Kunstimuuseum 100
-
Nälg parema ruumikultuuri järele
Kunstiteadlane ja vabakutseline kriitik Karin Paulus on Sirbi lugejaid juba pikka aega kostitanud artiklitega, kus jutuks Tallinna avalik ruum, puuduv identiteediloome ning moodne arhitektuur. Perioodiliselt on saanud siitsamast lugeda ka…
-
Loe Sirpi!
Pärimusmuusika lõikuspidu Sügistuur „Hilissuvi“ Collegium Musicale 13. sünnipäeva kontsert Pealelend. Kristiina Alliksaar, kultuuriministeeriumi kantsler Näitus „Sirutavate figuuride aed (ja teisi metamorfoosi vorme)“ VAT-teatri „Kabaree. Põrgu“ Vene teatri „Kolmanda impeeriumi hirm…
-
Sajandi tormi ootel
Viimane torm tootis vähemalt sama palju uudiseid kui sõja taaspuhkemine Iisraelis. Tugeva tuule ja saju põhjustatud kahju alles loetakse kokku. Kindlustusseltsid ennustavad, et seekordse tormi kogukahju moodustab lõviosa kogu aasta…
-
Kaks enneolematult tähtsat läbirääkimist
Riigieelarve sai hiljuti riigikogule esitatud ja õhus on lootus, et käredatest eelarvevaidlustest saab järgmise hilissuveni puhata. Silmapiiril terendab aga kaks ajaloolise tähtsusega eelarveläbirääkimist, mis tuleb lähitulevikus läbi teha. Esimene proovikivi…
-
Enne sisu, siis saal
Iga kord, kui Estonias mõnd ooperit vaatan, mõtlen ahastusega, mis kõik võiks olla paremini, kui vaid oleks tänapäeva nõuetele vastav ooperi- ja balletisaal. Mõistan ruumikitsikust ja akustikamuret täielikult, kuid minust…
-
Ruumidiplomaatia ja fassaaditagune elu
Näitus „Ruumidiplomaatia. Eesti välisesinduste interjöörid“ kuni 15. X arhitektuurimuuseumis. Kuraator Karin Paulus, kujundaja Mari Kurismaa, graafiline disainer Mari Kaljuste. Pärast Eesti taasiseseisvumist küdes ühiskonnas ja diplomaatilistes ringkondades idee võtta tagasi…
-
Tort portfellis
Eelmise aasta lõpus ilmus „Avatud Eesti raamatu“ sarjas Jaak Panksepa ja Lucy Biveni teos „Vaimu arheoloogia“, mille on inglise keelest tõlkinud Krista Kallis ning mida on sisuliselt aidanud toimetada psühhofarmakoloog…
-
Salapärane Fosse, värske nobelist
Norra senised kirjandusnobelistid on Bjørnstjerne Bjørnson (1903), Knut Hamsun (1920) ja Sigrid Undset, kes pälvis auhinna pea 100 aastat tagasi (1928). Ja nüüd Fosse, kes ei kirjuta isegi bokmål’is, vaid…
-
Selline õudne ja tavaline
Kõige tänapäevasem eesti kirjanik on Andrus Kasemaa. Tema kolm viimast proosateost – „Vanapoiss“ (2019), „Ema tuba“ (2022) ja „Au kolhoosikorrale!“ (2023) – moodustavad temaatilise terviku, mille ühendavaks lüliks on ülim kaasaegsus. Kasemaa…
-
Omaeluepisoodid ja sõnamängud
Kaks luuleraamatut, kõvakaanelist, ilusat. Kaur Riismaa on kujundanud Maarja-Liis Möldri kogumikud „Miks teisi ei lööda“ ja „Meesinine“ suure poolehoiuga, põhjalikult ja oskuslikult. Väärikas debüüt. Oli kuulda, et teisele raamatule ei…
