Sel reedel Sirbis auhinnasadu: August Sanga nimeline luuletõlkeauhind, Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind ja Edgar Valteri illustratsioonipreemia.
KEELE-ELU. Kas keeletoimetaja ameti koht on ajaloo prügikastis? Aili Künstler intervjueeris hiljuti keeletoimetaja kutse pälvinud Maria Möldrit
Maria Mölder: „Ei tule arvata, et kui teksti toimetatakse, siis on see kuidagi solvav või näitab autorile koha kätte. Sugugi mitte. Praegu küll ei paista, et keeletoimetajad võiksid osutuda ebavajalikuks.“
+ Lisaks lühiintervjuu Eesti Keeletoimetajate Liidu esimehe Helika Mäekiviga.
SAARA LOTTA LINNO: Tulevikuga silmitsi
Hotellitöötaja tähelepanekud „Prima vista“ futuroloogiliselt kongressilt ja vabastatud kirjanduse pleenumilt
25. septembri hommikul ärgates avastasin, et kell 9 algab minu vahetus hotellis aadressil Vanemuise 19. Hilineda ei tohtinud, kuna laupäevaks olid hotell broneeritud lausa kahele suurejoonelisele üritusele: Stanisław Lemi 100. sünniaastapäeva pühitsevale futuroloogilisele kongressile ja vabastatud kirjanduse pleenumile. Olukord oli kummaline. Enne toda hommikut olin mina kirjandustudeng, mitte hotellitöötaja, ja aadressil Vanemuise 19 asus Tartu Kirjanduse Maja. Selles teadmises kumas midagi illusoorset. Ent nii varastel hommikutundidel polnud mul aega illusiooni pragude vahelt läbi pugeda. Niisiis seadsin sammud endisesse Kirjanduse Majja. Ukse kohal kõlkus ähvardavalt punane neoonsilt „HOSTEL“ ja kui sisse astusin, selgus, et suure saali asemel laiub seal vestibüül purskkaevu ja vastuvõtulauaga, väiksest saalist oli saanud hotelli esindussaal ning Ilmamaa kirjastuse ukse ees oli end sisse seadnud Solaristika raamatukogu.
IKE VOLKOV: Kaduv ehituskunst
Sada aastat tagasi oli arhitektide liit klubiline ettevõtmine: vesteldi kaunitest kunstidest ja muust, käidi koos akvarellimas ja peeti pidusid. Praegu tullakse kokku aastakoosoleku vaheajaks.
Kunagi nimetati arhitektuuri ehituskunstiks. Arhitekt oli looja ehk kunstnik isegi kolhoosikorra ajal, näiteks EKE Projekt oli firmamärk, mida tunti superstaaride järgi. Oli veel võimas Mart Port. Oli osav ja tark olupoliitik Dmitri Bruns. Oli veel, keda teati.
Norra kultuurisaadik Vaba Lava katuse all. Madli Pesti intervjueeris Harald Thompson Rosenstrømi
Harald Thompson Rosenstrøm: „Tahan enda koostatud Vaba Lava kuraatoriprogrammis pakkuda inimesi puudutavat, neile vajalikku teatrit.“
Tuleva aasta veebruaris alustab oma kaks hooaega kestva programmiga Vaba Lava teatrikeskuse uus kuraator, Norrast pärit näitleja ja teatrikooli juht Harald Thompson Rosenstrøm. Vaba Lava uueks fookuspiirkonnaks saab Skandinaavia. Jätkub traditsioon, mille kohaselt pööratakse tähelepanu erisugustele kultuuripiirkondadele (kuraatorisilmaga on juba üle vaadatud Venemaa, saksakeelsed ja prantsuskeelsed maad, Balti riigid ja Ukraina-Valgevene).
LAURI LIPPMAA: EFTA tormihoiatus ehk Kuidas päästa mädanema lastud mandariinid?
Eesti filmitööstust tuleb süsteemselt üles ehitada.
Aeg lendab kiiresti. Üleeelmisel nädalal kulmineerus mu siiras rõõm ja au – jagasime väärikatest kolleegidest koosneva filmižüriiga välja Eesti Filmi- ja Teleauhindu (EFTA). Vaatamata toredale gaalale ning mitmele positiivsele leiule, tekkis taaskord paar süngema alatooniga mõttekribalat. On’s need olulised või mitte, seda hinnaku lugejad ja otsustajad. Räägin siinkohal ühtviisi nii filmižürii nurga alt, esindades eeskätt iseenda vaateid, kuid samas ka väljendades üldisemat sentimenti tehtud tähelepanekutest. Välistada ei saa sedagi, et mu jutt võib nii mitmeski mõttes üle teatud piiride valguda. Aga kõigest järgemööda.
Vangis ja vabaduses. Tristan Priimägi intervjuueris Aleksei German juuniori
Tänavusel Cannes’i filmifestivalil võis Venemaaga seonduv põhitähelepanu minna Kirill Serebrennikovile ja tema filmile „Petrovid gripi küüsis“, mis linastus põhivõistlusprogrammis ja mida saab praegu vaadata ka Eesti kinodes. Kõrvalprogrammis „Kõrvalpilk“ tuli märksa vähem kärarikkalt välja ent teinegi vene film, millel on eelnimetatuga selge side. Aleksei German juuniori uus linateos „Koduarest“ räägib petmissüüdistusega koduaresti määratud professorist, kes ootab uurimise ajal kohtuprotsessi. Paralleel sama süüdistuse (ja ka karistuse) saanud Serebrennikoviga tundub väga ilmne, aga intervjuu Germaniga kujunes äärmiselt raskeks ja napiks. Ehk oli asi selles, et ta oli juba terve päeva intervjueerijate küsimustele vastanud („Kõik esitavad ikka ja jälle neidsamu küsimusi“), aga võib-olla ka tema mõneti kahetisest poosist tingitud ebamugavusest. „Koduaresti“ võib ju pidada süsteemivastaseks filmiks, kuid usutlesin teda rahvusvahelistel filmiturgudel Vene filme esindava riikliku organisatsiooni Roskino paviljonis. Ebamugava vestluse vältel hakkasin oma paranoilisuses juba arvama, et ka kaasa pandud tõlk täidab mingisugust järelevalveülesannet.
Huvituma peab paljust, mitte üksnes muusikast. Taavi Hark intervjuueris Ralf Gothóni
Ralf Gothóni (snd 1946) on rahvusvaheliselt hinnatud pianist, kelle laiahaardeline karjäär hõlmab ka tegevust dirigendina, õppejõuna, kammermuusikuna, heliloojana ja literaadina. Sealjuures on ta huvid väga laiad, ulatudes muusikast matemaatikani ja riivamisi lausa kosmose saladusteni. Gothóni annab järjepidevalt meistrikursusi üle maailma ning osaleb sageli konkursside žüriide töös.
MAAJA VADI, PETRA PRINTS: Natuke kannatust ja palju raha?
Peame ennast kosmoseriigiks juba 2013. aastast. Tehnilise suutlikkuse kõrval on vähem tähelepanu pööratud inimvõimetele.
Juba praegu pakuvad kaks kompaniid, Jeff Bezosi Blue Origin ja Sir Richard Bransoni Virgin Galactic lühiajalist orbiidil viibimise kogemust. Kosmoseturismi tutvustavas artiklis lubatakse: „Natuke kannatust – see on kõik, mida vajate. Ja palju raha.”i Kuid kas sellest piisab? Ehk on vaja ka oskusi ja võimekust? Tegemist on keeruka olukorraga, mis loob stressitegureid inimese vaimule ja kehale. Milliste stressiteguritega tuleb regulaarsetel kosmoselendudel arvestada ja millised oskused aitavad nendega toime tulla?
TARMO SOOMERE: Leidlik ja inimlik haridus sillutab teed tulevikku
Vajame tarkust ja intelligentsust – võimet käituda eesmärgipäraselt, mõtelda ratsionaalselt, olla kohanemis- ja õppimisvõimeline nii indiviidi kui ka ühiskonnana.
Ajad muutuvad. Ammu on möödas aeg, kui inimene läks pärast hariduse või kutse omandamist tööle, töötas ühes ametis või ametiredelil pensionile minekuni ja suhtles elu lõpuni samade inimestega, kellega koos oli käinud algkoolis. Nüüdisajal vahetuvad ametikohad ja isegi töötamise valdkonnad üpris kiiresti. Elukohavahetus on ennemini normaalsus ning ühest suhtlusringkonnast teise liikumine samuti.
Muutunud on ka inimese asend infoväljas ja vajalike oskuse spektris. Kui inimpõlvkond või kaks tagasi osati toime tulla loodusjõududega ja end oma kätetööga toita ja katta, siis nüüd on teisiti. Tuleb toime tulla kiiresti muutuva maailmaga. Sellise maailmaga, kus mehhanismid, mida mõistus kasutab tegude tagajärgede ettenägemiseks, enam ei sobi toimetulekuks. Eriti ei sobi need mehhanismid meediaga toimetulekuks. See tähendab vajadust hariduse järele palju rohkemates valdkondades ja elujärkudes kui paar põlvkonda tagasi.
SANDRA HAUGAS: Huviharidus juhatab kihistumata ühiskonda
Kohalike omavalitsuste tahe, suhtumine ja initsiatiiv pühenduda kvaliteetse huvihariduse pakkumisele on üpris erinev.
Eestis on hariduslik kihistumine minimaalne. Lapse sotsiaal-majanduslikul taustal on vähene osa selles, kui kvaliteetse hariduse ta saab. Seda mantrat kordab üks hariduse eest vastutav minister teise järel, sest sellise teadmise on esile tõstnud PISA. Tõepoolest, võrreldes teiste PISA uuringus osalevate riikidega on meie õpilase sotsiaal-majanduslik taust ja tema testitulemused loodusteadustes, lugemises ja matemaatikas seotud nõrgalt.
Arvustamisel
Mark Vernoni „Ristiusu salajane ajalugu“
Igor Kotjuhi luuletuste ja märkmete kogu „The Isolation Tapes“
Veneetsia XVII arhitektuuribiennaal „Kuidas me elama hakkame“
ansambli L’Itinéraire kontsert
näitused: „Kohanemine kahanemisega“ ning Peeter Lauritsa ja Herkki-Erich Merila retrospektiiv „Pohmelus“
Endla teatri „Arktilised mängud“ ja Taarka pärimusteatri „Petserimaa igatsus“
mängufilm „Sandra saab tööd“
