In memoriam

  • Kuressaare lossihoovis algavad 17. Saaremaa ooperipäevad

    Teisipäeval, 23. juulil algavad Kuressaares 17. Saaremaa ooperipäevad. Tänavune külalisteater saabub saarele Katalooniast, ning toob publiku ette ooperiklassika paremiku. Neid ooperisõpru, kes soovivad pärast 27. juuli ooperigalat tagasi mandrile pääseda, teenindab kesköine praam.

    Saaremaa ooperipäevad toimuvad tänavu 23.-28. juulini. Kataloonia Ooperi esituses jõuavad publiku ette G. Puccini „Tosca“ ja „Manon Lescaut“, G. Verdi „Trubaduur“ ning suurejooneline ooperigala. Lisaks rõõmustab publikut temperamentne flamenkolavastuse „Carmen“ maailma esiettekanne ning kogupereetendus „Mängime Võluflööti“.

    „Eesti Kontserdil on suur rõõm, et Saaremaa ooperipäevad on muutunud Eesti kultuurisuve tipphetkeks. Ooperipäevi oodatakse pikisilmi ning saarele tullakse kaunist muusikat nautima nii naaberkihelkondadest, mandrilt kui ka Eesti piiri tagant,“ ütles Eesti Kontserdi juht ja Saaremaa ooperipäevade peaprodutsent Kertu Orro. „Kuna siin esinevad ooperiteatrid maailma eri paigust, on see suurepärane võimalus kogeda rikkalikku kultuuri maailma erinevatest nurkadest kodust kaugele minemata. Nii tulevad parimad elamused sõna otseses mõttes koju kätte,“ lisas ta.

    „Kataloonia Ooperi jaoks on Saaremaa ooperipäevadel esinemine suur au. Meil on hea meel tutvustada ooperipäevade publikule oma rikkalikku kultuuri ning jagada eestimaalastega pikaajalisi muusikatraditsioone. Kataloonia Ooper mängib lavastusi klassikalises võtmes, et need oleks ühtviisi hästi mõistetavad nii staažikatele ooperisõpradele kui ka neile, kes on saalis võib-olla esimest korda. Loodame, et suudame pakkuda Saaremaa publikule palju kauneid elamusi,“ ütles Kataloonia Ooperi juht Oscar Lanuza.

    Saaremaa ooperipäevade programm on üles ehitanud nii, et see pakuks rõõmu nii vilunud ooperigurmaanidele kui ka neile, kes veel ooperiga sina peal ei ole. Samuti kantakse alati hoolt selle eest, et ooperipäevad rõõmustaks nii täiskasvanuid kui ka pere pisemaid.

    Nii ongi täiskasvanutel võimalus nautida 24. juuli hilisõhtul Opera Royali salongis Kataloonia maitseid ning ooperi-, opereti- ja zarzuela-muusikat. 26. ja 27. juulil saab kesköösalongis aga kuulata temperamentse rahvusvahelise ansambli The Impressarios kaasahaaravat musitseerimist.

    Kogu perega saab 28. juuli lõunal vaadata kogupereetendust „Mängime Võluflööti“, kus W. A. Mozarti legendaarne teos on saanud Leelo Tungla laulutekstide abil lühikese ja seikluslikult lõbusa kuue.

    Laupäeval, 27. juuli ööl vastu pühapäeva lisab TS Laevad Kuivastu-Virtsu liinile ööpraami, et soovijad saaksid traditsioonilise ooperigala järel tagasi mandrile. Praam väljub Kuivastust Virtsu suunas 28. juuli hakul kell 01.35 ja jõuab mandrile kell 02.02.

    Eesti esimene ooperifestival – Kuressaare ooperipäevad (kunstiline juht Ludmilla Toon) – sündis 1999. aastal. Alates 2008. aastast korraldab Saaremaa ooperipäevi Eesti Kontsert ning festivali kunstiline juht on Arne Mikk. Festivali keskseks toimumispaigaks on saanud Lääne-Eesti tuntud ja hinnatud vaatamisväärsus, keskaegne Kuressaare loss, mille aeda ja kindlusemüüride vahele on paigutatud ligikaudu 2000 vaatajat mahutav suvine ooperimaja.

    Saaremaa ooperipäevi korraldab Eesti Kontsert, peatoetaja on Olerex, toetavad Saaremaa Vallavalitsus, BLRT Grupp, Liviko, Balbiino, Selver, Veho (Mercedes-Benz), Jazz Pesulad, Admirals, Goldtime, Arensburg OÜ ja Maison Lilli Jahilo. Saaremaa ooperipäevade korraldamist aastatel 2024-2026 kaasrahastab Euroopa Regionaalarengufond (ERDF). Ooperipäevade partnerid on visitestonia, visitsaaremaa, TS Laevad, raadio Kadi, Eesti Rahvusringhääling, Punase Risti Saaremaa selts ja Kuressaare Haigla Toetusfond.

    Carmen
    Manon Lescaut
    Trubaduur
  • Toomas Kuusingu harilikud maailmad Vabaduse galeriis

    Reedel, 19. juulil kell 17.00 avab maalikunstnik ja graafik Toomas Kuusing Vabaduse galeriis isiknäituse „Harilikud maailmad“.

    Toomas Kuusing:

    „Maailmas, kus me elame, ei ole enam üldkehtivat tõde ning ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Reaalsuse ja fiktsiooni tasakaal on muutunud. Me elame hiiglaslikus pildis. Kunstnikul on üha vähem tarvis oma teosele sisu leiutada. Fiktsioon juba eksisteerib.“

    Näitusega Vabaduse galeriis esitleb kunstnik valikut enda värskemast graafika- ja maaliloomingust, mis on sama pealkirja alt mõtteliseks jätkuks kesksetele huviliinidele tema viimase pea kahekümne aasta loomingus.

    Kuusingu teostel kujutatud stseenid on enamasti fantaasiarikkad lavastused. Esmapilgul võib tunduda, et tegemist on visuaalse absurdiga, kuid kunstniku jaoks on kujutatud teemad olemuselt ja sisult tõsised, päevakajalised või ka murettekitavad. Selleks, et teosed aga liialt tumedaks ei kisuks, on neid vürtsitatud huumoriga, mille skaala ulatub naivistlikust naljast terava groteski, iroonia ja ühiskonnakriitikani.

    Toomas Kuusing (s. 1976) on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemia vabade kunstide bakalaureuseõppe 2005. aastal. Maali ja graafika kõrval on Kuusingu loomingus olulisel kohal ka tegevuskunst. Alates aastast 2001 kuulub ta kunstirühmitusse Non Grata ja on osalenud selle raames performance’ite ja näitustega nii Euroopas, Aasias, Põhja- kui ka Lõuna-Ameerikas. Aastast 2002 on Kuusing esinenud isiknäitustega (graafika ja õlimaalid) Eestis, Lätis, Soomes, Saksamaal, Prantsusmaal, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides, Tšiilis, Austraalias ja Lõuna-Koreas. Lisaks on tema looming olnud esindatud mitmetel rahvusvahelistel grupinäitustel Eestis, Soomes, Rootsis, Taanis, Lätis, Leedus, Venemaal, Saksamaal, Itaalias, Slovakkias, Bulgaarias, Rumeenias, Armeenias, Gruusias, Prantsusmaal, Inglismaal, Hiinas, Ameerika Ühendriikides, Tšiilis, Lõuna-Koreas, Kuubal ja Araabia Ühendemiraatides.

    Kuusingu loomingut võib leida Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Rothko Muuseumi (Daugavpils, Läti), Jerevani Moodsa Kunsti Muuseumi (Armeenia), Santiago Kaasaegse Kunsti Muuseumi (Tšiili), Guanlani Trükimuuseumi (Shenzhen, Hiina) ning teiste muuseumide ja galeriide kogudest. Lisaks on Kuusing loonud illustratsioone raamatutele, pälvinud mitmeid kohalikke kunstipreemiaid, ning viimati 2023. aastal ka 3. koha Kaunase tahvusvahelisel graafikabiennaalil „Mammoths of Printmaking”.

    Näitus jääb avatuks kuni 14. augustini, 2024.

    Vabaduse galeriid toetavad: Eesti Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, AS Liviko.

  • In memoriam Aino Lehis 29. VIII 1928 – 14. VII 2024

    Aino Lehis

    Lahkunud on Aino Lehis, meie nahakunsti särav sabatäht, Eesti Kunstnike Liidu auliige ja Eesti Nahakunstnike Liidu auliige.

    Aino Lehis sündis 29. augustil 1928 Tallinnas. Ta õppis aastatel 1936–1942 Hiiu algkoolis ja 1942–1947 Tallinna 10. Keskkoolis. 1947. aastal asus ta õppima Tallinna Riiklikku Tarbekunsti Instituuti, mille lõpetas aastal 1953 nahkehistöö erialal. 1950. aastatel tegi Lehis kaastööd Kunstitoodete Kombinaadi ARS nahkehistöö ateljeele. Aastatel 1953–1959 oli Nõmme Pioneeride Maja kunstiringi juht ning 1961–1993 Eesti Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud ja 1968. aastast alates dotsent. Näitustel osales Aino Lehis 1953. aastast nii Eestis kui ka välismaal (USA, Jaapan, Brasiilia, Soome, Suurbritannia, Läti, Rootsi, Venemaa). Ta esimene isikunäitus toimus 1978. aastal koos Ellinor Piipuuga. Aino Lehis oli Eesti Kunstnike Liidu liige aastast 1956 ja auliige 2018. aastast. 2009. aastast oli ta Eesti Nahakunstnike Liidu auliige ja 2019. aastal määras Nahakunstnike Liit talle Frölich Preisi nimelise auhinna 70aastase rikkaliku loometöö ja tähelepanuväärse panuse eest Eesti nahakunsti edendamisel.

    Aino Lehis oli ikka pisut kõrval- või eraldiseisev nahakunstnike ja -õppejõudude väärikas reas. Olles töötanud kolmkümmend kolm aastat kompositsiooniõppejõuna kunstiinstituudis, ei muutunud ta kunagi koormavalt soliidseks, vaid püsis pigem tütarlapselikult libliklik, vähest keelav, paljut soosiv ja tagant õhutav, justkui väljaspool nõukogulikku realismi. Ka edaspidises või koolivälises kunstielus – alati kohal, aga ei kunagi esirinnas, ikka uudishimulik, soojades toonides nagu tema taiesedki. Sõbralik ja vaikse heleda häälega, otsiv ja ekslev või jalutlev-meelisklev, elult inspiratsiooni kui kuldset nestet ammutav.

    Tema köidete ja külalisraamatute nahavoolijoon on tundlik ja mitmekesine, vaba vähimastki robustsusest, meenutades otsivat pliiatsijoonistust ja olles üldmuljelt ennekõike küpsetooniline, maaliline ja akvarellilikult läbipaistev. Aga Aino Lehis polnud kinni vaid kaanekujundustes. Niisama vabalt lenneldes sündisid ka suured ja mõjusad segatehnikas dekoratiivsed nahast kotid ja väiksemad, üllatava kujundikeelega pildid, kus näiteks saarte rahvariiete valgest voldiktanust on välja kasvanud hoopis poiss punase kuu taustal. Aino Lehis ütles kord, et naha juures on teda kõige rohkem huvitanud võimaluste proovimine. Nahatöid komponeerides ja hiljem materjalis teostades olnud tal sageli tunne „nagu keegi lükkaks kõrvalt“.

    Aino Lehis püsis kõrge eani elule ja seiklustele avatud. Seni, kuni jalg kandis, külastas ta väsimatult sümfooniakontserte ja oma põlises Nõmme kodus ei väsinud ta rõõmustamast külaliste üle, keda tema võluv isiksus aina ligi tõmbas. Meie lahkumiskurbuses on suureks lohutuseks tema loominguline pärand ja ta ikka üllatuste aldis hele hääl meie mälestustes.

    Sügav kaastunne sõpradele ja lähedastele!

    Eesti Kunstnike Liit

    Eesti Nahakunstnike Liit

    Eesti Kunstiakadeemia

    Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

    Eesti Kultuuriministeerium

     

     

     

  • Õed Mudistid avavad ARSi projektiruumis esimese duonäituse “Õdedel on õelus”

    Eesti keeles on ütlus: „vendadel on vendlus, õdedel on õelus“. Tore sõnamäng, mis tuleb sõna “õelus” tähendustest. Kuidagi aga on keel sekkunud kultuurilisse arusaama ja lugudesse ning kui vendade vahel nähakse õlg-õla kõrval sõprust ja toetust siis õdede vahel tuuakse tihti välja just konflikti moment. Sealt tekib soov, et eesti keeles oleks teistsugune viis õeluse kirjeldamiseks, kuidas kirjeldada õdede vahelist vendlust?

    Näitusel “Õdedel on õelus” jagavad õed Mudistid esmakordselt galeriiruumi. Johanna on tuntud maalide poolest, millel on talle omane värvikasutus ja maalitehnika ning mis oma tasakaaluka kompositsiooniga väljendavad teatavat meditatiivset rahulikkust. Katariin on tuntud aga joonistuste ja skulptuuride poolest, mida iseloomustab talle omane peen huumor. ARSi projektiruumis kohtuvad Johanna meditatiivsed maalid Katariini mänguliste installatsioonidega, mille koosmäng iseloomustab nii kahte õde ennast kui ka nende vahelisi suhteid.

    Näitusel süvenevad õdedest kunstnikud sellesse, mida tähendab nende jaoks õde olemine ja mida tähendavad nad üksteisele; kuidas näeb välja ja kujuneb välja õdede suhete dünaamika, hoolitsus ja lähedus? Näituseruumis taotlevad nad aga ka sõna “õde” laiemat tähendusvälja. Laiemas kultuurilises kontekstis tähistab „õde“ ka lihtsalt teist lähedast naist, sõpra, kogukonna või suguvõsa liiget. Niisiis suunavad kunstnikud pilku heitma õdede ja õeluse fenomenile ka laiemas kultuurilises kontekstis.

    Näituse meeskond

    Kuraator: Kerly Ritval

    Näituse kujundaja: Alden Jõgisuu

    Graafiline disain: Katariin Mudist

     

    Kunstnikud tänavad: Annely Köster, Alan Voodla, Maria Elise Remme ja Eva Nava.

    Näitust ja avamist toetab Eesti Kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit, Sally Stuudio, Uninaks AS, Muddis Õllevabrik ja Punch drinks.

     

    Näitus on avatud 18.juuli – 10.august E-R 12-18, L 12-16.

    Johanna Mudist. Suur ja väike Peeter. 2024.
    Johanna Mudist. Keelekandjad. 2024.

    Johanna Mudist (1991) oli kolmeaastane kui temast sai õde. Oma maalides käsitleb Johanna inimeste omavahelisi suhteid ja suhestusi, kuuluvustunnet ja isolatsiooni. Johanna on lõpetanud Eesti Kunstiakadeemias maali magistrantuuri (2017) ja Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas maalingute osakonna (2014). Ta on õppinud Erasmus programmi raames ka Soomes (2013) ja Poolas (2016).  Johanna kuulub Eesti Kunstnike Liitu (2019) ja Eesti Maalikunstnike Liitu (2018).

    Katariin Mudist (1994) on olnud Johanna õde 29 aastat. Oma töödes uurib ta

    Katariin Mudist. Müüriline sekkumine. IV. 2022

    inimlikkuse eri tahke ja ilmnemise viise meie sotsiaalses maailmas. Hetkel õpib ta EKA Taidestuudiumi magistrantuuris, otsides ühist keelt visuaalse ja materjalikeskse kunstipraktika vahel. Aastal 2022 lõpetas ta EKA Kaasaegse Kunsti magistrantuuri ning 2018 Tartu Kõrgema Kunstikooli Meedia- ja Reklaamidisaini eriala. Oma õpingute ajal on ta olnud külalisõpilane Ghentis KASKi ja Budapestis Moholy-Nagy ülikoolides. Katariin on Eesti Kunstnike Liidu, Eesti Noorte Kaasaegsete Kunstnike Liidu ning Eesti Vabagraafikute Ühenduse liige.

     

    ARS Projektiruum

    Pärnu mnt. 154, 11317 Tallinn, Estonia

     

  • Sonja Löfgren-Birch`i näitus „Üminad” HOP galeriis

    “Täna”, “Värske vihm”,
    käsitsivalmistatud tikand linasel kangal, 2024.

    Sonja Löfgren-Birch
    ÜMINAD
    12.07. – 6.08.024

    Neljapäeval, 11. juulil kell 17.00 avaneb HOP galeriis Sonja Löfgren-Birch`i näitus „Üminad”.

    Millise kujuga on rongist lähtuv helimaastik? Millist tunnet edastab lõnga struktuur? Millise värviga kirjeldaksite visuaalselt hellust?

    Nii kirjeldab Soome päritolu kunstnik oma vastavatavat näitust HOP galeriis. Tema viimaste aastate tikkimisviis on muutunud kujutavast abstraktseks. Tema tööd on kui visuaalsed assotsiatsioonid, vormid, jooned ja värvid, mis sageli meenutavad maastikku või emotsionaalset muljet, kuid sisaldavad ka mustri fragmente ja viiteid kootud struktuurile.

    Kunstnik on varem teinud koostööd HOP galeriiga seal toimunud ühisnäitustel nii 2013. kui ka 2019. aastal. Seekord naaseb ta sellesse galeriiruumi üksinda.

    Sonja Löfgren-Birch on Soome tekstiilikunstnik, kes elab alates 2015. aastast Stockholmis. Tema töid on eksponeeritud Soomes, Eestis, Rootsis, Norras, Prantsusmaal ja Lõuna-Koreas.

    Ta on omandanud magistrikraadi Stockholmi Kunsti – ja Disainiülikoolis (Konstfack) ning kaks bakalaureusekraadi meedia ja disaini erialal.

    Näitusi HOP galeriis toetavad Eesti Kultuurkapital, Eesti Kultuuriministeerium ja Liviko AS.

    HOP galerii
    Hobusepea 2, 10133 Tallinn
    N–T 11.00–18.00
    hopgalerii.ee

  • Veelinnurahastu stipendiumi konkurss on avatud

    MTÜ Fenno-Ugria Asutus kuulutab välja 2024. aasta Lennart Meri Veelinnurahva rahastu stipendiumikonkursi tähtajaga 15. september 2024. Stipendiumile saavad kandideerida kuni 35-aastased noored,  kes on paistnud silma loomingulisuse ja üldkasuliku tegevusega soome-ugri rahvaste hüvanguks.

    Veelinnurahva stipendiumi suurus on juhatuse otsusega käesoleva aasta 9. juulist 1000 eurot. Stipendiumi ühele või enamale noorele määrab rahastu viieliikmeline nõukogu, lähtudes taotleja erialalisest edukusest ja tema üldkasulikust tegevusest. Stipendiumi saaja kuulutatakse välja oktoobrikuus hõimupäevade ajal.

    Stipendiumi saamiseks tuleb taotlejal esitada vabas vormis avaldus koos ülevaatega oma erialatööst ja ühiskondlikust tegevusest ning vähemalt üks soovitus. Stipendiumitaotlused koos lisamaterjalidega tuleb saata hiljemalt 15. septembriks digiallkirjastatult meilile juhatus@fennougria.ee.

    Eesti keeleteadlase Tõnu Seilenthali loodud rahastu eesmärk on jäädvustada väljapaistva riigimehe ja soome-ugri rahvaste uurija Lennart Meri mälestust ning toetada noorte loomingulist tegevust ja kodanikualgatusi soome-ugri rahvaste hüvanguks.

    Esimese stipendiumi pälvis 2009 komi noor keeleteadlane Nikolai Kuznetsov. 2012 sai stipendiumi rahvamuusik, muusika- ja tantsuõpetaja Leanne Barbo, kes on käinud korduvalt Vadjamaal vadja keele ja kultuuri suvelaagris õpetamas vadja pärimust ning algatanud muid loomingulisi projekte. 2013. aasta stipendiaat oli Karjala kodanikuaktivist Aleksei Tsõkarev. 2014. aastal pälvis stipendiumi soome-ugri kultuuripealinna Bõgõ korraldaja Julia Nikitina. 2016. tunnustati stipendiumiga pärimusmuusik Karoliina Kreintaali loomingulist tegevust. 2018. aastal pälvis preemia udmurdi folklorist, ansambli AR-GOD liige ja Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Nikolai Anisimov ning 2020 Jugra mari kogukonna liider Raisija Sungurova.

    Kandideerimistingimused

    Veelinnu rahastu põhikiri

    Lisainfo: Fenno-Ugria Asutus

    info@fennougria.ee

  • Pärnu muusikafestival toob suvepealinna rahvusvahelise muusikamelu

    Paavo Järvi_Estonian Festival Orchestra 7

    9.–19. juulil toimub suvepealinnas XIV Pärnu muusikafestival, mis toob publiku ette rahvusvahelised tippsolistid Kirill Gersteini (klaver), Alisa Weilersteini (tšello) ja Ksenija Sidorova (akordion). Nende kõrval on publikumagnetiks Eestist pärit rahvusvahelised solistid Hans Christian Aavik, Indrek Leivategija ja Tähe-Lee Liiv.

    „Eriliselt hea meel on, et avakontserdil juhatab maestro Neeme Järvi noori, kelle jaoks on see kindlasti suurepärane ja põnev kogemus. Paavo Järvi ja Eesti Festivaliorkester annavad Pärnus neli kontserti. Ootame lavale ka Kristjan Järvi uut kontserdiprojekti „Põhjala luiged”,“ ütleb Pärnu muusikafestivali peakorraldaja Kristjan Hallik.

    „Igal aastal on festivalil ka mõned uuendused varuks. Sel aastal oleme kutsunud Pillifondi gala kunstiliseks juhiks viiuldaja Hans Christian Aaviku, kelle käe all õhtu kava kokku pannakse. Samuti teeme koostööd hiljuti Pärnus ametisse asunud dirigendi Henry Christopher Aavikuga ja tema juhatusel Pärnu Linnaorkestriga, kes sisustavad öökontserdi. Taas on festivali kavas ka lastekontsert Ammende villas, kuhu ootame muusika ja pillidega tutvuma eelkooliealisi lapsi koos oma vanematega,“ jätkab Hallik.

    Festival algab 9. juulil eelkontsertidega Tallinnas ja Arvo Pärdi Keskuses, kus Järvi Akadeemia Sinfonietta ning ambitsioonikas ja rahvusvaheline Järvi Akadeemia dirigeerimiskursus esimest korda publiku ees kohtuvad.

    10.–19. juulil toob festival kümneks päevaks Pärnusse arvuka muusikute ja muusikasõprade kogukonna. Kontserdid toimuvad igal õhtul ning selle ümber täitub suvepealinn festivalimeluga.

    Pärnu kontserdimaja laval toimuvast on võimalik osa saada ka üle ilma Pärnu Muusikafestivali TV kaudu https://parnumusicfestival.tv/pmf. Samuti kannab Klassikaraadio üle kõik Pärnu muusikafestivali kontserdid.

    Mullu valiti Pärnu muusikafestival 29 Euroopa parima klassikalise muusika festivali hulka. Festivali külastas 10 000 inimest ning veebiülekandeid jälgis üle  9500 unikaalse vaataja.

    Pärnu muusikafestival on üks tuntumaid rahvusvahelisi klassikalise muusika festivale Eestis, mis ühendab Järvi Akadeemia ehk õpitoad noortele muusikutele, kõrgetasemelise kontsertprogrammi ning Paavo Järvi juhtimisel ja juhatamisel tegutseva Eesti Festivaliorkestri, mis on tuuritanud väärikates kontsertmajades üle Euroopa, samuti esinenud BBC Promsil Albert Hallis. Orkester esineb alati kord aastas kodupubliku ees Pärnus, Pärnu muusikafestivalil. Lähem info www.parnumusicfestival.ee

  • Rahvusvaheline grupinäitus „Jää mind vaatama“ Tartu Kunstimajas

    Reedel, 5. juulil kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja kolmes saalis rahvusvaheline grupinäitus „Jää mind vaatama“, mis on osa Euroopa kultuuripealinna Tartu 2024 ametlikust programmist. Näituse kuraator on Liisi Kõuhkna.

    Näitus on pühendatud meie kõigi teadlikkuse tõstmisele sellest, kuidas mõjutab meid globaalne jää sulamine ning milline on selle mõju meile Eestis. Oleme viimane generatsioon, kes saab päästa Maa progresseeruvast pöördumatust hukatusest. Peame mõistma globaalset jagatud vastutust, sest oleme teineteisest sõltuvad.

    Teadlased, filosoofid ja kultuuripsühholoogid on andnud lootust, et inimkond on täna võimeline enda käitumist Maa ja inimkonna hüvanguks muutma. Suunates tähelepanu isiklikelt ihadelt meid ümbritsevale keskkonnale, hädavajaliku globaalse ning kohaliku kogukonna loomisele, oleme võimelised hoolitsema Emakese Maa eest, justkui oleks tegu meie enda keha ja sisikonnaga.

    Üleeuroopaline projekt „Jää mind vaatama“ on osa Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024 põhiprogrammist. Projekti ja näitust korraldab MTÜ Eesti-Saksa Kunstikoostöö ja roam projects e.V. (Berliin, Saksamaa) koostöös kuraator Liisi Kõuhknaga. Programmi raames teevad omavahel koostööd viis kohalikku institutsiooni Tartus ja Äksis. Nendeks on Tartu Kunstimaja, Teaduskeskus AHHAA, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Ajuokse Avangaar ja Jääaja Keskus. Peanäitus „Jää mind vaatama“ Tartu Kunstimajas kaasab 15 rahvusvahelist kunstnikku kõigist kolmest Euroopa kultuuripealinna 2024 riigist: Bad Ischl-Salzkammergut/ Austria, Bodø/ Norra, Tartu/ Eesti, lisaks on esindatud ka Saksamaa.

    Näitusel osalevad kunstnikud: Nina Maria Allmoslechner, Ronald Anzenberger, Nara Bak, Sofie Brønner, Pete Christie, Marjolijn Dijkman, Marta Djourina, Lena von Goedeke, Toril Johannessen, Dongbin Lee,  Aquiles Jarrin & Irving Ramo, Kristel Laurits, Jaanika Peerna, Theresa Schubert, Annika Sellik, Lukas Troberg

    Näituse produktsioon
    „Jää mind vaatama“ projekti korraldab MTÜ Eesti-Saksa Kunstikoostöö ja roam projects e.V. (Berliin, Saksamaa).
    Projektijuht: Helene Bosecker
    Koordineerimine, kommunikatsioon ja digikanalid: Marie Mergler ja Kristen Rästas
    Kuraator: Liisi Kõuhkna
    Programmeerija: Andreas Baudisch
    Assistent: Ilja Jakovlev
    Graafiline disain: Jojo&me

    Programm Tartu Kunstimajas
    05.07.2024

    16:00-17:00 Pressikonverents
    18:00-22:00 Näituse avamine Tartu Kunstimajas
    18:30-19:00 Avakõne Look into my Ice meeskonnalt ja Tartu Kunstimaja esindajatelt
    19:30-20:00 Performance Dongbin Lee ‘Echoes of Neglect: The Hidden Cost of Consumption’
    20:30-21:00 Performance Nara Bak and Hye Young Sin ‘harahara – All come without asking’

    07.07.2024
    15:00-18:00 Töötuba Nina Allmoslechner ‘Earthing during climate anxiety: Could creativity have the ability to ground us in fast and changing environments?’

    13.07.2024 
    15:00-16:00 Performance Jaanika Peerna ‘Glacier Elegy Tartu’
    16:00-17:00 Kuraatorituur (eesti- ja inglise keeles)

    20.07.2024 16:00-17:00 Kuraatorituur (inglise- ja vene keeles)
    28.07.2024 16:00-17:00 Tuur näitusel
    10.08.2024 16:00-17:00 Tuur näitusel (eesti-, inglise- ja vene keeles)

    18.08.2024 
    18:00-21:00 Näituse lõpetamine
    19:00-20:00 Paneeldiskussioon.Climate Art Collection koostöös

    (Toimub ka teisi üritusi Tartus ja Äksis – tutvu täisprogrammiga siin: https://www.lookintomyice.eu/programme)

    Veebilingid 
    www.lookintomyice.eu 
    melt@lookintomyice.eu
    https://www.instagram.com/look.into.my.ice/

    Koostööpartnerid ja tänud: Euroopa kultuuripealinn Tartu 2024, ECOC 2024 Duo Networking project , EEA and Norway Grants, Eesti Kultuurkapital, Tartu Kunstimaja, TYPA trüki- ja paberikunstikeskus, Teaduskeskus AHHAA, Jääaja Keskus, Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Suursaatkond Berliinis, Goethe Instituut, Saksamaa Liitvabariigi Suursaatkond Eestis, Ajuokse Avangaar, Climate Art Collection, post-gallery.online, Valge Kuup Studio, Berliini Saksa-Eesti Selts, Bodø2024 – Euroopa kultuuripealinn, Euroopa kultuuripealinn Bad Ischl Salzkammergut 2024

    Kunstiresidentuuride programm on osa projektist ECOC 2024 Duo Networking, mida toetavad EEA ja Norway Grants.

    Näitusi toetavad Eesti Kultuurkapital ja Tartu 2024.
    Näitus jääb avatuks 18. augustini.

    www.kunstimaja.ee
    facebook.com/kunstimaja
    Tartu Kunstimaja (Vanemuise 26) on avatud K–E 12.00–18.00. Näitused on tasuta.
    Tartu Kunstimaja näitusetegevust toetavad Tartu Linnavalitsus ja Eesti Kultuurkapital.

    ***********************************

  • Ruth Huimerina fotonäitus “Füüsika ja lüürika” Uue Kunsti Muuseumis

    Ruth Huimerind
    Füüsika ja lüürika
    Uue Kunsti Muuseum
    5. juuli – 1. september 2024<
    avamine 4. juulil kell 16.00
    *

    Mullirõõm
    Pisikesed mullid on vaht. Need võivad sind ümbritseda vannis või lõbustada vahuveiniklaasis. Mõnu ja ilu. Aga hiigelsuur mull on kui aegruumi vilksatus oma hapruses ja hetkelisuses. Või siis, olenevalt materjalist, hoopis kui kookon, mis võib sind katta ja kaitsta (näiteks järgmisel planeedil).
    Mulli sees on sfääriline maailm. Väljaspool mulli on sama maailm, ainult suurem. Kahe maailma vahel on ainult imeõhuke kiht mateeriat, peaaegu mittemiski, eraldades kaht maailma ja ühendades neid – olles neile kahe peale üks.
    Sellel mittemiskil on imeline võime muuta valgust ja värve, tuua välja nende peidetud olemust ja seninähtamatuid omadusi, peegeldades üht maailma teises ja teist esimeses, muutes hämmastunud vaataja jaoks reaalsust. Pöörates kõik ümber, naljatades ja pettes, vigurdades ja võrgutades.
    Mull on võlunud aastasadu nii füüsikuid, lüürikuid kui ka filosoofe.
    Mulli uurides põrkuvad inimese loodud süsteemid – optika, füüsika ja keemia – püüdes lahti seletada ime teket. Samas on see kui Alice’i imedemaa, teine mõõde. Reaalsus transformeerub, ruum muutub ja väändub, tekib kalasilma efekt, vaatepilt paisub või koondub. Mull mängleb prismana, lõhkudes valguskiire värvideks. Hetkeks kangastub peeglimaailm, olematus, miraaž, meelepete, muutuv värvirikas teispoolsus, mis on ühe silmis ime ja teise silmis interferents.
    Ja kui mull lõhkeb, saavad kaks maailma taas üheks, nagu poleks midagi juhtunudki.
    Seda hetke, mis jääb mulli tekkimise ja kadumise vahele, imetleb Ruth taas ja taas, jälitades ilu ja luues imesid, püüdes neid pildile, üritades tabada mulli imet.
    Anneliis Aunapuu

    Uue Kunsti Muuseum
    Rüütli 40a, Pärnu
    avatud iga päev 11-18
    www.mona.ee

  • Selgusid “Ela ja sära” stipendiaadid

    Eesti Kultuurkapital eraldas viisteist “Ela ja sära” stipendiumi aastaks 2024-2025.

    Stipendium “Ela ja sära”, suurusega 20 000 eurot aastas, pakub kõrgvormis loomeinimestele võimalust pühenduda oma erialale. Stipendiumile võisid kandideerida kõikide Kultuurkapitalis esindatud valdkondade professionaalid. Sihtkapitalide nõukogud valisid 148 kandidaadi hulgast välja 15 stipendiaati.

    Stipendiaadid on:

    Arhitektuur

    Liis Lindvere

    Triin Tõrs-Ojari

    Audiovisuaalne kunst

    Anna Hints

    Priit Tender

    Helikunst

    Maria Faust

    Marianna Liik

    Kehakultuur ja sport

    Gunnar Press

    Kaarel Zilmer

    Kirjandus

    Elo Viiding

    Piret Jaaks

    Kujutav ja rakenduskunst

    Karel Koplimets

    Rael Artel

    Näitekunst

    Rea Lest-Liik

    Maria Metsalu

    Rahvakultuur

    Made Uus

    Eelmiste aastate „Ela ja sära“ stipendiaadid.  

Sirp