Toeta
Otsi

KRISTEL VILBASTE

  • Sel reedel Sirbis


    Esiküljel Maarja Kangro

    Missugune on õiglane tõlkija? Pille-Riin Larm vestles Maarja Kangroga
    Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“

    et vältida kellegi teise sõda, enne kui saabub sinu oma,
    joonista inimeste rinnale vanad head märklauad
    veel kunagi pole me sattunud maailma lõpule nii lähedale
    hoides üksteisel käest [—]
    harju pimedusega, puhasta oma relvad
    säästa laskemoona
    Need read pärinevad ukraina kirjaniku Halõna Kruki luuletusest „Inimkonna ajalugu“. Kruki luuletuse eestindus tõi Maarja Kangrole 30. septembril August Sanga nimelise luuletõlkauhinna. Eestindus on ilmunud märtsikuu Loomingus.

    MAARJA KANGRO: „Inimkonna ajalugu“ on ka inimkonna ajalugu
    Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2023

    Kuidas püüda tunne filmilindile? Kaspar Viilup vestles Liis Nimikuga
    Saaremaalt pärit Liis Nimik on filmivaldkonnas tegutsenud juba üle 15 aasta, aga paari „Eesti lugude“ sarja raames valminud lühidokumentaali kõrval on ta põhiliselt tuntud monteerijana. Tema käe all on valminud Veiko Õunpuu „Free Range“ (2013) ja „Roukli“ (2015), Martti Helde „Risttuules“ (2014) ja Lauri Lagle „Portugal“ (2018), samuti on ta produtsendi-toimetajana olnud seotud Eeva Mägi lühifilmidega ja Carlos Lesmese hinnatud dokfilmiga „Üht kaotust igavesti kandsin“ (2020).
    Tema aastaid töös olnud täispikk debüüt „Päikeseaeg“ (2023) on enne kodumaist kinolevi juba rahvusvaheliselt oma kohta otsinud ja selle ka leidnud: aasta alguses linastus dokfilm nii Kanadas „Hot Docsil“ kui ka Šveitsis „Visions du Réelil“.
    Sellele vaatamata peab Nimik filmi hetkel oma hobiks, põhitööna on ta Balti filmi- ja meediakooli õppejõud. Põhjus selleks on lihtne: perekonna ja lapse kõrvalt oli vaja stabiilsust, mida on Eesti filmimaastikul keeruline saavutada.

    JAN KAUS: Võimu ja lunastuse portretist
    Oktoobrikuise Martin Scorsese retrospektiivi eel kokkuvõtvalt Ameerika suurmeistri käekirjast ja meetoditest

    Kloune ja köiel kõndivaid karusid ei tasu oodata. Marie Pullerits vestles Lizeth Wolkiga
    Tallinnas Sakala 3 teatrimajas korraldatakse 6. – 7. oktoobrini neljas Balti nüüdistsirkuse esitlusfestival „EPICIRQ“. Baltimaade ainsa sellelaadse festivali põhiprogrammi on kokku pannud rahvusvaheline žürii. Festivali ühe peakorraldaja, tsirkuseartist Lizeth Wolki sõnul on nüüdistsirkus Eestis seniajani ametis senisest eksitavast kuvandist väljamurdmisega.

    KAJA KANN: „Too tants. Institutsioon“
    Erateatrite rahastuse tabelist leiab sel aastal neli rohkem või vähem tantsuga tegelevat institutsiooni: Sõltumatu Tantsu Lava (STL), Eesti Tantsuagentuuri (ETA), Kanuti gildi saali, otsapidi võib nende hulka lugeda ka eˉlektroni, ning ühe tantsukompanii – tantsuteatri Fine 5. Kui pidada institutsiooni all silmas asutust või organisatsiooni, kellel on oma kindel struktuur ja töötajad, siis seda eespool nimetatud tõesti on.

    STELLA MÕTTUS: Galeriikäik. September. Linnahallist kasvuhooneni
    September toob endaga kaasa uusi algusi (näiteks järjekordse nohu-köha hooaja alguse), natuke asjakohast ärevust ning järjest pimenevaid õhtupoolikuid. Järjest rohkem tegemisi, aga aina lühemaid päevi.

    Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
    Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 8. detsembril.

    KADRI AAVIK, KADRI TAPERSON: Tehisliha teenib maskuliinse tehnokapitalismi, mitte loomade huve
    Tehisliha ei paku alternatiivi inimeste ja loomade vahelisele ekspluateerivale suhtele ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.
    Olles põhjustanud kliimakriisi ja seistes silmitsi selle tagajärgedega otsib inimkond nüüd kiireid ja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid liikuda jätkusuutlikuma eluviisi poole. On teada, et loomakasvatus põhjustab 14,5% kuni koguni 51% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest ja aastaks 2050 ennustatakse selle kahekordistumist.
    Ühe populaarse lahendusena loomade tarbimisega seotud eetilistele ja keskkonnaprobleemidele nähakse üleminekut tehislihale

    KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Andmelühiskond. Tähelepanuoreoolid hariduses
    Mõelge oma viimasele mälestusele koolist, klassiruumist ja toolidel nihelevatest rüblikutest. Kes seab laual asju korda, kes vaatab veel enne koolitunni algust igatsevalt aknast välja, sest õuest kõlavad klassi ikkest ajutiselt vabastatud kaaslaste kilked. Ainetundi segavaid faktoreid, sealhulgas nii hääli, objekte, inimesi kui ka uitmõtteid, on kahtlemata palju.

    KARIN TÄHT: Nutiga või nutita
    Kalduvus kasutada nutitelefonis internetti liiga palju on teadlaste jätkuv uurimisobjekt ning mureteema ühiskonnas, eriti laste ja noorte puhul.
    Viimasel aastakümnel on nutitelefon saanud elu lahutamatuks osaks. Oleme harjunud, et ninapidi nutitelefonis on nii lapsed, nende vanemad kui ka vanavanemad. Me ei imesta, kui vastu sõidab jalgrattur, kes samal ajal sõrmitseb telefoni. Me oleme harjunud, et sõbrad kontrollivad telefonis toimuvat ka siis, kui meiega vestlevad, et õpilased suhtlevad omavahel erinevate rakenduste abil ka õppetöö ajal, et elu rõõmsamad ja kurvemad sündmused võivad saada ühismeedia sisuks vahetult toimumise hetkel.

    MART KIVASTIK: Millest mõtled? Suvi
    Unistus Hiiumaast sai lõpu juba enne suve algust, kuigi sinna oleks väga tahtnud minna, kuna samal ajal toimusid nii „Sõru jazz“ kui ka Tobiase festival. Mõlemad on mulle armsad.

    Arvustamisel
    Timo Marani „Ainult puudutused on“
    Karsten Brüggemanni „Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp“
    kogumik „Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast“
    Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“
    festival „Sound Plasma“
    Hans-Gunter Locki autorikontsert EMTA sarjas „Academia aeterna“
    Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Saksamaal
    festival „Tubin“
    Mirjam Kalamehe näitus „Tartu muudab vormi. Hommage Arnold Matteusele“
    näitus „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“
    Gruusia dokumentaalfotograafia festivalil „On the Edge Fest“
    Ugala teatri „Tramm nimega Iha“

     

  • Eesti Rahvuskultuuri Fond jagab Eesti kultuuri toetuseks 270 000 eurot

    Eesti Rahvuskultuuri Fond (ERKF) jagab sellel aastal Eesti kultuuri, hariduse ja teiste valdkondade inimeste ja projektide toetuseks ligi 270 000 eurot.

     “Fondi igasügisene taotlusvoor on hea võimalus noortele õppuritele stiepndiumide taotlemiseks, et saaksime erinevate allfondide kaudu toetaja Eesti kultuuri ja hariduse uusi, tuleviku tippe“, ütles Jüri Leiten, ERKFi tegevjuht. “Ühtlasi kutsun üles ettevõtjaid ja organisatsioone looma uusi allfonde meie kultuuri ja hariduse toetuseks või siis toetama mõnda juba tegutsevat allfondi ühist lisatuge vajavas valdkonnas või mõne konkreetse teema toetuseks“, lisas Leiten

    ERKF ootab kuni 15. oktoobrini taotlusi stipendiumideks ja kultuuriprojektide finantseerimiseks 2024. aastal. Sihtasutus ERKF toetab üksikisikuid stipendiumidega õppe– ja teadustööks ning loominguliseks ja sporditegevuseks; organisatsioone toetustega eesti rahvuskultuuri arendamise, säilitamise ja edasikandmise seisukohalt oluliste projektide algatamiseks ja finantseerimiseks.

     Käesoleval aastal tuleb jagamisele 270 tuhat eurot 124-st allfondist.

     Esimest korda jagatakse stipendiume ja toetusi viiest allfondist: Aavo Otsa fond, Jüri ja Kai Arraku fond, Elfrida ja Erich Rämmeldi mälestusfond, Leo Rohlini fond ning Riina ja Jaanus Pikani fond.

     Suuremad summad jagatakse seekord näiteks sihtasutuse juures asuvatest Rain Lõhmuse, Kristi ja Siim Kallase, Lastekaitse Liidu ja teistest fondidest.

     Lisainfo allfondidest ja toetustest

    http://www.erkf.ee/allfondid

    www.erkf.ee

  • ,

    Eesti Kunstimuuseumil valmis kestliku näituse mudel

    5. oktoobril Kumu kunstimuuseumis esitletav kestliku näituse mudel on praktiline ja inspireeriv tööriist, mis aitab muuseumidel ja teistel näituseasutustel hinnata näituste keskkonnamõju ning näitusetegevust rohelisemaks muuta.

    Spetsiaalselt mudeli jaoks loodud süsinikukalkulaatori abiga saab arvutada näituse materjali, transpordi ja energiakuluga ning trükiste ja jäätmetekkega seotud heitkoguseid. „Ehkki kultuurimaastikul ei ole süsinikuheite arvutamine veel kohustuslik, on näituse jalajälje mõõtmine väga põnev ja mõtlemapanev: see näitab mustvalgelt, milline osa meie igapäevastest tegevustest on kõige kliimavaenulikum,“ ütles projekti eestvedaja Karin Vicente.

    Erinevalt sarnastest rahvusvahelistest mudelitest kasutab Eesti Kunstimuuseumi kalkulaator suurel määral kliimaministeeriumi tellimusel välja töötatud eriheitetegureid, pakkudes seega võimalikult täpse ja kohalikku konteksti arvestava kalkulatsiooni. Kalkulaatoris on põhjalik materjalide loetelu ja mudel võtab arvesse ka kokkuhoidu, mis tuleneb Eesti muuseumides juba üsna levinud taaskasutusest.

    Näitus „Kunst antropotseeni ajastul“ Kumu kunstimuuseumis. Foto: Rait Tuulas

    „Heitkoguste mõõtmine aitab hinnata keskkonnategevuse tulemuslikkust, kuid on vaid üks osa muuseumi kestlikumaks muutmisest. Seetõttu oleme mudelisse lisanud hulga soovitusi ja võimalusi, n-ö parimaid praktikaid,“ selgitas Vicente. Oluliste teemadena on käsitletud ringmajanduse suurendamist, prügitekke vähendamist, ökodisaini põhimõtete järgimist näitusekujunduses, graafilist disaini ning keskkonnasõbralikke trükiseid, aga ka näituseasutuse sotsiaalset vastutust ja ligipääsetavuse suurendamist.

    Mudel valmis osana Kumu kunstimuuseumi näituseprojektist „Kunst antropotseeni ajastul“, mis keskkonnahoidlikule näitusetegevusele lisaks uurib ja mõtestab Eesti kunstiajalugu ökokriitilisest vaatenurgast ning vaatleb kunstitegemise võimalikkust ja vajalikkust kliimakriisi kontekstis. See on ühtlasi esimene Eesti kunstinäitus, mille süsinikujälge detailselt mõõdetakse.

    Lisaks Eesti Kunstimuuseumile jagasid projekti raames oma rohenippe teised muuseumid, näiteks Vabamu, Iisaku kihelkonnamuuseum, Kohtla-Järve Põlevkivimuuseum, Eesti Maaelumuuseumid, Lastemuuseum Miiamilla, Kalevipoja muuseum, Eesti Rahva Muuseum ja mitmed teised.

    Mudel asub avalikul veebilehel ning on mõeldud kõigile muuseumidele ja näitusetegijatele tasuta kasutamiseks.

    Kestliku näituse mudelit esitletakse Kumu kunstimuuseumis 5. oktoobril kell 17. Pärast mudeli esitlust on kell 18 võimalik külastada Kumu kunstimuuseumi näitust „Kunst antropotseeni ajastul“ koos kujundajate ja kuraatoritega.

    Meeskond: Karin Vicente, Aleksander Meresaar, Maria Muuk, Roland Reemaa (arhitektuuribüroo LLRRLLRR), Renita Raudsepp, Kaja Kährik

    Süsinikukalkulaator: Sirli Pehme ja Liisa Kompus (mõlemad Civitta Eesti AS)

    Veebileht ja kujundus: Ranno Ait (WWWstuudio) 

    Projekti toetas muinsuskaitseameti muuseumide kiirendi.

  • Oodatud on ettepanekud riigi kultuuristipendiumide määramiseks 

    Kultuuriministeerium ootab kuni 19. oktoobrini ettepanekuid riigi kultuuristipendiumide määramiseks. Stipendium toetab peamiselt õpinguid välisriigis ning võimalusel kaalukaid kultuuriprojekte ja loomingulisi tellimusi. Sel aastal antakse välja veel 12 stipendiumit, ühe stipendiumi suurus on 2300 eurot. 

    „Välismaal õppimine saab täiendada Eesti suurepärast kultuuriharidust, sest teistes kultuurides tehtud teadustööst saadud uued mõtted ja perspektiiv toovad ka meie kultuuri uut eluruumi. Kultuuridevahelist dialoogi toetavat stipendiumit on meie tudengid alati aktiivselt kasutanud ning loodan, et see seadusest tulenev võimalus aitab jätkuvalt kaasa kultuurihariduse tihedale rahvusvahelisele koostööle,“ ütles Kultuuriministeeriumi noortekultuuri ja kultuurihariduse ekspert Annikki Aruväli.

    Stipendiumide määramisel peetakse peamiselt silmas terve õppeaasta jooksul toimuvat magistri- või doktoritaseme õpet välismaa kõrgkoolis või teadusasutuses. Taotluses toodud tegevuse puhul hinnatakse valdkondliku mõju olulisust. Ettepanekuid stipendiumile võivad teha loomeliidud, omavalitsused ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle tegevus on seotud kultuuri või haridusvaldkonnaga. Soovitatav on lisada ka kooli kinnituskiri, mis tõestab käimasolevaid või algavaid õpinguid.

    Stipendiumi võib saada nii füüsiline kui ka juriidiline isik või asutus, kuid füüsilised isikud iseennast stipendiumile esitada ei saa. Ettepaneku kultuuristipendiumide määramiseks teeb kultuuristipendiumide komisjon ning käskkirja stipendiumide määramiseks allkirjastab kultuuriminister.

    Ettepanekud tuleb esitada Kultuuriministeeriumi Toetuste Menetlemise Infosüsteemis. Avaldused peavad olema laekunud 19. oktoobriks.

    Stipendiumide määramine tuleneb riigi kultuuripreemiate ja kultuuristipendiumide seadusest. Lähemalt saab stipendiumide kohta lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehel.

  • ,

    Lastekirjanduse keskuses on avatud Kertu Sillaste isikunäitus „Kokku pandud pildid“

    Kertu Sillaste illustratsioon raamatule „Vanataadi kinnas“ (2022)

    Kuni 28. oktoobrini saab Eesti Lastekirjanduse Keskuses näha pildiraamatute autori ja illustraatori Kertu Sillaste isikunäitust, millega tähistatakse tema 50. juubelit. Näitus avatakse keskuses pidulikult 6. oktoobril kell 16.

    „Olen raamatupilte teinud  nüüdseks rohkem kui 15 aastat. Joonistanud, kleepinud, arvutiga täiendanud. Teinud kümme autoriraamatut, neist kolm sõnatut raamatut. Autoriraamatuid hakkasin tegema, sest tekkis teemasid ja pildivisioone, mis kippusid raamatusse, aga mille teostamiseks sobivat juttu ei olnud kuskilt võtta. Tundus, et tuleb ise kirjutada. Praegu naudingi kõige rohkem teksti ja pildi koosloomist,” ütles Kertu Sillaste.

    Näitusele on kokku pandud mitu illustratsiooniseeriat. Trepigaleriis on pildid Läti rahvajutule „Vanataadi kinnas” ja Kertu Sillaste raamatule „Mina olen illustraator”. Suures saalis saab vaadata aga illustratsioone Seto muinasjutule „Lõbusad pealuud”, mis on kokku kleebitud erinevatest leidmaterjalidest, tehtud nn kila-kola tehnikas. „Kila-kola piltide tegemine on täiesti erinev joonistamisest ja maalimisest. Sellega käib kaasas leidmisrõõm, juppide, tükkide ja vidinate kokkusobitamise mõnu ja pisiasjade tähtsaks tegemine,” märkis raamatupiltide autor.

    Kertu Sillaste (1973) on pildiraamatute autor ja illustraator, tekstiilikunstnik ja kunstiõpetaja ning kunstiringide ja ­­‑kursuste juhendaja. Ta on Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige ning IBBY Eesti osakonna sekretär. Aastast 2009 on Sillaste osalenud raamatukunsti näitustel Eestis, Iraanis, Itaalias, Lätis, Poolas, Saksamaal, Slovakkias, Soomes, Suurbritannias, Taanis, Ungaris ja Venemaal. Tema illustratsioonid on alates 2013. aastast olnud näitustel Bratislava illustratsioonibiennaalil ja Tallinna illustratsioonitriennaalil.

    Näitust saab külastada keskuse lahtiolekuaegadel E–R 10–18 ja L 11–16.

     

     

     

  • Eesti Keeletoimetajate Liit pakub tasuta toimetamist ja keelenõu

    Eesti Keeletoimetajate Liit pakub oktoobris ja novembris taas võimalust kogeda kampaania „Kutsu keeletoimetaja külla!“ käigus, kuidas saab keeletoimetaja aidata kaasa ettevõtete ja asutuste eesmärkide saavutamisele. Kümnele organisatsioonile, kes ei ole varem keeletoimetaja abi kasutanud, toimetatakse üks tekst ja antakse keelenõu. Teenus on tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi toetusele kliendile tasuta.

    Iga organisatsioon saab tellida kuni viie lehekülje pikkuse (9000 tähemärki) eestikeelse teksti toimetamise ja kohtuda keeletoimetajaga tunniajaliseks nõustamiseks oma kontoris või veebis. Kampaania täpsed tingimused on liidu veebisaidil. Tegu on kuuenda samanimelise üritusega. Esimest korda korraldati see 2019. aastal, mil Eestis tähistati eesti keele aastat.

    Eesti Keeletoimetajate Liidu juhatuse esimehe Helika Mäekivi sõnul näevad paljud ettevõtted ja asutused oma avalike tekstide keelelises lihvimises suurt kasutegurit. „Kui näiteks koduleht, voldik või toote kasutusjuhend on sõnastatud selgelt ja ladusalt, jätab see asutusest hea mulje ja paneb lugeja tundma, et tema peale on mõeldud. Seega võib väita, et heakeelsed tekstid suurendavad rahulolevate klientide arvu,“ ütles Mäekivi.

    Kampaania on saanud nii varem osalenud asutustelt, ettevõtetelt ja vabaühendustelt (kokku 91) kui ka keeletoimetajatelt endilt (36) väga head tagasisidet. Tagasisideküsitluste alusel pakub üritus huvi eelkõige seepärast, et ametisuhtluses hoolitakse korrektsest ja selgest kirjakeelest ning usutakse, et keeletoimetajast võib olla organisatsioonile kasu. Näiteks ühe vallalehe väljaandmisse kaasati kampaania hea kogemuse alusel keeletoimetaja. Eesti Keeletoimetajate Liidu tegevliikmeid on innustanud igapäevatöö kõrvalt kampaanias osalema valdavalt soov tutvustada oma eriala ja teha midagi oma erialaliidu nimel.

    2012. aastal asutatud Eesti Keeletoimetajate Liitu kuulub 198 liiget. Liit esindab keeletoimetajate ametihuve ja räägib ühiskonnas kaasa hea keelekasutuse edendamisel. Selleks on muu hulgas sõnastatud eetikakoodeks, pakutakse täienduskoolitusi, avaldatakse keelenõuartikleid ning antakse kutseeksami sooritanutele keeletoimetaja kutse. Liidu tegevust toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

    Kampaania tingimused: https://keeletoimetajateliit.ee/kampaania-kutsu-keeletoimetaja-kulla/

  • ,

    Registreerumine Tartu kunsti aastanäitusele 2023

    On aeg hakata valmistuma 2023. aasta Tartu kunsti aastanäituseks! Tänavuse näituse kujundaja on Evelin Zolotko ja seekord on aastanäitusel kolm kategooriat: sinine, punane, roheline ning esitatud teoste põhjal moodustuvad sinine, punane ja roheline saal. Oodatud on teosed, mis värvi poolest sobituvad ühte kategooriasse. Vastava värvi kogus teosel / teoses võiks olla enamuses. Äärmisel juhul võib mustvalgel teosel olla detail kas punane, sinine või roheline.

    Üks autor võib esitada kuni kaks teost. Piirangud formaadile puuduvad, eelistatud on käesoleva aasta teosed. Lisaks saab tänavune Vabbe preemia laureaat kujunduses eraldi esile tõstetud.

    Teoste informatsiooni ja pildifailid saab esitada Tartu Kunstimaja kodulehel oleval vormil:

    http://kunstimaja.ee/2023/09/2023-aln-esita

    Teosed (ca 50-70) valib välja žürii, kuhu kuuluvad Evelin Urm, Maiken Austen ja kujundaja Evelin Zolotko.

    NB! Juhul kui Teie teos ei osutu valituks, siis see pole hinnang kunstniku teosele ega isikule. Žürii ja kujundaja lähtuvad näituse üldmuljest ja kooskõlast.

    Nagu eelmistel aastatel, saab ka seekord soovi korral panna oma näitusel olevad teosed müüki NOBA kunstikeskkonda. Selleks tuleb teoste lisamisel märkida ära ka nende müügiks soovitav lõplik hind.  Arvestada tuleb sellega, et juhul kui teos müüakse NOBA kaudu saavad nemad sellest hinnast 20% komisjonitasu. Hinnad kuvatakse ka näitusesaalis ning otsemüügi korral komisjonitasu ei arvestata. Näiteks: kui teose müügihind on 1000 eurot, siis näitusesaalist müügi korral saab kunstnik kätte 1000 eurot, NOBA kaudu toimunud müügi korral 800 eurot. Teosed jäävad ka peale näituse lõppu NOBA keskkonda müüki, soovi korral saab teose müügist eemaldada lihtsasti, kirjutades soovist info@noba.ac.

    Registreerumine Tartu kunsti aastanäitusele 2023 lõppeb 12. novembri südaööl!

  • Rahvusvahelisel muusikapäeval jagati muusikapreemiaid

    Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital ja Eesti Muusikanõukogu tunnustasid rahvusvahelisel muusikapäeval muusikamaastiku parimaid. Koos anti preemiad välja kuueteistkümnendat aastat järjest.

    Kultuurkapitali helikunsti sihtkapital tunnustas aastapreemiatega hooajal 2022/2023 enim silma paistnud muusikategelasi ja kollektiive. Tänavu anti välja kümme aastapreemiat ning kolm tunnustuspreemiat. Traditsioon pärineb aastast 1995.

    Helikunsti sihtkapitali esimees Marje Lohuaru kiitis meie muusikuid, kellest paljud on leidnud rahvusvahelist tunnustust. „Meie loovisikute juurdekasv on märkimisväärne, nende mõju ulatub palju kaugemale Eestist ning avastamisrõõmu ja üllatusi jätkub kindlasti ka järgnevatel aastatel. Selleks aga, et loovisik saaks muusikamaailmas vabalt luua, vajavad tunnustamist ka loojate toetajad. Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali preemiatele esitati tänavu üle saja nominendi ja need 13 preemiat katavad ainult väikese osa sellest, keda sooviks tunnustada. Suur tänu teile!“ ütles Lohuaru.

    Eesti Muusikanõukogu tunnustab preemiatega muusikavaldkonna parimaid kogu senise panuse eest. Traditsioon pärineb aastast 2002. Tänavu anti välja kolm preemiat – heliloomingu, interpretatsiooni ja muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest. Preemiate väljaandmist toetavad Eesti Interpreetide Liit ja Eesti Kultuurkapital.

    Eesti Muusikanõukogu president Ivari Ilja: “Traditsiooniliselt tunnustab Eesti Muusikanõukogu oma preemiatega meie muusikavaldkonna olulisi, helikunsti kauaaegselt panustanud inimesi 1. oktoobril. Kõik selle aasta Muusikanõukogu preemiate laureaadid on silmapaistvad isiksused, kelle tegevus on oluliselt mõjutanud ja rikastanud meie kultuuri. Kindlasti on 1975-ndal aastal Rahvusvahelise Muusikanõukogu poolt ellu kutsutud rahvusvaheline muusikapäev just kõige sobivam päev neile meie tänu, tunnustuse ja austuse väljendamiseks ning loomulikult ka muusika ja muusikute väärtustamiseks ühiskonnas laiemalt.”

    Aile Asszonyi

    Helikunsti sihtkapitali aastapreemiad 2023:

    Aile Asszonyi – võrratud Wagneri-rollid Euroopa juhtivates ooperiteatrites ja Eesti lavadel

    Pärt Uusberg –laulupeo väärikas ettevalmistus ja kunstiline juhtimine

    Olari Elts – ere ja mitmekülgne hooaeg, lavastuse “Macbeth” muusikaline kujundamine

    Sten Heinoja – sisukas rahvusvaheline kontserthooaeg

    Marianna Liik – edukas loominguaasta, autorialbum „Januneb valgust“

    Evi Arujärv – Eesti muusikamälu rikastav tegevus Eesti Muusika Infokeskuse direktorina

    Reigo Ahven – Eesti džässmuusika valdkonna väsimatu arendaja ja uute võimaluste looja

    Harry Traksmann – pikaaegse särava ja stabiilse kontsertmeistrirolli täitmise eest Tallinna Kammerorkestris

    Kristjan Randalu – erakordselt kõrgetasemeline rahvusvaheline kontserttegevus

    Trio Poll-Varema-Poll – laiahaardeline ja rahvusvaheline kammermuusika-aasta

     

    Helikunsti sihtkapitali tunnustuspreemiad:

    Enn Kunila

    Enn Kunila ja Arne Mikk – enneolematu eesti muusika peo  „Rudolf Tobias 150“ korraldamise eest

    Tiiu Valper  – muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest

    Viljandi pärimusmuusika festival 30: Ando Kiviberg, Tarmo Noormaa, Anu Rannu, Peedu Põld – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali mitte-rahaline tunnustuspreemia – Viljandi pärimusmuusika festivali järjepideva professionaalse korralduse ja kunstilise programmi eest.

    Eesti Muusikanõukogu preemia laureaadid 2023:

    Tauno Aints – Heliloomingupreemia: mitmekülgne, eri žanre ühendav omanäoline helilooming.

    Ain Anger – Interpretatsioonipreemia: Eesti laulukunsti väärikas esindamine maailma ooperi- ja kontserdilavadel.

    Karmel Killandi – Preemia muusikaelu jaoks olulise ja väljapaistva tegevuse eest: kauaaegne eesti muusikaelu missioonitundlik kajastamine televisioonis.

    Kultuurkapitali preemiameene „Jonnakas“ autorid on Risto Tali ja Rait Siska ning  Muusikanõukogu preemiameene autor on Kristiina Oppi.

    Valdkonna säravate tegijate tunnustamine toimus sel aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis. Preemiaid jagati koos suure muusikamänguga, kus lõbusas viktoriinis said Margus Saare juhtimisel kokku armastatud Eesti muusikuid üle kogu ilma. Laval olid lisaks tuntud solistidele ja dirigentidele Eesti Muusika ja Teatriakadeemia keelpilliorkester. Muusikapreemiate üleandmist vahendas Eesti Televisioon.

     

  • ,

    Klassikaraadio ootab muusikasõpru viktoriini lahendama

    Kümnendat korda korraldab Klassikaraadios rahvusvahelise muusikapäeva puhul muusikaviktoriini. Lustaka tooniga mälumängus saab osaleda Klassikaraadio ja Raadio 4 kodulehel 1. ja 2. oktoobril.Muusikapäeva viktoriin algas Klassikaraadio veebilehel eesti keeles ja Raadio 4 lehel vene keeles pühapäeval, 1. oktoobril kell 7 ning lõpeb 2. oktoobri viimasel tunnil.Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Tederi sõnul sai muusikapäeva viktoriin alguse Vikerraadio traditsioonilise e-etteütluse eeskujul. „Viktoriin on hea võimalus muusikapäeva ühiselt tähistada, oma teadmisi proovile panna ja muusikast rõõmu tunda,“ selgitab Teder. „Aastad on näidanud, et meie viktoriini lahendamisest on saanud paljudele tore traditsioon.“15 küsimusest koosnev mälumäng on vastusevariantidega ning loogikat appi võttes või sõpradega koos lahendades on võimalik õigesti vastata ka siis, kui täpselt vastust kohe ei tea.Küsimusi on nii klassika, džässi kui ka popmuusika vallast. Lahendamisel on abiks helifailid, fotod ning videoklipid.Koostöös Raadio 4-ga saab kolmandat korda viktoriinis osaleda ka vene keeles.Küsimused on koostanud Klassikaraadio toimetajad ja oma küsimuse lisasid ka Raadio 4 ning Raadio2.Viktoriini kokkuvõttesaade, kus selguvad õiged vastused, parimad vastajad ja auhinnasaajad, on Klassikaraadio eetris teisipäeval, 3. oktoobril kell 13.05.Muusikapäeva viktoriini vastajatele on auhinnad välja pannud ajakiri Muusika, Accordionfest Estonia, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kontsert, Eesti Rahvusmeeskoor, ERSO, Estonian Record Production, Jazzkaar, Müürileht, Rahvusooper Estonia, Sirp, Tallinna Kammerorkester, Teater.Muusika.Kino, Teater Vanemuine, Täheke, Viimsi Artium ning Eesti Rahvusringhääling, Klassikaraadio ja Raadio 4.Klassikaraadio on rahvusvahelist muusikapäeva tähistanud lõbusa teadmisteprooviga alates 2014. aastast. Möödunud aastal lahendas muusikapäeva viktoriini 3500 muusikasõpra üle Eesti. Osavõtjaid oli igas vanuses ning paljudes kohtades lõi viktoriinis kaasa terve klass või orkester.

  • ,

    Eesti biograafika stipendiumi pälvisid Roosmarii Kurvits ja Anu Pallas

    28. septembril toimunud Eesti Rahvuskultuuri Fondi Eesti biograafika stipendiumi allfondi halduskogu koosolekul otsustati määrata järjekorras juba 11. stipendium Roosmarii Kurvitsa ja Anu Pallase aastatepikkuse suuremahulise uurimis- ja koostamistöö tulemusena valminud elektroonilisele käsikirjale „Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon 1668–1940“ (2022).

    Eesti biograafika fond on algatatud 2008. aastal Tartu Nägemisvaegurite Arenduskeskuse poolt eesmärgiga ergutada ja tunnustada Eesti biograafikat.

    Eesti biograafika fondi stipendiaadid
    2014. sai stipendiumi ERLEND TEEMÄGI, elulooalaseks uurimistööks ja märkimaks ära „Eesti spordi biograafilise leksikoni“ koostamist.
    2017. said stipendiumid PEEP PILLAK ja HEINI VILBIKS biograafikaleksikoni “Soomepoiste elulood” koostamiseks.
    2020. sai stipendiumi ARVO TERING loominguliseks tegevuseks.

    Eesti Rahvuskultuuri Fond (lühend ERKF) on sihtasutus, mis jagab stipendiume ja toetusi kord aastas – novembris. Sihtasutuse juurde on annetajad moodustanud hulga allfonde.

Sirp