küberturve

  • Kultuurkapitali 2007. aasta I jaotus

    Essenson, Katrin  Lühidokumentaalfilmi “Kontroll!!!” ettevalmistamine ja tootmine  10 000

    Hanson, Ene  Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide

      varandusinventarid 1710–1805” keeletoimetaja stipendium  2000

    Heero, Aigi  Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide

      varandusinventarid 1710–1805” saksa keele tõlgi ja korrektori stipendium  3000

    Kaarma, Eve  Videofilmide “Õnne valem. 24 portreed Marimaalt ja Tšuvaššiast” teostamine 12 280

    Loodus, Rein  Kollektiivse uurimuse “Tekste kunstist ja arhitektuurist. 4. köide.

      Kunstikirjutis Eestis 1918–1940” koostamine  10 000

    Maasik, Arne  Näituseprojekti “Ei fosforiidile” teostamine  40 000

    Maaslieb, Helle  Osalemine konverentsil LAVis kulude katmine  15 000

    Oja, Aare  Eesti spordi biograafilise leksikoni koostamine ja toimetamine  120 000

    Pullat, Raimo  Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide

      varandusinventarid 1710–1805” koostaja, väljaandja ja eessõna autori stipendium  40 000

    Suurmaa, Lauri  Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide

      varandusinventarid 1710–1805” tehnilise toimetaja ja registri koostaja stipendium  15 000

    Tootsen, Jaan  “Ööülikooli” kevadkooli korraldamine Hiiumaal  20 000

    Varm, Taavi  Kontserdi “HELI:PILT” esinejastipendium  3000

    Ajalookirjanduse

    Sihtasutus Kleio  Ajaloolise Ajakirja 2007. a. 2. numbri väljaandmine  40 000

    Eesti Ajaloomuuseum  Kataloogi “Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemed

      Eesti Ajaloomuuseumis” väljaandmine   39 000

    Eesti Esitajate Liit  Hauasamba kavandamine organist Rolf Uusvälja kalmule  50 000

    Eesti Instituut  Marko Nautrase tööde näitus raamatumessil Göteborgis  7000

    Eesti Instituut  Näituse “Linnu Eesti” korraldamine Göteborgis  11 500

    Eesti Kunstimuuseum  Kõlarite ja statiivide ostmine Niguliste muuseumile  20 600

    Eesti Kunstiteadlaste

    Ühing  Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi väljaandmine  70 000

    Eesti Kunstnike Liit  Hobusepea galeriile esitlustehnika ostmine  60 000

    Eesti Laulu- ja Tantsupeo

    Sihtasutus  Laulupeokontserdi sissejuhatavate noortesaadete tootmine  300 000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Läänemere maade kultuurikorralduse võrgustiku “Synaxis Baltica”

      suveakadeemia korraldamine  40 000

    Eesti

    Olümpiakomitee  Stipendiumid 14 OMi võitjale ja 6 pensionieas OMi hõbemedali võitjale   218 400

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus MTÜ  XV Viljandi pärimusmuusika festivali esinejate honorarid  160 000

    Eesti

    Rahvusraamatukogu  Rändekspositsiooni koostamine  47 000

    Eesti

    Rahvusraamatukogu  Konverentsi “Raamatukogufoorum sõsarlinnades Helsingi-Tallinn” Tallinna

      programmiosa rahastamine  60 000

    Eesti Riiklik

    Sümfooniaorkester  Neeme Järvi 70. sünnipäevast kontsertsalvestuse tegemine  150 000

    ETA Underi ja Tuglase

    Kirjanduskeskus  Friedebert Tuglase kunstikogu korrastamine  20 000

    Eesti Teatri- ja

    Muusikamuuseum  Georg Otsa skulptuuri pronksivalamine ja muusemi kunstikogu täiendamine  35 000

    Estopol OÜ  Tallinna kultuuriajaloolise allikapublikatsiooni “Tallinna literaatide

      varandusinventarid 1710–1805” väljaandmine  40 000

    G. Otsa nim Tallinna

    Muusikakool  Helitehnika ja võimendite ostmine  40 000

    Hea Muusika Selts  Erkki-Sven Tüüri uudisteoste esiettekanne Berliini Filharmoonias  300 000

    Kihnu Kultuuri

    Instituut  Raamatu “Manija elulugu” väljaandmine  20 000

    Kirjastus Ilmamaa UÜ  Tarmo Kulmari “Tõsilood muinasrahvastest” väljaandmine  50 000

    Kirjastus Silmapiir OÜ  Muinasjuturaamatu ja CD “Võluvitsa vägi” väljaandmine  38 000

    KPD Kirjastus OÜ  Raamatu “Eesti vene kunstnike kujutatuna” väljaandmine  30 000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Haridus autorihonorarid  75 000

    Laulu-ja Tantsupeo Slaavi Pärg

    Korralduskomitee  Laulu- ja tantsupeo “Slaavi pärg” korraldamine  300 000

    Lootsi Koda SA  Naissaarel Omari küünis Nargeni festivali raames Tormise “Eesti naiste laulude” etendamine  60 000

    Narva Muuseum  Rahvusvahelise näituse “Eurooplased lauas” korraldamine  10 000

    Pimedate Ööde

    Filmifestival MTÜ  XI Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali korraldamine  800 000

    Tallinna Huvikeskus

    Kullo  Klaveri ostmine Ellerheina kooristuudiole  200 000

    Tammerraamat OÜ  Raamatu “Ilon Wiklandi maailm” väljaandmine  80 000

     

     

    TRADUcTA STIPENDIUM

    Arhipova, Svetlana  Ellen Niidu luuletuste tõlkimine mari keelde  10 000

    Godiņš, Guntars  Jaan Kaplinski luuleraamatu tõlkimine rootsi keelde   25 000

    Kronbergs, Juris  Jaan Kaplinski luuleraamatu tõlkimine rootsi keelde   25 000

    Lehtpere, Ilmar  Kristiina Ehini “The Drums of Silence” tõlkimine, reisi- ja elamiskulud Eestis  7000

    Melberg, Enel  Jaan Krossi “Paigallend” tõlkimine rootsi keelde ja sõit Tallinnasse  22 415

    Ptšelovodova,

    Nadežda  Hando Runneli luuleraamatu tõlkimine udmurdi keelde  20 000

     

     

    “Avatud eesti raamatu” stipendium

    Kallemets, Kalev  Ludwig von Misese “Liberalismi” tõlkimine  11 500

    Kangro, Maarja  Giorgio Agambeni “Homo sacer. Il potere sovrano e la nuda vita” tõlkimine  30 000

    Kukk, Kalev  Ludwig von Misese “Liberalismi” tõlkimine  11 500

    Lias, Ruth  George Santayana “The Sense of Beauty” tõlkimine  30 000

    Lill, Anne  Aristotelese “Nicomachose eetika” II saatesõna ja kommentaari kirjutamine  15 000

    Lust, Inna  Leszek Kołakowski “Miniloengud maksiprobleemidest” toimetajastipendium   6000

    Ombler, Siiri  H. Bergsoni “Aine ja mälu” toimetamine  9000

    Pruul, Kajar  Mihhail Bahtini teoreetiliste tööde tõlkimine  62 500

    Simsel, Andrus  Ludwig von Misese “Liberalismi” toimetamine  9000

    Tamm, Marek  Denis Diderot’ “Filosoofiliste dialoogide” toimetamine  6000

    Koff, Indrek  Denis Diderot’ “Filosoofiliste dialoogide” tõlkimine  20 000

    Lepikult, Mirjam  Denis Diderot’ “Filosoofiliste dialoogide” tõlkimine  5000

    Raudsepp, Andres  Denis Diderot’ “Filosoofiliste dialoogide” tõlkimine  9000

    Uspenski, Boriss  Litsentsitasu artikliraamatu avaldamise eest “Avatud Eesti raamatu” sarjas  35 000

     

     

    ARHITEKTUURI SIHTKAPITAL

    Amjärv, Ain  Juubelitoetus  5000

    Ammer, Ene  Juubelitoetus  5000

    Ammer, Ene  Juubelinäituse korraldamine  5000

    Asi, Vello  Toetus  5000

    Gurjanova, Ilona  Disainikonverentsi “Face to Face” korraldamine ja näituse kureerimine  28 000

    Ivask, Udo  Juubelitoetus  5000

    Kallas, Merili  Arhitektuuriõpingud Porto ülikoolis  15 000

    Kalm, Mart  Peatüki “Keskklassi maailm võtab ilmet – 1920. aastate arhitektuur” kirjutamine

      “Eesti kunsti aja
    loo” 5. köitesse  22 800

    Kerge, Kadri  Viini Kunstiülikooli õpingukulude osaline katmine  20 000

    Kivinurm, Raido  Arhitektuuriõpingud Torinos  15 000

    Köller, Tuuli  Delfti Tehnikaülikooli arhitektuuri magistriprogrammi õppereis Istanbuli  2000

    Köller, Tuuli  Õppe- ja elamiskulude katmine seoses arhitektuuri magistriõpingutega

      Delfti Tehnikaülikoolis  20 000

    Lass, Helina  Õpingud Weimaris Bauhausi ülikoolis  20 000

    Laul, Maia  Toetus  5000

    Lutsep, Elo  Uurijastipendium  artikli kirjutamiseks ajakirjale Kunstiteaduslikke Uurimusi  10 000

    Löve, Monika  Sotsiaalse disaini õpingud Eindhoveni Disainiakadeemia magistrikursusel  20 000

    Maiste, Juhan  Autorikogumiku “Tuldud teed tagasi” koostamine ja kujundamine  60 000

    Markus, Kersti  Uurijastipendium  artikli kirjutamiseks ajakirjale Kunstiteaduslikke Uurimusi  10 000

    Palm, Asta  Juubelitoetus  5000

    Poom, Jaak  Tänustipendium   5000

    Pormeister, Valter  Toetus  5000

    Priks, Saima  Juubelitoetus  5000

    Priks, Saima  Autorikataloogi kujundamine ja trükkimine  22 000

    Pärtelpoeg, Leila  Toetus  5000

    Randla, Anneli  Raamatu “Läänemaa kirikud” käsikirja koostamine (koos illustratsioonidega) 70 000

    Roos, Irene  Õppimine Universita La Sapienza di Roma’s   15 000

    Tuhkanen, Kaja  Erasmuse lisastipendium  15 000

    Vunder, Mari-Liis  Erasmuse lisastipendium  15 000

    Eesti Arhitektide Liit  EALi suveseminari ettevalmistamine Venstpilsis   2000

    Eesti Arhitektide Liit  Osalemine Euroopa arhitektuurinõukogu hinnasüsteemi koosolekul 6856

    Eesti Arhitektide Liit  Preemia “Väike 2002 – 2006” näituse korraldamine ja kataloogi väljaandmine  80 000

    Eesti Arhitektide Liit  Lasnamäe paneelelamurajooni seminari korraldamine  50 000

    Eesti Arhitektide Liit  Teataja väljaandmine  10 048

    Eesti Arhitektide Liit  Tegevustoetus  217 733

    Eesti Arhitektide Liit  Esimehe töötasu  27 393

    Eesti Arhitektide Liit  Arhitektide kalmeala arhitektuurse osa projekteerimise lisatööd  9440

    Eesti Arhitektide Liit  Osavõtt Euroopa arhitektuurinõukogu peaassambleest ja komisjoni tööst  30 000

    Eesti Arhitektide Liit  Eesti vanema põlvkonna arhitektide mälestuse jäädvustamine   150 000

    Eesti Arhitektide Liit  Seenioride sektsiooni tegevustoetus  2000

    Eesti Arhitektide Liit  Maakonnapäevade korraldamine Võru- ja Valgamaal  30 000

    Eesti Arhitektuuri-

    muuseum  Näituse “Sfäärilised ruumid” korraldamine  50 000

    Eesti Disainerite Liit  Eesti loovtööstuse näituse “Estonia Meets Germany” korraldamine  ja

      delegatsiooni  transport Stuttgardis  disainikonverentsil “Face to Face”  163 600

    Eesti Disainerite Liit  Disainikonkursi “Collapsible” ettevalmistamine  50 000

    Eesti Disainerite Liit  Tegevustoetus  69 740

    Eesti

    Kirjandusmuuseum  Kogumiku “Koht ja paik” VI köite väljaandmine  24 000

    Eesti

    Kunstiakadeemia  Toetus EKA kunstiteaduse instituudi iga-aastasel õppereisil osalevate tudengite reisikulude katmine  42 000

    EKA  Loengukursuse organiseerimine (kaasaegse arhitektuuri uurimus, prof M. McLeod)  26 500

    EKA  Osalemine rahvusvahelises disainitöötoas “Credo 2007” Fontevraud’s   10 000

    EKA  Osalemine messil “Harbitare 07”  29 632

    Eesti Kunstiteadlaste

    Ühing  Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi väljaandmistoetus  120 000

    Eesti Maastikuarhitektuuri

    Üliõpilaste Selts  Euroopa maastikuarh tudengite kohtumise “ELASA 2007” avalike ürituste läbiviimine Tartus  15 000

     

    Eesti Metsatööstuse

    Liit  Konkursi “Eesti parim puitehitis” peapreemia  30 000

    Eesti Noorte

    Arhitektide Liit MTÜ  Fotokonkursi I koht  5000

    Eesti Sisearhitektide

    Liit  IFI (International Association of Interior Architects) 2007. a liikmemaks  11 500

    ESL  Liidu ülevalpidamiskulude osaline katmine 2007. a II kvartalis 50 000

    ESL  Dokumenteeriv väljaanne-aastaraamat “Ruumipilt 2006”  50 000

    ESL  Osalemine messil “Interjöör 2007” näitusega “30 aastat Eesti interjööri

      aastapreemiaid (1977–2007)”  75 000

    EKA arhitektuuri

    osakond  Geomeetriatele pühendatud arhitektuuriteoreetilise seminari korraldamine EKAs   32 000

    EKA arhitektuuri

    osakond  Konverentsi “Urbanistika päevad 2007” korraldamine  19 500

    EKA arhitektuuri

    osakond  Põlvamaa tühjade setu külade ülesmõõdistamine (juhendamine) 32 000

    EKA arhitektuuri

    osakond  Arhitektuuri ja linnaplaneerimise üliõpilaste õppereisi korraldamine Londonisse  14 000

    Kirjastus Maja OÜ  Arhitektuuriajakirja Maja 2007, nr 2 kirjastamine  200 000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Ehituskunst, nr 47/48 väljaandmine  200 000

    Paide Kutsekeskkool  Paide kutsekeskkooli uue õppehoone ideekonkursi I preemia  200 000

    Riigi Kinnisvara  Lennusadama ja Patarei ala mahulise planeerimise arhitektuurikonkursi I preemia  300 000

    Solnessi Arhitektuuri-

    kirjastuse OÜ  Raamatu “Arhitektuuriaasta 2006. Arhitektuuripreemiate nominendid” kirjastamine    100 000

    Taastusravikeskus

    Sõprus  Pärnu Spahotelli Sõprus avaliku arhitektuurivõistluse I preemia  150 000

    Tallinna Tehnika-

    kõrgkool  Arhitektuuriõpilaste vaatluspraktika lisafinantseerimine  50 000

    Tartu Kõrgem

    Kunstikool  Soome arhitektuuri õppereisi korraldamine  50 000

     

     

    Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

    Ahven, Anneli  Osalemine Cannes’ filmiturul,  6761

    Allfilm OÜ  Dokumentaalfilmi “Maja” tootmine  30 000

    Davidjants, Kristiina  Osalemine Rotterdamis Rutger Haueri Film Factory’l  5496

    Eesti Joonisfilm OÜ  Joonisfilmi “Metsapeatus” tootmine  70 000

    Eetriüksus OÜ  Dokumentaalfilmi “Must-valge aken” arendamine  50 000

    Estinfilm OÜ  Dokumentaalfilmi “Tartu Ülikool 375. Kohtumispaik: ülikool” tootmine  200 000

    Filmiklubi MP

    DOC MTÜ  Dokumentaalfilmi “Vihma tegemine” järeltootmine  40 000

    F-Seitse OÜ  Dokumentaalfilmi “Kümme isamaakõnet” tootmise lõpetamine  50 000

    F-Seitse OÜ  Dokumentaalfilmi “Tantsukool” tootmise lõpetamine  50 000

    Heidmets, Rao  Osalemine rahvusvahelisel Stuttgardi animafilmide festivalil  4958

    Hiis, Mati  Fotonäitus disaini- ja arhitektuurigaleriis  30 000

    Ilves, Leo  Toetus  10 000

    Kakskümmend

    Neli OÜ  Dokumentaalfilmi “Kahastumine muusikas” tootmine  50 000

    Keedus, Sulev  Filmirežissööri aastane stipendium  36 000

    Kiiler, Eve  Näitus “Muuseumiteater” Tartu Kunstimuuseumis  10 000

    Kornijenko, Darja  BFMi diplomitöö “Kokkupõrge” tootmine  50 000

    Košelova, Jelena  Juubelitoetus  5000

    Kosenkranius, Ivar  Juubelitoetus  5000

    Kruus, Olav  Uurimus “1944–1950 Eesti filmidokumentalistika ja Tallinnfilmi

      professionaalse kaadri kujunemine” (loominguline stipendium)  12 000

    Kulles, Liina  Juubelitoetus&
    nbsp; 5000

    Kärk, Lauri  Osalemine Berliini filmifestivalil  4500

    Käsper, Valeria  Toetus  3000

    Kütt, Mati  Juubelitoetus  5000

    Luxfilm OÜ  Sarjast “Eesti lood” dokumentaalfilmi “Savikodu” tootmine  30 000

    Lõhmus, Jaak  Osalemine akrediteeritud ajakirjanikuna Cannes’i filmifestivalil  10 000

    Maack, Wladimir  Toetus  3000

    Meediapartner MTÜ  Sarjas “Eesti lood” dokumentaalfilmi “Teistmoodi tegelikkus” tootmine  30 000

    Nukufilm OÜ  Animafilmi “Kaasasündinud kohustused” tootmine  200 000

    Nukufilm OÜ  Filmi “Lily Marleen” arendamine  29 865

    Nukufilm OÜ  Animafilmi “Miriami piknik” tootmine  100 000

    Nurmeots, Marika  Õpingud Hollandis Willem de Kooningi akadeemia audiovisuaalse disaini osakonnas 20 000

    Oja, Edvard  Loominguline stipendium  12 000

    Palm, Vilja  Juubelitoetus  5000

    Raidma, Mare  Eesti filmide ajaloolise kostüümi  kui kultuuriväärtuse säilitamine  15 000

    Ruiso, Ella  Toetus  3000

    Rühm Pluss Null OÜ  Dokumentaalfilmi “24/1 ehk alla 7aastastele keelatud” tootmine   30 000

    Rühm Pluss Null OÜ  Dokumentaalfilmi “Ihust ja hingest” tootmine  30 000

    Saar, Leili  Juubelitoetus  5000

    Silmviburlane OÜ  Dokumentaalfilmi “Normaalne” arendamine  50 000

    Suurhans, Hendrik  Academy of Art University of San Francisco, kevadsemestri õppemaks  50 000

    Säde, Enn  Filmirežissööri aastane stipendium  36 000

    Tammisto, Peeter  Täispika mängufilmi “Ballettmeister ja seitse rahvavaenlast” stsenaariumi

      2. variandi kirjutamine (loominguline stipendium)  15 000

    Tender, Priit  Osalemine Clermont-Ferrandi lühifilmifestivalil filmiga “Sõnum naabritele”  6000

    Tender, Priit  Filmirežissööri aastane stipendium  36 000

    Tiik, Roland  Sünnipäevatoetus  5000

    Urbla, Peeter  Osalemine Cannes’i filmifestivali ajal Producers Network’i töös Exitfilmi projektidega 6000

    Vadi, Urmas  Täispika mängufilmi “Ballettmeister ja seitse rahvavaenlast” stsenaariumi

      2. variandi kirjutamine (loominguline stipendium)  15 000

    Vesilind OÜ  Dokumentaalfilmi “Muskusveise tagasitulek” arendamine  50 000

    Viimne, Kullar  Õpingute jätkamine Praha FAMU Filmikoolis  18 000

    A Film Eesti OÜ  Osalemine animafilmifestivalil “Cartoons on the Bay”  15 000

    Academia Gustaviana

    Selts MTÜ  Pärnu 14. rahvusvahelise filmi- ja videofestivali korraldamine 15 000

    Allfilm OÜ  BFMi tudengi Mart Rauna bakalaureusetöö “Mehele parim” tootmine  50 000

    Allfilm OÜ  BFMi tudengi Ekke Vasli bakalaureusetöö “Kalevipoeg” tootmine  50 000

    Allfilm OÜ  Piret Tibbo-Hudginsi osalemine Cannes’i filmiturul  10 000

    Allfilm OÜ  Rein Kotovi osalemine Euroopa filmioperaatorite ühingu Imago

      aastakonverentsil Lissabonis  8364

    Eesti Filmiajakirjanike

    Ühing  Ühingu tegevustoetus  14 000

    Eesti Filmiamatööride

    Liit  V rahvusvahelise amatöörfilmifestivali “Tallinn 2007” korraldamine  53 382

    Eesti Filmi ja Videoamatööride

    Ühing  Eesti filmiamatööride delegatsiooni UNICA festivalile sõit  12 000

    Eesti Instituut  Näituse “Nukufilm 50” koostamine  50 000

    Eesti Joonisfilm OÜ  Animeeritud luulekasseti “Must lagi” kirjastamine ja tootmine  25 000

    Eesti Kinoliit MTÜ  2007. aasta Eesti filmi päevade korraldamine  70 000

    Eesti Kinoliit MTÜ  Filmiürituste korraldamine ja filmide näitamine  Tallinna Kinomajas   8549

    Eesti Kinoliit MTÜ  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Kinoliit MTÜ  Kinoliidu matmispaiga püsihooldus  16 000

    Eesti

    Kunstiakadeemia  Rahvusvahelise konverentsi “Via Transversa: Lost Cinema in the Former Eastern Bloc”

      korraldamine  70 000

    EKA  EKA animaosakonna tudengite osavõtt Annecy filmifestivalist  7000

    Eesti Loova Foto

    Keskus MTÜ  Fotoajakirja Cheese väljaandmine, toimetuskulud ja autoritasud  195 000

    Estinfilm OÜ  Osalemine Berliini filmiturul  5000

    Exitfilm OÜ  Filmi ja video õppetooli diplomandi Tanno Mee diplomifilmi “Mälestuste maja” tootmine  50 000

    Exitfilm OÜ  Peeter Urbla osavõtt SOURCES 2  stsenaariumi arendus – töötuba ja “follow up”  29 700

    Exitfilm OÜ  Osalemine Berliini filmiturul (Anneli Ahven, Peeter Urbla, Rainer Sarnet)  12 000

    Film Tower Kuubis OÜ  Osalemine Berliini filmiturul  5000

    Gaviafilm OÜ  BFMi üliõpilase Joosep Matjuse bakalaureusetöö, filmi “Metsavesi” tootmine  50 000

    Haapsalu

    Kultuurikeskus  Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festivali korraldamine  35 000

    HEEMP Eesti-Ungari

    Kultuuriselts  V Ungari filmipäevade korraldamine  10 000

    Ital.Fa.Pa OÜ  Mängufilmi tootmine koostöös Prantsuse tootmisfirmaga La Voie LActee  100 000

    Kinobuss MTÜ  Lühifilmifestivali “Lodjakino” läbiviimine  80 000

    Loofoo MTÜ  Ajakirja Lofo väljaandmine ja autorite honorar  25 000

    Luxfilm OÜ  BFMi 3. kursuse üliõpilase Age Viksi diplomitöö, lühimängufilmi “Pealpool pilvi” tootmine  50 000

    Luxfilm OÜ  Lühimängufilmi “Must Peeter” tootmine  150 000

    Matsalu Loodusfilmide

    Festival MTÜ  V Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali korraldamine  200 000

    Originaalne

    Keskus OÜ  Ajalehe Keskus väljaandmine, autorihonorarid  20 000

    OÜ Grimm Sisters  Osalemine Londoni Filmiakadeemia pihustigrimmi kursustel  40 000

    OÜ Sügisball  Mängufilmi “Sügisball” järeltööd   470 000

    Pimedate Ööde

    Filmifestival MTÜ  XI Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali korraldamine  800 000

    Profilm OÜ  Mängufilmi “Pimedad aknad” taastamine  50 000

    Raamat Film OÜ  Videofilmi loomine eraettevõtjast ja kultuurimetseenist Jaan Manitskist  50 000

    SA Kultuurileht  Ajakirja Teater. Muusika. Kino juubelinumbris eesti uusi lühifilme tutvustava

      DVD väljaandmine  20 000

    Sööt, Andres  Dokumentaalfilmi “Siber” tootmise lõpetamine  32 730

    Tallinna Ülikool  Õppetööde sooritamine Kotka 12 filmipaviljonis  95 000

    Tallinnfilm AS  Esimese jaapani animatsiooni festivali korraldamine kinos Sõprus  40 000

    Tallinnfilm AS  Mängufilmi “Nipernaadi” algmaterjalide ost, taastamine, filmi- ja

      videokoopiate valmistamine  200 000

    Tallinnfilm AS  Margit Vremmerti ja Triin Rohusaare osavõtt Berliini filmiturust  5000

    Tallinnfilm AS  Margit Vremmerti ja Katrin Rajasaare osalemine Cannes’i filmiturul ja festivalil  8000

    Tartu Oskar Lutsu nim

    Linnaraamatukogu  Kirjandusteemaliste harrastusfilmide konkurss “Kirjandust filmides”  8000

    Taska Productions OÜ Filmistsenaariumi “Luigeprints” valmimine ja arendamine  30 000

    Varm-Stuudio MTÜ  Tantsufilm “Kehaline kasvatus” tootmine  40 000

     

     

    HELIKUNSTI SIHTKAPITAL

    Eesti Kultuurkapitali interpreedi aastastipendium

      Uus Tallinna Trio  120 000

    Helikunsti sihtkapitali õppestipendium à 40 000 krooni

      Annemari Ainomäe, Indrek Leivategija, Hando
    Nahkur, Mari-Liis Uibo,

      Madis Vilgats, Juta Õunapuu

    Helikunsti sihtkapitali algatus

    Siitas, Marelle  Loominguline stipendium  10 000

    Aimla, Siim  Raimond Valgre laulude arranžeerimine ja õppematerjali “Laula/mängi kaasa” valmistamine  5000

    Aljo, Danel  Tsirkusestuudio Folie lavastuse “Jaam” ansambli Kriminaalne Elevant muusiku stipendium  2000

    Allik, Maarja  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis (sõidukulud)  4600

    Amor, Mari  Toivo Tulevi teose “In You, Void of Yourself” noodigraafika teostamine  6000

    Anstal, Aleksandra  Õpingud Göteborgi ülikooli afroameerika muusika osakonnas  12 000

    Arder, Liivi  Estonia talveaia üürimine  2360

    Aru, Maria  Klaveriõpingud Sibeliuse akadeemias10 000

    Aus, Mart  Osalemine Lieksa rahvusvahelisel trompetimängijate konkursil  3500

    Bachmann, Maria  Saateklassi õpingud Viini muusikaülikoolis  15 000

    Behr, Johannes  Stipendium NRW festivali külalisesinejale  3912,50

    Chan, Ka Bo  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja “Kirikupühad Maarjamaal”

      raames lauljastipendium  4000

    Chillaud, Ursula  Interpreetide Liidu kontserdisarja “KuMu Kumus” esinejastipendium 6000

    Dervan, Michael  The Irish Timesi ajakirjaniku küllakutsumine EFK-le (külaliskriitiku stipendium)  10 000

    Dingstad, Martina  Põhjamaade laste- ja noorte flöödifestivali meistrikursuste läbiviija stipendium  2000

    Düppe, Jens  NRW festivali külalisesineja stipendium  3912.50

    Eeroja-Põldoja, Kristel  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Eespere, René  Isadepäeva kontserdi “Isad ja pojad – Eespered” uudisteose kirjutamine  5000

    Ella, Triin  Kontsertide “Muusika, ärata mu süda…” ettevalmistaja ja läbiviija stipendium  4000

    Faust, Maria  Jazzsaksofoni- ja kompositsiooni õpingud Vestjyski muusikakonservatooriumis  10 000

    Faust, Maria  Osalemine Euroraadio noorte jazzorkestris  15 000

    Gergeležiu, Aurika  Osalemine ettekandega Rahvusvahelise Muusikaraamatukogude

      Assotsiatsiooni aastakonverentsil Austraalias  15 000

    Gerretz-Traksmann,

    Marrit  Loominguline stipendium  15 000

    Grigorjeva, Galina  Kuldar Singi pooleli jäänud teose “Cadenza e sans paroles l’hommage à

      Pjotr Tšaikovski tšellole ja klaverile” restaureerimine  8000

    Helm, Daniela  Stipendium barokikontsertide esinejale  7500

    Hinn, Andre  Klaveriõpingud Kölni muusikakõrgkoolis  10 000

    Hirsch, Liisa  Akordioniõpilaste Pärnu suvelaagri uudisteose heliloojastipendium 4000

    Hirsch, Liisa  Eesti muusika päevade lavastuse “Kolm muusikalist momenti Heino Elleri elust”

      pianististipendium  8000

    Hunt, Kadri  Mari Polli viiuliõpingud Londonis (Royal College of Music)  15 000

    Ilves, Anne  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis  (sõidukulud)  4600

    Jancis, Kaspar  Tsirkusestuudio Folie lavastuse “Jaam”  ansambli Kriminaalne Elevant muusiku stipendium  2000

    Janke, Kaido  Helilooja Galina Grigorjeva käsikirjaliste teoste transliteratsiooni ja

      noodigraafika teostamine  7000

    Jelinevitš, Anastasija  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis,

      Saksamaal: sõidukulud  4600

    Joamets, Liis  Viiuliõpingud Sibeliuse akadeemias  10 000

    Joamets, Tanel  Tanel Joametsa klaveriõpilaste osalemine Vologda rahvusvahelisel konkursil  7000

    Joamets, Tanel  Kaks kontserdireisi Venemaale ja Kasahstani (sõidukulud)  7000

    Johannson, Kaljo  Juubelitoetus  5000

    Joller, Uku  Stipendium Buxtehude konkursi žürii liikmele  1000

    Joost, Risto  Kontsertide “Corelli Consort 15!” muusiku stipendium  6000

    Juncker, Florian  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Jurtšenko, Indrek  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja “Kirikupühad Maarjamaal”

      raames lauljastipendium  3000

    Jõesaar, Tõnu  Kontsertide “Corelli Consort 15!” muusiku stipendium  3500

    Jõesaar, Tõnu  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Jõks, Teele  Esinemine kontserdiga “Mõttemuusika 2” Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis  3000

    Jõks, Teele  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Kaasik, Heili-Kristel  Kuldar Singi teose noodigraafika  2000

    Kaasik, Mari  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis

      Saksamaal Bayreuthis (sõidukulud)  4600

    Kallastu, Andrus  Osalemine Karlheinz Stockhauseni kursusel Kürtenis  6200

    Kalluste, Olivia  Akordioniõpilaste Pärnu suvelaagri orkestriseadete tegijastipendium  1500

    Kangron, Maarit  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis

      (koos tšelloga, sõidukulud)  7100

    Kangur, Jüri-Ruut  Osalemine Euroopa Noorteorkestrite peaassambleel Vaduzis  5300

    Kappel, Margus  Kontsert Mahtra rahvakoolis  3000

    Karula, Lehte  Juubelitoetus  5000

    Kasemaa, Olavi  Individuaaltundide andmine Rakvere VII saksofonipäevadel 2500

    Kelder, Kaido  Loominguline stipendium  5000

    Kiik-Salupere, Vaike  Festivali “Helisevad Saaremaa orelid” esinejate honorarid  5000

    Kirme, Maris  Muusikateadlase J. Jürissoni artiklite kogumiku käsikirja koostamine ja toimetamine  5000

    Kivaste, Jaanus  Luarvik Luarviku osalemine Sergei Kurjohhini festivalil Peterburis (sõidukulu)  6000

    Kivi, Inna  Loominguline stipendium  2000

    Kivistik, Raimo  Barokkmuusikakontsertide korraldamine maakondades  28 000

    Klein, Kalle  Eriti Kurva Muusika Ansambli kontsert-installatsiooni “Dagerrotüübid” esinejastipendium  4000

    Kollom, Eno  Osalemine International Association of Schools of Jazz suvekursustel Itaalias  7200

    Kollom, Eno  Tsirkusestuudio Folie lavastuse “Jaam” ansambli Kriminaalne Elevant muusikustipendium  2000

    Korotkova, Jekaterina  Osalemine rahvusvahelisel pianistide konkursil “Undamaris” Itaalias  6000

    Kuntu, Sven  Eriti Kurva Muusika Ansambli kontsert-installatsiooni “Dagerrotüübid” esinejastipendium  4000

    Kuntu, Taavi  Blekinge rahvusvahelise vaskpillimängijate seminari osavõtumaks  3750

    Kuurme, Kaur  Barokkmuusikakontsertide ettevalmistamine ja läbiviimine  2000

    Kuusik, Oliver  R. Schumanni “Dichterliebe” ja “Frauenliebe und leben” ettekanded Narvas  3000

    Kuusik, Oliver  Napoli ja Prantsuse heliloojate laulude esitamine Narvas  3000

    Kuusk, Priit  “Pandivere muusade” kontsert Tallinna Õpetajate Majas  5000

    Kõrvits, Tõnu  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade õppejõustipendium  1500

    Käo, Kristo  Kitarriduo Kristo Käo – Jorma Puusaag CD väljaandmine  15 000

    Laas, Kristel  Akordioniõpilaste Pärnu suvelaagri orkestriseadete tegijastipendium  2000

    Laasonen, Jaana 
    Põhjamaade laste- ja noorte flöödifestivali meistrikursuste läbiviijastipendium  2500

    Landfermann,

    Robert  NRW festivali külalisesineja stipendium  3912.50

    Lassmann, Peep  Türi Kevadfestivali esinejastipendium  10 000

    Lassmann, Peep  Kontsert Mahtra rahvakoolis  3000

    Lattik, Aare-Paul  Napoli ja Prantsuse heliloojate laulude esitamine Narvas  3000

    Lehtlaan, Boris  CD “Siin on ilus elada” väljaandmine ja tiražeerimine (Ellerheina salvestamine)  1500

    Liit, Indrek  Tsirkusestuudio Folie lavastuse “Jaam”  ansambli Kriminaalne Elevant muusiku stipendium  2000

    Liiv, Roland  Õpingud professor Ingrid Kremling-Domanski juures Hamburgi muusika- ja

      teatriakadeemias (transpordikulud)  3600

    Liiv, Roland  Barokkmuusikakontsertide ettevalmistamine ja läbiviimine  2000

    Lill, Iren  Türi Kevadfestivali esinejastipendium  3000

    Lill, Märt-Matis  Loominguline stipendium  15 000

    Lill, Pille  R. Schumanni “Dichterliebe” ja “Frauenliebe und leben” ettekanded Narvas  3000

    Lillepruun, Laura  Meedia- ja muusika-management’i õpingud Londonis (Metropolitan University)  15 000

    Liloson, Maris  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja “Kirikupühad Maarjamaal”

      raames lauljastipendium  4000

    Lippus, Endel  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade õppejõustipendium  1000

    Lippus, Urve  Veljo Tormise meeskooriloomingu plaadi “Vision of Kalevala/Nägemus Kalevalast”

      annotatsioonide kirjutajastipendium  3500

    Lock, Gerhard  Osalemine rahvusvahelisel muusika ja teooria akadeemial “Orpheus Academy 2007”  5400

    Lokuta, Helen  Tõnu Kõrvitsa kammerooperite “Mu luiged, mu mõtted” ja “Tuleaed” solististipendium  14 000

    Lukas, Kaija  Viiuliõpingud Londoni Guildhalli muusika- ja draamakoolis  15 000

    Lutsoja, Jaak  Interpreetide Liidu kontserdisarja “KuMu Kumus” esinejastipendium 3000

    Lääts, Heli  Juubelitoetus  5000

    Maidre, Ines  Kontsertide “Fantasticus” korraldamine Tartu Peetri, Viljandi Pauluse, Häädemeeste

      ja Valga kirikus  5000

    Maidre, Riina  V. Tormise “Eesti naiste laulude” lavastuse solististipendium  13 000

    Malmqvist, Björn  EMTA kontrabassimängijate meistrikursuse külalisprofessori stipendium  10 000

    Marxen, Louisa  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Martin, Marko  Loominguline stipendium  6000

    Mattiesen, Monika  Loominguline stipendium  15 000

    Meibaum, Heili  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Metsar, Saale  Osalemine Euroopa Liidu Barokkorkestri meistrikursustel  5000

    Murdvee, Niina  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade

      õppejõustipendium  2000

    Mursa, Maret  V.Tormis “Eesti Naiste Laulud” solististipendium  13 000

    Mõttus, Sirje  kontsertide “Muusika, ärata mu süda…” ettevalmistaja ja läbiviija stipendium  4000

    Mägi, Marko  Rahvamuusikaansambli Ro:Toro osalemine festivalil Mehhikos  10 000

    Mägila, Levi-Danel  Loominguline stipendium  2000

    Märks, Ilmar  Juubelitoetus  5000

    Nahkur, Toivo  Raamatu “Muusika läbi vaimu” teise osa toimetamine  7000

    Nawri, Manuel  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Nestor, Toomas  Loominguline stipendium  2000

    Noor, Taisto  Linda Sauli 100. sünniaastapäeva puhul CD väljaandmine  10 000

    Normak, Jaan  Eesti kvarteti 100. aastapäeva tähistavad Edelweissi kvarteti kontserdid (esinejahonorar)  1000

    Normak, Karolina  Eesti kvarteti 100. aastapäeva tähistavad Edelweissi kvarteti kontserdid (esinejahonorar)  1000

    Nurgamaa, Talvi  Õpingud Viini kaunite kunstide akadeemias vioola erialal  4000

    Ojakäär, Valter  Džässikuu albumisarja koostajastipendium  8000

    Oland, Bodil  Eesti Filharmoonia Kammerkoori meistriklassi juhendaja ja vokaalpedagoogi stipendium  25 000

    Orgse, Lembit  Loominguline stipendium  15 000

    Orgse, Lembit  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade õppejõu stipendium  4000

    Orgse, Meelis  Barokkviiuli õpingud Sibeliuse akadeemias  10 000

    Orgse, Meelis  Kontsertide “Corelli Consort 15!” muusikustipendium  3500

    Ots, Jaan  Osalemine Lieksa vaspillipäevade trompetimängijate konkursil  3500

    Ots, Neeme  Osalemine trompetimängijate konkursil Lieksa Vaskpillipäevadel 3500

    Paas, Heljo  Juubelitoetus  5000

    Paemurru, Piia  Esinemine kontserdiga “Mõttemuusika 2” Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis  3000

    Paemurru, Piia  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Pai, Henn  Juubelitoetus  5000

    Pajupuu, Maiken  Eriti Kurva Muusika Ansambli kontsert-installatsiooni “Dagerrotüübid” esinejastipendium  4000

    Pajusaar, Tarmo  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Pakri, Maigi  Osalemine koos õpilase Ruslan Strogiga Würzburgi VI rahvusvahelisel pianistide konkursil

      ja õpilase Jelena Matvejevskajaga Jūrmala rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil  10 000

    Panova-Järvi, Liidia  Toetus  5000

    Peipman, Henri

    Lembit  Viljandi Kultuuriakadeemia jazzmuusika õppekava külalisõppejõu stipendium  10 000

    Peäske, Raivo  Osalemine Kārlis Shtrali nim VIII rahvusvahelisel noorte flötistide konkursil Jelgavas  4500

    Peäske, Tiiu  Rakvere Kaurikooli õpilase Maria Tiimuse, tema õpetaja ja kontsertmeistri osavõtt

      A. Postacchini nimelisest viiuldajate konkursist Itaalias  12 900

    Piim, Jaan  Osalemine Lieksa vaskpillipäevade trompetimängijate konkursil  3500

    Plaas, Kädy  V.Tormise “Eesti Naiste Laulude” solistitipendium  13 000

    Plaas, Kädy  Tõnu Kõrvitsa kammerooperite “Mu luiged, mu mõtted” ja “Tuleaed” solististipendium  14 000

    Poll, Mihkel  R. Schumanni “Dichterliebe” ja “Frauenliebe und leben” ettekanded Narvas  3000

    Poll, Mihkel  Eesti päevad ELis: soolokontsert Prantsusmaal  6260

    Posti, Ivo  Lauluõpingud Haagi kuninglikus konservatooriumis  12 000

    Punder, Neeme  W. A. Mozarti ühevaatuselise laulumängu “Bastien ja Bastienne” dirigendihonorar  3000

    Punder, Neeme  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Puusepp, Jaan  Kontserdisarja “Päikeseloojangumuusika” korraldamine Kõpu tuletorni jalamil  15 000

    Puusepp, Jandra  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Puusepp, Lily-Marlene Õpingud Sibeliuse akadeemia doktorantuuris harfi erialal  10 000

    Põder, Annika  Lauluõpingud Sibeliuse akadeemias  9000

    Raide, Martti  Eesti Klaveriõpetajate Ühingu tegevjuhi stipendium  12 000

    Raidmets, Terje  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Raik, Teet  Ansambli Ajavares osalemine Bukaresti
    rahvusvahelisel jazzansamblite konkursil  20 000

    Rebane, Henn  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Reimann, Ann  Osalemine rahvusvahelisel pianistide konkursil Hispaanias (lennukipiletid ja osavõtumaks)  5000

    Reimann, Tõnu  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade õppejõustipendium  1500

    Riisikamp, Marju  Türi Kevadfestivali esinejastipendium  3000

    Ruusmaa, Monika  Plokkflöödiõpingud Haagi kuninglikus konservatooriumis  12 000

    Ruusmaa, Monika  Osalemine Bostoni vanamuusika festivalil ansambliga The Royal Wind Music (lennukipiletid)  5000

    Rüütel, Kai  Õpingud Haagi kuninglikus konservatooriumis laulu erialal  12 000

    Saagpakk, Anne  Muusikateadlase J. Jürissoni artiklite kogumiku käsikirja ettevalmistamine trükiks  6000

    Saaremets, Merike  Projekti “Särav seitsmekümnene – vendade Kriisade orel Suure-Jaani kirikus 1937–2007”

      kontsertide ja orelijuttude läbiviimine  5000

    Saliete, Ieva  Barokikontsertide esinejastipendium  7500

    Salumäe, Ene  EELK 90 aastapäevaürituste ja kirikumuusika kuu organiseerimine  12 000

    Sarapuu, Peeter  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Schriefli, Matthias  NRW festivali külalisesineja stipendium  3912.50

    Siitas, Marelle  Barokkmuusikakontsertide ettevalmistamine ja läbiviimine  2000

    Sildos, Mail  Kontsertide “Corelli Consort 15!” muusikustipendium  3500

    Sokk, Madli  Osalemine Saksa/Prantsuse noorte sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis

      (lennuki- ja rongipiletid)  4600

    Soo, Mart  Taavi Kärikmäe-Mart Soo CD väljaandmine  15 000

    Sookruus, Karmen  Osalemine Saksa/Prantsuse noorte sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis

      (lennuki- ja rongipiletid)  4600

    Soon, Hendrik  Osalemine Saksa/Prantsuse noorte sümfooniaorkestri projektis Bayreuthis

      (lennuki- ja rongipiletid)  4600

    Soop, Siim  Eriti Kurva Muusika Ansambli kontsert-installatsiooni “Dagerrotüübid” esinejastipendium  4000

    Soots, Ants  V. Tormise meeskooriloomingu plaadi “Vision of Kalevala / Nägemus Kalevalast”

      dirigendistipendium  10 000

    Staak, Maria  Kaasaegse tantsuetenduse “Tuul tormiaknas” muusikaline kujundamine  5000

    Staak, Robert  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Sumera, Kadri-Ann  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Sumera, Kadri-Ann  Kontserdi “HELI:PILT” esinejastipendium  3000

    Zedler, Nina  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Zeiger, Horre  Juubelitoetus  5000

    Taamal, Danae  Osalemine Saksa/Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri projektis Saksamaal Bayreuthis  

      (sõidukulud)  4600

    Tafenau, Raivo  Esinemine Euroraadio džässikontserdil (honorar Raivo Tafenau kvintetile)  22 000

    Talani, Rida  keelpillipedagoogika meistrikursuse läbiviijastipendium  3600

    Tamman, Venda  Akordioniõpilaste Pärnu suvelaagri orkestriseadete tegijale stipendium  4500

    Tamme, Avo  Toetus  5000

    Tammesalu, Aare  Osalemine rahvusvahelisel muusikamänedžeride messil IAMA 2007 Londonis (lennukipiletid)  2305

    Tammesalu, Aare  Pärnu Linnaorkestri kontserdi lisajõudude stipendiumid  20 000

    Tammesalu, Aare  Mängufilmi “Pimedad aknad” filmimuusika lindistamine  2000

    Tampuu, Taavi  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja “Kirikupühad Maarjamaal”

      raames lauljastipendium  4000

    Targo, Katrin  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontsertsarja “Kirikupühad Maarjamaal”

      raames: Lauljastipendium  3000

    Tarum, Imbi  Klavessiinimuusika sooloplaadi “Vertigo” väljaandmine  20 000

    Tarum, Imbi  Kontsertide “Corelli Consort 15!” muusikustipendium  3500

    Tarvas, Pärt  Eesti kvarteti 100. aastapäeva tähistavad Edelweissi kvarteti kontserdid (esinejahonorar)  1000

    Tegelmann, Kadri  Õpingud Haagi kuninglikus konservatooriumis klassikalise laulu erialal  12 000

    Teppo, Johannes  Tšelloõpingud Sibeliuse akadeemias  10 000

    Tiisma, Henry  Tsirkusestuudio Folie lavastuse “Jaam” ansambli Kriminaalne Elevant muusikustipendium  2000

    Traksmann, Harry  Loominguline stipendium  5000

    Tralla, Tiit  Juubelitoetus  5000

    Türnpu, Anne  Stipendium lavastuse, V.Tormis “Eesti Naiste Laulud” solistile  13 000

    Tüür, Erkki-Sven  “Sümfoonia nr 6” loomine  15 000

    Uchihashi, Kazuhisa  Sarja “Improtest” esinejastipendium  7800

    Vain, Ester  Eesti kvarteti 100. aastapäeva tähistavad Edelweissi kvarteti kontserdid (esinejahonorar)  1000

    Valdma, Villu  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Valdmaa, Maria  Õpingud Haagi kuninglikus konservatooriumis laulu erialal  12 000

    Valdna, Tauno  Eriti Kurva Muusika Ansambli kontsert-installatsiooni “Dagerrotüübid” esinejastipendium  4000

    Valk-Falk, Maris  Osalemine konverentsil “Mathematics and Computation in Music” Berliinis (lennukipiletid)  4500

    Vihermäe, Villu  Eesti-Saksa ansambli Bipolar liikme stipendium kontsertide eest Eesti muusika päevadel  3000

    Viikholm, Olari  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja

      “Kirikupühad Maarjamaal” raames lauljastipendium  3000

    Volmer, Priit  J. S. Bachi “Johannese passiooni”ettekanded kontserdisarja

      “Kirikupühad Maarjamaal” raames lauljastipendium  4000

    Voronova, Olga  Loominguline stipendium  2000

    Vulp, Urmas  Loominguline stipendium  2000

    Väinmaa, Lauri  H. Elleri nim Tartu Muusikakooli meistriklasside ja metoodikapäevade õppejõustipendium  2500

    Välja, Kaido  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Västrik, Ardo  Kontserdi “HELI:PILT” esinejastipendium  3000

    Õnnis, Anto  Interpreetide Liidu kontserdisarja “KuMu Kumus” esinejastipendium  3000

    Aavo Otsa

    Muusikastuudio  Trompeti suveakadeemia korraldamine  16 000

    Ajaleht Eesti Kirik SA  Professionaalse orelimuusika tutvustamine nädalalehes Eesti Kirik  10 000

    Ateen SA  Elektroonilist džassmuusikat viljeleva grupi Nojazz kontserdi korraldamine Tartus  8000

    Ateen SA  Multiinstrumentalisti Mad Sheer Khani kontserdi korraldamine Tartus  10 000

    Colla Voce MTÜ  Margarita Voitese CD-kogumiku väljaandmine  10 000

    Concerto Grosso AS  XIV Haapsalu vanamuusikafestivali korraldamine  200 000

    Concerto Grosso AS  Gamba- ja barokktšellomängija Markku Luolajan-Mikkola Bachi soolosüitide

      kontserdi korraldamine  15 000

    Concerto Grosso AS  Diego Nadra kontsertide muusikustipendiumid  10 000

    Corelli Music  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2007” ettevalmistamine ja läbiviimine  20 000

    Crescendo MTÜ  Noorteaasta  kontserdi “Noored musitseerivad” ja festivali

      “Tallinna kirikurenessanss” kontsertide korraldamine  40 000

    E STuudio MTÜ  Kontserdi “Noored ja klassika” korraldamine  15 000

    EELK Kõpu Peetri

    kogudus  Oreli puuduvate tinavilede valmistamine, oreli intoneerimine ja häälestamine  15 200

    EELK Narva

    Aleksandri kogudus  I Maarjalaulude festivali esinejate stipendiumid  6000

    EELK Narva

    Aleksandri kogudus  Kontserdisarja “Suvi 2007 Narva Aleksandri kirikus” korraldamine  25 000

    EELK Tallinna Püha Neitsi Maarja piiskoplik

    toomkogudus  Orelikontsertide sarja “Toomkiriku orelisuvi” korraldamine  6000

    EELK Tapa Jakobi

    kogudus  Oreli mürasummutuskasti ostmine  8000

    EELK Viljandi Pauluse

    kogudus  Kiriku oreli vilede remontimine  20 000

    Eesti Akordioniliit  Rahvusvahelise Akordioniliidu aastamaks  3848

    Eesti Esitajate Liit  Hauasamba kavandamine organist Rolf Uusvälja kalmule  40 000

    Eesti Gregoriaani

    Ühing MTÜ  Osalemine “Inntöne” festivalil Austrias ja Buxtehude festivalil Saksamaal  50 000

    Eesti Heliloojate Liit  2007. aasta teise kvartali tegevustoetus  90 000

    Eesti Heliloojate Liit  Heliloojate Maja hooldus- ja remondikulud  15 000

    Eesti Heliloojate Liit  Kohtumiste sarja “Helilooja, kes sa oled?” läbiviimine  10 000

    Eesti Interpreetide Liit  Kontserdisarja “Akadeemiline kammermuusika” korraldamine  30 000

    Eesti Interpreetide Liit  2007. a II kvartali tegevustoetus  90 000

    Eesti Jazziliit  Klubikontsertide sarja korraldamine  70 000

    Eesti Keelpilliõpetajate

    Ühing  2007. a II kvartali tegevustoetus  15 000

    Eesti Keelpilliõpetajate

    Ühing  Värska üleriigilise noorte keelpillimängijate suvekooli korraldamine  40 000

    Eesti Kitarriselts MTÜ VI rahvusvahelise kitarrifestivali korraldamine  40 000

    Eesti Klaveriõpetajate

    Ühing  2007. a tegevustoetus  12 000

    Eesti Kontsert  Ida-Virumaa klassikalise muusika festivali “Seitsme linna muusika” korraldamine  30 000

    Eesti Kontsert  Hortus Musicuse ja teistest muusikutest koosneva ansambli osalemine Lübeckis

      Buxtehude festivalil  30 000

    Eesti Kontsert  Hortus Musicuse osalemine Amadeo ja MittelFest festivalidel Hollandis, Aachenis ja Itaalias  30 000

    Eesti Kontsert  Tallinna XXI rahvusvahelise orelifestivali läbiviimine  80 000

    Eesti Kontsert  Tallinna XXI Rahvusvahelise Orelifestivali esinejate stipendiumid  100 000

    Eesti Kooriühing  X rahvusvahelise koorifestivali “Tallinn 2007” korraldamine  15 000

    Eesti Kooriühing  Rahvusvahelise Koorimuusika Föderatsiooni konverentsi “Voices of Origin” korraldamine  30 000

    Eesti Kooriühing  Europa Cantati rahvusvahelise laulunädala korraldamine Tartus ja Tallinnas  50 000

    Eesti Muusika

    Infokeskus  Printeri-paljundusmasina ostmine  45 000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Trompet Courtois’ ostmine  16 800

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Üliõpilaste sõit Baltimaade klaverifestivalile Vilniuses  4000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Hollandi muusikaajaloolase ja organisti Peter van Dijki sõit Buxtehude konverentsile Tallinna  3500

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Üliõpilaste osalemine koolimuusika intensiivprojektis Leipzigis  15 000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Lisastipendiumid Socratese/Erasmuse programmi raames välismaal õppivatele

      EMTA muusikaõpilastele  50 000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Kontserdisarja “Jubilate” korraldamine  12 000

    Eesti Muusika- ja

    Teatriakadeemia  Läänemere maade kultuurikorralduse võrgustiku “Synaxis Baltica”

      suveakadeemia korraldamine  10 000

    Eesti Muusika-

    festivalid MTÜ  Tegevustoetus  30 000

    Eesti Muusikafond  2007. a I kvartali tegevustoetus  26 000

    Eesti Muusikanõukogu  2006. a II kvartali tegevustoetus  45 000

    Eesti Muusikaõpetajate

    Liit MTÜ  Muusikaõpetajate suvekooli välislektorite sõidukulud  15 000

    Eesti Noorte Frankofiilide

    Ühendus  Projekti “Romantiline Prantsusmaa” läbiviimine  7000

    Eesti Orelisõprade

    Ühing  Tegevustoetus  20 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Eesti Noorte Brassi proovide ja kontserdi läbiviimine Suure-Jaanis  4800

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Eesti noorteorkestrite konkursi žüriiliikme stipendium  6000

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus MTÜ  XV Viljandi pärimusmuusika festivali esinejate honorarid  110 000

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus MTÜ  Meelika Hainsoo plaati tutvustavate kontsertide esinejate honorari osaline kate  10 000

    Eesti Riiklik

    Sümfooniaorkester  Neeme Järvi 70. sünnipäevast  kontsertsalvestuse tegemine  100 000

    Eesti Rockfestival OÜ  Festivali “Rabarock 2007” heli- ja valgustehniline teostus  20 000

    Eesti Saarte Kultuuri-

    ühendus MTÜ  Festivali “Juu jääb 2007” kirikukontserdid

      (Palle Mikelborgi trio ja kammerorkester, Eivņr Palstodir)  25 000

    Eesti Segakooride Liit  Raamatu “Saatus valib meie Muusika. Ene Üleoja” väljaandmine  15 000

    Eesti Õigeusu

    Noorte Liit  Noodiraamatu “Õigeusu kiriku laulud” väljaandmine  10 000

    Elva Muusikakool  “Klarnetisuve Elva 2007” esinejate honorarid ja korraldamine 30 000

    Ensemble

    Voces Musicales  Tõnis Kaumanni kammerooperi “Kaubamaja” ettekanne (solistide honorarid)  35 000

    Festivitas Artium MTÜ  Kevadhooaja kontsertide korraldamine  45 000

    Festivitas Artium MTÜ  VII rahvusvahelise Tartu vanamuusikafestivali korraldamine  130 000

    Festivitas Canens SA  Kontserttegevus Lõuna-Eestis (interpreetide honorarid)  45 000

    G. Otsa nim Tallinna

    Muusikakool  W. A. Mozarti  ühevaatuselise laulumängu “Bastien ja Bastienne” etendamine NO99s  4500

    G. Otsa nim Tallinna

    Muusikakool  Fagoti Fox-Renard 222 ostmine  30 000

    G. Otsa nim Tallinna

    Muusikakool  Õpilaste osalemine rahvusvahelisel festivalil “Lieksa Brass Week 2007”  10 500

    G. Otsa nim Tallinna

    Muusikakool  Professionaalse muusikaõppe arendamine Eestis  60 000

    H. Elleri nim Tartu

    Muusikakool  Põhjamaade laste- ja noorte flöödifestivali korraldamine  4000

    H. Elleri nim Tartu

    Muusikakool  Kontsertide “Tulevikumuusikud” ja “Elleri kooli noorteosakond – 25 aastat” korraldamine  10 000

    Haapsalu

    Kontserdiühing  XIII üleriigilise keelpillimängijate suvekursuse korraldamine Haapsalus  50 000

    Haapsalu

    linnavalitsus  Cyrillus Kreegi muusikapäevad 2007: projekti “Kreegi vihik” osaline kulude katmine  30 000

    Haapsalu

    Muusikaühing  Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri 2007. a tegevustoetus  25 000

    Harku Valla Laulu ja Mängu

    Selts MTÜ  Tabasalu “Jazz Fest’i” ettevalmistus- ja korralduskulud  45 000

    Hea Muusika Selts  “Eesti muusika maailmas”: Erkki-Sven Tüüri uudisteoste esiettekanne Berliini Filharmoonias  50 000

    Heinavanker MTÜ  Kontserdid Eesti linnades ja maakon
    dades  25 000

    Heinavanker MTÜ  Eesti rahvakoraalide CD salvestamine koostöös Harmonia Mundiga  20 000

    Hereditas MTÜ  Festivali “Trialogos” muusikavaldkonna ettevalmistus- ja esitluskulude osaline katmine  50 000

    Hiiumaa

    Homecoming MTÜ  Hiiumaa kammermuusikafestivali  “Homecoming 2” kontsertide ja meistriklassi korraldamine  9000

    Hiiumaa Kammer-

    muusika MTÜ  IX Hiiumaa kammermuusikapäevade korraldamine  15 000

    Hugo Lepnurme

    Muusikaühing  I rahvusvahelise kirikumuusika suveakadeemia korraldamine  11 000

    Julm Productions OÜ  Eesti nn uut jazzi koondava kogumikplaadi “Innovatsioon vol. 2” tootmine ja

      tutvustamine  15 000

    Julm Productions OÜ  Eesti broken-beat bändi Broken Time Orchestra uue albumi tootmine ja tutvustamine  15 000

    Juudi Kultuuri

    Festival MTÜ  IV juudi süvakultuuri festivali “Ariel” ettevalmistamine ja läbiviimine  110 000

    Juuru Mihkli Kiriku

    Oreli Fond SA  Kiriku oreli restaureerimine  20 000

    Kadrina Kiriku

    Oreli SA  Ansambli Vox Clamantis kontsert Kadrina kirikus (ansambli liikmete stipendiumid)  12 000

    Keila Muusikakool  III laste orelifestivali läbiviimine  1200

    Kiili Kunstide Kool  Kooli vanamuusikaansambli CD salvestamine ja tootmine  10 000

    Kohtla-Järve

    Kunstide Kool  Stanislav Tjaguri osalemine Peterburi ja Daniil Golubevi osalemine Rūjiena

      rahvusvahelisel konkursil  3000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Muusika viienda ilmumisaasta erinumbri “Muusikalinn Berliin” ettevalmistamine  9000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Muusika erinumbri “Muusikalinn Lissabon” materjalide kogumine  6000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Teater. Muusika. Kino muusikaosakonna autorihonorarid  90 000

    Kuningas Arthuri

    Fond SA  X kuningas Arthuri gala korraldamine  15 000

    Kuressaare

    Kammerfest MTÜ  XIII Kuressaare kammermuusika päevade korraldamine  75 000

    Kuressaare Ooperifestivali

    Sõprade Klubi  Hendrik Krummi nimelise üleriigiliase noorte lauljate konkursi auhinnafond  30 000

    Küberstuudio  Tegevustoetus  70 000

    Lasteekraani

    Muusikastuudio MTÜ Üleriigilise uute lastelaulude võistluse “Lastelaul 2007” soolo- ja

      ansamblilaulu autorite auhinnad  13 000

    Leigo Kontserdid MTÜ  “Leigo järvemuusika” X festivali klassikapäeva muusikute honorarid  50 000

    Maailmaküla MTÜ  Festivali “Maailmaküla” kodumaiste esinejate Stipendiumid  35 000

    Muusika ja Kunsti Dünaamiline

    Koondis MTÜ  Ansambli Phlox CD “Rebimine ja voltimine” väljaandmine  15 000

    Muusikute Täiendõppe

    Keskus  Kontserdisarja “Meistrite akadeemia” kulude osaline kate  45 000

    Muusikute Täiendõppe

    Keskus  Kontserdisarja “Hingemuusika” kulude osaline kate  40 000

    Muusikute Täiendõppe

    Keskus  Kammerlaulu projekti “Berliin – Eesti” kulude osaline kate  13 000

    Muusikute Täiendõppe

    Keskus  Vahetuskontsertide “Eesti – Minsk” korraldamine  13 000

    Narva Linnavalitsuse

    kultuuriosakond  Chopini konkursi korraldamine  80 000

    Narva linnavalitsuse k

    ultuuriosakond  J. Mravinski nimelise XIII rahvusvahelise muusikafestivali läbiviimine  30 000

    Narva Linnavalitsuse

    kultuuriosakond  XII rahvusvahelise noorte muusikafestivali “Narva Jazz 2007” korraldamine  10 000

    Noorte ja Tudengite Rütmimuusika

    Organisatsioon MTÜ  Tegevustoetus  25 000

    Nõmme Jazz MTÜ  VII rahvusvahelise noorte jazzlauljate ja instrumentalistide konkursi

      saateansambli muusikutele  25 000

    Nõmme Muusikakool  Kooli kammerorkestri osalemine IX Euroopa noorteorkestrite festivalil Firenzes  30 000

    Pärnu David Oistrahhi

    Festival MTÜ  “David Oistrahhi festivali” ja Neeme Järvi suveakadeemia esinejate ja läbiviijate stipendiumid  70 000

    Pärnu Ooperiselts  Andrus Kallastu autorikontsertide korraldamine Pärnus ja Helsingis  15 000

    Rahvusooper Estonia  Erkki-Sven Tüüri ooperi “Wallenberg” väljatoomine (orkestriinstrumentide ja

      noodimaterjali rentimine)  68 641

    Rahvusvaheline

    Artur Kapi Ühing  2007. a tegevustoetus  25 000

    Rahvusvaheline

    Artur Kapi Ühing  M. Saare laulukonkursi auhinnafond, klaverisaatjate ja žüriiliikmete stipendiumid  28 000

    Rakvere Muusikakooli

    Sihtasutus  Virumaa Kammerorkestri kevadkontserdi juhtmängijatele stipendiumid  14 000

    Rampade Org MTÜ  Kevadkontsertide korraldamine  10 000

    Riisikamp, Marju  Osalemine festivalil “Imperaatori bukett” kontsertlavastusega

      “Tants päikesekuninga auks” (muusikuhonorar)  5000

    Saue Muusikakool  V noorte jazzimprovisatsioonifestivali “Visioon” peaesineja George Kontrafourise

      kvarteti ja R&B-bob trio honorarid  25 000

    Tallinna Filharmoonia  Tallinna Kammerorkestri hooaja lõppkontserdi lisajõudude honorarid 26 000

    Tallinna Filharmoonia  2007. a Birgitta festivali Eesti esinejate osaline honorar  60 000

    Tallinna

    Kitarrifestival MTÜ  Festivali korraldamine  30 000

    Tallinna

    Muusikakeskkool  Kooli õpilaste ja õpetajate osalemine rahvusvahelisel konkursil “Jūrmala 2007” (sõidukulud)  6900

    Tallinna

    Muusikakeskkool  Kooli lastekoori osalemine Euroraadio koorikonkursi

      “Let the Peoples Sing” lõppkontserdil Kölnis  40 000

    Tallinna Pelgulinna

    Rahvamaja  Noorte jazzipäev Pelgulinnas  8600

    Tolli Vara OÜ  Kuressaare Amadeo festivali “Elitaarne ja traditsionaalne” korraldamine  30 000

    Tuglas-seura ry  Eesti muusika foorum “Helsinki 2007” Helsingi raudteejaamas  15 000

    U.L.A. Jazz TÜ  Festivali “Improvizz’07” korraldamine  40 000

    U.L.A. Jazz TÜ  Eriti Kurva Muusika Ansambli ja Eesti Rahvusmeeskoori CD salvestamine  15 000

    U.L.A. Jazz TÜ  Henri Peipmani CD “Aeg olla püha” salvestamine  15 000

    Vanalinna

    Hariduskolleegium  Muusikakooli jazzistuudiole löökriistakomplekti ostmine  9400

    Varajase Muusika Stuudio

    Cantores Vagantes  Stipendium Türi Kevadfestivali esinejale  18 000

    Vihula Vallavalitsus  Võsu XV muusikapäevade korraldamine  19 000

    Viivo Muusika MTÜ  Ansambli Orthodox Singers ülestõusmispühade kontsertide ettevalmistamine ja läbiviimine  18 000

    Viivo Muusika MTÜ  Orthodox Singersi osalemine Glasriket, Grebbestad ja Falkenberg suvemuusika festivalidel  15 000

    Viljandi Vanamuusika

    Festival  Noorte vanamuusikute projekti “Zeus ja Europe” ettevalmistamine ja esitamine  23 000

    Viljandi Vanamuusika

    Festival  Kontserdiprojekti “MuusikaSündmus” II kvartali korraldamine  20 000

    Võru Sümfoonilise

    Muusika Ühing  XII noorte puhkpillimängijate suvekooli ja “Võru vaskpillipäevade” läbiviimine  20 000

    XXI Sajandi

    Orkester MTÜ  Pärnu rahvusvahelise ooperimuusika festivali korralduskulude katmine  30 000

    XXI Sajandi

    Orkester MTÜ  V Klaudia Taevi nim noorte lauljate konkursi preemiafond  30 000

     

     

    KIRJANDUSE SIHTKAPITAL

    Aaloe, Ülev  Loomingu Raamatukogu tööstipendium (Ingmar Bergmani “Lärmab ja veiderdab” tõlkimin
    e)  7000

    Aitaja, Jaan  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  1000

    Alavainu, Ave  Luuleplaadi väljaandmine  7000

    Aleman, Tiina   Tõlkestipendium Mihkel Kaevatsi luuletuste tõlkimiseks  3500

    Aru, Tõnu  Filmi “Mats Traat” tegemine  17 500

    Baljasnõi, Boriss  Raamatu “Kuuekümnendate aastate eesti kirjanik I” väljaandmine  40 000

    Biin, Aarne  2006. a romaanivõistluse III koha preemia  10 000

    Dittmann-Grönholm,

    Irja  Eesti kirjanduse aastaraamatu “Estonia 2007” tõlkimine  80 000

    Ehin, Andres  World Haiku Associationi IV konverentsil osalemine (lennupiletid)  22 000

    Epner, Luule  Ajakirja Looming näitekirjanduse ülevaadete autoristipendium  4000

    Hainsalu, Lehte  Lastenäidendite kogu “Osaraamat” autoristipendium  5000

    Hallas, Katrin  Luulekogu autoristipendium  10 000

    Hellat, Henn-Kaarel  Juubelitoetus  10 000

    Helme, Peeter  Võrguajakirja Kriteerium artiklikogumiku väljaandmine  25 000

    Hirv, Indrek  Sülearvuti ostmine  10 000

    Ilves, Aapo  Arvuti ostmine  10 000

    Jõgisalu, Harri  Lasteraamatu “Vennikese lood” autoristipendium  20 000

    Jõgisalu, Harri  Lasteraamatu “Linnavarblane maal” autoristipendium  12 000

    Kalvet, Mart  Ants Eerti raamatu “Afganistani vang” tõlkimine eesti keelde  15 000

    Kangro, Kirke  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Kangro, Maarja  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Kangro, Maarja  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Kaplinski, Jaan  Jaan Kaplinski romaani “Kevadest sügiseni” autoristipendium  40 000

    Kareva, Doris  Osalemine kirjanduskollokviumil Rumeenias  4400

    Kasemaa, Kalle  Loomingu Raamatukogu tööstipendium (“Peredur. Kymri saaga” ja Jaakov Šabtai

      “Onu Perets tõuseb lendu” tõlkimine)  12 000

    Kaus, Jan  Stipendium Põhjamaade luulefestivali korraldamise eest  10 000

    Kaus, Jan  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Kelder, Ene  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus/ kirjanduse uurimine”  3000

    Kiik, Heino  Raamatu “No siis…” autoristipendium  25 000

    Kivirähk, Andrus  “Voldemari” autoristipendium Eesti Draamateatri näidendiraamatu sarjas  15 000

    Kivirähk, Andrus  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Koff, Eva  Näidendiraamatu “Mirr” autoristipendium  12 000

    Koff, Indrek  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Kolk, Kaspar  Loomingu Raamatukogu tööstipendium (Tacituse tõlke toimetamine)  3000

    Kompus, Marko  Sülearvuti ostmine  10 000

    Konstabel, Kleio  Valére Novarina “Devant la parole” tõlkimine Prantsuse

      Teadusliku Instituudi tõlkesarjas “Suflöör”  15 000

    Kotjuh, Igor  Eestivene autorite XIV vabavärsifestivali külastamine Tveris 9786

    Kotjuh, Igor  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Kotjuh, Igor  Luulekogu “Teises keeles” autoristipendium  10 000

    Krimm, Virve  Loomingu Raamatukogu tööstipendium (Maria Kirschbaum-Pljuhanova

      “Mälu hoiab meid eluaeg koos” tõlkimine)  12 000

    Käo, Maie  Henno Käo luulekogu “Röövlilaev” koostaja stipendium  5000

    Kärner, Siim  Haikuantoloogia “Kõik on kusagil…” kirjastamine  25 324

    Künnap, Asko  Kogumiku “Kaardipakk Kaks” autoristipendium  7000

    Laanes, Eneken  Osalemine konverentsil “Inside Knowledge: (Un)doing Methologies, Imagining Alternatives”  4000

    Lamp, Anu  J.-L. Lagarce näidendite “Olin kodus ja ootasin, et vihma hakkaks sadama” ja

      “Kauge maa” tõlkimine  24 000

    Lattik, Margus  Lasteraamatu “Imeline karjus” kirjastamine  25 000

    Lattik, Margus  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Lauli, Olle  2006. a romaanivõistluse II koha preemia  20 000

    Leesalu, Diana  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Lember, Ira  Lasteluuletuste kogumiku “Prillmadu” autoristipendium  10 000

    Liivak, Lembit  Miguel de Unamuno “San Manuel Bueno, märter” tõlkimine  3000

    Made, Reet  Lasteraamatu “Jansiga maailma nabal” autoristipendium  15 000

    Michelson, Helle-Iris  Sõit Ventspilsi loomemajja  800

    Mihkelev, Anneli  Osalemine IX semiootika maailmakongressil “Communication:

      Understanding/Misunderstanding”  7000

    Mihkelson, Ene  Romaani “Katkuhaud” autoristipendium  50 000

    Mutt, Mihkel  Ajakirja Looming proosaülevaadete autoristipendium  6000

    Normet, Dagmar  Lastenäidendite kogu “Lavalood lastele” autoristipendium  15 000

    Oja, Martin  Luulekogu “Pärastlõuna platoo” väljaandmine  17 000

    Ojamaa, Liisi  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Olgin, Aleksei  Novelli “Malenkie gadosti dolgovjazogo” väljaandmine  14 500

    Park, Eeva  Stipendium Põhjamaade luulefestivali korraldamise eest  10 000

    Peiker, Piret  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus /

      kirjanduse uurimine”  1500

    Pilv, Aare  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Puik, Vahur  Kolme Eugéne Durifi näidendi tõlkimine Prantsuse draamakirjanduse tõlkesarjas “Suflöör”  27 000

    Puu, Aarne  Poolakeelse luulekogu väljaandmine  15 000

    Põldsaar, Raili  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus / kirjanduse uurimine”  1500

    Päär, Piret  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  1160

    Rajamäe, Pilvi  EVKA rahvusvahelise aastakirja Interlitteraria 12/2007 keele- ja stiilitoimetamise stipendium  10 000

    Rannap, Jaan  Lasteraamatu “Tuukerkoer Torru ja teised loomad” autoristipendium  8000

    Raudam, Toomas  Kogumiku “Miks ma ei taha olla kirjanik” autoristipendium  25 000

    Raudam, Toomas  Sülearvuti ostmine  10 000

    Raun, Mait  Arvuti ostmine  10 000

    Raun, Ott  Sülearvuti ostmine  10 000

    Rebane, Triin  “Historia Lausiaca” tõlkimine ja kommenteerimine  38 400

    Relve, Tiiu  Rainer Maria Rilke “Armastusest” tõlkimine  7000

    Rooste, Jürgen  Kogumiku “Kaardipakk Kaks” autoristipendium  7000

    Rostsenko, Valeri  Romaani “Estonskaja roza vetrov” väljaandmine  3500

    Ruben, Aarne  Teose “Lugusid Anveltist ja Kingissepast” autoristipendium  15 000

    Ruitlane, Olavi  Arvuti ostmine  10 000

    Ränik, Valeria  Luulekogu “Valgust täis suur pilvealune tuba” autoristipendium  10 000

    Saar, Juhan  Toetusstipendium  10 000

    Salumets, Thomas  Stipendium Goethe “Faustile” saate-essee kirjutamise est  3000

    Saluäär, Anu  V. Mobergi “Asunikud” tõlkestipendium  30 000

    Saukas, Katrin  Näidendi “Under” autoristipendium  15 000

    Selg, Peeter  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus / kirjanduse uurimine”  1500

    Seppel-Ehin, Ly  Eeva-Liisa Manneri luulekogu tõlkimine  15 000

    Sild, Ivar  Romaani “Tantsiv linn” autoristipendium  15 000

    Sinijärv, Karl-Martin  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Sinijärv, Karl-Martin  Kogumiku “Kaardipakk Kaks” autoristipendium  7000

    Soans, Kerttu  Lasteraamatu “Mari ja Jüri kümme ametit” autoristipendium  20 000

    Sommer, Lauri  Ajakirja Looming luuleülevaadete autoristipendium  5000

    Soomets, Triin  Kogumiku “Kaardipakk Kaks” autoristipendium  7000

    Soosaar, Enn  Toetus 70. sünnipäeva tähistamiseks  10 000

    Talvet, Jüri  H. L. Hixi ja C. Vitale luulevalikute tõlkimine TÜ kirjastuse “Kaasajaluule” sarjas  10 000

    Talviste, Katre  Prantsuse Teadusliku Instituudi sarja “Suflöör” kuue käsikirja toimetamine ja korrektuur  22 000

    Tangsoo, Jaan  Lasteraamatu “Kotermann Juko imeline reis läbi Eestimaa” autoristipendium  15 000

    Teede, Andra  Luulekogu “Maailm, mu lärmakas sõber” kirjastamine  20 000

    Tomberg, Jaak  Sõit Utrechtis konverentsile “Re-mediating Literature” (lennupiletid)  4470

    Tool, Andrus  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus / kirjanduse uurimine”  1500

    Tungal, Leelo  Juubeliürituse korraldamine  10 000

    Tungal, Leelo  Raamatu “Seltsimees laps ja suured inimesed” autoristipendium 20 000

    Tungal, Leelo  Põhjamaade luulefestivalil esineja stipendium  2000

    Tungal, Leelo  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Tuulik, Jüri  Romaani “Vares” autoristipendium  40 000

    Urmet, Jaak  Ajakirja Looming lastekirjanduse ülevaadete autoristipendium  4000

    Vadi, Urmas  Kaasaegse eesti luule esitamine Vikerraadios  46 800

    Vaiksoo, Jaanus  Balti raamatumessi lastekirjanduse programmi raames esineja stipendium  500

    Vallikivi, Arvo  Komi luulekogude tõlkimine eesti keelde  10 000

    Vallikivi, Arvo  Kogutud teoste XIII köite väljaandmine  30 000

    Viiding, Elo  Kogumiku “Kaardipakk Kaks” autoristipendium  7000

    Viiding, Kristi  Loomingu Raamatukogu tööstipendium (Tacituse “Germania” tõlkimine)  6000

    Viires, Piret  Esinemine konverentsil “Media in Transition” Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis  17 450

    Vilep, Heiki  Arvuti ostmine  10 000

    Voitehhovitš, Roman  Rahvusvahelise noorte slaavi filoloogide konverentsi korraldamine  50 900

    Volpert, Larissa  Monograafia “Puškini Prantsusmaa” väljaandmine  30 000

    Eesti Instituut  Näituse “Eesti aabitsa lugu” korraldamine Göteborgis  17 000

    Eesti Joonisfilm OÜ  Animeeritud luulekassetti “Must lagi” kirjastamine ja tootmine  50 000

    Eesti Keele Sihtasutus Toomas Raudami jutukogu “Miks ma ei taha olla kirjanik” kirjastamine  25 000

    Eesti Keele Sihtasutus Aarne Rubeni teose “Lugusid Anveltist ja Kingissepast” väljaandmine  15 000

    Eesti Kirjanduse Selts  2006. a eesti kirjanduse ülevaatekoosoleku honorarid ja korralduskulud  26 290

    Eesti Kirjanduse Selts  “Sotsia” esinemistasud, ettekandekulud, välisesinejate honorar  36 150

    Eesti Kirjanduse Selts  Lastekirjanduse seminaride korraldamine  4400

    Eesti Kirjanduse

    Teabekeskus  Videokaamera ostmine  30 000

    Eesti

    Kirjandusmuuseum  Fotonäituse “Pooltund kirjanikuga II” korraldamine  25 000

    Eesti Kirjanike Liit  Jüri Ehlvesti mälestusõhtu korraldamine Tartu Kirjanduse Majas  10 000

    Eesti Kirjanike Liit  Stipendium töötamiseks Visby kirjanike ja tõlkijate keskuses  12 500

    Eesti Kirjanike Liit  Osalemine “Kultuur 2000” projektis “Literature and its Borders. Baltic Ring III”  30 000

    Eesti Kirjanike Liit  Käsmu loomemaja kasutamistoetus eesti kirjanikele 2007. aastal  50 000

    Eesti Kirjanike Liit  Jüri Ehlvesti loomingule pühendatud konverentsi korraldamine  25 000

    Eesti Kultuurikeskus Vene

    Entsüklopeedia MTÜ  Ajakirja Võšgorod projekti “21. sajandi genees” väljaandmine  40 000

    Eesti Romaaniühing  2006. a romaanivõistluse autasustamise ürituse korraldamine 1000

    Eesti Severjanini

    Kultuuriselts MTÜ  Kogumiku väljaandmine poeet Igor Severjanini 120. sünniaastapäevaks  6000

    Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase

    Kirjanduskeskus  Aare Pilve doktoridissertatsiooni “Kirjutav mina ja mina kirjutamine”

      väljaandmine raamatuna  20 000

    Juhan Liivi nim Alatskivi

    Keskkool  Liivi päevade korraldamine  11 000

    Juunika Koolitus OÜ  Raamatu “Olen kui päike ja tuul” väljaandmine  30 000

    Järjehoidja MTÜ  Kirjandusfestivali “Prima vista” Võru päeva korraldamine  10 000

    Kairiin OÜ  Dokumentaalfilmi “Exegi monumentum – Enn Vetemaa” alapealkirjaga 

      “Sügisene jalutuskäik Vetemaaga” tegemine  45 000

    Kambja Põhikool  Kooli almanahhi “Tootsi taskud” koostamine ja trükkimine  5000

    Kirjandusfestival

    Prima Vista MTÜ  Festivalil osalevate kirjanike ja muusikute esinemistasud ja väliskülaliste tõlkimistasu 63 500

    Kirjastus Ilmamaa UÜ  B. Linde “A. H. Tammsaare oma elu tões ja õiguses” väljaandmine  30 000

    Kirjastus Ilmamaa UÜ  Karl Ast-Rumori artiklite kogumiku “Maailma lõpus” väljaandmine  50 000

    Kirjastus Ilmamaa UÜ  Heino Kiige mälestusteraamatu “No siis” väljaandmine  10 000

    Kirjastus Ilmamaa UÜ  Mats Traadi romaani “Minge üles mägedele” väljaandmine  45 000

    Kirjastus Olympia OÜ  Paavo Kivise jutukogu “Kaks kavaleri” väljaandmine  25 000

    Kirjastus Pegasus OÜ  Armin Kõomäe jutukogu “Nägu, mis jäi üle” trükkimine  25 000

    Kirjastus Verb OÜ  Katrin Väli luulekogu väljaandmine  15 000

    Kirjastusühistu

    Faatum TÜ  Juhan Saare mälestusteraamatu “Hommikujutud” väljaandmine  30 000

    KPD Kirjastus OÜ  Osalemine X rahvusvahelisel Moskva raamatumessil  25 000

    Kultuurileht SA  Loomingu laureaatide premeerimise ürituse korraldamine  6500

    MTÜ KITE  Almanahhi Tuulelohe 2007, nr 3 väljaandmine  12 480

    MTÜ KITE  Almanahhi Tuulelohe 2007, nr 3autoritasud  25 000

    Muhu Muuseum  Juhan Smuuli 85. sünniaastapäeva tähistamine luuleetendusega “Kirjad emale”  40 000

    Norstedts Förlag  Eeva Pargi raamatu “Lõks lõpmatuses” väljaandmine rootsi keeles kirjastuses Norstedts  60 000

    Nynorden OÜ  Eesti nüüdisromaani tutvustamine norra keeles Skandinaavia maade kirjandusfestivalidel  50 000

    Nynorden OÜ  Luulevalimiku väljaandmine rootsi keeles Göteborgi raamatumessil esitlemiseks  32 000

    Nynorden OÜ  Kogumiku “Ruttu tuttu! Isade õhtujutte” väljaandmine rootsi keeles Göteborgi

      messil lastekirjanduse tutvustamiseks  60 000

    Nynorden OÜ  Lasteraamatu “Samueli võlupadi” väljaandmine rootsi keeles Göteborgi messil

      lasteraamatu tutvustamiseks  50 000

    Palamuse Rahvamaja  Aino Perviku 75. sünnipäeva tähistamine, “Sookolli ja sisalikku” lavastamine  5000

    Palamuse Rahvamaja  XIX Oskar Lutsu huumoripreemia väljaandmine  6500

    Päike ja Pilv OÜ  Lasteraamatu “Suur must koer / Suur must pini” kaanehinna alandamin
    e  20 000

    Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu

    Eesti Osakond MTÜ  Osalemine rahvusvahelisel lastekirjanduse konverentsil Lätis 11.-12. V 2007  2828

    Soome-ugri Kirjanduste

    Ühing MTÜ  J. Aipini romaani “Jumalaema verisel lumel” kirjastamine  20 000

    Tartu Ülikooli

    Kirjastus OÜ  H. L. Hixi ja C. Vitale luulevalikute väljaandmine TÜ kirjastuse “Kaasajaluule” sarjas  10 000

    Tuum OÜ  Ivar Silla romaani “Tantsiv linn” kirjastamine  35 000

    Tuum OÜ  Aare Pilve luulekogu “Näoline” kirjastamine  15 000

    Tuum OÜ  Igor Kotjuhi luulekogu “Teises keeles” kirjastamine  15 000

    Varrak AS  Karl Ristikivi päevikute väljaandmine  25 000

    Värske Rõhk MTÜ  Noorte autorite loovkirjutamise töötoa läbiviimine  4000

    Loomingu laureaatide stipendiumid  36 000

     

     

     

     

     

     

  • Raul Kalvo Hobusepea galeriis

    Idees jõuda soovitud sihtpunkti linnutiivul on ikka veel modernistlikku progressivaimu ja utopistlikku unistuse täitumist. Isegi tänapäeval, kui odavlennuliinid on teinud tohutute vahemaade läbimise  kättesaadavaks suuremale hulgale inimestest kui iial varem on osatud ette näha, on selles ikkagi midagi maagilist. Ka Raul Kalvo jooniste puhul torkab esmapilgul silma nende esteetilisus – kogu maailmakaart on kaetud peene niidistikuga, kiired koonduvad ühte punkti ning väljuvad sealt jälle, et koonduda kusagil mujal.

    Kogu peenelt vormistatud võrgustik mahutab aga lisaks esteetikale tohutul hulgal informatsiooni, mitte ükski punkt ega kriips ei ole niisama, efekti pärast, vaid tähistab ühe lennuki teekonda või lennujaama, mis omakorda sisaldab ju sadu ja tuhandeid inimesi. Kui tihti me mõtleme sellele, et tegelikult on kohati näiteks Põhja-Ameerika kohal õhus ligi 10 000 lennukit ja miljon inimest korraga? Isegi lennates ei näe me pea kunagi ühtki teist lennukit, taevas on alati võõrkehadest tühi, täidetud huvitavate pilvede või üllatuslike vaadetega all laiuvatele maastikele ning meie maailm piirdub nende inimestega, kes meid vahetult selles teraskapslis ümbritsevad, limpsides stjuardesside serveeritud jooke.

    Kalvo ülitäpsed kaardistused tunduvadki tavapilgule nagu midagi salajast (valitsuse) failidest, millest meil ei tohikski nagu nii mastaapset ülevaadet olla. Lisaks konkreetselt toimuvale lennuliiklusele, näeme selle põhjal ju tervet hulka muid asju – kuidas maailm ärkab, kuidas rulluvad ajavahed, millised on suuremad asustatud punktid (näiteks Ladina-Ameerika, Venemaa, Kanada, Aafrika jpt palju pildile ei satugi). Me hakkame tajuma, millised on globaalse maailma jõujooned ja kuidas see pilt on kokku traageldatud – lennukid kui kõige kiirem füüsiline ühendus visualiseerib globaalse kaardi ja joonistab välja selle sõlmpunktid. Me saame selle meie ees ilmuva kaardi põhjal teha järeldusi globaalse küla päevakava ja elukorralduse kohta.

    Mida kogu selle infoga on võimalik peale hakata? Peale 9/11 ei mõju ilmselt ükski lennundusega tegelev projekt mitte kusagil maailmanurgas enam päris süütult – selle põhjal tuleb ilmsiks kui haavatavad me oleme. Kalvo rõhutab seda muljet veelgi, konstrueerides viiruste leviku näitel uued maailmakaardid – kui kiiresti nakatuvad lennuliikluse kaudu levides maailma erinevad punktid. Globaalse maailma traagelniidid tunduvad lisaks oma esteetilisele väljanägemisele järsku ka väga ohtlikud ja haprad. Igaüks võib soetada endale radari ning sellega kogu maailma jälgida nagu Kalvo seda tegi, kaardistada, millised lennud läbivad konkreetse koha (näiteks Eesti) õhuruumi jpm.

    Kalvo toob aga välja mitte üksnes paranoilise, vaid ka poeetilise (esteetilise) ja konstruktiivse poole – kuidas kasutada sellist informatsiooni kogumist teiste transpordiliikide puhul, näiteks bussid Tallinnas? Projekt „Aerogramm“ toobki välja pühendunud üksikisiku võimalused kasutada tehnoloogiat ja virtuaalsete võrgustike poolt kogutavat infot oma huvides ning need huvid võivad olla nii meelelahutuslikud, poliitilised, kantud „häkkeri-mentaliteedist“ (vaatame, mida siit on võimalik kätte saada/kui kaugele minna) jpm. Siinkohal on lihtne libiseda liigsesse DIY idealismi, kuid siiski on rohujuuretasandilt lähtuvalt initsiatiivilt tänapäeval siiski hulk võimalusi saada ülevaade nähtavatest ja nähtamatutest liikumisest, vastujälgida jälgimisühiskonda, omaalgatuslikult kaardistada globaalseid mustreid ja tuvastada suuri narratiive.

    Kalvo valib kõikvõimalike agendade seast aga seekord selgelt esteetilis-humanistliku positsiooni, pakkudes võimalust nautida globaalse elutempo (visuaalselt) võimast rütmi, milles peitub samas potentsiaal kasutada seda informatsiooni inimkäitumise uurimiseks ja ehk ka efektiivsemaks muutmiseks. Kuidas täpselt seda potensiaali rakendada, jääb ootama konkreetseid rakendusi väljaspool galeriikonteksti.

    Tekst Maarin Mürk

    Näitust toetab Eesti Kultuurkapital.

    Näituseid Hobusepea galeriis toetab Eesti Kultuuriministeerium.

  • Edukamates riikides on soolist võrdõiguslikkust aastakümneid tähtsaks peetud

    Kristi Lõuk Islandis, riigis, mida aastatel 1980–1996 juhtis maailma esimene valitud naispresident Vidgís Finnbogadóttir.  erakogu

     

    “Eesti Vabariigi naisministrid. Koguteos naistest poliitika tipus” on esimene täielik ülevaade kõigist naisministritest, kes on Eesti Vabariiki 89 aasta kestel teeninud. Ministrid räägivad usutluste vahendusel oma kujunemisloost, poliitikasse tulekust, saavutustest ja takistustest. Võrdlusmaterjaliks on usutletud nelja Põhja- ja Baltimaade väljapaistvat naispoliitikut. Raamatu teoreetilises osas uuritakse, miks on naisi poliitikas palju vähem kui mehi, mis on naiste roll poliitikas ning kuidas saavutada sooliselt tasakaalustatud esindatust poliitikas. Raamatu on välja andnud Eesti Naisüliõpilaste Selts ja Tartu ülikooli eetikakeskus Avatud Eesti Fondi ja sotsiaalministeeriumi toetatud projekti “Rohkem naisi poliitikasse” raames. Koguteose on koostanud ja toimetanud Margit Sutrop, Kristi Lõuk, Toomas Kiho ning kirjastanud Eesti Keele Sihtasutus.

     

     

    Kristi Lõuk, mis teid ennast neid intervjuusid kokku pannes kõige enam üllatas, kõige huvitavam oli?

    Nende lugude kaudu tuleb hästi välja meie lähiajalugu, viimased 16 aastat. Leidsin nii mõndagi, mida varem polnud osanud tähele panna või piisavalt väärtustada, näiteks Lagle Pareki lugu sellest, kuidas ta autos magama jäi, kui teda KGBsse viidi, Liia Hänni 20. augusti kogemused ja Vaira Vīķe-Freiberga Nõukogude okupatsiooni eest põgenemise lugu. Lähiajaloos toimunuga tutvumine isiklikult kogetu kaudu võiks muidu poliitikat ebameeldivaks ja ebahuvitavaks pidavatele inimestele huvitav ning põnev olla. Nende lugude abil ei saa me teada mitte ainult riigi ehitamisest ja erakondlikest suhetest, vaid ka sellest, kuidas sellega isiklikult on toime tuldud, kuidas on üle elatud reetmisi, ühendatud töö ja pereelu.

     

    Millised omadused peavad olema naisel, et meie väidetavalt suhteliselt tugevalt kreenis meestekeskses poliitikas esile küündida?

    Enesekindlus. Sihikindlus. Tarkus. Tugevus. Töötahe.

     

    Kas te nõukogudeaegseid naispoliitikuid ei püüdnudki üles otsida või on nad kõik juba surnud? Või oli teil isamaalis-aateline printsiip lisaks soolisele raamatu koostamise juures? Midagi nõukogude aja suhtumistest nad oleksid võinud ju avada?

    Meie eesmärk oli olla poliitiliselt neutraalne, s.t vältida süüdistusi ühe või teise erakonna eelistamises. See omakorda tähendas, et põhiprintsiipi, milliseid naisi intervjueerida, tuli hoolega otsida. Nii jõudsimegi naisministriteni. Teine eesmärk oli entsüklopeedilisus. Seisuga märts 2007 on raamatu kaante vahel kõik Eesti Vabariigi naisministrid. Meie sooviks oli koostada raamat, mida ei nähtaks kui pelka võitlevat naisõigusluse raamatut, mille kohta mehed peale vaadates ütlevad “ah, jälle see naiste värk” (millega neil mingit tegemist pole ja millest nad seetõttu midagi kuulda ei soovi). Margit Sutropi idee oli intervjueerida naabermaade väljapaistvaid naispoliitikuid. Kahjuks ei õnnestunud lühikese aja tõttu saada intervjuud Soome presidendilt Tarja Haloselt. Siiski annavad need välismaa tipp-poliitikutega tehtud intervjuud hea tausta mõistmaks, et probleemid on ühised, vahe on vaid arengutasemes.

     

    Arvukad sisuanalüüsid on meid valgustanud, kuidas meedia esitab naisi olgu reklaamis või olemuslugudes nii-öelda vähemtõsises kontekstis. Teie raamatus on naispoliitikuid intervjueerinud naisajakirjanikud. Kas püüdsite oma intervjuudega peavoolumeediast kuidagi selgelt eristuva kuvandi poole?

    Jah. Meie eesmärk oli jäädvustada ministrina töötanud naiste lood, mis samaaegselt kajastavad ka aja lugu. Palusime, et kõik räägiksid oma loo, misläbi saaksid lugejad võimaluse mõista, mida tähendab olla naisena poliitikas.

    Seost ajakirjanike soo ning selle vahel, kuidas nad naisi ja mehi kujutavad, on püütud leida, kuid seni on leitud, et naised ise ei kujuta naisi oluliselt teistmoodi kui mehed. Me tellisime intervjuud professionaalsetelt ajakirjanikelt, kel oli huvi antud teema ja töö vastu, nende sugu valikukriteeriumina teadvustamata.

     

    Kas suhtumises naispoliitikutesse on meie meedial mingid küsitavad stereotüübid, mis kumavad naistega tehtavatest usutlustest läbi mitte ainult lauskollases pressis, vaid ka Postimehes, ETVs, Sirbis, minu usutluses teiega siin?

    Jah. Kuid mitte ainult naispoliitikutesse, vaid naistesse üldiselt. Esiteks arvuliselt on tõestatud asjaolu, et naisi kujutatakse meedias üldse vähem, ning teiseks, kui meedia naistest räägib, siis taandatakse nt naispoliitik ikka tema soole, st räägitakse ennekõike temast kui naisest ning siis alles poliitika sisust. Tihtipeale ei nähta naises indiviidi, vaid grupi esindajat. Olgu selleks grupiks siis naised või konkreetsemalt naised kui ohvrid, hoolitsejad vmt.

     

    Anu Toots ütles hiljaaegu intervjuus Sirbile, et meie väheste naispoliitikute seas on veelgi vähem neid, keda saadab kahtluseta tõsiseltvõetav ja asjalik kuvand. See olevat kindlasti üks põhjusi, miks naised ise ei hääleta sookaaslaste poolt ja naispoliitikud ei ärata ka laiemat usaldust.

    Peamiseks põhjuseks ma seda ei pea. Olulisem on jätkuvalt valitsev eelarvamus, et mees on see, kes otsustab ja vastutab. Arvan, et naine ei usalda naist pigem seetõttu. Kõik need küsimused, et kas ta saab ikka hakkama ja miks tal üldse on vaja poliitikasse minna jmt, jäävad ära, kui toetatakse meespoliitikut, hoolimata tema kuvandist. Kui mõni naispoliitik pole tõsiseltvõetav, siis sellest teavad justkui kõik, ent meespoliitiku puhul pole nimetatud asjaolu miskipärast probleem. Teiseks aspektiks on erakondade sisemise demokraatia nõrkus selles osas. Ka äsjaste riigikogu valimiste puhul esines ringkondi, kus valimisringkonnas olid erakonna nimekirjas vaid mehed. See, et erakonnad ise seda puudusena ei näe või tunnista, räägib ise enda eest.

     

    Iseloomustage võrdlevalt palun eesti poliitiliste parteide ja teiste ühiskondlik-poliitiliste institutsioonide suhtumist soolise tasakaalustatuse küsimusse?

    Mulle teada olevalt on meie erakondadest vaid sotsiaaldemokraadid oma parteisisestes diskussioonides arutanud soolise võrdõiguslikkuse strateegiaid. See on igati positiivne. Minusugusele kaugele kõrvaltvaatajale tundub, et ollakse arvamusel, et soolise võrdõiguslikkuse seadus sai kolme aasta eest vastu võetud ja nüüd on ka kõik probleemid lahendatud. Tundub, et ei mõisteta, et seda üldist inimõigust ja üldist hüve tuleb rakendada kõikides ühiskonnaelu valdkondades, rääkimata analüüsidest, kuidas seda teha võiks.

     

    Sageli öeldakse, et poliitika ei saa olla puhtam, parem ja teistsugusem kui ühiskond keskeltläbi. Samas näevad idealistid poliitikute puhul siiski ka nende teednäitavat rolli. Mille taha suhtumiste ja hoiakute muutumine jääb?

    Tundub, et inimesed ootavad poliitikutelt riigimehelikkust, et riigi valitsejad mõistaksid moraali ülimuslikkust, ega näe küsimustes vaid majanduslikke või õiguslikke külgi. Miks osast valitsejatest poliitikud või politikaanid saavad, on raske öelda. Palju sõltub isiku või erakonna moraalikoodeksist, samuti sellest, mis eesmärkidega poliitikasse on mindud. Muutuse vajaduse peab inimene või erakond ise ära tundma, väliselt on seda väga raske tekitada. Ühiskond ja valijad saavad seda oodata ja nõuda.

     

    Kuivõrd võib öelda, et sooline tasakaal on meie ühiskondlik-poliitilises elus praegu jäetud veel üsna juhuse hooleks? Kas miski kõneleb ka sellest, et päris tasakaalust väljas asjad enam ei ole?

    Kadi Viik kirjutas hiljuti Eesti Päevalehes, et erakondadel puudub selge soolise võrdõiguslikkuse poliitika. On tõsi, et Eestis ei ole soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamisega eriti tegeletud. Puudusena võiks veel välja tuua, et puudub keskne juhtiv- ja järelevalveorgan (selleks
    pole ei soolise võrdõiguslikkuse nõukogu ega sotsiaalministeerium), samuti pole koostatud riiklikku tegevusplaani soolise võrdõiguslikkuse alal. Sellised on aga olemas näiteks Põhjamaadel ja enamikul juhtudel on need ka oma eesmärgid täitnud.

    Kuid selles, et meil on tööl soolise võrdõiguslikkuse volinik, olemas vastav osakond sotsiaalministeeriumis ning Avatud Eesti Fondi ja sotsiaalministeeriumi ühistes soolist võrdõiguslikkust edendavates projektikonkurssides tuleb näha vaid positiivset ning teednäitavat algatust.

     

    Mida on muutnud Eesti elus soolise võrdõiguslikkusega tegeleva inimese töölevõtmine sotsiaalministeeriumis? Kas seda jõudu on piisavalt ja mida sellelt sammult üldse oodata?

    Volinik on erapooletu asjatundja, kes jälgib ennekõike soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevate nõuete täitmist. Ta võtab vastu isikute avaldusi ning avaldab arvamust, kas võimalik diskrimineerimine on aset leidnud või mitte. Seetõttu on alust väita, et teatava hulga inimeste (sh nii meeste kui naiste) õigused on seeläbi paremini kaitstud. Volinik analüüsib ka seaduste mõju meeste ja naiste seisundile ühiskonnas ning nõustab valitsusasutusi. Kuigi võib öelda, et see on nii-öelda ettekirjutus Euroopast, pean seda vaid positiivseks. Samas võiks voliniku arvamus olla õiguslikult siduv, samuti võiks olla tal oma büroo, mis aitaks probleemi laiemalt teadvustada.

     

    Kas võib öelda, et soolise tasakaalu printsiipi silmas pidav poliitikateadus on meil siiski alles lapsekingades. Isegi andmestikud on meil veel algelised, lõpuni kontrollimata ja sageli juhuslikud või põlve otsas kokku saadud, rääkimata kindlakujulistest mõtestuskaanonitest ja konkureerivatest tõlgendussuundadest. Liisa Vaski väga huvitav eessõna annab mõista, kui algelised on meie debatid kas või kvootide osas ja kuidas need on täiesti läbi viimata küsimustes nagu valimissüsteemi kohandamine jms. Kuidas hinnata asjaomast akadeemilist potentsiaali ja selle institutsionaalset vundamenti?

    Kui akadeemilise potentsiaali all mõelda feminismi kui akadeemilise distsipliini arendajaid, siis siin on tõepoolest tegevusruumi küllaga. Eks vaikselt on üliõpilaste seast peale kasvamas ka neid, keda ülimalt lihtsustav ja seega muidugi populaarne sildiloopimine ei ole eemale peletanud ja kes julgevad end feministidena identifitseerida. Mõnes mõttes on ehk taas laps koos pesuveega välja visatud: kui osa lääne feministlikus kaanonis peituvaid üldistusi meile ehk ei laienegi, ei tähenda see veel, et seal aastakümnete jooksul tehtud tõsine töö meie seisukohalt tähtis ei oleks.

     

    Kuidas hinnata feminismi ja soolist võrdsust silmas pidava politoloogia mõju ja rolli naise ühiskondliku positsiooni tugevnemist silmas pidades?

    Kui Eesti ühiskonda silmas pidada, siis feminismi nähakse ennekõike vaid võitlevana ning seeläbi on see tekitanud paljudes negatiivseid eelarvamusi. Mõistetakse vaid seda, et naised justkui tahavad midagi, viitsimata süveneda, mida täpselt ja kuidas. Ühest küljest naiste roll on muutunud ja sellest ollakse teadlik, samas ei tähenda teadlikkus veel aktsepteerimist ja heakskiitu. Näen, et soolist võrdõiguslikkust silmas pidaval poliitikal on võimalus nii mõndagi korda saata. Seda ennekõike seetõttu, et kui feminismi kriitikud küsivad, et milles mehed ja naised peaksid võrdsed olema, siis siin lähtutakse eeldusest, et nad ongi võrdsed ja võrdõiguslikud. Seega mitte ühelt ei võeta teise arvelt ära, vaid mõlemale antakse võimalus end teostada, seda vähemasti teoreetiliselt. See omakorda tähendab seda, et ühiskondlikus elus kõrgel kohal naine on seal, sest tal on vastav soov ja kompetents, tahe midagi korda saata, mitte seepärast, et ta on naine või esindab naisi.

     

    Feminismikirjanduse ja -ürituste kiht on meil juba 1990. aastate algusest tähelepandavalt kasvanud ja tänaseks üsna tugev. Praktilist ühiskondlik-poliitilist lähenemist on aga vähe? Ka Ariadne Lõngas domineerivad Descartes’i pilastused massiivselt nimetatu üle. Miks nii?

    Feminism kui poliitiline ideoloogia on selgelt suunatud poliitilise sfääri laiendamisele, kus mehe ja naise suhteid peetakse selgelt poliitiliseks. Miks meil see patriarhaalse ühiskonnakorralduse kriitika teoreetiliseks jäi, on raske öelda. Arvan, et oma rolli on kindlasti mänginud see, et tegu on varakapitalistliku ühiskonnaga, mis teisest küljest on samas ka postsovetlik. Nii on ka arusaama soorollidest kujundanud meie minevik, kui naised traktorirooli aeti ning lüpsjad ja karjatalitajad kvoodinaisteks olid. Teiseks asjaoluks on see, et akadeemiline feminism tänapäeval ongi väga teoreetiline ning see asjaolu peegeldub mingil määral ka eestikeelses kirjanduses.

     

    Naiste võrdse esindatuse vajadust poliitikas põhjendatakse sellega, et muidu ei saa rääkida demokraatiast. Sellest lähtuvalt loendatakse arve ja võetakse vastu direktiive. Olen nõus. Siiski, kuigi ühiskonna nägu sõltub väga mitmete tegurite koosmõjust, kas sooliselt võrdsemad ühiskonnad erinevad teistest ka kuidagi sisuliselt?

    Vastavad ühiskonnad on läbilõikes võrdsemad ning neis on rohkem õiglust. Kui vaatame Põhjamaid, mille hulka tegelikult kuuluda soovime, siis nende näitel saab öelda, et sotsiaalsem ja võrdsem poliitika ei kahjusta riigi majandusarengut ega takista innovatsiooni, vaid hoopis teeb ühiskonna seeläbi edukamaks. Tuleks tähele panna, et maailma kõige edukamad, parima inimpotentsiaaliga (nt elanike haridustase) ning innovaatilisemad riigid on need, kus soolist võrdõiguslikkust on aastakümneid tähtsaks peetud, mitte pole lastud asjadel isevoolu teed minna.

     

    Kas julgete prognoosida, millal Eesti ühiskond jõuab soolise tasakaalu küsimustes praegusest hallist tsoonist näiteks Põhjamaade sarnaseks? Kust ja mille mõjul hakkab jää murenema ja milliste paisude taga vesi ennekõike kinni on?

    Konkreetselt küll mitte. Igal juhul mitte niipea. Põhjusi on mitmeid. Näiteks see, et meil pole meessoost feministe, et korraldatakse  eraldi kampaaniat teemal “Mehed ja võrdõiguslikkus”. Jää murdumist küll ette ei näe, küll vaid vaikset sulamist ning sedagi juhul, kui toimub pidev teavitustöö, seda riiklikul tasandil, ning kui sellega parteipoliitiliselt rohkem arvestatakse. Alles siis, kui ühiskond on piisavalt ette valmistatud, alles siis saab jää murduda ning võib eeldada, et ühes sellega muutuvad valitsevad hoiakud ja suhtumised.

     

    Kas teile ei tundu, et tänaste kahekümneste seas on sellist “kaasasündinud” meesšovinismi tunduvalt vähem kui näiteks neljakümneste seas? Kas sellesse ei ole usku, et soorollid tasakaalustuvad põlvkondade vahetusega aastakümne- paari pärast ka suuresti ise?

    Tervete aastakümnete kohta ma küll midagi sellist väita ei julge. Mõlemast on võimalik leida meeldivaid erandeid. Samas kui Marion Pajumetsal on põhjus uurida teemat “Kas uus mehelikkus jõuab Eestisse?” ja tuua oma artiklis välja järeldustena, et senikaua kui noormehed ja noorpoliitikud ei usu, et sotsiolooge huvitavad mehelikkuse ja naiselikkuse konstrueerimise viisid, ning nad ei ole valmis erinevateks rolliinterpretatsioonideks, Rein Taageperal on aga põhjust kirjutada artikkel “Julgus olla nõrk”, ei söandaks ma väidetuga nõustuda.

    On teada, et ühiskond taastoodab soolisi stereotüüpe. Jah, see on küll pidevas muutumises, ent selleks, et muutuda teistsuguse rollijaotuse suhtes tolerantsemaks, on vaja pidevalt tööd teha. Väga oluline on see, et inimesed ise mõistaksid, et nad oma väärtuste, hoiakute ning käitumisega seda kõike edasi annavad. Mistõttu tuleks tähelepanu pöörata näiteks sellele, kuidas lapsi kasvatatakse. Kas poisslapse roll on vaid prügiämbrit välja viia või peab ta ise oma nõud pesema ja oma toa korras hoidma? Kas tüdrukult oodatakse abiksolemist köögis või on tal võimalus lasteaias valida judo või jalgpall iluvõimlemise asemel ning ka
    talle ostetakse arvuti? Vaid siis, kui me oleme paindlikumad, avatumad ja tolerantsemad, vaid siis on lootust, et tulevikus võib midagi muutuda.

     

    Eetikakeskuses on kõik naised puha ametis ja domineerinud kogu aeg. Ärge öelge, et see ei ole teadlik poliitika. Kas üritate ühiskonda selliselt tasakaalustada ja kas meesfilosoofid pahameelt ei ilmuta?

    Kahtlemata on eetikakeskuses toetav suhtumine. Samas osaleb keskuse töös väga palju mehi, olgu teadurite, doktorantide või juhatuse liikmetena. Mingit soospetsiifilist teadlikku personalipoliitikat pole meil kunagi olnud, lihtsalt naiskodanikud on meie projektipõhises elus aktiivsemad olnud. Meil ei ole midagi meeskolleegide vastu, vastupidi, nad on igati teretulnud!

     

     

  • Intelligentne maal Soomest ja Lätist T&K galeriis

    Kunstikriitik Iliana Veinberga (LV):
    “Olgugi, et Mikko Hintzi tööde maalilised pinnad on väärtus omaette, ei ole vähemoluline ka ta käsitletav teema. Galeriis eksponeeritavatel töödel arendab ta edasi oma huvi leida elu tumedamast poolest, midagi helget ja siis kujutada seda. Selle näituse tööde katusteemaks on igavus…
    …Inga Meldere maalidel võime ära tunda tema tunnusliku stiili, kuid mitte tavapärase teemakäsitluse. Iga töö on teisest absoluutselt erinev: aeg ja koht, mis on ergastatud läbi autori erilise tundlikkuse. Maalidel olev kujund mehest ja naisest on kui marjonetid, läbi anonüümsuse saab võimalikuks etendada intensiivset vaimset kogemust…
    See on väljakutsuv ülesanne jõuda valgustuseni, mis on võimalik ainult läbi tühjusesse kulgemise.
    Meldere maalid peegeldavad ja loovad konteksti M. Hintzi omadele ja vastupidi, see on koostöö, mis julgustab mõlemaid kunstnikke avastama nende jaoks veel tundmatuid areaasid, võttes kaas parima oma iseseisvast loomingust.”

    Näituse avamine – 11.november kell 18, pikendatud külalisajad on laupäev-pühapäev 12-13. novembril kell 14-18. Hiljem – jälgige meie postitusi või helistage ette numbril 640 5770!

    Näitus jääb lahti pühapäevani, 4. detsembrini.

    Olga Temnikova

    Temnikova & Kasela galerii
    Projektiruum Vitamiin Loft

    Müürivahe 22, 10146 Tallinn
    t       +372 5663 8072
    e       olga@temnikova.ee
    w      www.temnikova.ee

  • Miljardär filosoofkuningana

    George Soros, Ekslikkuse ajastu. Sõda terroriga ja selle tagajärjed. Tõlkinud Märt Väljataga. Eesti Päevaleht, 2007. 306 lk.

     

     “Armastan naljatada, et ma mäletan üksnes tulevikku”, kirjutab George Soros oma uue raamatu sissejuhatuses. Nagu ilmneb alapealkirjastki, moodustavad raamatust suure osa lähiaja sündmuste analüüs ja kommentaarid. Raamat, mille ridadest uusimad on kirja pandud 2006. aasta augustis, on ilmunud Märt Väljataga ladusas eestikeelses tõlkes kiirusega, mis ei ole lasknud ka selle päevakajalisematel osadel aeguda. Samas teeb “Ekslikkuse ajastu” huvitavaks miski muu: see pakub sisevaadet ideedesse, mis on Sorosist kujundanud selle, kes ta on. Nende teostamisele ja propageerimisele on ta pühendanud oma jõu ja varanduse.

    Nimelt ei seisne George Sorosi erakordsus selles, et ta on miljardär, kes teeb annetusi. Tema tähtsus põhineb muul: ta on kujundanud oma isikliku elufilosoofia ning loonud endale võimalusi seda ellu viia. Annetused, raamatud ja avalikud seisukohavõtud on ühe ja sama ideestiku väljendus. See on suunanud teda rajama oma sihtasutuste võrgustiku, aga viinud ta ka ajuti vastuseisu tekitanud otseselt poliitilisele tegevusele. Selle mõnedest külgedest annab ta uus raamat samuti ülevaate. Kampaania George W. Bushi tagasivalimise vastu, tegevus Ameerika uimastipoliitika muutmiseks ja “värviliste revolutsioonide” toetamine endise Nõukogude Liidu aladel (näiteks igakuise palgalisa maksmine Gruusia revolutsioonijärgse valitsuse ministritele) on osa tema kui globaalse haardega “riigita riigimehe” tegevusest. Nagu üldteada, on Sorose vaadete nurgakiviks avatud ühiskonna mõiste. Ta uusim raamat näitab lugejale selle laiemat filosoofilist, aga ka isikuloolist tausta.

    Pärast oma kodumaal Ungaris saadud kahe erineva diktatuuri kogemusi (raamatus nimetatud “suletud ühiskonnaks”) saabus Soros lõpuks immigrandina Ameerika Ühendriikidesse. Sellele eelnes aga oluline periood Londonis, kus ta majandusõpingute kõrval huvitus filosoofiast ja eriti oma õppejõu Karl Popperi vaadetest. Avatud ühiskond – inimkooslus, mis on võimeline innovatsiooniks ja oma vigadest õppimiseks – sai Sorosi ideaaliks Popperi (ja tema kaudu Henri Bergsoni) mõjutusel. Raamatu lõpus eraldi lisana toodud traktaat “Algne süsteem” pärineb põhiosas aastast 1963 ja sisaldab selle ideaali põhjendust. Seal toob Soros välja ka punkti, kus ta vaated Popperi omadest erinevad; see on seotud refleksiivsuse mõistega. Popper leidis, et loodus- ja ühiskonnateaduste metodoloogiline alus on ühine, aga Soros peab seda võimatuks seetõttu, et refleksiivsus – vastastikune seos ühiskondlike nähtuste ja neid tajuvate subjektide vahel – toob ühiskonda kui uurimisobjekti määramatust, millega loodusteadused ei pea arvestama. Sellest tuletab Soros oma radikaalse ekslikkuse postulaadi: meie teave ühiskonna, sealhulgas majanduse nähtuste kohta on paratamatult ebatäielik. Sellest aga on omakorda tingitud, et edukas ühiskond peab olema avatud tagasisidele ja uuenemisele. 

    Refleksiivsuse teema on iseenesest abstraktne ja kuulub epistemoloogia valdkonda. See aga seob omavahel ühte Sorosi kui avatud ühiskonna toetaja ning Sorosi kui eduka investori. Finantsturgudel on otseselt näha, kuidas mõne olukorra tõlgendamine osaleja poolt on ühtlasi seda olukorda kujundav faktor. Oma finantsoperatsiooonides spetsialiseerus Soros tegutsema situatsioonides, kus turul tegutsejate vastastikused ootused tekitavad n-ö mulli, mis varem või hiljem peab lõhkema. Tema edu saladus peitus teistest paremas võimes selliseid protsesse analüüsida ja ennustada. Ka praegu ennustab Soros globaalse kinnisvaramulli lõhkemist ja sellele järgnevat dollari langust; see peaks tema ennustuste kohaselt aset leidma 2007. aasta jooksul, nii et lugejatel on varsti võimalik tema ennustajavõimeid kontrollida. Samas on ka see ennustus muidugi ise näide nende tegelikkust loovate faktide kohta, mida ta käsitleb oma teoorias. 

    Autor ei jäta väljendamata oma pettumust Ameerika Ühendriikides, mis oli küll esimene avatud ühiskond, aga paistab praegu sellest ideaalist üha kaugenevat. Sellise arengusuuna märke näeb ta täidesaatva võimu lubamatus laiendamises, kodanikuvabaduste piiramises kodumaal ning inimõiguste rikkumises välismaal. Selle kõigega on Bushi valitsus hakkama saanud, kasutades oma õigustuseks terrorismivastase sõja metafoori. Bushi tagasivalimine aga viitab sellele, et arengusuuna muutmiseks peaks muutus toimuma ka Ühendriikide rahva üldistes meeleoludes.

    Ühiskonna hoidmine avatuna on viis tagamaks, et otsused põhinevad tegelikkuse võimalikult tõesel kajastamisel. Mida teha aga siis, kui inimesi tegelikult ei huvitagi tõde? Sorose hinnangul on Ühendriigid muutunud tarbijalikuks “heatunde ühiskonnaks”, mille liikmed kummardavad ainult võimu ja majanduslikku edu. Konsumerismist ja atomiseerumisest kirjutav Soros tuletab meelde paljusid klassikalisi ja nüüdseid massiühiskonna kriitikuid.

    Maailmakorra muutmine paistab Sorosi jaoks olevat vältimatu, et tsivilisatsioon pikas perspektiivis saaks üldse püsima jääda. Selles paneb ta suuri lootusi Euroopa Liidule, mis tema nägemuses peaks kujunema globaalse avatud ühiskonna prototüübiks. Euroopal paistavad selleks olevat paremad eeldused kui Ameerikal. Kõigepealt on Euroopa Liit ise järkjärgulise, oma iseloomu poolest avatud ülesehitusprotsessi tulem. Teiseks eeliseks peab Soros eurooplaste suuremat valmidust teha koostööd nii rahvusvaheliselt kui ka oma riikide ühiskonna sees. Ta tuletab meelde ka mõju, mis liidu laienemisel ja sellele eelnenud läbirääkimistel on juba olnud demokraatia kindlustamisel Ida-Euroopas; sarnast edu ei ole loota Ühendriikide viimase aja katsetele demokraatiat sõjalise jõu abil eksportida. Siiski ei ole ka Euroopa Liit probleemidest vaba. See liit peaks Sorosi nägemuses muutuma eliidiprojektist üldrahvalikuks. Aga ka eurooplased elavad heaoluühiskonnas ega pruugi avatud ühiskonna ideest innustuda. Soros jääb seetõttu siiski esialgu lootma piisavalt suure valgustatud vähemuse tekkele Euroopas. 

    Sorosist ei saanud professionaalset filosoofi või majandusteadlast, kuigi raamat näitab, et tal oleks olnud eeldusi ka selleks. Raamatu teoreetilised arutlused haakuvad ilusasti diskussioonidega, mida sotsioloogias on peetud üheksakümnendatest aastatest saadik, ja rahvusvahelise poliitika analüütikuna ei jää George Soros alla akadeemilisematele autoritele. Kui neid ideid ja analüüse esitaks keegi teine, jääksid need siiski varsti uute, päevakajalisemate raamatute varju. Eriliseks teeb “Ekslikkuse ajastu” see, kuidas abstraktne ideestik suudab omavahel põimida majanduse, maailmapoliitika ja ühe erakordse inimese erakordselt elatud elu. Tundub, et ideed siiski ei ole kaotanud oma võimet maailma muuta.

  • KÄRT OJAVEE senise loomingu retrospektiiv MÄRZis

    Ojavee, kes on töötanud (inter)aktiivsete tekstiilidega aastast 2004, on keskendunud eksperimentaalsete installatsioonide ja disaini-ideede arendamisele. Tema lähenemise järgi ei pea tekstiil olema mitte midagi lõplikku ega staatilist – kardinad, seinavaibad, tapeedid ning miks mitte isegi üleriided on suutelised “elama”, nad võivad vaikselt muuta oma värvi ja mustrit, neid on võimalik panna isegi häälitsema ja liigutama. Nii ongi Ojavee loonud näiteks padjapüürid, millele ilmub päikespaistel nähtavale biomorfne organism; laudlinad, mille kogu peen muster tuleb nähtavale alles siis, kui see on pärast õhtusööki koos tekkinud veiniplekkidega pesumasinast läbi on käinud; padjad, mille sisse saab panna oma lemmikmuusikat või audioraamatuid jpm.

    Ojavee tekstiilides toimuvad arengud leiavadki aset inimkeha puudutuse, soojuse, valguse jms keskkonda mõjutavate muutuste mõjul. Saades inspiratsiooni loodusest, organismide kasvamisest ja arenemisest keskkonnatingimuste mõjul, ilmuvad tema tekstiilidel nähtavale, kaovad või muudavad kuju loodusest inspireeritud biomorfsed vormid. “Ma lähtun biomimeetika põhimõtetest,” tunnistab kunstnik. “Kangad saavad nagu taimedki visuaalselt edasi anda mingeid muutusi keskkonnas, mida inimene ise ei märka, kuid mis mõjutavad vägagi meie elu.”
    Ojavee, kes on Eesti kaasaegses kunstis-disainis üks huvitavamaid ja omanäolisemaid tegijaid, on edukalt imbunud ka rahvusvahelisse ringlusesse. Disaini-ideedest saavad prototüübid ja installatsioonid ja nii nagu innovaatilisem osa kaasaegsest disainist üldse, mängib ka Ojavee tootmise ja kunsti piirimail. Kuigi Ojavee tekstiilid võivad võtta efektseid installatiivseid vorme, on neil palju potensiaali jõuda näitustelt ja festivalidelt inimeste igapäevakeskkonda ning seda rikastada – äratada ellu erinevad pinnad, panna need liikuma, hingama, kasvama ja seeläbi suurendada inimeste keskkonna-teadlikkust nii otsesemas kui laiemas tähenduses. Praegu töötabki Ojavee koos Eszter Ozsvaldi (NYU, ITP) ja Centre for Biorobotics`i tekstiilidega, mis on mõeldud ooteruumidesse – projekti nimi on SymbiosisO ning see areneb liinil Tallinn-New York. “Pean oma tekstiilide kasutuskohana silmas ruume, kus inimesed on sunnitud pikka aega viibima – näiteks haiglapalatid, ooteruumid,” sõnab Ojavee. “Väga tihti on neil ruumidel lihtsalt valged või sinised seinad. Aga miks ei võiks neil seintel olla tekstiil, mis vaikselt, kuid pidevalt muutub, omaette “tiksub”?”.

    MÄRZis eksponeerib Ojavee lisaks prototüüpidele ka oma varasemaid töid, mitte ainult lõpuni viimistletud tooteid, näidates publikule visandeid, katsetusi jms. MÄRZi väljapanek ei ole mitte niivõrd traditsiooniline isiknäitus, kuivõrd „avatud ateljee“, mis annab publikule võimaluse näha ideede kujunemist, küpsemist, vahe-etappe ning katsetusi; kunsti, tehnika, disaini, ideede, lõputute töötundide, rahvusvahelise koostöö ja palju muu kohtumist ja saamist „elavateks“ interaktiivseteks tekstiilideks.

    Tekst Maarin Mürk, kasutatud Alo Lõhmuse artiklit Maalehes (http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/robotkardinad-haalitsev-seinavaip-ning-veiniplekke-armastav-laudlina.d?id=28936485)

    Kärt Ojavee (sünd 1982)
    – Eesti Kunstiakadeemia kunsti ja disaini doktorant
    – Osalenud näitustel ja disainifestivalidel Eestis, Münchenis, Helsingis, Stockholmis, Londonis, Philadelphias, Shanghais, Reykjavikis jm.
    – Järgmised suuremad ülesastumised – Borås (Ambience11), Hong Kongis (Siggraph Asia 2011), personaalnäitused Eesti Disaini- ja Tarbekunsti Muuseumis ja New Yorkis.
    – Värskelt asutanud oma ettevõtte KO!

    Tutvu kindlasti ka:
    http://symbiosiso.com/
    http://www.heatit.cc/
    http://tikime.blogspot.com/
    http://k-o-i.ee/

    ja astu kontakti:
    k2rt@piafraus.com

    “… senise loomingu retrospektiiv” on MÄRZ-i projektiruumi näitusteseeria, mis lähtub Eestis olude sunnil puuduvast ateljeevisiitide ja avatud stuudio ürituste traditsioonist, seda eriti noorema kunsti puhul.

    Kohtumiseni MÄRZis!
    marzprojekt.wordpress.com

  • Helme elutöö kroon

    Rein Helme, Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2006. 480 lk.

     

    Nii see paraku juhtus – sellest raamatust sai Rein Helme (1954–2003) elutöö kroon. Harry Liivrand on seda nimetanud meie kolmandaks, kirjanduslikuks monumendiks Barclay de Tollyle – Helme (sic!) vallas Jõgevestel asuva mausoleumi ja Tartu mälestussamba kõrval. Tänavu kevadel pälvis Rein Helme Barclay de Tolly monograafia eest postuumselt 2006. aasta ajalookirjanduse aastapreemia.

    Raamat on tõesti suurejooneline, nii sisult kui ka vormilt (kujundanud Andres Tali). Ja muidugi gravüüride ja maalide reprod, fotod, kaardid… Sisu taga on juba nõukogude ajal alustatud töö arhiivides ja kasutatud kirjanduse kolossaalse lasu läbitöötamine. Kuuldavasti ei jõudnud autor enam allikate loetelu, registrit jt lisasid korrastada, see jäi toimetajate Edvin Hiedeli ja Mall Põldmäe hooleks. Editsioonitehnilisest küljest on teos laitmatu. Isikunimede register ei ole tavaline, paljas nimede loetelu viitega leheküljele, vaid ära on toodud ka persoonide sünni- ja surmadaatumid, ametid, vajadusel paar kokkuvõtvat lauset elukäigu ja saatuse kohta. Nagu pisientsüklopeedia. Ainult mõnel üksikul korral, mõne episoodilise nooremohvitseri või paruni puhul pole eluaastaid või eesnimesid kirjas. Ilmselt oleks nende väljaotsimine osutunud mõttetult töömahukaks või kogunisti võimatuks. Teose resümee on koostanud Peeter Helme, Reinu poeg.

    Mõnd lugejat on ehmatanud viiteaparatuuris ja kirjanduse nimestikus esinevate vene nimede uus ja harjumatu kirjapilt. Asjata! Tegemist on nn vene omaladinaga, vene-ladina transliteratsiooniga, mida kasutatakse nimede täpseimaks edastamiseks. Selle on heaks kiitnud ÜRO V kohanimekonverents (1987) ning Emakeele Seltsi keeletoimkond (1996) ja Eesti Vabariigi valitsus (1998). Seda sobibki kasutada eeskätt just teadustööde bibliograafilistes kirjetes (vt ÕS 2006, lk 1211). Akadeemia ja Vikerkaar pruugivad seda ammu.

    Sakslased, eriti just baltisakslased, on uurinud oma normanni ja šoti juurtega kaasmaalase Michael Andreas von Barclay de Tolly  elu ja tegevust hoopis rohkem kui venelased, kelle väejuht ja rahvuskangelane Mihhail Bogdanovitš (nii kõnetati teda Venemaal) õigupoolest ju oli, tõdeb Helme eessõnas. Ja kuna ühtki massiivset tõsiteaduslikku monograafiat polnud, tuligi Helmel endal see töö käsile võtta. Kindralfeldmarssal vürst Barclay de Tolly on meile, eestlastele, kõigest natukene, mitte päriselt “oma”. Ega temast suuremat peale ausamba ja hauakambri teata. Meiegi kaasmaalane, seda küll, kuid me ei võta temale mõeldes kohta sisse ei ühes ega teises leeris. Üks järk Napoleoni sõdadest, venelaste 1812. aasta Isamaasõda (“kui Prantsus Muskus käis”), puudutas Eestit nii või teisiti, kuid see ei olnud “meie sõda”. Võõra, eemaltvaataja pilk on erapooletum (muidugi mitte sel õnnetul juhul, kui uurimisalune objekt või subjekt töö käigus kogemata ülearu armsaks saab) – parimad Napoleoni ja Hitleri monograafiad on ingliskeelsete sulest. Omadest võidakse kirjutada umbes nii: kindral N. võttis talle omase külmaverelisuse ja kindlameelsusega vastu otsuse: ainuvõimalikuks taktikaks on välkkiire taandumine. Vastaspoole sõjaajaloolane aga kirjeldab sedasama lahingut nõnda: kindral N. kaotas pea ja vaenuväed pagesid kabuhirmus.

    Teades, kui hoolikas oli Helme, usaldan teda nii lahingustseenide kirjeldamisel kui ka faktides. Võib-olla, kui aega oleks antud, teinuks ta korrektuuris veel täpsustusi, lisandusi, parandusi, õiendusi, aga… Raamat on faktirohke ja ega seda saagi hoobilt paari-­kolme õhtuga kaanest kaaneni läbi lugeda. Üks assotsiatsioon kutsub esile teise, midagi jääb lugejal nagunii alusteadmistest puudu, vahepeal tuleb end laadida kõrvalteabega, uurida teisi sõjaajaloolasi, tuhnida Internetis, vaadata lisa teatmeteostest, atlastest… See ei ole ainult Barclay biograafia, pigem on see ajastu panoraampildistus, kord pinnalisemate, kord sügavamate sissevaadetega. Kellele narratiiv, kellele entsüklopeedia, aga hoogsalt kirja pandud. Lahingutest huvitavamadki on väejuhtide sõnalised portreed, Vene sõjaväe ja sõjaministeeriumi värskelt ümber korraldatud struktuur aastal 1812 (peategelase ministriks olemise aegu, venelaste suure sõja eelõhtul), sõjaväeliste asulate rajamine (Mordvinovi-Araktšejevi projekt), valitud ja tõlgitud kirjavahetus, mida on ulatuslikult tsiteeritud, ja muidugi arvukad üllatavad uudisseigad, millest paljud seostuvad Eestiga. Näiteks Matthias Johann Eiseni kirjutatud Barclay de Tolly esimene eestikeelne lühielulugu (1884), millest Helme on valinud oma raamatu peatükkide moto ja esitanud katkeid ka tekstis. Tänapäevasele lugejale mõjuvad need mõnusalt: “Barklayl oli ses sõjas suur sõjawäe hulk tema oma juhatada (lk 57), “Mis tema kasina wäega korda ei jõudnud saata, tahtis tema kawalusega toimetada” (lk 174). Jne. Või siis tõik, et Lev Tolstoi “Sõjast ja rahust” tuntuks saanud numeroloogilis-kabalistliku nipi, keiser Napoleoni nime tõlgendamise kurikuulsa arvuna 666, on välja rehkendanud ja kokku sobitanud Tartu ülikooli teoloogiaprofessor Hezel, kes soovitas seda kui vahendit prantslaste võitlusvaimu murdmiseks. Ja ennäe, sõjaminister Barclay de Tolly võttiski vedu ja soovitas omakorda kõrgematel kroonuvaimulikel rakendada seda propagandavõttena. Paraku tulemusteta. Salajane sõjariist, tõsi küll, materiaalne, arvati olevat vastaselgi: levisid kuulujutud prantslaste imepärasest “keemiarelvast”, soolveega täidetud tuletõrjepritsist, mis “tekitab silmades väljakannatamatut valu, mille abil loodetakse suurt segadust esile kutsuda” (lk 177). Pärast võidukat Borodinod aga kutsus Barclay de Tolly enda juurde kümmekond eesti soost sõdurit, teiste seas ka ainsa nimepidi märgitu, Jõgeveste (sic!) kandist pärit Pika Hendriku. Iga sõdur saanud vapruse eest kuldraha. Helme oletab, et väejuht võis nendega rääkida eesti keeles (lk 246).

    Oletusi teeb Helme ka Barclay de Tolly sünniaja ja -koha asjus. Kuigi meie ENE 1. köites (1985) on sünnipäevana kirjas 27. detsember 1761, olevat see daatum vaieldav. Kirjanduses ja dokumentides esineb teisigi versioone. Ka koht on ENEs jäetud ebamääraseks: Liivimaa. Ühe hüpoteesi järgi võis kuulus sõjamees ilmale tulla Luhde-Groshof(f)is. See ju meile kõigile teada Paju mõis Valga külje all!

    Helme leiab, et Barclay de Tolly karjäär enne Napoleoni sõdu oli suhteliselt aeglane. Mulle kui võrdlemisi kaugelt ja kõrvalt vaatajale ei tundu see nii. Sellise silmapette võib luua sõjamehe hilisem vapustavalt kiire tõus. Sõdinud oli Barclay de Tolly aga ennegi: Vene-Türgi sõjas ja kahes Vene-Rootsi sõjas, mille vahele jäid Prantsusmaa-vastased koalitsioonisõjad. Oli Rootsi sõjas korpust juhatanud, seejärel saigi alguse suurem tõus – Soome kindralkuberneriks ja Vene armee ülemjuhatajaks. Kaks aastat enne Isamaasõda, ajal, mil nii Prantsusmaa kui ka Venemaa valmistusid teineteisele kallale kargama, oli kutsutud ja seatud ministriks – sadade teiste kindralmajorite seast. Heitluse puhkedes läks ministrikabinetist sõjaväljale, kus 1. Läänearmeed juhatades tuli esialgu ebaõnne taluda. ENE märgib selle kohta eufemistlikult: rakendas aktiivset taandumistaktikat. Tema tähetunnid seisid veel ees.

    Kõik kaasaegsed on rõhutanud Barclay de Tolly suurt mehisust, vaprust ja väejuhivõimekust, kuigi tal on esinenud ka tagasilööke ja ajutist ebasoosingut keisri poolt. Kindralfeldmarssal ei langenud lahingus, vaid suri 56aastaselt teel Böömimaale tervisevetele. Surm saabus 25. mai hilisõhtul Ida-Preisimaal Insterburgi lähedal, kohas, mille praegune aadress on Kaliningradi oblast, Tšernjahhovski rajoon, Nagornõi asula. Raamatu kirjutamise ajal, märgib Helme, oli surimaja imekombel säilinud. Lahkamine näitas, et sitket vaimu ja visa hinge kätkenud füüsiline keha oli ikka väga põdur.

    Vita brevis, lugegem ainult igavikulisi teoseid! Sellised raamatud nagu “Kindra
    lfeldmarssal Barclay de Tolly” on igavikulised ja küllap neid tsiteeritakse tulevikus teadustöödeski. Ainult et kas võõramaa uurija leiab ikka selle õige üles? Kas üleüldse mõistabki eesti keelt? Unistamine pole keelatud: kõigepealt soovitan tõlkida see uurimus inglise ja vene keelde, seejärel ehk ka saksasse ja prantsusesse. Vahest siiski natuke tihendades ja kärpides.

  • SUUR SÜDA, TUGEVAD KÄED Riigikogus

    Anne Helene (s 1956 Oslos) kirg on pildistada inimesi – portreesid, moe- ja dokumentaalfotosid. Ta jäädvustab ka elustiili, ilukunsti, maastikke ning eraprojekte. Portreede eest on norralanna pälvinud tunnustust Norra Fotograafide Liidu iga-aastastel rahvuslikel konkurssidel. Möödunud aastal võitis ta kuldse auhinna võistlusel Gullsnitt 2010, kus osales kuue Kihnu ja Manija naise fotoga.

    Fotonäitus avati esmakordselt Kihnu Muuseumis 24. aprillil 2011.
    Pärnu Uue Kunsti Muuseum võõrustas näitust 05. oktoobrist – 13. novembrini 2011.
    Riigikogu hoonesse jääb näitus 10. detsembrini 2011.

    Näitust toetab kultuuriprogramm Kihnu kultuuriruum 2011 – 2014.

    Lisainfo: Maie Aav
    Kihnu Muuseumi juhataja
    tel 4469 717
    e-post: muuseum@kihnu.ee

  • Freudi häda

     

    8aastane Freud isaga. seitsme- või kaheksa-aastasena oli Freud vanemate juuresolekul nende magamistuppa urineerinud ja kurjustav isa oli seepeale öelnud, et “sellest poisist küll head nahka ei saa”. Isa sõnad olevat väikese Freudi auahnust sedavõrd kohutavalt haavanud, et pimedat ja urineerimisel abi vajavat vanamehekuju unenäos tulekski tõlgendada kui hilinenud – ja mitte sugugi ainukordset – kättemaksu isale.

     

     

    Kord rongiga puhkusereisile sõites sai Sigmund Freud koha vagunis, kus puudus võimalus öösel käimlat kasutada. Kell kolmveerand kolm öösel ärkaski ta “põievaevuse” peale, olles enne näinud teatavat unenägu. Freud ei selgita, kuidas ta hädast lahti sai, küll aga selgitab ta selle tekkimise motiive: “Siis ma virgusin kehavajaduse aistingust. Nendele aistingutele võidakse omistada tegelike unenäoimpulsside roll, arvan ma, ent annaksin siiski eelise teisele arusaamale, et unenäo kutsus esile alles kusetung” (lk 204). – Kas teil tekkis seda tekstilõiku lugedes samuti tunne, et Freud ei olnud kirjutamise ajal veel täielikult üles ärganud, et nii võiks jahuda ähmane vanamees, keel ravimitest tuim…?

    Kui Freud ei pidanud oma unenäo tegelikuks impulsiks “kehavajaduse aistingut”, siis millist teist arusaama ta ikkagi eelistas? Mari Tarvasi tõlkes on see lihtsalt kaduma (või tõlkija enda jaoks segamini) läinud. Kui lugeda Freudi originaalfraasi (“… würde aber einer anderen Auffassung den Vorzug geben, nämlich dass die Traumgedanken erst den Harndrang hervorgerufen haben”1) või Abraham. A. Brilli ingliskeelset tõlkevastet (“… I should, however, prefer a different explanations, namely, that the dreamthoughts first gave rise to the desire to urimate”2) on asi klaar: “unenäomõtted kutsusid esmalt esile kusehäda” ja mitte vastupidi.

    Freud on üritanud niisiis kaitsta tollaste käibetõdede keskkonnas küllaltki poleemilist seisukohta, et unenägu ei ole mitte ainult “füsioloogilise ärrituse tulem” – unenägu on ka “psüühilistest motiividest lähtuv hingefenomen” (lk 207). Kuid mitte ainult. Tõlkelõigus on läinud kaotsi ka otsustav ümberpööramine Keha ja Vaimu vastasmõjude käsitamisel, millega Freud tegi tegelikult algust juba hüsteeriasümptomite tõlgendamisel (oma struktuurilt ja funktsioonilt olidki unenäod Freudi arvates nagu hüsteeriasümptomid). Ümberpööramine siis selles tähenduses, et kui näiteks Charcot’ seletas hüsteeriasümptomeid orgaaniliste, neuroloogiliste põhjustega (Keha mõjutas Vaimu), siis Freud jõudis vastupidisele seisukohale: hüsteeria puhul väljendusid allasurutud tunded teises (kehalises) “registris” paralüüside, peavalude, oksendamiste jne kaudu (st Vaim mõjutas Keha).

    Ka antud unenäo tõlgendamisel kutsub Freud meid niisiis ümberpööravalt mõtlema: ainevahetusest jm tingitud kehalised aistingud võivad põhjustada küll unenägude sisu (“unenäod tulevad kõhust”, nagu rahvasuu ütleb), kuid unenäomõtted ehk unenägude hingelised motiivid võivad põhjustada ka kehalisi aistinguid ja vaevusi… Nagu siis antud juhulgi. Freud kinnitab, et sellisel kellaajal ja sellises olukorras on tal äärmiselt harva tulnud kehaliste vajaduste tõttu virguda (lk 204). Mingi “loomuliku vajaduse” või tavapärase füsioloogilise ilminguna ta oma kusehäda niisiis ei käsitanud – see oli “sealpool tavalist”.

    Ja on märkimisväärne, et Freud ise ei tunnegi unenäos “urineerimisvajadust”, ta lihtsalt ulatab seal ühele pimedale vanamehele uriinipurgi, esinedes tema põetajana, s.t häda on kellelgi teisel (lk 198). Seda unenäoepisoodi analüüsides jõuab Freud ühe kibeda mälestuseni lapsepõlvest, mis olevat teda varemgi unenägudes korduvalt kummitanud: seitsme- või kaheksa-aastasena oli ta vanemate juuresolekul nende magamistuppa urineerinud ja kurjustav isa oli seepeale öelnud, et “sellest poisist küll head nahka ei saa” (lk 202). Isa sõnad olevat väikese Freudi auahnust sedavõrd kohutavalt haavanud, et pimedat ja urineerimisel abi vajavat vanamehekuju unenäos tulekski tõlgendada kui hilinenud – ja mitte sugugi ainukordset – kättemaksu isale, kusjuures “kättemaksuks on osad muidugi ära vahetatud”: “Vanem mees, ilmsesti isa, sest ühest silmast pime olemine tähendab tema ühepoolset glaukoomi, urineerib nüüd minu ees, nagu mina tollal tema ees. Lisaks sellele naeran ma tema üle; kuna ta on pime, pean ma tema ees purki hoidma ja vihjena naudin ma oma teadmisi hüsteeriaõpetuses, mille üle ma olen nii uhke” (lk 203).

    Tõeliseks hädaks, mis vaevab selles unenäos Freudi kui unenäonägijat, pole niisiis mitte põiehäda, vaid haavatud auahnuse kompenseerimine ja infantiilne suurusehullus – selle unenäo teistegi episoodide kohta ütleb Freud ise, et neid saab “mõista häbematu praalimise, naeruväärse, minu ärkvel elus ammu maha surutud suurusehulluse viljana” (lk 201). Ja võiks kohe lisada, et “Unenägude tõlgendamine” ise – kui omalaadne teaduslik-fantastiline “unelm” – on selle sama häda tulemus.

    Tuntud kirjandusteadlane Geoffrey Hartman on, nagu paljud enne ja pärast teda, rõhutanud Freudi “Unenägude tõlgendamise” autobiograafilist avameelsust, Freud paljastavat seal “kõik vähegi võimaliku: muidugi seksuaalsed soovid, süütunde ja sotsiaalse kadeduse, samuti lapseea tunded, mis kannustasid teadlaskuulsuse tagaajamist.”3 Hartman kasutab koguni väljendit “teaduse libido”, pidades sellega tõenäoliselt silmas teaduslikke ponnistusi jõustavat libidinoosset energiat, ja me mõistame, miks: vähemalt osaliselt on Freud ju oma teadusesse suunatud energia tagamaid (“lapseea tundeid”) paljastanud ka tsiteeritud unenäos. Kui katsuda tõlkida selle unenäo “teadvustamatusest” lähtuvat sõnumit, võiks see kõlada umbes nii: “Olen see, kes ma olen, oma isa tõttu, tema SÕNADE tõttu (“sellest poisist küll head nahka ei saa”), sest kogu elu olen tahtnud talle näidata, et tema sõnad ei maksa midagi, et minust saab midagi, ON juba saanud – tuntud teadlane, hüsteeria saladustesse tungija.”

    Freudil leidub ka otseselt infantiilsele suurusehullusele viitavaid unenägusid, kus urineerimine ei tähista mitte unenäonägija lapselikku saamatust ja abitust (nagu isaga seotud episoodis lapsepõlvest), vaid hoopis tema kõikvõimsust. Ühes kuulsamas neist nägi Freud end kusagil kõrgendikul asuvas räpases välikäimlas, kus oli pikk pink, mille ühes otsas oli suur käimlaauk; unenäos urineeris Freud pingile – pangem tähele: lasi põhimõtteliselt jälle valesse kohta nagu kunagi lapsepõlves –, kuid seekord ei seostunud see mitte häbiväärse, kultuuritu reostamisega, vaid hoopis imeteldava puhastustööga: “pikk uriinijuga uhub kõik puhtaks, väljaheitehunnikud tulevad kergesti lahti ja kukuvad august alla” (lk 420).  

    Freud ise tõlgendas seda urineerimisunenägu kui samastumist hiidude, kirjanduslike ülikangelastega: “Analüüsides tuleb mulle kohe pähe Augeiase tall, mida Herakles puhastab. See Herakles olen mina. (…) Uriinijuga, mis kõik puhtaks uhub, on kahtlemata vihje suurusele. Niiviisi kustutab Gulliver liliputtide maal suure tulekahju (…). Aga ka suure meistri Rabelais’ üliinimene Gargantua maksab niimoodi kätte pariislastele, et ta Notre-Dame’i otsast suunab oma uriinijoa linna peale. (…) Ja jällegi väärib tähelepanu tõend, et ma olen üliinimene!” (lk 420) Assotsiatsioonide harutamisel selgus, et selliste lapsemeelselt suurejooneliste samastumiste taga peitub täiskasvanud Freudi teaduslik auahnus ja uhkus – üks tema imetleja olevat talle öelnud, et ta on “puhastanud neuroositeoorias eksituste ja eelarvamiste Augeiase tallid”; pikk pink, mille ta uriinijoaga ekskrementidest puhtaks uhub, meenutab aga mööblieset, mille talle üks kiindunud naispatsient oli kinkinud (“See meenutab mulle, kuidas mu patsiendid mi
    nd austavad”) jne.

    Freudi teatav “suurus” (laias kaares laskmine) paistabki seisnevat selles, et kui ta midagi oma isiklikus hingeelus avastas, projitseeris ta selle julgelt mitte ainult oma patsientidele ja oma kultuuriepohhi kaasaegsetele (milleks sageli oligi piisavalt põhjust), vaid kogu “ajatule” inimkonnale; oma perekondlikke tundeid püüdis ta näiteks üldkehtivana näidata müütidest ja kirjandusest pärit tegelaskujude Oidipuse ja Hamleti kaudu jne. Ja on huvitav, et sellist müüdilist “suurust” taotles Freud isegi antud teema (st oma urineerimisfantaasiate) puhul.

    On ju küllalt usutav, et Freudi isiklikus elus ja unenägudes oli auahnusel ja urineerimisel (laiemalt võttes “kusemiserootikal” ja ekshibitsionismil) mingi kindel seos, kuid Freud kisub mängu ka õnnetud neurootikud: “Neurootikute psühhoanalüüsides tundsime ka ära, et voodimärgamise ja auahnuse vahel iseloomuomadusena on sisemine seos” (lk 230). Nali on siin selles, et teoreetiliselt järjekindel olles tuleks selline “sisemine seos” omistada meile kõigile, kuna teisal on Freud kinnitanud, et “psühhoanalüütiline uurimine ei tunnista üldse mingit põhimõttelist erinevust normaalse ja neurootilise hingeelu vahel, vaid näeb seal ainult kvantitatiivset külge (…)” (lk 336).4

    Ja siingi leidis Freud suure müüdilise kangelase – tema teooria urineerimisiha ja auahnuse (ehk saavutusiha) seoste kohta tipnes nimelt Prometheuse müüdi tõlgendamisega. Lugu Prometheusest kui tuletoojast kõnelevat meile varjatult sellest, kuidas inimeste suur kultuuriline saavutus – tule säilitamine – sai võimalikuks vaid tänu sellele, et nad suutsid alla suruda homoerootilise varjundiga soovi tulle kusta (ehk fallost meenutava tuleleegiga võidelda) ja see oma “veega” kustutada.5

    Kuid tagasi juhtumi juurde, millest alustasin! Ühe asja on Freud seal siiski lahendamata jätnud: kui teda öösel üles äratanud “kehavajaduse aistingu” põhjustajaks oli unenägu, siis ikkagi kuidas või miks? Unenägusid, nagu ka kõiki psühhoneurootilisi sümptomeid, tuleks Freudi järgi tõlgendada kui (enamasti) teadvustamata soovide täitumisi, kuid on üks oluline moment, mida siin unustada ei tohiks; nimelt seda, et unenägude ja sümptomite puhul on tegu psüühilise KONFLIKTI tulemusel kujunenud kompromissmoodustistega, “kus kaks vastandlikku soovitäitumist (…) võivad ühes väljenduses kohtuda”: “üks osa sümptomitest vastab teadvustamata soovi täitumisele, teine selle vastu suunatud reaktsiooni kujundamisele” (lk 506-507).

    Tuleks mõista niisiis seda, et unenäod ja sümptomid täidavad küll soove, kuid kuna täitunud soovid on reeglina moraalselt taunitavad, siis tuleb unenägudel ja sümptomitel täita samaaegselt ka kaitsereaktsiooni või karistuse funktsiooni (ühe käega nad võtavad, teisega annavad). Sellise kahepalgelisuse hea näide on lugu ühest Freudi naispatsiendist, kelle hüsteeriline oksendamine osutas “ühelt poolt puberteediea aastate teadvustamata fantaasia täitumisele (soov olla pidevalt rase ja saada lugematul arvul lapsi)”, kuid kes võis “oksendamise tõttu kaotada oma figuuri ja oma ilu, nii et ta ei meeldi enam ühelegi mehele” (lk 507).

    Kui rakendada sellist seletusskeemi teksti alguses viidatud unenäo ja sellele järgnenud urineerimiskimbatuse tõlgendamisel, siis võiksime sõnastada ka kompromisslahenduse, milleni Freud oma teadvustamata mõtteprotsessides jõudis: “Minu soov täitus: unenäos näen ma oma isa poolpimeda ja abitu vanamehena, kes urineerimisel minu kantseldamist vajab, kuid karistuseks selle eest ärkan ma põiekaga üles vagunis, kus puudub käimla, ja olen ka ise hädas.”

    Oli see nüüd usutav või mitte (kas meie teadvustamatus on tõepoolest nii suur Isand ka meie ainevahetusprotsesside üle jne), kuid tähelepanuväärne on Freudi teoorias sisalduv karm elutarkus: me ei saa kunagi kõike, isegi mitte oma unenägudes – igas triumfis on ka kaotus.

     

     1 S. Freud, Die Traumdeutung. Studienausgabe. Band II.

    Fischer Verlag, 1989, lk 226.

    2 S. Freud, The Interpretations of Dreams. Wordsworth Editions Limited, 1997, lk 116.

    3 G. Hartman, Freud tõlgendaja silmis. Tlk T. Rosin. Akadeemia 1992, nr 7 lk 1456.

    4 Paljudel “juhtumitel” võibki Freudil muuseas õigus olla: kusemise ja haiglasliku suurusehulluse seose on eksplitseerinud näiteks “tuhandete lemmik” ja “jumalike ilmutuste” kirjastaja Kivisildnik, kelle tuntuimaks tunnuslauseks on – ja ilmselt ka jääb – “mul on kästud kusta teie kaevu”.

    5 Vt S. Freud –  Zur Gewinnung des Feuers. Studienausgabe. Band IX. Fischer Verlag, 1989, lk 449 – 454.

     

     

     

     

  • Tartu Ülikooli kunstimuuseum näitab Albrecht Düreri haruldasi puulõikeid

    Puulõige on vanim graafikatehnika, mille puhul trükkimiseks kasutatakse puuplaati. Sellele tehnikale on iseloomulikud tugevad jooned ja pindade kontrastsus. Üks puulõikeplaat võimaldab teha umbes tuhat tõmmist.

    „Kuni 15. sajandi lõpuni olid puulõikepildid lihtsa joonega ning enamasti usulise sisuga. Olulise murrangu puulõikekunsti tõi Albrecht Dürer, kelle kujundatud keeruka joonisega puulõiked nõudsid senisest suuremat tehnilist osavust. Dürer laiendas puulõike kunstilist väljendusrikkust ja motiivistikku,“ selgitas näituse kuraator Ingrid Sahk.

    Näitusel on eksponeeritud töid kolmest suuremast Düreri puulõikesarjast (“Apokalüpsis”, “Maarja elu” ja “Suur Passioon”). Kokku saab näha kuraditosinat Düreri kavandatud puulõiget ülikooli kunstimuuseumi kogust.

    Eesti Kultuurkapitali toel toimuvad näituse raames ka kunstikolmapäevad, kus on võimalik loenguvormis osa saada mitmete erialaspetsialistide teadmistest. Esimesena toimub 7. detsembril Tartu Kõrgema Kunstikooli õppejõu Eve Eesmaa loeng-praktikum kõrgtrüki ajaloost, mille raames on huvilistel samuti võimalik ise proovida puulõike trükkimist.

    Näitus jääb avatuks 2012. aasta märtsi lõpuni.

    Rohkem infot: www.kunstimuuseum.ut.ee

    Lisainfo: Ingrid Sahk, TÜ kunstimuuseumi peavarahoidja, tel 737 5384, ingrid.sahk@ut.ee

    Näeme Tartu Ülikooli Muuseumides!

Sirp