kultuuriajakirjandus

  • Sirbi laureaadid 2018 – Gregor Taul

    Gregor Taul on pälvinud laureaadinimetuse 2018. aasta kirjutiste eest nii kunsti- („Performatiivse monumendi sünd“, 5. I; „Monumentaalsus kuubis luubi all“, 7. IX ja „Elitaarne kunst“, 23. XI) kui ka arhitektuurivaldkonnas…

  • Sirbi laureaadid 2018 – Mikael Raihhelgauz

    Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem…

  • Sirbi laureaadid 2018 – Ülo Niinemets

    Akadeemik, Eesti maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets kirjutas Sirbile glüfosaadi ohtlikkusest ja selleteemalise globaalse vassimise teemal seeria silmi avavaid artikleid. „Monsanto dokumentides“ kirjeldab ta ülima põhjalikkusega, milliste võtetega on Monsanto,…

  • Savisaare kohtusaaga kui muinasjutt

    Neil päevil sai lõplikult selgeks Edgar Savisaare (edaspidi härra S või Tema) üle kohtumõistmise lõpetamine, millega tehti Talle ja Tema kaitsjatele kena jõulukingitus. Juhtum ajas nii mõnegi õiguseksperdi mõtlemisaparaadi lühisesse, mida…

  • Argitraagika XIX – Eeskujudest

    Mõne aasta eest saatis üks inimene mulle Facebooki kaudu kontaktitaotluse, selgitas sõnumis, et ajendiks on paar minu teksti. No mis mul karta, muidugi võtsin kutse vastu. Ma ei ole täht,…

  • Monsanto dokumendid IV

    Kui palju kasutatakse Eestis glüfosaati? Ühena esimestest kirjutas glüfosaadi (vt Glüfosaadi keemiline olemus …) massikasutusest Eestis ning võimalikust kahjulikust toimest keskkonnale ja inimtervisele 2003. aastal Nastja Pertšjonok Eesti Päevalehe artiklis…

  • Keelele tuleb kasuks

    Haridus- ja teadusministeeriumi initsiatiivil on kuulutatud tänavune aasta riiklikult eesti keele aastaks, ajendiks fakt, et sajand tagasi tõsteti eesti keel riigikeele staatusesse (vormistamine põhiseaduses jäi küll aastasse 1920). Riigikeele juubeliaastasse…

  • Mina, Johannes Semper ja Maarja Kangro

    Johannes Semper kirjutas 1920. aastal, et kunstiteost saab vastu võtta kahel moel: seda võib kas a) maitsta või b) mõista. Prestiižsete kirjandusauhindade žürii liikmed ei tohiks tema arvates isiklikku maitset…

  • Süda ja rahutus

    aga keldris nagu taliõunu – mitte kuigi punapõsiseid – hoiab ennast varuks inimesi et neid jätkuks ikka kevadeni. kas veel keegi teine hoiab neid?1 Eda Ahi viies luulekogu pealkirjaga „Sõda…

  • Kell on alati viis hommikul

    Eesti Draamateatri „Päikesetriip“, autor Ivan Võrõpajev, tõlkija Margus Alver, lavastaja ja kunstnik Hendrik Toompere jr. Mängivad Harriet Toompere ja Nikolai Bentsler. Esietendus 16. XI 2018 maalisaalis. Pimedus. Kostub madinat. Naise oie. Käelaksatus.…

Sirp