Jätkumuutu või põru

 

Lastele mõeldud head kirjandust ja kirjutatud kultuuri on meil väga palju.

 

Lastekultuuri on tõlgendatud vähemalt kahes tähenduses. Ühelt poolt on see vaimulooming, mis on otse ja teadlikult lastele loodud ja vahendatud: lastekirjandus, -teater, -kino, aga ka organisatsioonid ja asutused, mis rajatud laste kultuuriliseks harimiseks ja eneseväljendamiseks, s.o huviringid ja -koolid, lastekeskused, spordiklubid jms. Teiselt poolt on lastekultuur see väärtus ja tegevussüsteem, mida lapsed ise endi hulgas arendavad: laste mängud, omaalgatuslikud harrastused ja omapäine organiseerumine.

Ka kirjasõna toimet laste igapäevas võime vaaadata selliselt mitmeharuliselt lähtekohalt. Vaatleme siin laias joones kõike kirjalikku, millega lapsed kokku puutuvad (ajakiri, juturaamat, õpik, virtuaalne suhtlus jms), kuna lapse ümber on need kõik korraga. 

Vahel on kuulda täiskasvanute kaeblemist või ka lausa tõrelemist seeüle, nagu elaks uuem meedia varasema väljasuremise arvelt. Muidugi on see osalt tõsi ja ajalooliselt paratamatu. Ka lasteraamatud hakkasid ilmuma suulise jututraditsiooni kadumise arvelt.

Teine tahk selle uue meedia eelistamise jutu juures on see, et kes seda nii väga uurinud on? Oleme klassiõpetaja eriala üliõpilastega paaril aastal küsitlenud sadade kaupa eri vanuses koolilapsi selle kohta, millist tegevust (raamatu lugemine, ajalehe lugemine, teleri vaatamine, helindi kuulamine, veebis otsimine, elava inimesega kõnelemine jms) nad eelistavad, kui nad tahavad midagi teada või hoopis midagi põnevat kogeda või nalja saada või oma tundeid väljendada. Vastustes valitseb täielik mitmekesidus. Ei saa esile  tuua isegi mitte vanuselise arengu joont – et noorematele läheks üks asi rohkem kui vanematele. On klasse, kus nalja saadakse rohkem Internetist ja teadmisi rohkem raamatust, ja neid, kus teadmisi annab rohkem Internet ja  suhtlusvajadust rahuldab ajakiri jne. Eelistus on sõltub ilmselt hetke vajadustest ja viimati kogetust kui ka sellest, mille on täiskasvanud lastele omaseks harjutanud ja kätte õpetanud.

 

Lastekirjandus ei pea kogu aeg uuenema

 

Kuivõrd loevad lapsed raamatuid, sõltub paljus sellest, kui kättesaadavad need on. Lasteraamatute autorid, kirjanikud-kunstnikud võivad olla selles mõttes mureta, et ega neil küll võlga laste ees ei ole. Rõõm on tõdeda, et meie väike ja mõne jutu järgi väljasuremise ohus rahvas on suutnud tekitada uue jõulise lastekirjanike ja illustraatorite põlvkonna, kusjuures tubli hooga jätkavad ka juba tuntud meistrid  Aino Pervik, Jaan Rannap, Edgar Valter, Harri Jõgisalu…

Lastekirjandus on väga perekondlik nähtus. Nii nagu raamatute teadmine ja kooslugemine liidab põlvkondi, nii on edukad ja järge tootvad just perekondlikku ühtehoidmist võimendavad raamatud, lood Mõmmi, Jaagupi, pokude jt perest. Ja lasteraamatud ka sünnivad tihti perekondliku koostöö tulemusel, olgu seal Peeter Sauter, kes kirjutab koos lastega, või Piret Raud, kes seni joonistanud emale-isale pilte, kuni enesel jutt jooksma hakanud, või Vallikud, kes kahekesi koletise kenaks teevad. 

Üks silmapaistvamaid viimase aja lasteraamatuid ongi perekondlikkuse tore näide, kogumik isade unejutte pealkirjaga “Ruttu tuttu!”. Rida sõnameistreid nagu Karl Martin Sinijärv, Veiko Belials, Andrus Kivirähk, Juhani Püttsepp, Contra, Jürgen Rooste, Jaanus Vaiksoo, Kivisildnik, Peeter Sauter, Jaan Tätte, Peep Pedmanson on oma isadust vaimselt avardanud kõiki eesti lapsi hõlmavaks ja tulnud oma lugusid rääkima kõikide eesti laste voodikeste äärde. Ja kui toredad on need lood oma naljatooni ja kujutluste vaba lennuga! Kindlasti hakkab selle kogumiku jätkuna mõnigi isa oma naljalugusid lastele rääkima või ka räägitut kirja panema.

On hulk raamatuid, mille ühiseks mõtteks võime pidada lapsepõlve säilitamist, õnnetunde võimendamist, raamatud nukkudest ja muudest mänguasjadest, mängudest ja salaolenditest. Raadiotädi Reet Made on väikeses ilusas kogumikus “Vallatuste pood” leidnud just selle jutulaadi ja -tooni, milles ta end täiuslikult väljendab. Viive Noor suudab ka must-valges kujunduses luua imemaa – ja on selle eest ka kaunite raamatute konkursil pärjatud. Tiia Toometi ja Ruth Huimerinna “Unustatud mänguasjad” toob vanematele ja vanavanematele meelde paljutki, mis veel lastele rääkimata. See on üks lasteraamatu võimalusi – tuletada suurtele meelde, kuidas nad ise lapsed on olnud, ja toetada seeläbi tänase mõistmist. Hoopis erilise lähtekoha on leidnud Mai Sein, tema on väga mitmesugusel moel nukke valmistanud, ja Jaanus Vaiksoo on neist väga leidlikult jutte kirjutanud (“Nukuraamat: 20 nuku tegemise õpetus ja lugu”, Mai Sein, Jaanus Vaiksoo ja fotograaf Sandra Urv).

Perekonnaprobleemidest räägib nii või teisiti kirjastuse Tänapäev sari “Minu esimene raamat”. Huvitava seiklusliku ja samas väga lastetasandliku raamatu on kirjutanud Sass Henno – pean “Mereröövlimängu” üheks viimase aasta paremaks lasteraamatuks.

Lastekirjandus ei pea kogu aeg uuenema. Palju on sellist, mida võib taas ja taas samal kujul kogeda. Hulgaliselt on ilmunud muinasjutukogumikke väliskirjastustelt, kuid kas saab miski selle vastu, mida teeb Eesti Raamat! Taas on vanas kujunduses, kuid kõvade kaantega hakanud ilmuma sarja “Saja rahva lood” valimikud. Selles sarjas astusid üles paljud head eesti kunstnikud nagu Silvi Liiva, Jaan Tammsaar, Lilian Härm, Ülle Meister, Ivi Raudsepp jne. Iga väljaanne lõi ühe rahva eluolust ja meelelaadist omaette tervikpildi,  mida ei teki 365 õhtujuttu koondavates segapudru kogumikes, kus on haakumatult kõrvuti väga erinevate kultuuride killud. Jõudu selle sarja jätkamiseks – ja miks ei võiks lood ilmuda ka CD-l koos vastava rahva muusikaga?

 

Internet töös

 

Rahvajutu ja ilukirjanduse kuulamine kassetilt või CD-lt on üks samuti oluline rida, eriti laste puhul. Meeldiva helindi kuulamisega saab laps luua oma keskkonna, seista üksinduse ja hirmu vastu või ka kaitsta end teiste inimeste loodud müra eest. Reaalses suhtlusringis (pere ja klass) ei tarvitse paraku leiduda inimesi, kes ilusasti ilmekalt jutustavad ja ette loevad. Miks siis mitte kuulata head ettekannet! Põlvkondade kaupa mäletatakse onu Remuse jutte Tõnu Aava ettekandes. VAT-teatri muinasjutukassett on mõnes majas füüsiliselt ära kuulatud. On kirjastajaid, kes on taibanud helisalvestust kasutada raamatu reklaamimiseks, ülejäänutel seisab see veel ees.

Internet teeb kirjasõna pakkumiseks mitmekesisemat tööd, kui mõnigi vanameelne inimene seda aimata oskab. Lasteajakirjadel on oma veebiküljed, kus on foorumid, tutvustused ja kaasamängimisvõimalused. Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse kodulehel saab raamatute valikuks palju abi, seal on võimalik oma arvamust väljendada kui ka teiste oma lugeda. Euroopa parimaks lugemisprojektiks on saanud eesti asi, tublide õpetajate Anu Ratasepa ja Hele Kriisa veebiprojekt “Lugeda on mõnus”.  

Viimase aja aimekirjandus on pakkunud toredaid üllatusi. Juhani Püttsepa nukk Anni käis ümber maailma (“Anni rännuteel”), luuletaja ja loomauurija Valeria Ränik on koostanud imetoreda raamatu “Hundijutud ja karulood” (loomapargis elavatest loomadest, kahel jalal kõndivate mõmmikute fotodega) ja kirjastus Koolibri on ajalooalaste aimeraamatute tõlkimiseks võtnud kampa Lauri Vahtre (“Viikingid”, “Keldid” jt). Tahaks loota, et heade ajaloo- ja loodusalaste aimeraamatute olemasolu hakkab mõjutama ka õppekirjandust.

Noore lugeja aimekirjanduse hulka võib kindlasti arvata ka sportlaste elulooraamatud, näiteks Indrek Pertelsoni “Kojujõudmine” (Ivo Parbuse vahenduses). Sirvimisest ja fotode silmitsemisest tekib huvi lugemagi hakata. Teismeliseiga on igiammustes lugejamääratlustes nimetatud kangelasperioodiks – ja eks olegi ju sportlased tänapäeval need ühed sel
gemad kangelased.

Kõige raskem küsimus tuleb aga lõpuks: heakene küll, rikas on see kirjasõna, kui pealinna raamatupoes ja muudes asutustes ringi vaadata. Mis sellest jõuab aga väikelinna, alevisse, külakohta? Kõige kättesaadavamad kultuurikandjad on seal teler kodus ja arvuti Interneti-punktis. Ehk käis suvel kinobuss ja tuleb kooliajal füüsikabuss? Igaüks, kes oma teada midagi head loob, võiks ka natuke rohkem sellele mõelda, kuidas see hea jõuaks võimalikult paljude eesti lasteni.

Marek Tamm, Tiina Kala, Juhan Kreem, Linda Kaljundi ja Marika Mägi 3. veebruaril Tallinna Linnaarhiivis.

Marek Tamm (M. T.): Kui räägime sündmustest Eesti ajaloos XII sajandi lõpus ja XIII sajandi alguses, siis esimesena tekib probleem, kuidas neid nimetada. Nii meie vanem kui uuem historiograafiline traditsioon pakub väga erinevaid mõisteid ja on selge, et sõnavara valik kujundab väga suurel määral ka selle, millistele järeldustele me jõuame.

Tiina Kala (T. K.): Mul on tunne, et tollaseid sündmusi mingisuguse ühe nimetuse alla koondada on täiesti võimatu. Määratlus “muistne vabadusvõitlus”, mis tekitab viimasel ajal üha rohkem kõhklusi, ei olegi võib-olla selle protsessi sõjalise poole kirjeldamiseks kõige halvem – mingit määratlust peame ju kasutama ja Eesti ajalookirjutuses on see sõnakombinatsioon juurdunud nii sügavalt, et selle vastu võitlemine ei pruugi olla viljakas.

Juhan Kreem (J. K.): Aga see on tõlkimatu.

T. K.: Jah, tõlkimatus on nii mõneski olukorras muidugi probleem, ent täiesti teisejärguline, kui räägime Eesti ajaloo käsitlemisest Eestis. Pigem võiks olla küsimuse all muistse vabadusvõitluse sisu ja, mis ei ole sugugi vähetähtis, selle seni range dateeringu ülevaatamine.

Marika Mägi (M. M.): Ja seda on täiesti võimalik üle vaadata. Sest arheoloogia seisukohalt ei lõppenud see võitlus XIII sajandi algusega. Näiteks Valjala maalinn on XIII sajandi keskel väga kiiresti maha põlenud. Võib-olla tõesti lõi välk sisse. Aga tunduvalt tõenäolisem on, et see on seotud 1240. aastate nn Saarlaste ülestõusuga. Tundub, et sündmused läksid tegelikult edasi, aga Henriku kroonika sai lihtsalt otsa.

M. T.: Muistne vabadusvõitlus on kahtlemata üks mõeldav määratlus, ent see töötab ennekõike ühes teatud historiograafilises paradigmas, kus ajalugu kirjutatakse ühe rahvuse vaatenurgast ja ajaloo subjektiks on põliselanikud. Aga mulle tundub, et see ei ole ainus ja tänapäeval isegi mitte kõige viljakam perspektiiv.

Linda Kaljundi (L. K.): Ma arvan, et isegi kui rääkida muistsest vabadusvõitlusest ainult Eesti kontekstis ja tõesti näiteks ainult sõjapidamise ja võitluse mõistes, on see ikkagi problemaatiline. Sest sealt ei kao kuskile ära vabaduse mõiste ehk riikliku-rahvusliku vabaduse idee ja ideaal, mis projitseeritakse tagasi muinas-Eestile. Selline lähenemine eirab aga keskaegset kirjut liitlas- ja alluvussuhete võrgustikku ega vii meid kokkuvõttes selle ajastu mõistmisele sugugi lähemale.

M. M.: Aga kas ei võiks kasutada määratlust “ristisõdade ajastu”? Kui rääkida ristisõdade perioodist ja lülitada sinna terve XIII sajand, võimaldaks see ehk tulla paremini toime kronoloogia küsimusega. Sest ristisõdade periood jätkus praegustel Baltimaadel veel ka pärast meie nn vallutamist ja meie võtsime sellest osa. Mulle tundub, et siin võiks rääkida sajandist.

L. K.: Teisalt tuleks selle ajastu piir nihutada mitte ainult hilisemasse, vaid ka varasemasse perioodi. Just siinsete sündmuste sidumine varasemate vendi ja Soome, aga miks mitte ka Pürenee poolsaare ja Lõuna-Prantsusmaa ristisõdadega aitaks näha Eesti ajalugu osana üleeuroopalisest ristisõjaliikumisest ja eriti seoses selle laienemisega Põhja.

J. K.: Ristisõja mõiste vastu ei ole mul mitte midagi, aga vähemalt periodiseerimisel on see mõiste hilisematel sajanditel järjest probleemsem. Seda esineb ka XVI sajandi kirjavahetuses ja allikates, aga kas tollal toimuvat saab enam ristisõjaks nimetada. Kahtlen selles juba tõsiselt. Ja ma ei käsitleks kogu Liivimaa keskaja ajalugu ka mitte ühe suure ristisõjana.

M. T.: Ristisõja mõiste on viimasel kümnendil teinud läbi suure inflatsiooni ja sellena esitatakse tänapäeval juba kõikvõimalikke sõjakäike, mida on veidigi võimalik siduda religioossete kavatsustega. Mulle tundub, et praegu tuleks ristisõja mõistet püüda pigem kitsendada kui avardada. Kas ei peaks Läänemere idakaldal hargnenud protsesside käsitlemisel selle asemel, et pakkuda mingit monoliitset tõlgendust ja seeläbi muuta kõik üheks sidusaks sündmuste ahelaks, rääkima pigem eraldi sõjaretkedest, misjoniretkedest, kaubandusretkedest jne, kõikvõimalike erinevate huvide ja põhjuste summast?

J. K.: Selge, et Eesti ala hõivamine polnud mitte ainult puhtalt sõjaline protsess, vaid on terve hulk – ja palju tähtsamaid – tegureid, mis tulevad pärast ja paralleelselt sõdadega. Mulle meeldib väga see Islandi ajaloo termin, “maa võtmine” (land-taking, Landnahme).

M. M.: Ma kaitseksin ristisõja mõistet selles mõttes, et jutt käib ikkagi perioodi üldnimetusest. Selle sees võib rääkida misjoniretkedest ja kaubaretkedest, ent nendest ei saa tekitada üldist perioodi nimetust.

M. T.: Me võime tollaseid sündmusi nimetada ka näiteks Euroopa laienemisprotsessiks. Kui vaadata asju avaramas kontekstis, siis näeme, et see, mis juhtus siin XII sajandi lõpus ja XIII sajandi alguses, oli tegelikult Euroopa üldine ekspansioon. Ja nagu näitab Robert Bartlett¹, oli see ekspansioon Euroopa arenguloogikasse tinglikult sisse kirjutatud – selleks, et ellu jääda, pidi ta laienema.

L. K.: Sellisel puhul tuleb selgemalt esile ka nende protsesside institutsionaalne aspekt, kuna Euroopa ekspansiooni käigus arenesid euroopalikud kiriklikud ja ilmalikud võrgustikud välja ka selle piirialadel. Ja piirialade integreerimisprotsess avaldas omakorda mõju süda-alade arengule.

T. K.: Kuid tavaarusaama tasemel võib see tekitada mulje, nagu oleksid administratiivsed võrgustikud siin varem tervenisti puudunud. Tegelikult asendati vanad struktuurid lihtsalt uutega. Kusjuures jätame siinkohal kõrvale küsimuse, kas need oli paremad või halvemad – need olid teistsugused.

M. T.: Aga mida me nendest varasematest struktuuridest teame?

M. M.: Seda, mis oli enne, on muidugi väga raske kommenteerida, aga mulle tundub järjest enam, et Eesti ühiskond hakkas muutuma juba mõni sajand varem. Ning just sellepärast ma kasutaksin ja ka laiendaksin ristisõdade perioodi mõistet. Siinsed elanikud elasid ju tingimustes, kus enamik lähinaabreid olid juba ristiusustatud ja kindlasti avaldas see neilegi mingil määral mõju. Eesti ala elanike ja nende kolonisaatorite vahekord XII sajandil ei ole kindlasti võrreldav näiteks Indoneesia pärismaalastega ja eurooplastega, kes tulid sinna kogu oma tulirelvastuse ja muuga. Eesti puhul tuleb igal juhul rääkida ülevõtmisest ja kohandumisest. Samuti on täiesti selge, et uus võim kohandus kohalike oludega ja kasutas neid ära.

 

Mida me teame?

 

M. T.: Siinkohal jõudsimegi järgmise olulise teema juurde. Mida me üldse teame XIII sajandi Eesti ajaloost, millised on meie teadmise allikad ja kuivõrd need kujundavad meie arusaama tollastest sündmustest? Selge, et nii ühel kui teisel juhul vaatame me seda aega läbi Läti Henriku silmade. Seega, kas me räägime Eesti allutamisest ja kristianiseerimisest või me räägime hoopis Henriku kroonikast?

L. K.: Minu meelest on omamoodi vägagi fenomenaalne, et Henriku kroonika ja eriti selle ristisõjaretoorika – mis ei mängi olulist rolli mitte ainult Henrikul, vaid ka hilisemates kroonikates –, suhe rahvusliku retoorikaga on osutunud äärmiselt viljakaks. Mõlemad on äärmiselt dualistlikud diskursused, mis vastandavad väga teravalt “oma” ja “võõra”, ükskõik kas siis religioosselt või rahvuslikult pinnalt. Ja omapärasel moel toitub see rahvuslik vastandus just ristisõjaretoorikast ja -poeetikast. Seetõttu ei pääse me paratamatult allikate uuesti ülelugemise vajadusest. Vastasel juhul jäämegi Eesti keskaja puhul – ja mitte ainult muistse vabadusvõitluse, vaid ka Jüriöö ülestõusu ja mitmete muude sündmuste puhul – lihtsalt kordama seda Euroopa ekspansiooniga kaasnenud poliitilist retoorikat.

T. K.: Ma laiendaksin hea meelega seda mõtet ka kroonikatest väljapoole. Vähemalt see emotsionaa
lne pool, mida (Eesti) ajaloolased on seni meelsasti allikatest välja lugenud, ei tulene sageli millestki muust kui tavalisest kantseliidist, mida peaks katsuma ära tunda ja suutma vajaduse korral kõrvale jätta. Dokumendi päis on teksti formaalne osa, mis ei ütle selle dokumendi väljastanud institutsiooni suhtumise kohta sageli suurt midagi. Selles mõttes on allikate ülelugemine äärmiselt vajalik.

M. T.: Muistse vabadusvõitluse kontseptsioon tundub selleski mõttes eksitav, et eeldab ühtset Eesti rinnet, mis seisis ühise vaenlase vastu ega sallinud reetjaid. Siingi on rahvuslik ajaloodiskursus Henriku kroonika retoorika üle võtnud. Reetmine on ju Henriku teksti üks olulisi motiive. Neidsamu reetjaid otsis ka rahvuslik ajalookirjutus, tehes näiteks Kaupost n-ö rahvusliku Juudase. Luuakse konfrontatsioone, aga kui vaadata sündmusi pikas perspektiivis, siis näeme, kuidas need n-ö koalitsioonid olid pidevas muutumises ja eraldusjoon ei jooksnud sugugi mitte ainult põliselanikkonna ja vallutajate vahel. Selles ei ole muide mitte midagi üllatuslikku, kui vaadata võrdluseks näiteks albilaste ristisõda Lõuna-Prantsusmaal. Sedagi käsitleti pikka aega kui Põhja-Prantsusmaa rüütlite rünnakut lõunaprantslaste vastu, ent kui lähemalt vaadata, siis näeme, et väga olulist rolli etendasid laastamistöös nimelt ristisõjaväe teenistuses Lõuna-Prantsusmaa sõjamehed.

L. K.: Ja ammugi ei pruukinud see joon minna alati kristlaste ja mittekristlaste vahelt. Sa tõid albilaste ristisõja näite, aga sama võib näha ka vendi ristisõdade, nagu ka kogu Põhja-Saksamaa vallutusprotsessi puhul, kus liite sõlmiti taanlaste ja vendide, siis jälle taanlaste ja sakslaste vahel jne. Ka Liivimaal olid liitlassuhted väga muutlikud. Henrik püüab küll tagantjärele kirjeldades näidata väga monoliitset vastasseisu, kus ühel pool on Riia ristisõdijate kristlikud püüdlused ja teisel pool nende vaenlaste salakavalad sepitsused. Nii et kokkuvõttes on see jälle üks Henriku panus meie rahvuslikku ajaloodiskursusse.

M. M.: Asi, mille üle tuleks kindlasti rohkem diskuteerida, on eestlaste endi osa ristisõjas. Väga kerge on seletada, et neid sunniti oma suguvendi tapma, aga kui analüüsida, et kes võitles kelle vastu, siis hakkab väga silma see, et koostööd teevad ennekõike teatud piirkondade inimesed, näiteks võtavad ühisaktsioone ette rannikueestlased. See tähendab, et see ala, mille homogeenset materiaalset kultuuri näitab arheoloogia, teeb koostööd ka kirjalike allikate andmetel. Samamoodi teeb sise-Eesti aga koostööd venelastega.

M. T.: Aga kas on võimalik Henrikust n-ö mööda hiilida või vastandada teda arheoloogilistele allikatele? Või sunnib tekst alati paratamatult oma tõlgenduse peale ka esemetele?

M. M.: Esemetele vahest mitte, küll aga laiema interpretatsioonina. Pikka aega on arheoloogilist materjali lihtsalt topitud Läti Henriku käsitlusse, läheb ta siis sinna või ei lähe – sest eks ta kuidagiviisi ikka läheb. Arheoloogiline materjal annab meile üldise konteksti, mitte niivõrd üksikasju. Näiteks, et sellest ajast on meil väikesed maalinnad, tollest ajast aga suured maalinnad, sellest ajast on rikkad matused, tollest ajast pole aga üldse matuseid või on kollektiivsed matused. See võimaldab tõmmata paralleele teiste ühiskondadega, kust on säilinud nii kirjalikke allikaid kui ka arheoloogilist materjali, sest selles, kuidas ühiskondlikud suhted kajastuvad materiaalsetes jäänustes, on ikkagi mingisugune seaduspära. Enamik arheolooge on täiesti seda meelt, et Henriku põhjal kujunenud käsitlus egalitaarsest ühiskonnast on vananenud. Henrik on ju tüüpiline vallutuskroonik, kes ei maini peaaegu üldse valitsejate nimesid, nagu poleks neid olnudki. Sellega aga ei kõla kokku kõik need suured maalinnad ja suhteliselt jõukad matused. Peale selle olen mina veendunud, et ühiskond ranniku-Eestis oli täiesti teistsugune kui sise-Eestis. See tuleb välja asustuspildist, matustest ja muust.

 

Kuidas tõlgendada?

 

M. T.: Henriku kroonika mõju on suur veel tänapäevalgi ja kujundab endiselt meie arusaamu Eesti keskajast. Ühes hiljutises artiklis on Anti Selart² juhtinud tähelepanu sellele, et näiteks kooliõpikutes hõlmab Eesti keskajast reeglina pool või enamgi muistse vabadusvõitluse jutustus. Eesti keskaeg taandatakse sageli paarikümnele aastale – ja muidugi sellepärast, et selle aja kohta on olemas Henriku nõnda suurepärane jutustus. Ja tegelikult on probleem sügavamgi, näiteks ei pea ma õigustatuks seda, et kroonika põhjal konstrueeritud vabadusvõitluse mudelit kiputakse projitseerima veel järgmistelegi sajanditele ja käsitlema lõviosa Eesti keskajast ühe suure vabadusvõitluse võtmes, mille kulminatsiooniks on Jüriöö ülestõus.

L. K.: Sellega seoses tuli mulle meelde, et kui kooliõpikute keskaja käsitlusest võtab enamuse enda alla muistse vabadusvõitluse kirjeldus ning paar peatükki veel ka Jüriöö, siis näiteks praeguse viienda klassi õpiku esmaversioonis oli seal vahepeal peatükk “Eesti liitub Lääne Euroopaga.”³ See on hämmastav, kuidas kaks niivõrd erinevat diskursust võivad ühes õpikus paralleelselt eksisteerida. Eelmise peatüki juures on pildid, kuidas ordurüütlid tapavad eestlasi ja veri voolab ojadena. Siis tuleb järgmine, kus teatatakse rõõmsalt, et nüüd Eesti liitus Lääne-Euroopaga.

J. K.: Euroskeptikud said surma…

M. T.: Kuidas aga suhestada XIII sajandi sündmusi ülejäänud keskajaga? Kas meil üldse on mõtet moodustada sellist ühtset perioodi, mis algas näiteks muistse vabadusvõitlusega ja lõppes Liivi sõjaga?

J. K.: Kui vaadata praegust historiograafiat, siis on mulle jäänud mulje, et tegelikult ongi meil justkui kaks keskaega. Üks on see, mis oli XIII sajandil ja võib-olla natuke hiljem, aga mis on üldiselt seal päris kaugel. Teine pool algab aga ehk umbes XV sajandi keskpaigast või algusest ja hõlmab ka XVI sajandit, mida muidugi järjest suureneva vastumeelsusega üldse keskajaks peetakse.

M. T.: Aga kuidas seda seletada? Kas ainult allikapõhiselt?

J. K.: See on seotud nii allikate kui ka uurimisvaldkondadega. Kes tahab uurida linnade sotsiaalajalugu, peab paratamatult võtma XV sajandi, sest varasemast ajast lihtsalt allikaid suurt ei ole. See, kui palju tihedamad on XV sajandil allikad, on silmaga näha.

T. K.: Söandaksin arvata, et allikaline seis ongi määrav. See on ka üks põhjus, miks näiteks Jüriöö ülestõus on saanud käsitlustes nii tähtsa koha. Eredaks värvilaiguks on selle sündmuse muidu allikaliselt väga hõredas ja hallis tsoonis muutnud alles XX sajandi ajalookirjutus.

M. T.: Üks teema, mille tõlgenduslugu tuleks mu meelest üle vaadata, on Liivimaa ristiusustamine. Ühe juurdunud käsituse kohaselt oli kõigepealt rahumeelne misjon piiskop Meinhardiga eesotsas, mõned innukamad viivad selle ajas veelgi kaugemale tagasi, XI-XII sajandisse. Siis aga tuli justkui mingisugune pööre, mida enamasti seostatakse piiskop Albertiga, kes algatas nn tule ja mõõgaga misjoni. Mina näen siin kaht probleemi. Esiteks: kas selline jaotus on otstarbekas ja kas see põhineb allikatel? Teiseks: kas me võime kristianiseerimisprotsessi üldse taandada võitlusele s.t keda ja mil moel ristiti ja kes siis jälle ristimisvee maha pühkis? Kas ei võiks kristianiseerimist vaadata struktuursemalt, uurida, millised kultuurilised, õiguslikud, halduslikud ja muud nihked see endaga kaasa tõi?

T. K.: Ma arvan, et misjonit ei ole otstarbekas jagada rahumeelseks ja mitterahumeelseks. Henriku tekstistki näeme, et ristimine oli vaid üks neist kristlaste väljakujunenud kolmest või neljast protseduurist, mis kaasnes enamiku paganate tolleaegsete lepingulise allutamise juhtumitega. Täpselt samuti tuleks mõista ristimisest loobumist. Tegemist on poliitilise akti kinnitamise või mittekinnitamisega, kus religioosne aspekt on täiesti tagaplaanil. See, et Bertoldist või Albertist alates jätab misjon tule ja mõõgaga ristimise mulj
e, on lihtsalt muudatus sõjasündmustes. Kaldun arvama, et sisulises misjonitöös ei toimunud mingit muutust.

M. T.: Pakun, et rahumeelse ja vägivaldse misjoni asemel võiksime rääkida pigem ajutisest ja püsimisjonist. Kui vaadata Meinhardi esimesi samme, siis on seal raske näha midagi rahumeelset. Ta alustab kindluse ehitamist ja järgib oma taktikas üsna tüüpilist vallutusskeemi: kõigepealt tehakse kindlustatud keskpunkt, hakatakse laienema ja maksu korjama, otsitakse liitlasi. Hiljem n-ö kaitstakse neid liitlasi teiste paganate vastu. Meinhardi tegutsemise eripära tuleneb aga sellest, et ta sõltub oma plaanides veeteedest ja sellest, kas tuleb üle mere abijõude. Alberti saabumisega juhtub aga see, et misjon saab püsivaks. Esiteks asutatakse Riia linn ja tekib püsiv keskus. Teiseks asutatakse Mõõgavendade ordu, kelle üheks ülesandeks saab misjoni n-ö turvamine.

L. K.: Teiselt poolt on Henriku lugu rahumeelsest misjonist ka ristisõja vältimatu eeldus. Meinhardi kogudust kujutatakse kristliku algkogudusena, mis loodi ilma igasuguse vägivallata. Ristisõda on ju oma ideoloogialt kaitsesõda, kristlaste kogukonna kaitsmine paganate ohu vastu. Et seda sõda alustada, peab sul mingisugune rakukene, mida kaitsta, juba olemas olema.

M. T.: Tollase ametliku ideoloogia kohaselt võis ristisõda olla tõepoolest ainult kaitsesõda ja seega oli liitlaste leidmine sillapea ehitamine, mis andis moraalse aluse kaitsta seda kristlikku rakukest vaenutseva paganliku maailma eest.

L. K.: Samuti on kiriklike dogmadega vastuolus paganate vägivaldne ristimine. Seda on näha ka Henriku tekstist. Ta peab vähemalt kirjeldama, et paganad on esmalt ristitud ja alles siis, kui nad on usust taganenud, saab neid hakata sundima usku tagasi pöörduma. Kuid tuleb ka silmas pidada, et paganate ristimine ei olnud pelgalt ega isegi esmajoones religioosne akt. Usk oli keskajal kogukondlik, mis tähendab, et ristiusu vastuvõtmisega ei võtnud nad ainult omaks uut kollektiivset usulist kuuluvust, vaid andsid ennast ühe või teise piiskopkonna alluvusse. Nii et minu meelest võiks misjonikroonikate puhul fraasi “võtsid vastu ristimise” valdavalt asendada sõnadega “tunnistasid piiskopkondlikku alluvust”.

T. K.: Mul on tunne, et see ongi õigupoolest ainuke, mida me Eesti kristianiseerimise kohta öelda oskame. Mingit tänapäevases mõistes religioosset momenti on selles protsessis vaevalt üldse võimalik tuvastada. Tolleaegsed allikad ja Henriku kroonika sealhulgas kirjeldavad ristiusu vastuvõtmisega seotud riitusi alati ainult üksikisikute puhul, samas kui kollektiivne ristimine on just nimelt administratiivne allutamine. Kusjuures arusaamine kuulumisest kristlaste hulka kui kindlast administratiivsest staatusest on väga pikaajaline. Selle kajastusi võib leida veel XVIII sajandil, mil näiteks Eestisse asunud õigeusklike vene talupoegade religiooni ja nende õigust usuvabadusele tavaliselt ei vaidlustatud, küll aga peeti oluliseks nende allumist siinsele administratiivsele struktuurile ja sellest tulenevatele maksukohustustele luteri kiriku ees.

 

Kuidas edasi?

 

M. T.: Ajalookirjutuse fikseeritus XII sajandi lõpu ja XIII sajandi sündmustele on kindlasti saanud jõudu mitte ainult Henriku kroonikast, vaid ka järgmistest sajanditest, millele on selle pöördeaja tõlgendamine olnud alati erilise tähendusega. Eestikeelses ajalookultuuris on kõikidest režiimivahetustest hoolimata käsitletud keskaega ikkagi valdavalt jakobsonlikus võtmes, kus varasemad, sakslaste meisterdatud plussid tehti miinusteks ja vallutajate toodud valgus muutus pimeduseks. Mulle tundub, et viimasel ajal on suhtumine hakanud muutuma ja sellest ahtast tõlgendusruumist otsitakse väljapääsu.

T. K.: Minu meelest on üks olulisi probleeme kahetsusväärne polariseerumine professionaalse ajaloouurimise ja kooliõpikute kirjutamise vahel, millest oli ennegi juttu. On ju murettekitav, kui aastast aastasse – ja varsti on Eesti Vabariigi taasloomisest viisteist aastat möödas – ei muutu kooli ajalooõpikute käsitluses midagi, samal ajal kui ajaloouurimises on toimunud oluline muutus.

L. K.: See polariseerumine ei ilmne mitte ainult kooliõpikute ja kutselise ajalookirjutuse, aga ka kooliõpikute ja kooliõpilaste ootuste vahel. Lastele ei lähe see traagiline jutustus Jüriöö ülestõusust, Vessest ja Meelisest enam korda, aga neil pole ka midagi muud asemele võtta – ja seda ajal, kui “Sõrmuste isandad” jm fantastika tõttu on ajaloolise jutustusega seotud väga suured ootused. Seda polariseerumist võib minu meelest näha ka populaarkultuuris või siis festivalide, linnaruumi ja ajalooliste maastike kultuuris. Keskaeg on seal taandatud väga anonüümseks ja suveniirseks; ka tegelased on enamasti anonüümsed. Neil ei peagi küll tingimata olema mingit rahvust, aga neil näi olevat ka mingisugust oma identiteeti.

M. T.: Ühe positiivse näitena suhtumise muutumisest populaarkultuuri tasandil on võimalik käsitleda Õ-fraktsiooni mängufilmi “Malev”. Võimalik, et see on esimene pääsuke, mis ei kuuluta veel kevadet. Aga mulle tundub tähenduslik, et nn muistset vabadusvõitlust on võimalik tänapäeval pilada ja parodeerida. Ning et rahvas võtab selle hea meelega vastu. See näitab, et rahvuslik ajalookaanon on hakanud murenema ja oodatakse huviga uusi tõlgendusi.

 

 

¹Bartlett, Robert. Euroopa sünd: vallutused, koloniseerimine ja kultuurivahetus, 950 – 1350. Kunst, Tallinn 2001. Ingliskeelse originaalväljaande esmatrükk 1993.

²Selart, Anti. Muistne vabadusvõitlus. – Vikerkaar 2003, nr 10-11, lk 108 – 120.

3Hergauk, Eha; Laar, Mart; Tilk, Maria. Ajalugu 5. klassile. Avita, Tallinn 1997, 2., ümbertöötatud trükk 2002.

 

 

Kahjuks võin oma kogemusest kinnitada, et sageli osutub tõlkija ja toimetaja töö suhe selliseks, nagu eespool kirjeldatud. Kusjuures ei maksa unustada, et kui tõlkijale antakse töö tegemiseks kolm kuud, saab toimetaja ühe kuu ja raha mõistagi samuti palju vähem. Mida mõtleb siinkohal tõlkija toimetaja südametunnistuse all, kui ta ülelugemata töö kirjastusse toob ja tahab veel kiire töö eest rohkem tasugi saada?

 

Tõlkija loob raamatu oma keeles uuesti

 

Selle kõrval, et tekstid kehvtõlkelisusega silma paistavad, häirib järjest rohkem, et  arvustajad ei saa aru, mis osa on raamatu puhul autoril, tõlkijal, toimetajal, keeletoimetajal ja korrektoril.

Iseenesest on hea, et teema, millele olen võimaluse korral üritanud tähelepanu suunata vähemalt kümme aastat, on lõpuks päevakorral: tõlgete kvaliteet. Ositi on sellele ehk kaasa aidanud raamatukogulaenutuste arvu pealt tõlkijale autorihüvitise maksmine, mis kindlasti sunnib mõtlema, kellele ja mille eest raha laekub. Sageli on just bestsellerid selline kaup, mis pistetakse imekiiresti pihku kellelegi, kes on  vähese tasu eest nõus “reaaluse” tegema. Kahjuks on ka kvaliteet selline, mille eest polegi põhjust rohkem maksta (tõlkeks ei ole mina nõus seda toodangut nimetama). Ja siis antakse tekst südametunnistusega toimetajale, kes sitast saia peab tegema. “Mille nimel?” küsin ma. Nii au kui raha kuulub ju tõlkijale. Muidugi, kui raamatusse, kus ükski lause pole selliseks jäänud, nagu see tõlkija arvates olla oleks võinud, on jäänud mõni viga, siis kirjutavad arvustajad selle toimetaja arvele – ja räägivad ladusast tõlkest.

Kuna nõukogude ajal ilmus raamatuid vähe ja ilmumistsükkel oli pikk, oli tõlkija enamasti ka oma kutsenime väärt ja tundis tõlgitava raamatu sisu, seal kirjeldatud elu- ja keelekeskkonda jne, ning vastutas teose sisulise, vormilise ja stilistilise adekvaatsuse eest. Sellisel juhul on märkamata jäänud konarused ja eksimused kahtlemata (keele)toimetaja süü. Kahjuks kohtab niisugust tõlketööd järjest harvemini – ja sageli on sel juhul tõlkijal ka pikk (keele)toimetajastaaž seljataga. Süüdistada toimetajat selles, et ta pole kogu teksti ise uuesti tõlkinud, on nonsenss. Halb tõlge jääb üldjuhul halvaks, kui ka arvukad otsesed vead ära parandada.

Kui olukord on muutunud ja tegelikkus selline, nagu see on, ehk oleks aeg muuta ka nimetusi ja nimetada kehva esialgse umbkaudse tooriku tegijat näiteks toortõlkijaks, kes jagab oma tõlkija-au loovtoimetajaga, näiteks? Tasugi oleks vastav ja teose arvustajal selge pilt, millega on selle teksti puhul tegu.

 

Tõlkepõhine kultuur

 

Suuresti on kogu meie väike kultuur tõlkepõhine ja eesti keel suures tõlkesõltuvuses. Iga inimene puutub iga päev Internetti kasutades kokku tõlkimisega, kuna ta on sunnitud seda ise tegema, nii nagu teadmised ja oskused lubavad. Eesti keel täidab oma funktsioone keelena täpselt niisama hästi, kui hea on iga eestlane tõlketöös.

Tundub, et võõrkeeleõpetusega on midagi viltu, sest sageli ei saa võõrfiloloogi tööga rahule jääda, tulemus pole tõlge, vaid reaalune. Suuresti on kõik need konarused, mida olen sunnitud keeletoimetajana eesti keeles kirjutatu puhul siluma, vähese tõlkeoskuse küsimus. Järjest sagedamini tuleb ette lauseid, mille tähenduse mõistmiseks tuleb rekonstrueerida üldjuhul ingliskeelne väljend, kuigi tegu on Eestis elava eesti autori eestikeelse kirjatööga.

Selles valguses on eriti kahju, et kõrgkoolis igal erialal erialakeele ja väljendusoskuse arendamisest ehk bakalaureuse- ja magistritöö keelelise külje koos erialajuhendaja ja filoloogiga toimetamise ning tõlkepraktika (0,5 punkti ulatuses) rakendamisest on seni huvitatud vaid Tartu ülikool.

Nii et elame iga päev tõlkepõhises keskkonnas, kusjuures kutseliste tõlkijate peale ei maksa loota, nagu tegi meile selgeks tõlkija Hanna Miller, kui, siis ehk vaid (keele)toimetajate südametunnistusele. Sellest ka hirmsa keelega lasteraamatud, mida lasteaias hea keelevaistuga kasvataja nende keele pärast ette lugeda ei saa, vaid peab oma sõnadega ümber jutustama. Sellised on õnnetuseks aga väga paljud raamatud, ka õpikud.

Ja nii ongi (keele)toimetajal järjest rohkem tööd eesti keeles kirjutatu (ammugi siis tõlgitu)ga ja käib edasi kõva jutt, et eesti keelt ei õpetata koolis nii, nagu vaja.

Ülikoolis tõlkimise õpetamine on kahtlemata vajalik, kuid ilmselt on sellega hiljaks jäädud ja küllap on seda mahultki liiga vähe. Kutsun üles tõlkimise alustõdesid õpetama juba lastele. Kõigepealt tuleks muidugi kõigile õpetajatele, olenemata ainest, korraldada tõlketöö täienduskursused, tõlkekeskus ju Tallinna ülikooli juures tegutseb. Mingil määral – vähemalt sel määral, et ei arvataks, nagu oleks väljendi “to take place” täpne tõlge “kohta võtma”, mitte aga “aset leidma” vms – on tõlkimine õpetatav.

Aigi Heero  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” eesti-saksa keele tõlkija stipendium  4000

Ants Hein  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine  20 000

Mart Kivastik  Näidendiraamatu “Külmetava kunstniku portree” väljaandmine  15 000

Ivar Leimus  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine  5000

Tõnis Liibek  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” toimetamine  8000

Heino Pedusaar Eesti muusikutega salvestatud vestluste siirdamine CDdele arhiveerimiseks  50 000

Endel Priidel  Raamatu “Vägikaikavedu ehk Vaim ja võim” autoristipendium  50 000

Raimo Pullat  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine  30 000

Lauri Suurmaa  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” toimetamine  30 000

Andres Tali  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” kujundamine  35 000

Jaan Tootsen  “Ööülikooli” kevadkooli korraldamine  27 466

Ants Viires  Raamatu “Johann Christoph Brotze Estonica” koostamine  5000

Eesti Instituut  Ajakirja Estonian Culture/…de cultu civili estonico 1/2006 väljaandmine  30 000

Eesti Kontsert  Haamerklaveri ostmine  135 000

Eesti Kunstimuuseum  Ekraani ostmine Niguliste muuseumile  2500

Eesti Maleliit  2006. aasta Torino maleolümpia ettevalmistus ja maleolümpial osalemine  100 000

Eesti Post AS  Postimuuseumi filateeliakogude täiendamine  225 000

Eesti Raadio  Kerttu Soansi raamatu “Vaata, mida kuulad” autoristipendium  45 000

Estopol OÜ  Aastaraamatu “Vana Tallinn” väljaandmine  50 000

Pimedate Ööde

Filmifestival MTÜ  X Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali korraldamine  400 000

Vanemuise Selts  Raamatu “Riia eestlased” autorihonorarid ja toimetamine  75 000

 

 

 

Arhitektuuri sihtkapital

Toomas Aakre  Uurimis- ja restaureerimisprogrammi “Marc 2006” loengute ja

  ekskursioonide korraldamine  2000

Dimitri Bruns  Osalemine Saksamaa linnaehituse ja regionaalplaneerimise konverentsil  20 000

Mart Kalm  Enesetäiendamine USAs  12 000

Mart Kalm  Rahvusvahelise modernistliku uurimis- ja restaureerimisprogrammi

  “Marc 2006” loengute ja ekskursioonide korraldamine  7000

Kalle Komissarov  Berlage Instituudi arhitektuuri magistriõppe õppemaksu osaline

  katmine 2005/2006 õa  35 000

Erik Konze  Shigeru Bani esinemine puitarhitektuuri seminaril  8000

Olga Kontšajeva  Elutöötoetus 7500

Ene Kull  Raamatu vanadest uksekäepidemetest, lukkudest ja koputitest

  koostamine ja trükkimine  25 000

Tuuli Köller  Elamiskulude katmine õpingute ajal Delfti Tehnikaülikoolis  20 000

Remi Kübar  Magistriõpingud Saksamaa Anhalti ülikoolis  20 000

Epp Lankots  Osalemine rahvusvahelisel kursusel “MARC 2006 – Suburban

  Developments of the Recent Past”  23 400

Kaia Lehari  Osalemine Põhjamaade Fenomenoloogia Seltsi konverentsil ettekandega

  “Aesthetics and Mobility”  17 500

Kaia Lehari  Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi  erinumbri koostamine  7000

Marco Casagrande  Külalisprofessori loominguline stipendium  15 000

Kersti Markus  Rahvusvahelise seminari “The Edges of the Medieval World” korraldamine

  Muhu muuseumis  15 000

Helen Mets  Magistriõpe Prantsusmaal Ecole Internationale de Design’is  20 000

Andro Mänd  Õpingud Weimari Bauhausi ülikoolis.  15 000

Eva Näripea  Osalemine konverentsil “Photogrphy and the City” Dublinis  7983

Harri Otstavel  Juubelitoetus  5000

Vaike Parker  Maastikuarhitektuuri näituse korraldamine  25 000

Mark Port  Uurimis- ja restaureerimisprogrammi “Marc 2006” loengute ja

  ekskursioonide korraldamine  2000

Raimo Pullat  “Johann Christoph Brotze Estonica” autoritasu ja projektijuhtimine  60 000

Andres Ringo  Uurimis- ja restaureerimisprogrammi “Marc 2006” loengute ja

  ekskursioonide korraldamine  1200

Mai Roosna  Juubelitoetus  5000

Ingrid Ruudi  Uurimis- ja restaureerimisprogrammi “Marc 2006” loengute ja

  ekskursioonide korraldamine  7000

Markus Steinmair  Eesti bussipaviljonide näituse korraldamine Viini arhitektuurikeskuses  25 504

Toivo Tammik  Osalemine New Yorgi kultuuripäevadel ettekandega “Louis Kahn ja Eesti”  9500

Riina Uisk  Raamatu “Kivid” kujundaja stipendium  5000

Maimu Vaarandi  Elutöötoetus 7500

Eesti Arhitektide Liit  Projekti “Kahn Days” korraldamine  150 000

Eesti Arhitektide Liit  Tegevustoetus 2006.a 2. kvartal  173 011

Eesti Arhitektide Liit  EALi esimehe töötasu, maksud  27 393

Eesti Arhitektide Liit  EALi Teataja väljaandmine  8970

Eesti Arhitektide Liit  Osalemine Euroopa Arhitektide Nõukogu koosolekutel ja peaassambleel  16 580

Eesti Arhitektide Liit  Veneetsia X arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni ettevalmistustööd  275 000

Eesti Arhitektide Liit  Osalemine projektis “Europan 9”  90 000

Eesti Arhitektide Liit  EALi maakonnapäeva korraldamine  20 000

Eesti Arhitektide Liit  Tegevustoetus  1000

Eesti Arhitektide Liit  Helsingi SAFA delegatsiooni võõrustamine  20 000

Eesti Arhitektide Liit  Kodulehekülje www.arhliit.ee uuendamine  15 250

Eesti Arhitektide Liit  Eesti arhitektuuri tutvustava näituse korraldamine Prahas  8000

Eesti Arhitektuuri-

muuseum  Sakala keskuse ja linnahalli arhitektuuri dokumenteerimine ja näitus  50 000

Eesti Arhitektuuri-

muuseum  Rotermanni soolalao I korruse sisseseade ostmine  245 000

Eesti Arhitektuuri-

muuseum  Arhitekt Raine Karbi loomingu näituse korraldamine Rotermanni soolalaos  170 000

Eesti Disainerite Liit  Osavõtt seminarist “International Workshop on Design Support” 27 200

Eesti Disainerite Liit  Eesti mööblidisaini konkurssnäituse korraldamine Disainigaleriis ja näituse

  promomaterjali koostamine  75 000

Eesti Kunstiakadeemia  EKAd tutvustava trükise valmistamine Milano messil osalemiseks  35 330

EKA  EKA arhitektuuri eriala 2. ja 3. kursuse ühine vaatluspraktika  28 000

EKA  Prof Peeter Tarvase arhitektuuriajaloo loengukonspektide digitaliseerimine  15 000

EKA  EKA arhitektuuriüliõpilaste õppereis Hollandisse  24 000

EKA  “Eesti kunsti ajaloo” 5. köite piltide skannimine  10 000

EKA  Rahvusvahelise modernistliku uurimis- ja restaureerimisprogrammi

  “Marc 2006” Eesti osa korraldamine  10 800

EKA  Õppe-ekskursioon Hollandisse ja Belgiasse  30 000

Eesti Kunstiteadlaste

Ühing  Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi 2006. aastakäigu väljaandmine  120 000

Eesti Maastiku-

arhitektide Liit  Kodulehe www.maastikuarhitekt.ee arendamine  24 409

Eesti Noorte

Arhitektide Liit MTÜ  Loengute korraldamine projekti “Eesti tuleviku arhitektuur ja linnaruum” raames  6000

Eesti Sisearhitektide

Liit  Liidu ülevalpidamise kulude osaline katmine  30 000

Eesti Sisearh
itektide

Liit  Liidu seminari “Neorahvuslus interjööris” korraldamine  65 000

Eesti Sisearhitektide

Liit  Liidu koolitustsükli I mooduli “Lepingud. Intellektuaalse omandiga

  seonduvad lepingulised suhted” korraldamine  58 000

Eesti Sisearhitektide

Liit  Aastaraamatu “Ruumipilt 2005” väljaandmine  65 000

Kirjastus Maja OÜ  Arhitektuuriajakirja Maja 2/2006 kirjastamine  200 000

Kultuurileht SA  Ajakirja Ehituskunst 45/46 väljaandmine  100 000

Solnessi Arhitektuuri-

kirjastuse OÜ  Raamatu “Arhitektuuriaasta 2005. Arhitektuuripreemiate nominendid” kirjastamine  90 000

Tallinna

Tehnikakõrgkool  Kodulehe arendamine  9160

Tallinna

Tehnikakõrgkool  Arhitektuuriüliõpilaste õppepraktika lisafinantseerimine  50 000

Tallinna

Tehnikakõrgkool  Osalemine rahvusvahelisel konstruktsioonide seminaril “PECS XV” Newcastles  20 000

TTÜ uue raamatukogu arhitektuurikonkursi I preemia  150 000

Tamsalu linna keskosa ruumilise planeerimise avaliku arhitektuurivõistluse I preemia  120 000

 

 

 

 

Audiovisuaalse kunsti sihtkapital

Anneli Ahven  Osalemine Berliini Euroopa filmiturul  5000

Karlo Funk  EAVE esimesel workshop’il osalemine  17 215

Marje Jurtšenko  Osalemine produtseerimiskoolitusel EAVE  31 400

Marianna Kaat  Workshop’i ja dokprojekti kaitsmise osavõtumaksu tasumine ning

  osalemine rahvusvahelisel foorumil “Docsbarcelona”  5000

Annika Koppel  Osalemine Berliini ja Cannes’i filmifestivalil  5000

Alina Korsmik  Animafilmi “Ükskord sadas vihma” tootmine  10 000

Rein Kotov  Osalemine foorumil “Video Forum 2006”  5705

Tõnis Lepik  Dokumentaalfilmi “Surmaretk” arendamine  33 000

Jaak Lõhmus  Osalemine akrediteeritud ajakirjanikuna Cannes’i filmifestivalil  5000

Ove Maidla  Broomõlifotode näituse “Kihistused” korraldamine Viinistu kunstimuuseumis  5500

Eva Näripea  Osalemine Istanbulis Association for Cultural Studies

  konverentsil “Crossroads 2006”  7545

Marko Raat  Täispika mängufilmi “Lumekuninganna” stsenaariumi kirjutamine  24 000

Mare Raidma  Eesti mängufilmide kostüümide säilitamine ja hooldamine  20 000

Kaire Russ  Õpingute eest tasumine filmi- ja telelavastamise erialal Madridi filmikoolis  15 000

Rait Siska  Luzerni Disaini- ja kunstiülikooli animatsiooni kateedri MA-õpingute tasu  26 000

Mark Soosaar  Isikunäituse “Aeg” korraldamine Tallinna Kunstihoone galeriis  9000

Kalju-Hillar Suur  Kahe fotonäituse korraldamine Lätis  10 000

Taivo Tenso  Osalemine valgusmeistrikoolitusel USAs  25 000

Mart Trummal  Fotonäituste korraldamine  4000

Riho Unt  Animafilmi “Vennad Karusüdamed” osalemine Clermont-Ferrand’i

  filmifestivalil  6600

Riho Unt  Animafilmi “Vennad Karusüdamed” osalemine Tampere filmifestivalil  1200

Mafred Vainokivi  Osalemine Cannes’i filmifestivali turul mängufilmidega

  “Röövlirahnu Martin” ja “Pangarööv”  10 000

Peeter Ülevain  Fotoarhiivi digitaliseerimine arhiveerimiseks Eesti Filmiarhiivis  8300

Academia Gustaviana

Selts MTÜ  XII rahvusvahelise Pärnu Fideo ja Vilmifestivali korraldamine  15 000

Acuba Film OÜ Dokumentaalfilmi “Pärnography” DVD tootmine  10 000

Acuba Film OÜ Dokumentaalfilmi “Pärnography” osalemine MIPDOC/MIPTV filmiturul  10 000

Allfilm OÜ  Mängufilmi “Nuga” tootmine  100 000

Armastus MTÜ  Väärtfilmiõhtute sarja “OoofilmiõhtuooO” filmide ostmine  10 000

Baltic Film

Production OÜ  Dokumentaalfilmi “Maria teatri fantoomid” (tööpealkiri) järeltootmine 100 000

BE MTÜ  Rahvusvahelise filmituru “Baltic Event” korraldamine  150 000

Eesti

Ajaloomuuseum  Näituse “110 aastat esimesest kinonäitamisest…” kujunduse,

  trükiste ja helitausta teostamine  20 000

Eesti Filmiamatööride

Liit  IV rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Tallinn 2006” korraldamine  44 800

Eesti Filmioperaatorite

Liit  Liidu asutamis- ja tegevustoetus  5000

Eesti Joonisfilm OÜ  Joonisfilmi “Maraton” tootmine  250 000

Eesti Joonisfilm OÜ  Joonisfilmi “Elu maitse” tootmine  220 000

Eesti Joonisfilm OÜ  Joonisfilmi “Must lagi” arendamine  40 000

Eesti Kinoliit MTÜ  Autoriõhtute korraldamine Tallinna Kinomajas  16 300

Eesti Kinoliit MTÜ  Kinoliidu matmispaiga püsihooldus  11 500

Eesti Kinoliit MTÜ  Eesti filmi päevade korraldamine  100 000

Eesti Loova Foto

Keskus MTÜ  Fotoajakirja Cheese autoritasud ja toimetuskulud  195 000

Estinfilm OÜ  Filmitriloogia “Uku Masingu maastikud” 3. filmi “Surm on öömaja põllul”

   tootmise lõpetamine  53 000

Estinfilm OÜ  Osalemine Berliini filmiturul  5000

Exitfilm OÜ  Kalev Tuubeli diplomitöö lühimängufilmi “Meister” tootmine  50 000

Exitfilm OÜ  Dokumentaalfilmi “7 motiivi” arendamine  50 000

Exitfilm OÜ  Stsenaariumi kirjutamine mängufilmile “Taarka”  20 000

Filmistuudio OÜ  Dokumentaalfilmi “Estonia” tootmine ja järeltootmine  75 000

F-Seitse OÜ  Dokumentaalfilmi “Jüri võitlus lohega” arendamine  50 000

F-Seitse OÜ  Sarja “Eesti lood” dokumentaalfilmi “Kuutõbised” tootmine  30 000

F-Seitse OÜ  Dokumentaalfilmi “Tiim” järeltootmine  100 000

Haapsalu

Kultuurikeskus  Haapsalu õudusfilmide festivali korraldamine  40 000

Ikoon OÜ  Dokumentaalfilmi “Rüütel” arendamine  50 000

Kinobuss MTÜ  Koolifilmide olümpiaadi korraldamine Narvas III Euroopa filmipäevade raames  50 000

Kultuurileht SA  Ajakirja Teater. Muusika. Kino filmitoimetuse autorihonorarid  70 000

Kuukulgur Film OÜ  Dokumentaalfilmi “Fritsud ja blondiinid” arendamine ja

  ettevalmistusperioodi kulude katmine  50 000

Kuukulgur Film OÜ  Dokumentaalfilmi “Täkutallinn” tootmine “Eesti lugude” raames 30 000

Kuukulgur Film OÜ  Mängufilmi “Sügisball” (tööpealkiri) arendamine  30 000

Kuukulgur Film OÜ  Dokumentaalfilmi “Müümise kunst” võtete lõpetamine ja järeltööd  80 700

Matsalu Loodus-

filmide Festival MTÜ  IV Matsalu rahvusvahelise loodusfilmide festivali korraldamine  200 000

Multi Film OÜ  52’ uurimusliku dokumentaalfilmi “Filmi tuleviku sotsiaalne mõõde” tootmine  20 000

Multi Film OÜ  Animafilmi “Külaline” tootmine  79 000

Multi Film OÜ  Dokumentaalfilmi “Keerubite mäss” järeltootmise kulude katmine  20 000

Myth Film  Dokumentaalfilmi “Nägu ja näotus” arendamine  50 000

Nukufilm OÜ  Hardi Volmeri autorifilmi “Lõpuõhtu” tootmine  350 000

Nukufilm OÜ  Nukufilmi juubeliaasta bukleti ja promo-DVD valmistamine  32 552

Nukufilm OÜ  Laste animafilmi “Mirjam merehädas” tootmine  190 000

Osakond OÜ  Sarja “Eesti lood” dokumentaalfilmi “Tuhande ühe öö muinasjutt” tootmine  30 000

Os
akond OÜ  TLÜ filmi ja video õppekava tudengite Margus Karu ja Jim Ashilevi

  diplomitöö “Sireenid” tootmine  50 000

Osakond OÜ  Dokumentaalfilmi “Žürii” tootmine  30 000

Osakond OÜ  Dokumentaalfilmi “Lehmakauplemine” tootmine  30 000

Pimedate Ööde

Filmifestival MTÜ  X Tallinna Pimedate Ööde filmifestivali korraldamine  800 000

Profilm OÜ  Mängufilmi “Pimedad aknad” dubleerimine ja sünkroniseerimine  100 000

Profilm OÜ  Dokumentaalfilmi “Ühe filmi lugu” tootmine  25 000

Rakvere Rahvamaja  Filmipäevade “Propaganda 2006” žürii stipendiumid  5000

Revolver Film OÜ  Sarjas “Eesti lood” teledokumentaalfilmi “Eesti ehitab” tootmine  30 000

Rühm Pluss Null OÜ  Dokumentaalfilmi “Reis kerge pagasiga” tootmine ja järeltootmine 100 000

Rühm Pluss Null OÜ  Dokumentaalfilmi “Labyrinthos” tootmine  50 000

Rühm Pluss Null OÜ  Dokumentaalfilmi “Udmurditar ja mulk” tootmine “Eesti lugude” sarjas  30 000

Stuudio

Meksivideo MTÜ  VI rahvusvahelise amatöörfilmide festivali “Ennenägematu film” korraldamine  20 000

Tallinna Ülikool  Õpptööde sooritamine ETV-lt renditavas filmipaviljonis  95 000

Tallinnfilm AS  Margit Vremmerti ja Katrin Rajasaare osalemine Cannes’i rahvusvahelisel

  filmiturul ja festivalil  10 000

Tallinnfilm AS  Sarja “Kirjandus kinos” filmide tõlkimine  5000

Tallinnfilm AS  Kuue Priit Pärna filmi lavanda ostmine, taastamine ja DVD-l väljaandmine  100 000

Tallinnfilm AS  Mängufilmi “Kevade” taastamise 2. etapi teostamine ja

  filmikoopiate valmistamine  200 000

Tartu Oskar Lutsu nim

Linnaraamatukogu  Kultuuriteemaliste harrastusfilmide konkursi “Inimene kaameraga”

  korraldamine  3000

Veerev Kivi OÜ  Mängufilmi “Ma olen veerev kivi” tootmine  100 000

Vene Film Eestis ja Narva Integratsiooni Stuudio 

  Dokumentaalfilmi “Elu on surm, surm on foto” ettevalmistus ja võtted  50 000

Juubelitoetus 5000 krooni

  Veronika Bobosova, Ita Ever, Jaak Järvine, Wladimir Maack, Hans Roosipuu

Toetus 3000 krooni

  Wladimir Maack, Meeri Kress, Valeria Käsper, Vambola Velli-Vällik

 

 

Helikunsti sihtkapital

Kristel Aer  Tallinna XX rahvusvahelise orelifestivali esineja stipendium  3000

Kristel Aer  Laste- ja noortefestivali “Muusikamoos” kontserdi “Orelialune” läbiviija stipendium  4000

Piret Aidulo  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  3000

Olev Ainomäe  Osalemine orkestris  W. A. Mozarti “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Peeter Altpere  Õpingud Londonis (Guildhalli School of Music & Drama)  30 000

Peeter Altpere  Kahe Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus toimuva kontserdi muusikuhonorar  3000

Mari Amor  R. Eespere teose “Invocatio” partituuri ja häälte noodigraafika teostamine  4500

Mari Amor  U. Soomere teose “Laul loojale” noodigraafika teostamine  30 000

Tõnu Aru  Tõsielufilmi “Ants Üleoja” monteerimine  10 000

Aile Asszonyi-Braun  Stipendium W. A. Mozarti missa c-moll solistile  8000

Aabi Ausmaa  Osalemine orkestris  W. A. Mozarti “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Maria Bachmann  Õpingud Austrias (Universität für Musik und Darstellende Kunst Graz,

  saateklassi ja soolo-klaveri eriala)  12 000

Pavel Berman  Kontserdi “Bravissimo” esinejahonorar  20 000

Kee Yong  Chong  II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise heliloomingukonkursi II preemia  46 800

Pascal Devoyon  Osalemine Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis  20 000

Martin Eelma  Kammermuusika kontserdisarja “Kammerlaul gurmaanidele”

  plakatite kujundaja stipendium  1400

Jürmo Eespere  Kontsertprojekti “Ma nägin inimest” muusikuhonorar  2000

René Eespere  Teose “Invocatio” orkestratsiooni tegemine  10 000

René Eespere  Kompositsiooni ja muusikateooria osakonna meistriklassi juhendamine  1500

Rauno Elp  W. A. Mozarti “Kroonimissa” ettekannete solisti stipendium  8000

Heli Ernits  Osalemine orkestris W. A. Mozarti “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Petras Geniušas  Osalemine Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis  20 000

Kristjan Hallik  Tobiase Keelpillikvarteti ülestõusmispüha kontsertide muusikuhonorar  3000

Hedvig Hanson  CD “Ema laulud” tootmine  15 000

Madis Himbek  Matusetoetus Aino Himbeki surma puhul  5000

Kristiina Hoidre Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  3000

Annika Ilus  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  800

Merle Jalakas  W. A. Mozarti “Litania Lauretanae” esitava Tartu Üliõpilassegakoori solisti honorar  5000

Kaspar Jancis  Osalemine Ungari festivalil “Mediwave” koos ansambliga Kriminaalne Elevant  10 000

Liis Joamets  Viiuliõpingud Sibeliuse Akadeemias  10 000

Tanel Joamets  Loominguline stipendium  15 000

Tanel Joamets  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ 06”

  esineja stipendium  3000

Tarmo Johannes  Darmstadti suvekursuste osavõtumaks  9860

Risto Joost  Õpingud Rootsi Kuningliku Muusikaakadeemia dirigeerimisklassis  30 000

Valter Jürgenson  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Robert Jürjendal  Udmurtia laulja Nadežda Utkina ja Eesti ansambli Fragile koostööna valminud

  CD väljaandmine  20 000

Tanel Kerikmäe Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  3000

Kalmer Kiik  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Tiit Kiik  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  7400

Vaike Kiik-Salupere  Festivali “Helisevad Saaremaa orelid 2006” korraldamine  10 000

Gustav Leo Kivirand  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  2000

Raimo Kivistik  Klassikamuusika kontserdi korraldamine Väike-Maarjas  3000

Raimo Kivistik  Vanamuusikaansambli Tallinn Baroque kontsertide korraldamine 5 maakonnas  16 000

Liis Kolle  Hanno Kompuse lavastajamonograafia Dresdeni peatüki kirjutamine  15 000

Andres Kontus  Trombooniõpingud Århusi Kuninglikus Muusikaakadeemias  12 000

Tatjana Kozlova Darmstadti suvekursuste osavõtumaks  9860

Ulla Krigul  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  9000

Vambola Krigul Osalemine orkestris W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel 3300

Ave Kruup  Osalemine Jean Francaix’ ja Maria Canalsi konkurssidel Prantsusmaal ja Hispaanias  5000

Uku Kudu  Saksofoni meistrikursuste osavõtumaks ja (lennukipiletid Amsterdami)  7291

Kristjan Kungla Esinemine Fagotikvartetiga festivalil “Muusikamoos”  2000

Priit Kuulberg  D. Buxtehude oreliloomingu 7 plaadi salvestuste helirežissööri honorar  48 000

Tõnis Kuurme  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Oliver Kuusik  Lauluõpingute lõpetamine (Guildha
ll School of Music & Drams)  12 000

Oliver Kuusik  Kahe Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus toimuva kontserdi muusikuhonorar  3000

Priit Kuusk  Lääne-Viru kammerfestivali kevadkontsertide  korraldamine  10 000

Kristina Kõrver  Loengkontsertide  sarja  “Missa Mozarti loomingus” lektori stipendium  8000

Leena Laas  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  1600

Sten Lassmann Õpingud Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias  12 000

Aare-Paul Lattik  Interpreedi aastastipendium  120 000

Urmas Lattikas Arranžeeringute tegemine Vanemuise orkestrile  5000

Priit Lehto  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali

  “IMPROVIZZ” 06 esineja stipendium  3000

Indrek Leivategija  Osalemine professor Wen-Sinn Yangi meistrikursustel Saksamaal  6500

Indrek Leivategija  Tallinna Noorteorkestri kontsertide dirigendi stipendium  2000

Maia Lilje  Juubelikogumiku “ERSO 80” autorihonorari teine pool  5000

Iren Lill  Kolme kontserdi “Baroksed dialoogid kahele klavessiinile ja mandoliinile”

  esineja stipendium  5000

Iren Lill  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  1600

Hans-Gunter Lock  Multimeediakompositsiooni õpingud Hamburgi muusikakõrgkoolis  12 000

Helen Lokuta  Projekti W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannete solisti stipendium  8000

Helena Lokuta  T. Kõrvitsa kammerooperite “Mu luiged, mu mõtted” ja “Tuleaed” solisti stipendium  15 000

Ines Maidre  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  9000

Malle Maltis  Muusika ja uue tehnoloogia õpingud Itaalias Trieste Konservatooriumis  30 000

Mart Mardiste  Projekti W. A. Motzarti “Kroonimismissa” ettekannete solisti stipendium  8000

Peeter Margus  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Brian Melvin  Projekti “Geografix” lõpetamine, DVD tootmine  30 000

Saale Metsar  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  800

Pille Metsson  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  7000

Mairit Mitt  Osalemine Saksa-Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestris

  (sõidukulu liinil Tallinn-Lyon-Frankfurt-Tallinn)  4700

Mikk Murdvee  Jorma Panula nimelise ning Donatella Flicki nimelise dirigentide

  konkursside osavõtumaksu  7860

Kati Murutar  Harri Vasara ja RAM I duubel-CD väljaandmine  15 000

Andres Mustonen  Hortus Musicuse osalemine festivalil “Praha kevad”  31 500

Andres Mustonen  Hortus Musicuse CD väljaandmine koostöös ERP OÜga  15 000

Andres Mustonen  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  33 000

Sirje Mõttus  W. A. Mozarti ooperi “Võluflööt” ooperi arranžeerimine ja salvestamine  10 000

Raido Mägi  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  1500

Maano Männi  Tobiase Keelpillikvarteti ülestõusmispüha kontsertide muusikuhonorar  3000

Heiki Mätlik  Duo Heiki Mätlik – Andres Uibo plaadi “Spectrum” produtseerimine 15 000

Tõnu Naissoo  Arranžeeringute tegemine  15 000

Toomas Nestor Tobiase Keelpillikvarteti ülestõusmispüha  kontsertide muusikuhonorar  3000

Talvi Nurgamaa Vioolaõpingud Viini Kaunite Kunstide Akadeemias ja

  interpretatsioonipedagoogika õpingud EMTAs  12 000

Anna-Liis Näksi Osalemine Saksa-Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestris:

  sõidukulu Tallinn-Lyon-Frankfurt-Tallinn  4700

Maris Oidekivi

Kaufmann  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  3000

Iris Oja  Narva linnuses toimuva kontserdi “Vene romansse”  esineja honorar  2500

Iris Oja  Kammermuusika kontserdisarja “Kammerlaul gurmaanidele”

  metsosoprani stipendium  11 200

Lembit Orgse  Konverentsi “Music and theory: thoroughbass in practice,

  theory and improvisation” osavõtumaks ja sõit Belgiasse  6100

Meelis Orgse  Barokkviiuli-õpingud Sibeliuse Akadeemias  10 000

Jelena Ossipova  Osalemine rahvusvahelisel kitarrikonkursil ja festivalil Austrias (lennukipiletid)  4800

Tiit Peterson  Tallinna kitarrifestivali korraldamine  10 000

Anto Pett  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  6000

Toivo Peäske  Tallinna Noorteorkestri kontsertide dirigendi stipendium  6000

Kädy Plaas  T. Kõrvitsa kammerooperite “Mu luiged, mu mõtted” ja “Tuleaed” solisti stipendium  15 000

Kadri Ploompuu  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  4000

Anne-Liis Poll  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  6000

Mihkel Poll  Osalemine Dublini rahvusvahelisel pianistide konkursil  10 000

Andrea Portera  II rahvusvahelise Lepo Sumera nimelise heliloomingukonkursi III preemia  31 200

Neeme Punder  W. A. Mozarti 250. sünniaastapäeva tähistamine Mahtra rahvakoolis ja Atla mõisas 2000

Jaan Puusepp  “Päikeseloojangumuusika” kontsertide korraldamine koostöös Eesti Kontserdiga  15 000

Mare Põder  Sooloplaadi väljaandmine  10 000

Annika Pöder  Lauluõpingud Sibeliuse Akadeemias  9000

Matti Raekallio  Osalemine Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis  20 000

Avo Raup  Frank Zappa näituse korraldamine ja ruumide valve  10 000

Ann Reimann  Tahvusvahelise klaverikonkursi osavõtumaks ja sõit Hispaaniasse (lennukipiletid)  6000

Taavo Remmel  Kontsertprojekti “Ma nägin inimest” muusikuhonorar  2000

Marju Riisikamp  Kolme kontserdi “Baroksed dialoogid kahele klavessiinile ja mandoliinile”

  esineja stipendium  5000

Marju Riisikamp  CD salvestamine  15 000

Marju Riisikamp  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  1600

Andrus Rootsmäe  CD väljaandmine  10 000

François Rosse Improvisatsiooni meistrikursuste läbiviija stipendium  3130

Toomas Rull  Kontsertprojekti “Ma nägin inimest” muusiku honorar  2000

Monika Ruusmaa  Plokkflöödiõpingud Haagi Kuninglikus Konservatooriumis  12 000

Kai Rüütel  Klassikalise laulu õpingud Haagi Kuninglikus Konservatooriumis  12 000

Ursula Saal  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  3000

Alina Sakalouskaya  Kolme kontserdi “Baroksed dialoogid kahele klavessiinile ja mandoliinile”

  esineja stipendium  5000

Alina Sakalouskaya  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  1600

Peeter Sarapuu Esinemine Fagotikvartetiga festivalil “Muusikamoos”  2000

Mart Siimer  Loominguline stipendium  12 000

Krista Sildoja  “Eesti muusika biograafilise leksikoni” rahvamuusikuid tutvustavate

  artiklite kirjutamine  3000

Ivo Sillamaa  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  5000

Virgo Sillamaa  Õpingud Helsingis ametikõrgkoolis Stadia pop-jazz kitarri erialal  10 000

Madli Sokk  Osalemine Saksa-Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestri
s: sõidukulu

  Tallinn-Lyon-Frankfurt-Tallinn  4700

Mart Soo  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  3000

Jaak Sooäär  CD “The Dynamite Vikings” väljaandmine  20 000

Joaquin Soriano  Osalemine Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis  20 000

Kadri-Ann Sumera  Loominguline stipendium ja Narva linnuse kontserdi “Vene romansse”

  esinejahonorar  15 000

Kadri-Ann Sumera  Kammermuusika kontserdisarja “Kammerlaul gurmaanidele” pianisti stipendium  11 200

Kaido Suss  Esinemine Fagotikvartetiga festivalil “Muusikamoos”  2000

Anastassia Štšiglitsova  Esinemine IV Euroopa akordioniorkestrite festivalil (sõit Prahasse) 1500

Mirjam Tally  Töötamine rahvusvahelises heliloojate keskuses Gotlandil (lennukipiletid Visbysse)  5000

Peeter Talve  Klavikordi kokkupandava komplekti “kiti” tootmise tehnoloogia väljatöötamine  15 000

Aare Tammesalu  Tobiase Keelpillikvarteti Ülestõusmispüha  kontsertide muusikuhonorar  3000

Taavi Tampuu  Kammermuusika kontserdisarja “Kammerlaul gurmaanidele” baritoni stipendium  11 200

Mari Targo  Osalemine Saksa-Prantsuse Noorte Sümfooniaorkestris: sõidukulu

  Tallinn-Lyon-Frankfurt-Tallinn  4700

Tiia Tenno  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  000

Kiyotaka Teraoka  W. A. Mozarti missa c-moll dirigendi stipendium  15 000

Agnes Toomla  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  800

Jaanus Torrim  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  3500

Toomas Trass  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  3400

Jaan Tulve  Ansambli Vox Clamantise kunstiline juhtimine  12 000

Mati Turi  W. A. Mozarti missa c-moll solisti stipendium  8000

Andres Uibo  Mari-Liis Uibo osalemine Poola “X rahvusvahelistel Karol Lipinski ja Henryk

  Wieniawski nim noorte viiuldajate konkursil” koos õpetaja ja kontsertmeistriga  14 000

Andres Uibo  Tallinna XX Rahvusvahelise Orelifestivali esineja stipendium  20 000

Virgo Uudmäe  Osalemine orkestris  W. A. Mozart “Kroonimissa” ettekannetel  3300

Triin Vallaste  Loengkontsertide  sarja  “Missa Mozarti loomingus” lektori stipendium  6000

Villem Valme  Eesti noorte trubaduuride CD väljaandmine  15 000

Virgo Veldi  Osalemine saksofoni meistrikursustel Amsterdamis  5000

Tarmo Velmet  Esinemine Fagotikvartetiga festivalil “Muusikamoos”  2000

Maria Veretenina  Osalemine Venemaa rahvusvahelisel kammerlauljate konkursil “Amber Nightgale”  2500

Heli Veskus  Projekti W. A. Motzarti “Kroonimismissa” ettekannete solisti stipendium  8000

Mari-Liis Vihermäe  Flöödiõpingud Karlsruhe Riiklikus Muusikakõrgkoolis  8000

Meelis Vind  Rahvusvahelise improvisatsioonilise muusika festivali “IMPROVIZZ” 06

  esineja stipendium  4500

Priit Volmer  W. A. Mozarti missa c-moll solisti stipendium  4000

Vladimir Võssotski  Õpingud Helsingi ametikõrgkoolis Stadia  9750

Piret Väinmaa  “Eesti muusika biograafilisele leksikonile” Eesti pianiste ja klaveriõpetajaid

  tutvustavate artiklite kirjutamine  3000

Ardo Värtrik  Kontserdisarja “Tornimuusika” esineja stipendium  800

Juta Õunapuu  Viiuliõpingud Saksamaa kõrgkoolis (Hochschule für Musik und Theater)  30 000

Ming Yang  Osalemine Tallinna rahvusvahelise pianistide konkursi žüriis  20 000

Ajaleht Eesti Kirik SA  Professionaalse orelimuusika tutvustamine nädalalehes  10 000

Antoniuse Gild  Antoniuse õuekontsertide sarja korraldamine  20 000

Barokimaailm Selts  Osalemine festivalil “Probaltica 2006” Poolas  8000

Concerto Grosso AS  XII Haapsalu vanamuusikafestivali korraldamine  170 000

Corelli Music  Kontserdisarja “Eesti mõisad 2006” korraldamine  25 000

Corelli Music  Kammerkontsertide sarjad mõisates ja Toompeal  30 000

EELK Avinurme

kogudus  Avinurme kiriku uue oreli häälestamine  15 000

EELK Koeru Maarja-Magdaleena

kogudus  Eesti Kontserdi korraldatavate orelifestivalide helikvaliteedi tagamiseks

  oreli ventilaatori installeerimine  30 500

EELK Kuusalu

Laurentsiuse kogudus  Kädy Plaasi, Risto Joosti ja Ene Salumäe kontsert Kuusalu kirikus 6000

EELK Kõpu Peetri

kogudus  Kiriku orelile ventilaatori ostmine  23 500

EELK Leesi Katariina

kogudus  Ülestõusmispüha kontsert Leesi kirikus  6000

EELK Narva

Aleksandri kogudus  Kontserdisarja “Suvi 2006 Narva Aleksandri kirikus” korraldamine  25 000

EELK Pärnu

Eliisabeti kogudus  IV Pärnu orelifestivali korraldamine  15 000

EELK Simuna Siimona ja

Juuda Kogudus Oreli remondi lõpetamine  8000

EELK Tallinna Jaani

kogudus  Tallinna Jaani kiriku uue oreli avanädala korraldamine  20 000

Eesti Arnold Schönbergi

Ühing  Pärnu nüüdismuusika päevade 2007. a korraldamine  90 000

Eesti Filharmoonia

Kammerkoor  Külalisdirigendi Andrew-Lawrence Kingi kontsertide korraldamine  15 000

Eesti Filharmoonia

Kammerkoor  Orkestri Concerto Copenhagen Eestisse toomine  25 000

Eesti Gregoriaani

Ühing MTÜ  Vox Clamantise II kvartali välisturneede osaline finantseerimine  40 000

Eesti Heliloojate Liit  2006. a II kvartali tegevustoetus ja veeavarii likvideerimine  70 000

Eesti Interpreetide Liit  Kontserdisarja “Akadeemiline kammermuusika” korraldamine  105 000

Eesti Interpreetide Liit  Kuueteistkümne orelikontserdi korraldamine üle Eesti  36 000

Eesti Jazziliit  Klubikontsertide korraldamine  40 000

Eesti Jazziliit  2006. aasta II, III ja IV kvartali tegevustoetus  90 000

Eesti Keelpilliõpetajate

Ühing  Värska IX üleriigilise noorte keelpillimängijate ja -õpetajate suvelaagri korraldamine  40 000

Eesti Keelpilliõpetajate

Ühing  Euroopa Keelpilliõpetajate Ühingu rahvusvahelise konverentsi korraldamine Tallinnas  50 000

Eesti Klaveriõpetajate

Ühing  Tegevustoetus  10 481

Eesti Klavessiinisõprade

Tsunft  Tegevustoetus  10 000

Eesti Kontsert  Festivali “Seitsme linna muusika” kontsertide korraldamine Ida-Virumaal  25 000

Eesti Kontsert  Haamerklaveri ostmine  135 000

Eesti Muusika

Infokeskus  Helilooja Udo Kasemetsa ja laulja Susan Layard’i osalemine 2006. a

  eesti muusika päevadel (lennukipiletid)  29 500

 

Eesti Muusika

Infokeskus  Prantsuse ansambli Aleph osalemine 2006. a eesti muusika päevadel  15 000

Eesti Muusika

Infokeskus  Lastekontsertide “Kodumaine viis” kahepäevane kontserdireis Saaremaale  20 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Pillipargi parendamine batitonsaksofoniga  60 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Lisastipendiumid “Socratese/Erasmuse” programmi raames välismaal

  õppivatele muusikaüliõpilastele  50 000

Eesti Muusika- ja

Teatriakadeemia  Läti Muusikaakadeemia, Leedu ning Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia

  ühise kammermuusikafestivali korraldamine  15 000

Eesti Muusika-

festivalid MTÜ  Tegevustoetus  25 000

Eesti Pärimusmuusika

Keskus MTÜ  XIV Viljandi pärimusmuusika festivali esinejate honorarid  100 000

Eesti Raadio  CD “Eesti interpreet Toomas Vavilov” väljaandmine  9900

Eesti Riiklik

Sümfooniaorkester  Erkki-Sven Tüüri autoriplaadi salvestamine  25 000

Eesti Rockfestival OÜ  Festivali “Rabarock 2006” heli- ja valgustehniline teostus  10 000

Eesti Suzuki

Ühing MTÜ  Viiuli- ja klaveriõpetajate sõit Itaaliasse osalemaks suzuki-meetodi

  maailmakonverentsi õpitubades  24 575

Eesti Teatri- ja

Muusikamuuseum  Näituse “Arvo Pärt – tuntud ja tundmatu” kataloogi väljaandmine  15 000

Eesti Teatri- ja

Muusikamuuseum  Tannil Kriisa positiivoreli restaureerimine  16 000

Eesti Vabariigi Suursaatkond

Varssavis  Rein Rannapi osalemine Poznani Eesti kultuuripäevadel  15 000

Elva Muusikakool  “Klarnetisuvi Elva 2006” esinejate honorarid ja korralduskulud  25 000

Ensemble

Voces Musicales  Kammerkoori Voces Musicales tegevustoetus 15 000

Estonian Dream

Big Band MTÜ  Muusikute tasustamine Estonia kontserdisaalis ja Eesti Raadio

  stuudios toimuvate kontsertide eest  30 000

Festivitas Canens SA  Õhtumuusikakontsertide “Alati Teie Wolfgang” muusikute honorarid  30 000

H. Elleri nim

Tartu Muusikakool  Orelile uue mootori ostmine  36 500

H. Elleri nim

Tartu Muusikakool  Osalemine rahvusvahelisel kammeransamblite festivalil “Festari” Soomes  10 000

H. Elleri nim

Tartu Muusikakool  Nelja õpilase osalemine rahvusvahelisel puhkpillimängijate konkursil Lätis  2000

Haapsalu

Kontserdiühing  XIII rahvusvahelise keelpillimuusika festivali “Viiulimängud” korraldamine  30 000

Haapsalu

Muusikaühing  Üle-eestilise Noorte Sümfooniaorkestri II kvartali kontsertide korraldamine  20 000

Hereditas MTÜ  Festivali “TriaLogos” muusikaesitluskulude katmine  30 000

Hereditas MTÜ  C. Monteverdi ooperi “Orpheus” salvestamine ja DVD valmistamine 20 000

Hiiumaa Kammer-

muusika MTÜ  VIII Hiiumaa kammermuusikafestivali plakatite kujundamine ja

  trükkimine, transpordi- ja organiseerimiskulude katmine  19 100

Jazzkaare Sõprade

Ühing MTÜ  Festivali “Jazzkaar 2006” kajastamine rahvusvahelises meedias  12 000

Juudi Kultuuri

Festival MTÜ  Festivali “Ariel” korraldamine  100 000

Jõgeva Linnavalitsus  Professionaalse muusika kontsertide korraldamine  4000

Julm Productions OÜ  Klarnetist Meelis Vindi debüütalbumi tootmine 20 000

KaivConsort MTÜ  Tegevustoetus  25 000

Kiili Kunstide Kool  Harjumaa muusikakoolide lõpetajate kontserdiks Tallinna Metodisti

  kiriku saali üürimine  4000

Kiviõli Rahvamaja  Muusikalise etenduse “Jenny, Polly, Nana” läbiviimine  5000

Kohvi OÜ  Ansambli Barbariz CD albumi tootmine ja levitamine  10 000

Kultuurileht SA  Teater. Muusika. Kino muusikaosa 2006. aasta autorihonorarid  40 000

Gala korraldamine  10 000

Kuressaare

Kammerfest MTÜ  XII Kuressaare kammermuusika päevade korraldamine  70 000

Kuressaare

Kultuurivara  Muusikafestivali “Elitaarne ja traditsionaalne” korraldamine  10 000

Kuressaare

Muusikakool  Kooli sümfooniaorkestri kontserdireis Põhja-Saksamaal  10 000

Kuressaare Ooperifestivali

Sõprade Klubi  Hendrik Krummi nim noorte lauljate konkursi korraldamine  25 000

Lootsi Koda  Veljo Tormise “Naistelaulude” lindistuse montaaž  6000

Küberstuudio  Johnatan Harvey ja Ivan Fedele elektroakustiliste teoste ettevalmistamine

  Pariisis IRCAMI stuudiotes (sõidupiletid)  6000

Leigo Kontserdid MTÜ  Leigo Järvemuusika kontsertide esinejate honorarid  50 000

Muusikute Täiendõppe

Keskus  Kontserdisarja “Hingemuusika” läbiviimine  35 000

Muusikute Täiendõppe

Keskus  Kontserdisarja “Meistrite akadeemia” kulude osaline katmine  30 000

Muusikute Täiendõppe

Keskus  2006. a Tallinna kammermuusika festivali ettevalmistamine  40 000

Narva Linnavalitsuse

Kultuuriosakond  Narva akordioniorkestri “Ad Libitum” osalemine Prahas IV Euroopa

  akordioniorkestrite festivalil (osavõtumaksu)  16 430

Narva Linnavalitsuse

Kultuuriosakond  D. Šostakovitši 100.sünniaastapäevale pühendatud J. Mravinski nim

  XII rahvusvahelise muusikafestivali korraldamine  30 000

Noor Muusik MTÜ  Rahvusvahelise konkursi “Noor muusik 2007” ettevalmistamine  20 000

Nõmme Jazz MTÜ  Rahvusvahelise festivali “Nõmme jazz 2006” korraldamine  30 000

Nõmme Jazz MTÜ  Rahvusvahelise noorte jazzlauljate konkursi korraldamine  15 000

Nõmme Muusikakool  Marike Kruubi osalemine Kociani-nimelisel viiuldajate konkursil koos

  õpetaja ja kontsertmeistriga (lennukipiletid Prahasse)  9600

Põhjamaade Ministrite Nõukogu

esindus Eestis  Põhjamaade luulefestivalil esinevate Eesti muusikute tasustamine  12 000

Pärnu David Oistrahhi

Festival MTÜ  David Oistrahhi festivali ja Neeme Järvi meistrikursuse ettevalmistamine ja

  läbiviimine   50 000

Pärnu Kontserdi-

büroo MTÜ  Laste- ja noortefestivali “Muusikamoos” korraldamine  23 000

Pärnu Ooperiselts  Professor Irina Gavrilovici meistrikursuse korraldamine  15 000

Raekoda 600 MTÜ  J. Tamverki oratooriumi “Taavet ja Koljat” ettekande korraldamine ja salvestamine  20 000

Rahvusooper Estonia  Talveaia kontsertide korraldamine  10 000

Rahvusooper Estonia  Kogumiku “Sada aastat muusikalavastusi kavalehtedel” väljaandmine  30 000

Rahvusooper Estonia  Artiklikogumiku “Estonia  esimene sajand” väljaandmine  50 000

Rahvusooper Estonia  11 plaadiga kogumiku “Rahvusooper 100” väljaandmine  55 000

Rahvusvaheline

Eduard Tubina Ühing  E. Tubina ooperi “Barbara von Tisenhusen” klaviiri noodigraafika  33 500

Rahvusvaheline

Eduard Tubina Ühing  Tegevustoetus  75 000

Rampade Org MTÜ  Eesti rokkmuusika lapsepõlve tutvustava  4 plaadiseeria tootmine  10 000

Tallinna Filharmoonia  Sarja “Klassika koos Klassiga” kahe kontserdi (“Mozart ja Šostakovits”,

  Pärt ja Bach”), lisajõudude tasustamine  30 000

Tallinna Filharmoonia  Projekt “Piirideta kohtumised – Eesti Austrias”: (lennukipiletid Viini)  35 000

Tallinna Kontserdikoor  Kuningas Arthuri gala koormeistri ja kooriartistide honorarid  20 000

Tallinna

Muusikakeskkool  Kooli lastekoori osalemine Hispaania rahvusvahelisel koorikonkursil “Tolosa 2006”  40 000

Tallinna

Muusikakeskkool  Oboe ja klarneti ostmine  12 000

Tallinna

Muusikakeskkool  4 õpilase ja 2 õpetaja osalemine projekti “Gradus ad parnassum” raames

  Poola rahvusvahelisel noorte pianistide konkursil (lennukipiletid)   12 000

Tallinna

Muusikakeskkool  Kooli õpilase ja 3 vilistlase kontserdid Saksamaal (lennukipiletid)   11 985

Tallinna

Muusikakeskkool  Kontserdiks Mustpeade maja Valge saali üürimine  4000

Tallinna

Muusikakeskkool  Lõpetajate kontsert-aktuseks Estonia kontserdisaali üürimine  15 000

Tallinna Pelgulinna

Rahvamaja  Noorte jazzipäeva korraldamine  7900

Tartu Jaani Kiriku

Kultuuriprojekt MTÜ  V Eesti noorte heliloojate festivali korraldamine Tartu Jaani kirikus  60 000

Tartu Jaani Kiriku

Kultuuriprojekt MTÜ  8 kitarrikontserdi korraldamine Tartu Jaani kirikus  20 000

Tartu

Muusikafestival SA  Autorilaulufestivali “Mailaul 2006” esinejate honorarid  10 000

Teater Vanemuine  Sümfooniaorkestri pillipargi täiendamine kahe C-trompetiga  20 000

U.L.A. Jazz TÜ Kontserdisarja “Improtest” muusikute tasustamine  20 000

Ulmeplaadid OÜ  A. Tõnso sooloprojekti “Ulmer” albumi “Meelespeaviisid” avaldamine  10 000

Vanalinna

Hariduskolleegium  Klaveriõpilaste suvekursuse korraldamine  7000

Viivo Muusika MTÜ  Orthodox Singersi osalemine VIII õigeusumuusika festivalil Vologdas (reisikulud)  28 000

Viivo Muusika MTÜ  Eesti heliloojate õigeusumuusikaga CD salvestamine, tootmine ja levitamine  20 000

Viivo Muusika MTÜ  Orthodox Singersi osalemine Inglismaa Swaledale’i muusikafestivalil  15 000

Viljandi Kultuurimaja  Projekti “MuusikaSündmus” II kvartali kontsertide korraldamine  20 000

Võru Sümfoonilise

Muusika Ühing  2006. a Võru vaskpillipäevade korraldamine  20 000

XXI Sajandi

Orkester MTÜ  Pärnu ooperimuusika-festivali raames Klaudia Taevile pühendatud

  ooperigala korraldamine  30 000

 

Juubelitoetus 5000 krooni:

  Vladimir Annikov, Uno Järvela, Riho Joonase, Elna-Imbi Kodres, Paula Padrik,

  Leida Parrol, Valter-Ivar-Jüri Pärg, Sulev-Arnold Unt, Ellenide Viller

Helikunsti sihtkapitali algatused

Juubelitoetus 5000 krooni:

  Viive Ernesaks, Marju Kuut, Enn Vetemaa

Elutöötoetus 2000 krooni kuus

  Kustas Kikerpuu

3000 krooni

Aare-Paul Lattik    Karja kiriku, Väike-Maarja kiriku ja Avinurme kiriku orelile eksperthinnangu andmine

 

 

Kirjanduse sihtkapital

Vahur Afanasjev-Pitsal  Jutustuse “Kaadrid otsustavad” väljaandmine  28 461

Ave Alavainu  Lasteraamatu “Seitse lugu inimesekssaamise teelt” väljaandmine  20 000

Tiit Aleksejev  Romaani “Valge kuningriik” autorihonorar  30 000

Tõnis Arnover  Ajakirja Loomingu Raamatukogu tööstipendium: (Bo Carpelan, “Berg”,

  tõlge rootsi keelest)  10 000

Priidu Beier  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Maimu Berg  Novellikogu “unustatud inimesed” autoristipendium  20 000

Jaan Ellen  Kogumiku “Varjatud valu” 2. raamatu väljaandmine  14 000

Luule Epner  Ajakirja Looming 2005. aasta proosa ülevaate tegija stipendium  6000

Toomas Gross  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja kirjandus/kirjanduse

  uurimine”  2000

Annelii Havik  Dokumentaalraamatu “Manija elulugu” koostamine  13 000

Kärt Hellerma  Novellikogu koostamine  25 000

Sass Henno  Triloogia “Mina olin siin” 2. osa “Comeback” autorihonorar  15 000

Mirjam Hinrikus  Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining the Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  10 000

Indrek Hirv  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Andrei Hvostov  Ajakirja LR tööstipendium Henrik (näidend)  5000

Merle Jääger  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Vilma Jürisalu  Tõlkehonorar (H. James. “Üleloomulikud lood”)  15 000

Ottniell Jürissaar  Toetusstipendium  7000

Hanna Kangro  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium 500

Maarja Kangro  Tõnu Kõrvitsa kammerooperi “Tuleaed” libretisti stipendium  16 000

Doris Kareva  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Doris Kareva  Sõit Londoni raamatumessile esinema  4000

Jan Kaus  Põhjamaade luulefestivali korraldaja stipendium  10 000

Kalev Kesküla  Ajakirja Looming 2005. aasta luule ülevaate tegijale stipendium  5000

Heino Kiik  Proosaraamatu “Leida ennast” väljaandmine  30 000

Sirje Kiin  Professor Aleksander Aspeli arhiivi Eestisse toomine  24 000

Mart Kivastik  Näidendiraamatu “Külmetava kunstniku portreed” väljaandmine  40 000

Andrus Kivirähk  näidendi “Sürrealistid” autoristipendium  15 000

Indrek Koff  Prantsuse Vabariigi tõlkestipendiumi realiseerimine  6000

Eliina Korts  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium 500

Janika Kronberg Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining The Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  10 000

Hasso Krull  Osalemine Bremeni luulefestivalil “Poetry on the road”  13 300

Hasso Krull  Raamatu “Solvates meduusi” autoristipendium  3000

Hasso Krull  Luulekogu “Talv” autoristipendium  10 000

Piret Kruuspere  Ajakirja Looming 2005. aasta näitekirjanduse ülevaate tegija stipendium  4000

Asko Künnap  Sõit Londoni raamatumessile esinema  4000

Vilen Künnapu  Andrus Elbingu luulekogu koostamine ja väljaandmine  25 000

Marin Laak  Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining the Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  3300

Eneken Laanes  Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining the Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  10 000

Margus Lattik  Svea Söödi luulekogu “Harjumus armastada” kirjastamine  12 000

Vello Lattik  Juubelitoetus  5000

Pärt Lias  J. Lotmani raamatu “Kunstilise teksti struktuur” tõlkija stipendium  30 000

Kaido Liiva  Jutustuste kogu “Vargaplika” väljaandmine  20 000

Neeme Lopp  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja

  kirjandus/kirjanduse uurimine”  3000

Leo Luks  Artikli kirjutamine kogumikku “20. sajandi mõttevoolud ja

  kirjandus/kirjanduse uurimine”  2000

Helle Maasleib  Eesti vanima kalendrikirjanduse digitaliseerimine  20 000

Maret Maide  Bologna lasteraamatu messil osalemine  2500

Indrek Mesikepp  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Indrek Mesikepp  Stipendium töötamiseks Visby tõlkijate ja kirjanike keskuses  10 000

Anneli Mihkelev  Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining the Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  10 000

Valdur Mikita  Raamatu “Solvates meduusi” autoristipendium  3000

Heljo Mänd  Romaani “Peidupagu” autoristipendium  20 000

Viive Noor  Bologna lasteraamatu messil osalemine  2500

Maret Nukke  Inazo Nitabe “Bušido – Jaapani hing” tõlkimine  10 000

Kaarlo Nõmmsalu  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium

  ansamblile Rumour Is News  2500

Meelis Oidsalu  Luulekogu “Jumala kihvt” väljaandmine  15 000

Krista Ojasaar  L
uulekogu “Hommikused unenäod” väljaandmine  25 000

Jaanika Palm  Ajakirja Looming 2005. aasta lastekirjanduse ülevaate tegija stipendium  4000

Eeva Park  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Eeva Park  Põhjamaade luulefestivali korraldaja stipendium  10 000

Toomas Paul  Esseekogumiku “Haihtunud hingede aeg” autoristipendium  15 000

Annely Pekkonen  Oguusi eepose “Isa Gorgudi raamat” väljaandmine  35 000

Paavo Piik  Luulekogu “Kummuli linnad” autoristipendium  6000

Vello Pilt  Raamatu “Nooruse patud” kirjastamine  20 000

Endel Priidel  Raamatu “Vägikaikavedu ehk Vaim ja võim” autoristipendium  30 000

Aarne Puu  Üheaastane loominguline stipendium  36 000

Rein Põder  “EIKE” autoristipendium  20 000

Marin Pärtel  Ajakirja LR tööstipendium (Mare Kandre, “Naine ja dr. Dreuf”, tõlge rootsi keelest)  10 000

Pilvi Rajamäe  EVKA rahvusvahelise aastaväljaande Interlitteraria keeletoimetaja stipendium  10 000

Olev Remsu  Romaani “Rudimoisi isa” kirjastamine  35 000

Jürgen Rooste  A. Künnapi, J. Rooste ja K.-M. Sinijärve ühisraamatu kirjastamine  25 000

Jürgen Rooste  Sõit Praha raamatumessile esinema  13 000

Andrus Rootsmäe  Laulutekstide kogu väljaandmine  20 000

Paul-Eerik Rummo  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Hando Runnel  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Hando Runnel  Autoristipendium luuletuste eest Kaljo Põllu mappi “Kirgastumine” 12 500

Malle Ruumet  Arvuti ostmine  10 000

Krista Räni  Ajakirja LR tööstipendium (Novalis, “Aforisme ja fragmente”, tõlge saksa keelest)  5000

Aija Sakova  Kirjanduse töötoa saksakeelse katseseminari läbiviimine, 

  samasuguse eestikeelse sarja väljatöötamine  9900

Karl-Martin Sinijärv  Kolme luuleraamatu avaldamine  30 000

Mati Sirkel  Ajakirja LR tööstipendium (Jeremias Gotthelf, “Must ämblik”, tõlge saksa keelest)  9000

Triin Soomets  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Triin Soomets  Luulekogu “Väljas” autoristipendium  15 000

Indrek Sootak  Kogumiku “Roos ja lumekristall” autoristipendium  20 000

Sergei Stadnikov  Uurimus Balti orientalisti Otto Friedrich von Richteri Levandi reisi kohta  15 000

Siiri Taimla  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium 500

Marek Tamm  Loominguline enesetäiendamine Ameerikas  10 000

Tarmo Teder  Raamatu “Solvates meduusi” autoristipendium  3000

Andra Teede  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium 500

Andra Teede  Luulekogu “Takso Tallinna taevas” autorihonorar  4000

Boris Tuch  Venekeelse populaarteadusliku uurimisraamatu kirjutamine  20 000

Jaak Urmet  Luulekogu “Kärppsed” autoristipendium ja väljaandmine  25 000

Urmas Vadi  Raamatu “Solvates meduusi” autoristipendium  3000

Vaapo Vaher  Arvuti ostmine  10 000

Jaanus Valk  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Arvo Vallikivi  Kogutud teoste X köite väljaandmine  35 000

Arvo Vallikivi  Kahe udmurdi autori luulekogu tõlkestipendium  20 000

Mart Valner  Noorte kirjandusajakirja Värske Rõhk luuleõhtu esineja stipendium 500

Hannes Varblane  Arvuti ostmine  10 000

Elo Viiding  Esinemine VI Põhjamaade luulefestivalil  1000

Piret Viires  Osalemine Balti Uuringute Assotsiatsiooni XX konverentsil

  “Re-Imagining the Baltic Region” G. Washingtoni ülikoolis  5220

Livia Viitol  E. Vilde 140. sünnipäevale pühendatud konverentsi kogumiku koostamine  10 000

Akkon OÜ  Madis Kõivu “Näidendid I” väljaandmine  40 000

Eesti Keele Sihtasutus  Ülo Mattheuse raamatu “India armastus” kirjastamine  15 000

Eesti Keele Sihtasutus  Beranger’ luulekogu kirjastamine  45 000

Eesti Kirjanduse Selts  Kirjandusfestivali “Sotsia” korraldamine  40 000

Eesti Kirjanduse Selts  Ettekandekoosoleku “Naised ja sõda” korraldamine  2650

Eesti Kirjanduse Selts  Tartu kirjandusfestivali “Prima vista 2006” kirjanike ja tõlkijate

  esinemisstipendiumid, majutuse ja sõidu kulud  52 800

Eesti Kirjanduse Selts  Martin Vabati luulekogu väljaandmine “Värske raamatu” sarjas  10 250

Eesti Kirjanduse

Teabekeskus  Eesti keelest rootsi keelde tõlkijate koolitusseminari korraldamine

  Visby kirjanike ja tõlkijate keskuses  86 000

Eesti Kirjandusmuuseum 

  Rahvusvahelise välisbalti arhiivide konverentsi teesivihiku, kutsekaante

  ja mapi trükkimine  25 000

Eesti Kirjanike Liit  Interneti kasutamise võimaluse loomine Käsmu loomemajas  15 000

Eesti Kirjanike Liit  Soome luulerühmituse Kapustarinta ja NihilInterit esinemine

  kirjandusfestivalil “Prima vista”  15 000

Eesti Kirjanike Liit  Betti Alveri kirjandusauhinna laureaatide ühisesinemised 

  kirjandusfestivalil “Prima vista”  15 000

Eesti Kirjanike Liit  Käsmu loomemaja kasutamistoetus eesti kirjanikele 2006. aasta jooksul  45 000

Eesti Kirjanike Liit  Eesti kaasaegse luule soomekeelse antoloogia “Ajattelen koko ajan rahaa”

  esitlus Helsingis, Eesti delegatsiooni reisikulud  4 720

Eesti Kultuurikeskus  Vene Entsüklopeedia MTÜ Paul Kerese 90. sünniaastapäevale pühendatud

  ajakirja Võšgorod erinumber  35 000

Eesti Lastekirjanduse

Teabekeskus  Lastekirjandusteoreetiliste mõistete sõnastiku väljaandmine  10 000

Eesti Lastekirjanduse

Teabekeskus  Osalemine laste ja noorte raamatulaadal “Leer Leon”  2000

Eesti Raamat OÜ  V. Anslani “Aadlimängu” kaanehinna alandamine  20 000

Eesti Rakendus-

lingvistika Ühing Ühingu aastaraamatu väljaandmine  25 000

Eesti Teaduste Akadeemia

Underi ja Tuglase

Kirjanduskeskus  M. Hinrikuse, Ü. Kursi, E. Ranna ja J. Unduski osalemine konverentsil, näituse ja

  mälestusmärgi avamisel Önningebys ning kultuuriloolisel õppekäigul  12 000

Eesti Vabariigi suursaatkond

Varssavis  Poznani Eesti kultuuripäevade raames Aarne Puu autoriõhtu korraldamine  2300

Hardman OÜ  Raamatu “Reporter Karin” kirjutamine, koostamine ja toimetamine  20 000

Hereditas MTÜ  Festivali “Trialogos” poeesia valdkonna välisesinejate stipendiumid 10 000

Juhan Liivi nim

Alatskivi Keskkool  Liivi päevade korraldamine  9000

Kirjastus Canopus OÜ  Ira Lemberi 80. sünnipäevaks ilmuva mälestusteraamatu

  “Kuldne kaleidoskoop” väljaandmine  20 000

Kirjastus Ilmamaa UÜ  Jaan Toominga luulekogu “Huum” väljaandmine  20 000

Kirjastus

Penikoorem MTÜ  Inazo Nitabe “Bušido – Jaapani hing” väljaandmine  5000

Kirjastus Valgus OÜ  A. Maimiku, J. Ulfsaki, T. Eelmaa ja V. Õunpuu esseekogumiku

  “Vana viha” väljaandmine  15 000

Kirjastus Verb OÜ  Andra Teede luulekogu “Takso Tallinna taevas” kirjastamine  11 000

KPD Kirjastus OÜ  Osalemine rahvusvahelisel Moskva raamatumessil  20 000

Kultuurileht SA 
Ajakirja Vikerkaar 20. aastapäeva kogumiku väljaandmine  35 000

Kultuurileht SA  Ajakirja Looming aastapreemiad 2005. aasta kaastööde eest  36 000

Kultuurileht SA  Ajakirja LR tööstipendium (Edwin Abbott, “Lamemaa” tõlge inglise keelest) 11 000

Liivi Muuseum  XVIII Liivide ja liiviliku luule üle-eestilise koolinoorte etlusvõistluse

  lõppvooru korraldamine  4000

Lugu-Loo MTÜ  Aidi Valliku lasteraamatu “Narkohollo ehk Florose vabastamine” väljaandmine  20 000

Orava Põhikool  Õpilastööde II almanahhi väljaandmine kooli 10. aastapäevaks  10 000

Pärnu Uue Kunsti

Muuseum SA  Kirjandusürituste korraldamine Pärnus  10 000

Stseen MTÜ  Veebilehe “Stseen” käivitamine  10 000

Tallinna Ülikool  Konverentsi “Mihhail Bulgakov ja 1920.-1930. aastate kirjandus- ja

  kultuurimaailm” korraldamine  75 000

Tuum OÜ  Hasso Krulli luulekogu “Talv” kirjastamine  25 000

Tuum OÜ  Maimu Bergi novellikogu “Unustatud inimesed” kirjastamine  30 000

Tuum OÜ  Triin Soometsa luulekogu “Väljas” kirjastamine  20 000

Tuum OÜ  Paavo Piigi luulekogu “Kummuli linnad” kirjastamine  14 000

Tänapäev AS  Kristiina Kassi autori- ja kunstnikustipendium lasteraamatu

  “Samueli võlupadi” eest sarjas “Minu esimene raamat”  25 000

Uku Masingu

Kolleegium  R. Tagore luulekogumiku “Aednik”, “Gitandžali”, “Puuviljakogum” trükkimine  10 000

Vagabund OÜ  Vaino Vahingu “Päevaraamat I” kirjastamine  30 000

Varrak AS  Merle Karusoo valitud näidendite väljaandmine  40 000

Varrak AS  Herta Laipaiga romaani “Tuulekellad” väljaandmine inglise keeles  30 000

Väike Vanker OÜ  Andres Ehini “Ööülikooli” loengu väljaandmine CD plaadil  13 170

 

Traducta (Eesti Kultuurkapitali nõukogu eraldus)

Irja Dittmann-Grönholm 

  Eesti kirjanduse antoloogia sarja “Estnische Bibliothek” tõlkimine saksa keelde  81 360

Maima Grinberga-Preisa 

  Sass Henno raamatu “Mina olin siin” 1. osa tõlkimine läti keelde  16 971

Nadežda Ptšelovodova 

  Marie Underi luulekogu tõlkimine udmurdi keelde  12 000

Nadežda Ptšelovodova

  Juhan Liivi luulekogu tõlkimine udmurdi keelde  12 000

Monika Segesdi  Andrus Kiviräha teose “Sirli, Siim ja saladused” tõlkimine ungari keelde  15 000

 

Seksuaalsus Eestis. Ajalugu. Tänapäev. Arengud. Koostajad Olev Poolamets, Elina Haavio-Mannila, Osmo Kontula, Kai Haldre. Toimetaja Ingvar Luhaäär. Eesti Akadeemiline Seksuoloogia Selts, 2006.

 

Autorite ja artiklite täispealkirjadega sissetrükkimine oleks raamatututvustuse kohta liiga palju ruumi nõudev ettevõtmine. Seetõttu nimetagem peamiselt raamatus esinevaid temaatilisi märksõnu: “seksuoloogia areng” (Imre Rammul), “seksuaalelu algus” (Osmo Kontula), “meeste seksuaalsus” (Meelis Sütt), “seksuaalkasvatus” (Kai Part), “laste ja naiste seksuaalne väärkohtlemine” (Lemme Haldre, Malle Roomeldi), “homoseksuaalsus” (Lilian Kotter), “transseksuaalsus” (Veronika Elmet), “STLH” ( ingl STD) (Anneli Uusküla), “seksuaaltervis ja õigus” (Osmo Kontula, Olev Poolamets). Siit võib järeldada, et tegemist on laiahaardelise käsitlusega Eestis valitsevast seksuaalsusest (koos võrdlusega Soome, Rootsi ja Peterburiga). Kõige tähtsam jäi nimetamata: raamatu teaduslikuks raskuskeskmeks on kindlasti Helsingi ülikooli sotsioloogiaprofessori Elina Haavio-Mannila uuring seksuaalsetest tavadest ja hoiakutest. Tegemist on seda mahtu uuringuga, mis võiks iseseisva raamatuna elada väljaspool neid kaasi – ulatub see ju kaugelt üle saja lehekülje.

Kuigi raamatu näol on tegemist ambitsioonika Eesti seksuaalsuse kaardistamisega, ei peesita esitatud uuringud sugugi “viimse tõe” valguses. Sotsioloogilise uuringu tulemusel saadud arvud toovad esile pigem hoiakud kui seksuaalkäitumise. Enamik küsimustikele ja ankeetidele vastajaid arvestab, isegi anonüümsuse garanteerimise korral, parajasti kehtivat sotsiaalset normi, kaldudes mõtlema eelkõige sellele, kas asi on lubatav ja kas sellest võib rääkida. Nii  tuleb silmas pidada, et seksuaaluurimise kõnekus on ise nokkapidi kehtivates seksuaalsusnormatiivides kinni.

 

Kas ainult tuim seksuaalstatistika?

 

Ärgem unustagem, et laiem avalikkus pole saanud kunagi lugeda Mastersi ja Johnsoni ega ka Kinsey uuringutest, nüüd võiks end kursis hoida vähemasti Eesti seksuaalsusuuringuga. Võib olla olekski raamat liiga kuiv teadus, kui nn teaduslikule tekstile ei sekundeeriks mälestuslik materjal Eesti seksuaaluurijatelt, seksuaalvalgustajatelt või revolutsionääridelt (Krista Papp, Kai Part, Tõnu Ots alias dr Noorman, Ingvar Luhaäär alias Valev Mirtem). Aita Kivil õnnestub konstateerivale stiilile vaatamata ometi väljendada “seitsmekümnendate tüdrukute ja seksi problemaatikat” – eks ma ju ise ka selle aja laps. Mind köitiski mitte arvudes väljenduv, vaid reaalsete inimeste lood (seksuaallood esimesest vahekorrast, armastusest jne). Neid pisinovelle, mõned ehk draamadki, jagus paljudesse artiklitesse. Lood, mis peegeldavad meie seksuaalidentiteedi olemust ja annavad rehabiliteeriva keele sellele lugejale, kellele tekitab enda seksuaalminevik ebemeeldivust. Kuigi graafikud ja tabelid on raamatus ülekaalus, leidub raamatus ka kunstilist materjali ehk vahereproduktsioone (Leo Lapin, Tõnis Vint, Ly Lestberg, Sirkka Liisa Lonka, Simson Seakülast).

 

Kas moraliseeritakse ka?

 

Ajalugu on näidanud, et igasugused katsed inimese seksuaalsust keeldude, ähvarduste, halvustamise ja stigmatiseerimisega mõjutada on ette määratud läbikukkumisele. Seetõttu kerkib küsimus, missugune on selle kogumiku tagaplaanil hiiliv seksuaalideoloogia – kas ja kuidas moraliseeritakse seksi teemal? Kuigi raamatu kirjutamise ideeline tonaalsus on siinkirjutaja omast üksjagu konservatiivsem (üht-teist Kai Haldre vabameelsest hoiakust läheb mõnes artiklis kaduma),  iseloomustab raamatut mõistev ja leebe suhtumine. Valdavalt seksuoloogidest autorite puhul peangi seda ootuspäraseks. Leidub osutusi sellele, et seksuaalelu mõiste ei piirdu ainult sugulise vahekorraga ning seksuaalkogemusele ei tule tingimata kasuks eelmängu ja suguühte eraldamine (Meelis Sütt). Tõepoolest, kas me pole seksi mõistmises liigselt kohustusliku narratiivi krampides: eelmäng, teema arendus, kulminatsioon, mis tuleb korralikult läbi teha. Kai Haldre taunib naiste käsitlemist taastootmisüksusena, kus iga aborti vaadeldakse kaotatud iibetõusu protsendina. Kuna raseduse katkestamine otsustusmehhanismid on keerulisemad, tuleks loobuda arhailisest kujutlusest “head naised, kes sünnitavad”, “halvad naised, kes teevad aborti”.

Mõned kontseptuaalsed küsimused jäid ka silma. Näiteks paralleelsuhet iseloomustatakse kui suhet kus indiviidil on samaaegselt kaks või rohkem püsisuhet, aga mulle tundub, et näidetes lähevad paralleelsuhte alla ka juhusuhted (lk 84). “Naistevastase vägivalla” mõiste kiirgab välja tähendust, justkui oleks tegemist naiste kui soo (grupi, institutsiooni) vastu suunatud vägivallaga. See kaastähendus on eksitav, kui naistevastane vägivalla statistika tuvastab ainult juhtumeid, mis ei ole suunatud naise kui sellise, vaid konkreetsete naiste vastu.

Pluralistlikus ühiskonnas on ka eluviiside ja seksuaalidentiteetide faktiline pluralism, kuid Eestis jätkub permanentselt traditsioonilise heteroseksuaalse monogaamse eluviisi nuumamine (majandus-juriidiliselt, ideoloogiliselt) teiste koos- ja seksuaalelu vormide arvelt. Alavääristatakse nt üksikvanemlikke eluviise ja neid eluprojekte, mis pole ei seksist ega ka sigimisest oma elu tuuma teinud. Kuigi seksuaalharidus ei tähenda enam otsest või kaudset manitsust teemal, kellele mis ihuõnarusse tohib mida toppida, käsitletakse seksuaalidentiteete Eesti ühiskonnas kitsalt ja eksklusiivselt, eeldades, et normaalne on seksuaalselt “spetsialiseeruda” heteroks või homoks (isegi kui viimane tekitab foobiat). Biseksuaalsust mõistetakse aga seksuaalskisofreeniana.

Seksuaalsusel on väärkohtlemise ja stereotüüpide vahel hingematvalt vähe hingamisruumi. Kuid kahtlemata on sellel raamatul teeneid selles osas, et see ruum saab kas või natukenegi avaram.