Franz Kafka kuulsast romaanist „Loss“ kirjutas dramatiseeringu samuti Hendrik Toompere, uuslavastuse kunstnik on Ervin Õunapuu ning muusikaline kujundaja Andreas W. Vanemuise „Lossis“ mängivad Hannes Kaljujärv, Ragne Pekarev, Marika Barabanštšikova, Maarja Mitt, Alina Karmazina, Kais Adlas, Külliki Saldre, Margus Jaanovits, Jüri Lumiste, Riho Kütsar, Raivo Adlas, Tanel Jonas, Markus Luik ja Martin Kõiv.

Maailmakirjanduse suurnime Franz Kafka kummastav maailm jõuab teatrilavadele üliharva. Seekord elustub kirjaniku ühe tuntuima romaani, aastal 1926 postuumselt ilmunud „Lossi” tegevustik. Teos, mis paigutub ekspressionismi ja sürrealismi hämaraile piirimaile.

Lavastaja  Toompere sõnul Kafka tekstid ühest küljest talle meeldivad, tekitavad koguni tõmmet, teisest küljest aga sisendavad raskemeelsust, mis eemale peletab. „Tekkis professionaalne huvi: kas üldse õnnestub seda kõike lavalisse keelde panna, näidata mingis muus valguses, kui me seni oleme harjunud,“ selgitas ta.

Kafkale tüüpiliselt kulgeb „Lossi“ tegevustik välises plaanis igati realistlikult. Kellegi ametniku eksitav kiri on toonud kohale maamõõtja K, kelle ülesandeks on pääseda lossi mõõtmistöödele. Aegamisi ilmneb, et pealtnäha lihtne ülesanne käib võõrale üle jõu: lossi pääsemine eeldab aina uute ja uute takistuste ületamist, aina uute ja uute bürokraatlike kontrollinstantside läbimist.

Varem on Eesti teatrites lavastatud Franz Kafka teoseid kolmel korral: 1995 „Protsess“ Von Krahli Teatris, lavastaja Sven Kuntu; ning kaks „Metamorfoosi“ lavastust, 1998 Vanemuises ja 2004 Tallinna Linnateatris, lavastajaiks vastavalt Peeter Raudsepp ja Mart Koldits.

 

 

Plaadile on salvestatud “In principio”, “La Sindone”, “Cecilia, vergine romana”, “Da pacem Domine”, “Mein Weg” ja “Für Lennart in memoriam”.

Eesti Filharmoonia Kammerkoor on Arvo Pärdi loomingut varem salvestanud viiel heliplaadil: „Da Pacem“ (Harmonia Mundi 2006), “Kanon Pokajanen” (ICM 1998), „Beatus“ (Virgin Classics 1997), “Litany” (ICM 1996) ja “Te Deum” (ICM 1993).

 

Inge Ting on ülimalt vaikne ja tagasihoidlik noor maalikunstnik, kes on lõpetanud Academia Grata Pärnus. Viimasel ajal elab ta rohkem Tallinnas ning külastab sageli Kanadat. Tänaval võib teda ära tunda musta või rohelist värvi romantilises stiilis riietuse järele. Lisaks sellele on ta tuntud mitmekordse kunstnikunime vahetamisega (millistest üks oli allpoolmainitud Konrad King), samuti tuubamängijana ansamblis Orkester ja performance’ikunstnikuna rühmituses Rubens. Käesoleval näitusel eksponeerib Inge Ting oma uusi maale, mille kohta ta ise ütleb järgmist:

 “Lehm number 2 on Konrad Kinga taaskehastus. Käin teda mõnikord ukse vahelt vaatamas, kuid ma ei tea, milline ta on ja mu toaseinal on kuldne autahvel. Pühendus ja süda. Lehm number 1 on mittekeegi. Teda isegi on enam vaevalt näha, kuid kunagi teadsin, et ta on valge ning tavatsesin tema lõbustamiseks mängida teisel pool aeda meile mõlemale bajaani. Ta kael oli verine ja ta kuulas. Teised ka. Lehm number kolm on tegelikult pime hobune. Mulle tundub, et ta on seksuaalne olend ja veel tundub mulle, et ta näeb. Ta liigub edasi samaaegselt kui tagasi. Jalad kõndimas paigalseisvate silmadega. Peaga.

Koera mina ei tunne ja ikka mõtlen, miks teised arvavad, et tunnevad. Neil on laste silmad, mis mäletavad minevikku enne elu ja võibolla nad teavad. Kõike või siis natuke vähem. Nagu oleks olemas jumal.”

11. veebruari vestlusringis osalevad Põhjamaade raamatukogu direktor Bruno Sagna, Eesti Vabariigi suursaadik Prantsusmaal Margus Rava, kirjastuse Gaïa toimetaja Evelyne Lagrange, romaani tõlkija Jean Pascal Ollivry, Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele lektor Katre Talviste ning A. H. Tammsaare Muuseumi juhataja Maarja Vaino. Ühtlasi avatakse muuseumi abiga valminud näitus Tammsaare isikust ja loomingust. Näitus jääb Põhjamaade raamatukogus avatuks 28. veebruarini.

Kirjandusõhtut ja näitust toetavad Eesti Vabariigi suursaatkond Pariisis, Kultuuriministeerium ja Eesti Instituut. Üritus on avatud kõigile huvilistele.

Taustaks:
http://www.est-emb.fr/static/files/045/tammsaare_screen.pdf
http://www.est-emb.fr/static/files/001/colline_du_voleur.pdf
www.gaia-editions.com
 

10. veebruarist on Eesti Kunstiakadeemia galeriis avatud  postproduktiivse ideebändi INTER FENSTER heli-, foto- ja videokeskne rockinäitus.

INTER FENSTER on viiest MP3 põlvkonna kunstnikust koosnev rühmitus. Näitusel osalevad BARON von DOM (Jarmo Nagel), Paul is a Dead Man Kuimet, Mia, Olga Logvina ja Madis on Squar Garden Luik.

„INTER FENSTER´i liikmed võtavad kasutusele ülikuulsa Pennie Smith’i untsuläinud foto sellest kuidas Clashi bassist Paul Simonon oma Fender Precion basskitarri 1979 aasta 21.septembril New Yorgi Palladiumi lava vastu virutab. Ehk nagu  ajakiri Q hiljem refereeris: “See pilt võtab kokku rock`n`rolli absoluutse sisu – igasuguse kontrolli totaalse kaotamise”.

Teisena käsitab INTER FENSTER Flan MacMillani mitte vähem kuulsat kaadrit Abbey Road`l täiesti “valgete triipude” (kurikuulus olematu ülekäigurada Tallinna Kaubamaja ja Eesti Kunstiakadeemia vahel) realistlikus kontekstis. INTER FENSTER loodi Paul is a Dead Man Kuimeti enamvähem juhusliku näpuvajutusega Peeter Linnapi “Fotoloogia” raamatu 84. leheküljele. Selge see, et jutt käib Alfred Hitchcocki filmi „Tagaaken“ (1954) saksakeelsest versioonist,“ kirjutab näituse kohta kuraator, Eesti Kunstiakadeemia fotoosakonna juhataja professor Marco Laimre. 

Näitus on avatud 26. veebruarini.

„Eesti Kunstiakadeemia 95“ näitusesarja teine näitus avatakse 18. märtsil. Näitust kureerib Eesti Kunstiakadeemia spin-off ettevõte, tootedisaini firma Taikonaut.

Pindmisel tasandil ühendab näitus ilukirjandusliku teksti maalikunstiga.

Maria Ader on oma varasemates töödes (vt seeria „Seitse surmapattu”) käsitlenud inimstereotüüpide loomise ja hukka(mõist)misega kaasnevat pealiskaudsust. Seekord liigub kunstnik stereotüüpide keskel edasi, vaadeldes eeskätt naise kujundi erinevaid avaldumisvorme. Näituse algne aines ja inspiratsioon pärineb chaneldior`i tekstidest, mis sisaldavad niivõrd nurgelisi stereotüüpide esitusi, et sellest tekkiv geomeetria hakkab uusi kujundeid moodustama. Näitusel eksponeeritavad Maria Aderi autorealistlikud maalid loovad pinnase, millelt edasi liikumiseks peab chaneldior dekonstrueerima oma algse karaktereid eostanud teksti. Tulemuseks on näitus „Une Femme est une femme”.

Avamisel esitab helikunstnike grupp Algorytmid oma teemakohase helikäsitluse.

Näitus on avatud kuni 05. märtsini 2009. a.

Näitust on toetanud Eesti Kultuurkapital.

Lisainfo: 56 67 87 29

 

168-leheküljeline kogumik on eesti keeles, inglisekeelsete resümeedega. Raamatu on kujundanud Andres Tali, toimetanud Anneli Randla.
Eesti Kunstiakadeemia toimetised 19. Muinsuskaitse ja restaureerimise osakonna väljaanded 4. Eesti Kunstiakadeemia, 2009.
ISBN 978-9985-9841-9-2

 

Eduri olulisemateks rollideks on olnud Apollo Stravinski „Apollos“, Basilio Minkuse „Don Quijotes“, Prints Tšaikovski „Luikede järves“, Romeo Prokofjevi „Romeos ja Julias“, Prints Tšaikovski „Pähklipurejas“, Prints Prokofjevi „Tuhkatriinus“, Des Grieux MacMillani/Massenet’ „Manonis“, Désiré Tšaikovski „Uinuvas kaunitaris“ jpt. Ta on loonud koreograafia Royal Albert Hallis toimunud etendusele „Forever“, mis tuli ettekandele galaõhtul „The Greatest Love Gala“ (2000) ja koreograafia lavastusele „E-duur“, mis esietendus 2005. aastal Vanemuises. Toomas Edurit on pärjatud mitmete auhindadega: 1990. aastal koos Age Oksaga parima paari auhind Rahvusvahelisel Balletivõistlusel USA-s, 1994. aastal auhind silmapaistva esinemise eest balletis (Evening Standard Outstanding Performance Award for Ballet 1994), 2001. aastal Valgetähe III klassi teenetemärk, 2002. aastal koos Age Oksaga unikaalse partnerluse auhind (Unique Partnership Award – Critics Circle) ja 2004. aastal Laurence Olivier’ auhind silmapaistvate tulemuste eest tantsus. 2004. aastal oli ta Prix Benois de la Danse’i nominent. Samast aastast on ta Briti Balletiorganisatsiooni patroon.

Estonia balletijuhi kohale kandideerisid lisaks Toomas Edurile Kaie Kõrb, Teet Kask ja praegune balletijuht Tiit Härm.

Toomas Eduriga sõlmitakse leping viieks aastaks.

 

Kommentaar kirjanduse aastaauhindade nominentidele 2008

Tänavu on nii mõnigi asi Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade määramisel teisiti.
Esimene ja kõige tähtsam uuendus on see, et moodustasime põhižürii kõrvale kaks väiksemat, kolmeliikmelist žüriid – ühe lastekirjanduse ja ühe tõlkekirjanduse tarvis. Mõlemasse lisažüriisse kuulub kolm oma ala professionaali, kusjuures tõlkekirjanduse žürii otsustab mõlemad tõlkeauhinnad (tõlge eesti keelest võõrkeelde, nn Via Estica ning tõlge võõrkeelest eesti keelde).
Kahtlemata vähendab see põhižürii töökoormust – kui varem tuli viiel inimesel otsustada eraldi tervelt kaheksa kategooria üle, siis nüüd on jäänud vaid viis: luule, ilukirjanduslik proosa, näitekirjandus, essistika ja vabaauhind.
Teine uuendus puudutab Eestis elavate ja tegutsevate vene autorite auhinda, mida Eesti Kultuurkapital annab välja juba kaheksandat korda. Esiteks kuulutatakse sellegi auhinna nominendid esmakordselt välja koos ülejäänud teostega. Peale selle on auhinna üle otsustaval kolmeliikmelisel žüriil statuudikohane õigus anda lisaks põhiauhinnale lisaauhind autorile, kes eelneva kirjandusaasta jooksul on suutnud mõne teosega üllatada.

Ilona Kivirähk, Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali esimees

 

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade nominendid 2008. aasta teoste eest

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade žürii koosseisus Tiit Hennoste (esimees), Indrek Hirv, Anu Lamp, Barbi Pilvre, Vaapo Vaher on valinud aastaauhindade nominentideks järgmised teosed:

Luule

Andres Ehin, Udusulistaja: luulet 2004-2007; fs, Alasti ja elus ; Maarja  Kangro, Heureka; Kalju  Kruusa, Pilvedgi mindgi liigutavadgi; Jürgen Rooste, Tavaline eesti idioot ja teisi pikemaid poeese 1999-2007

Ilukirjanduslik proosa
Tiit Aleksejev, Palveränd; Andrei Hvostov, Võõrad lood; Mari Saat, Lasnamäe lunastaja; Peeter Sauter, Beibi bluu; Elo Viiding, Püha maama

Näitekirjandus
Erki Aule, Enn Vetemaa, Merle Karusoo, Sigma Tau – C705 ; Maimu Berg, Euroopasse! Euroopasse!; Andrus Kivirähk, Keiserlik kokk; Madis Kõiv, Lõputu kohvijoomine; Peeter Sauter, Keldris

Esseistika

Hellar Grabbi, Vabariigi laps; Valdur Mikita, Metsik lingvistika; Hando Runnel, Väravahingede kriiksumist kuulnud; Anu  Saluäär, Põhjamaadest ja Eestist; Leelo Tungal, Seltsimees laps ja suured inimesed

Vabaauhind

Eesti kirjandus paguluses XX sajandil; Merle Karusoo, Kui ruumid on täis ; Margus Laidre, Dorpat 1558-1708
Mihkel Raud, Musta pori näkku; Elin Toona, Ella; Lauri Vaska, Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi.

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse aastaauhindade nominendid 2008

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali lastekirjanduse žürii koosseisus Ilona Kivirähk (esimees), Ilmar Trull ja Anne Kõrge on välja valinud aastaauhinnale kandideerima järgnevad teosed:

Aino Pervik “Presidendilood” (Tänapäev, 2009); Kerttu Soans “Külaline vannis” (Ajakirjade Kirjastus, 2008); Kätlin Vainola “Mia, Konrad ja avanevad uksed” (Tänapäev, 2008); Piret Raud “Printsess Luluu ja härra Kere” (Tänapäev, 2008); Kristiina Kass “Petra lood” (Tänapäev, 2008); Wimberg “Härra Padakonn” (Varrak, 2008)

Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2008. a tõlkekirjanduse aastapreemiate žürii koosoleku protokoll
3. veebruar 2009

Tõlkežürii koosseisus Anu Saluäär, Kätlin Kaldmaa ja Kerti Tergem valis esinaiseks Anu Saluääre.

Žürii valis 2008. a tõlkepreemiate nominendid.

Ilukirjanduslik tõlge eesti keelest võõrkeelde:
Valeri Alikov: Viivi Luik „Seitsmes rahukevad“ mäemari keeles „Šymšy tõr šošõm“
Øyvind Rangøy: Eeva Park „Lõks lõpmatuses“ norra keeles „Bak hendingshorisonten“
Irja Grönholm: Eeva Park „Lõks lõpmatuses“ saksa keeles „Falle. Unendlich“

Ilukirjanduslik tõlge võõrkeelest eesti keelde:
Maiga Varik: Milorad Pavić „Tuule sisemine pool ehk romaan Herost ja Leandrosest“ serbia keelest
Riina Jesmin: Iris Murdoch „Punane ja roheline“ inglise keelest
Kersti Unt: William Faulkner „Absalom, Absalom!“ inglise keelest
Elvi Lumet: Anne Birkefeldt Ragde „Berliini paplid“ ja Anne Birkefeldt Ragde „Erakvähid“ norra keelest
Hendrik Lindepuu: Wisława Szymborska „Oma aja lapsed“ ja Zbigniew Herbert „Valitud luuletused“ poola keelest
Indrek Koff: Michel Houellebecq „Elementaarosakesed“ prantsuse keelest

 

Fotod on Kolumbia Välisministeeriumi, Kolumbia Ekspordiagentuuri Proexport ja Medellini fotoklubi korraldatud fotokonkursi parimad tööd. Võistluse eesmärk oli leida Kolumbiale kõige iseloomulikumad maastikud, linnad ja kultuurisündmused ning tekitada huvi selle maa vastu. Näituse on vahendanud Kolumbia Suursaatkond Varssavis.

 Näitus on avatud 28. veebruarini.