultuurikompass“ Eesti Rahva Muuseumis ja TYPA trüki- ja paberikeskuses 18. ja 19. mail. Esimest korda kahepäevasena toimunud foorumil „Kultuurikompass“1 käsitleti mobiilsust2 kultuurisektoris. Tartusse Euroopast ja Ameerikast kokku…
Kendal Henryl, kes oli üks foorumi „Kultuurikompass“ esinejatest, on töökogemust kunstiprojektidega avalikus ruumis juba ligi 30 aastat. Praegu puutub ta New Yorgi linnavalitsuse kultuuriasjade osakonna avaliku kunsti voliniku abina kokku…
Gesher tähendab ivriidi keeles silda. Üks kord on see Iisraeli sillapea juba Eestisse jõudnud, kui 2004. aasta „Talveöö unenäo“ festivalil etendati Salme kultuurikeskuse laval Isaac Bashevis Singeri romaani „Ori“ järgi…
Teadus- ja arendustegevuses võiksid kvantarvutid tekitada tõelise revolutsiooni. Ühtlasi tuleb tagada, et ettevõtted, valitsused ja avalikkus oleksid kvantarvutite võimalustest ja nendega kaasnevatest riskidest teadlikud. Vaid nõnda saab valmistuda tulevikuks –…
Richard Wagneri romantiline ooper „Lohengrin“ 25. V (esietendus) rahvusooperis Estonia. Muusikajuht Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja, dekoratsiooni- ja valguskunstnik Michiel Dijkema (Holland), kostüümikunstnik Jula Reindell (Saksamaa), koormeister Heli Jürgenson,…
Eesti Draamateatri „Teoreem“, autor Pier Paolo Pasolini, lavastaja Juhan Ulfsak, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, kostüümikunstnik Jaanus Vahtra, valguskujundaja Priidu Adlas, videokunstnik Emer Värk, muusikaline kujundaja Jakob Juhkam. Mängivad…
Viimaste aastate üha sagedasemate inforünnakute ja väärinfo leviku tõttu pööratakse tähelepanu ka meediapädevuse arendamisele: kriitiliselt mõtlev ja analüüsiv inimene oskab eristada tõde valest.1 Meediamaailm on aga niivõrd palju muutunud, et…
Harvadel puhkudel, mil avalikkuses võetakse teemaks raamatukogud, kõneldakse neist ikka mingi poosiga – kas rühika pieteeditundega või kahetsevate ohete saatel. Ent mulle on raamatukogu hoopis omalaadne pelgupaik, kuhu pakku mineku…