Mai keskel esitleti uut muinsuskaitse aastaraamatut, kus on kokku võetud möödunud aasta olulisemad tööd-tegemised ja poleemilisemad teemad pärandi kaitses. Seekord on tegu lausa tähtpäevaga: aastaraamat ilmus XX korda. Selle ajaga…
Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus „Catalog nr 24. Kajastus“ Tallinna Linnagaleriis kuni 9. VI, kuraator Siim Preiman. Kui olin Lieven Lahayega näitusel poolteist tunnikest kahekesi aega veetnud, avastasin ühtäkki, et…
Sophoklese „Antigone“ Stefanie Babsti „Terav pilk“ Liina Jänes muinsuskaitse aastaraamatust Põhjakõla orkestri kontsert „Aeg naasta eredusse“ ansambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus…
Iga tragöödia saab kokku võtta viieliikmeliseks faabulaks: täiend (kangelase loomujoon, mis ajendab tema tegevuse) + alus (kangelane, tegevusakti sooritaja) + öeldis (kangelase murranguline tegevusakt) + sihitis (selle tegevusakti objekt) + määrus (selle tegevusakti asjaolud,…
Kaarel Künnap, „Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel“ Äli-Ann Klooren, „Eesti nüüdismuusika kuu“ Pille-Riin Larm, „Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?“ Margus Ott vestles filosoof Graham Parkesiga Tanel Vallimäe, „Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud“…
Eesti Kultuurkapital loodi 5. veebruaril 1925. Seoses Kultuurkapitali 100. sünnipäeva tähistamisega kutsume jagama oma mõtteid ja kuulutame välja esseekonkursi „Eesti kultuuri järgmised 100 aastat“. Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa: „Kultuurkapitalil on…
6. juunist kuni 30. septembrini 2024 toovad 23 kunstnikku galeriis Seek vaatajani kaasaegse kehakujutuse fotonäitusega “Keha”. Fotomuuseumi tänavuse teema-aasta oluline väljapanek koondab kehakäsitlused, mis on jäädvustatud nii fotos kui videos.…
XXXI rahvusvaheline aktinäitus „Mees ja Naine“ teemal „SOS – päästke meie hinged“ ootab Uue Kunsti Muuseumisse alates pühapäevast, 2. juunist 2024. Oleme taas jõudnud aega, mil inimese enda käe läbi…
Ahto Lobjakas ilmutas äsja Peter Trawny filosoofilise biograafia „Heideggeri-fragmendid“ tõlke, polemiseerides sisuliselt kogu senise Heideggeri eestindamise traditsiooniga. Saksa filosoofi Martin Heideggeri eestindamise juurde on vältimatult kuulunud „riid tõlkimise asja pärast“.…
Väikeste sammudega ja kikivarvul eesmärgi poole liikumine võtab aega ja on kulukas ning lõhub pealegi jalad ära, nagu teab iga baleriin. Aga seda Eesti just teeb ega ole enam juba…