immuunsüsteem

  • Kultuuriministeerium ootab kandidaate kultuuri ja spordi aasta- ning elutööpreemiatele

    Kultuuriministeerium ootab kuni 10. jaanuarini 2023 ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid selguvad veebruaris, vabariigi 105. aastapäeva eel.

    „Riiklikud kultuuri- ja spordipreemiad on kõrgeim tunnustus, mida valitsus kultuuri- ja spordirahvale annab. Laureaadid on inimesed, kes oma elutööga on eesti keelt ja kultuuri õitsemisele andnud hindamatu panuse või olnud oma saavutustega eeskujuks kogu eesti rahvale. Iga aasta esitatakse komisjonidele suure hulga väärikaid kandidaate, loodetavasti ka sel aastal. Inimesi, kes tunnustust väärivad, on palju,“ ütles kultuuriminister Piret Hartman.

    Kolm kultuuripreemiat antakse pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis preemiat 2022. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemia määramiseks võivad esitada loomeliidud, preemia varasemad laureaadid või omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes tegutsevad kultuuri või hariduse valdkonnas.

    Kaks spordipreemiat määratakse elutöö eest, kuus preemiat 2022. aasta oluliste saavutuste eest. Ettepanekuid võivad teha ministeeriumid, omavalitsused, spordiorganisatsioonid ning teised juriidilised isikud ja asutused, kelle põhikirjas või põhimääruses on spordialane tegevus. Kõigi elutööpreemiate suurus on 64 000 eurot, aastapreemiate suurus 9600 eurot.

    Nii kultuuri- kui ka spordipreemiate kandidaadid esitatakse taotlusvormil, mis on Kultuuriministeeriumi kodulehel. Avaldused tuleb allkirjastatuna saata teisipäevaks, 10. jaanuariks 2023 Kultuuriministeeriumisse (Suur-Karja 23, 10140 Tallinn) või digitaalselt allkirjastatuna e-postiga min@kul.ee. Preemiad antakse laureaatidele üle Eesti Vabariigi aastapäeva ajal koos Wiedemanni keeleauhinna ja riigi teaduspreemiatega.

    Kõik kultuuri- ja spordipreemia kandidaadid avaldab Kultuuriministeerium jaanuaris ning laureaadid kinnitab kultuuripreemiate ja spordipreemiate komisjonide ettepanekul valitsus. Möödunud korral, tänavu veebruaris pälvisid kultuuri elutööpreemia Jaak Kangilaski, Linda Madalik ja Mati Sirkel. Spordi elutööpreemia laureaadid olid Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar. Kõiki varasemaid kultuuripreemia laureaate ja spordipreemia laureaate saab meelde tuletada Kultuuriministeeriumi kodulehel.

     

  • Tartu Ülikooli Rahvusmõtte auhinna pälvis kirjanik Viivi Luik

    Täna, 1. detsembril tähistab Tartu Ülikool 103 aasta möödumist eestikeelse ülikooli asutamisest. Rektor professor Toomas Asser kuulutas rahvusülikooli aastapäeva aktusel välja tänavuse Rahvusmõtte auhinna laureaadi, kelleks on luuletaja, prosaist ja esseist Viivi Luik.

    „Ülikoolil on suur au anda Rahvusmõtte auhind ühele meie aja armastatumale kirjanikule ja luuletajale Viivi Luigele, kelle loomingul on pika aja vältel olnud suur mõju Eesti inimeste enesetajule ja eneseusule. Tema looming on saavutanud laia kõlapinna ka Euroopa kultuuriruumis, levitades vabas maailmas teadmist Eestis valitsenud rõhuvatest oludest ja tutvustades ühe väikese rahva rikkalikku kultuuri. Luige loomingu tähendust eestlaste rahvusliku elujõu ennistamisel on võimatu üle hinnata. Seejuures on nauditav, kuidas ta oskas neil meie jaoks kõige raskematel aegadel rääkida rahvuse lugu selliselt, et tsensoreil ei olnud võimalik millestki kinni hakata. Oma täpse ja selge sõnaga aitab Viivi Luik hoida inimlikke väärtusi esiplaanil ka praegustel muutlikel aegadel,“ ütles rektor Toomas Asser.

    Rahvusmõtte auhinna komisjoni liige, Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professor Arne Merilai rõhutas aktusel peetud kõnes, et Viivi Luige looming on läbi aegade olnud prohvetlik, tuleviku muresid etteaimav. „Mõned loojad on tundlikult peenkalibreeritud väga vara ohtudele reageerima, juba molekulaarsel tasemel, nagu kanaarilinnud kaevanduses. See baromeetri-põhimõte on nüüd meie kultuurigeopoliitiliseks põhitrumbiks, et taotleda Viivi Luigele ehk eesti kirjandusele üleüldse Nobeli kirjanduspreemiat. Tema, ohustatud keele- ja kultuuriliigi esindaja, on säutsunud oma murelaulu juba üle poole sajandi. Aga alles nüüd on lääne mugavatel heaoluinimestel silmad tõllaratasteks läinud ja nad on sunnitud tõdema, et baltlastel on kogu aeg olnud õigus,“ rääkis Merilai.

    Viivi Luik on Eesti hinnatumaid kirjanikke, kelle tekstid on saanud klassikaks. Debüteerides tõi ta eesti luulesse värske loodusetaju ja terava ajatunnetuse. Poeedi sotsiaalne sümbolijõud saavutas täie võimsuse kogus „Rängast rõõmust“ (1982). Tema ilukirjanduslik proosa on filosoofiline ja erga ajalootajuga. Luige romaanid „Seitsmes rahukevad“ ja „Ajaloo ilu“ levisid suure menuga ka paljudes võõrkeeltes. Viimane romaan, memuaristlik „Varjuteater“, on samamoodi juba rahvuspiirid ületanud. Tema romaanide poeetika toetub tema luulele: see on sõna- ja rütmitundlik, sümboolsusse kalduv proosa.

    Oma romaanides mõtestab Viivi Luik Eesti minevikku ja olevikku igaviku perspektiivist. Ta oli esimesi, kes tõi „Seitsmenda rahukevadega“ avalikkuse ette nõukogude võimu võõritava olemuse. Viivi Luige rohketes esseistlikes kirjutistes on haaret ja avarust ning need on koondatud raamatuisse „Inimese kapike“ (1998), „Kõne koolimaja haual“, „Ma olen raamat“, „Pildi ilu rikkumise paratamatus“ ja „Selle kevade tervitus“ (2020). Ta on kirjutanud ka aabitsa ning luulet ja lugusid lastele. Viivi Luige värsse on meelsasti viisistatud.

    Viivi Luik on saanud mõjukaid kirjandusauhindu ja kultuuripreemiaid. Ta on Valgetähe III klassi teenetemärgi kavaler ja tänavu esitati ta ka Nobeli kirjanduspreemiale.

    Tartu Ülikool on alates 2004. aastast tõstnud rahvusülikooli aastapäeval esile inimesi, kes on oma loominguga silmapaistvalt edendanud eesti rahvuslikku ja Eesti riiklikku eneseteadvust. Viivi Luik on järjekorras 19. Rahvusmõtte auhinna laureaat. Tunnustuse juurde kuuluvad ka tekstiilikunstnik Anu Raua loodud vaip ja 50 raamatut Ilmamaa kirjastuse „Eesti mõtteloo“ sarjast.

    11-liikmelisse auhinnakomisjoni kuulusid 2021. aasta Rahvusmõtte auhinna laureaat helilooja Erkki-Sven Tüür, Tartu Ülikooli rektor professor Toomas Asser, võrdleva poliitika professor Piret Ehin, emeriitprofessor Jaak Kikas, eesti kirjanduse professor Arne Merilai, anestesioloogia ja intensiivravi professor Joel Starkopf, teleajakirjanik ning tele- ja filmikriitik Joonas Hellerma, Eesti Kunstiakadeemia rektor professor Mart Kalm, museoloog Sirje Karis, ajakirja Teater. Muusika. Kino peatoimetaja Madis Kolk ning tekstiilikunstnik Anu Raud.

     

  • Sel reedel Sirbis

    IRIS OJA: Palju õnne, kallis Galina!
    Just tänu meie muusikutele ja publikule, ümbritsetuna meie armastuse ja toetusega, tunneb Galina Grigorjeva end Eesti heliloojana.
    Kontsert „Avasta! Helilooja Galina Grigorjeva 60“ 26. XI Estonia kontserdisaalis. Eesti Rahvusmeeskoor, Theodor Sink (tšello), dirigent Mikk Üleoja, Hortus Musicus, kunstiline juht Andres Mustonen. Kavas Galina Grigorjeva teosed.
    Galina Grigorjeva on sündinud Simferopolis, õppinud Peterburis ja Tallinnas, elanud siin ka suurema osa oma heliloojaelust ning mõni aasta tagasi kolis ta Helsingisse. Seega, kuigi oleme harjunud pidama teda Eesti heliloojaks, on tema kultuuritaust ja isiksus hoopis laiema diapasooniga. Võimalik, et just seetõttu erineb tema loominguline keel meil sündinud loojaist küllalt palju. Grigorjeval on õnnestunud võtta kõigest parim: sünnipärane temperament, slaavi kultuuri sügav tundmine ja taju, tipptasemel haridus ning meie moodsad arengusuunad ja võimalused.

    TANEL VALLIMÄE: Reformierakonna ja EKRE vastandus
    Vastandades end valimisvõitluse käigus maksudebattide jms asemel EKRE-le on tagajärjeks just selliste vaadete esile kerkimine, mille vastu Reformierakond ise võitleb.
    Polariseerumine valimiste eel on Eesti poliitikas tavaline. Pikki aastaid olid kaheks suureks vaenupooleks Reformierakond ja Keskerakond ning debattide põhiküsimuseks sai see, mida arvatakse Venemaast ja Putini poliitikast ning kuidas nähakse rahvussuhteid eestlaste ja venelaste vahel. Muud erimeelsused jäid nende teemade varju. Nüüd on tekkinud uus vastandus, mis pealtnäha kujutab endast liberalismi ja konservatismi võitlust, kuid on palju ohtlikum kui kõik varasemad vastandused.

    MARE MÄTAS: Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?
    Mjõllas tulite, mjõllas ää lähete?, on iga kihnlase esimene küsimus, kui ta kohtab oma saarel võõrast. Sellele küsimusele on tähtis kiiresti või esimesel võimalusel vastus saada, sest võõra kohalolekuga kaasneb üldjuhul pinge, vastutus ja mure ning ka selgusetus, miks ta üldse siia tuli, ja see üritatakse välja uurida järgnevate küsimuste abil. Kui on teada, mjõllas ää lähete, saabub pingelõdvendus, selgus ja teadmine, millal saab taas oma asjade kallale asuda ja tavapärast elu edasi elada.

    ANNIKA VALKNA: Esindushoone kuurordi riismete vahel
    Haapsalu linnavalitsuse uue hoone kavandamisel on valitud süsinikurohke tee.
    4. oktoobril potsatas mu e-postkasti Eesti Arhitektide Liidu pressiteade „Haapsalu linnavalitsuse uue hoone arhitektuurivõistlus“. Mis saaks ühele arhitektisüdamele olla ihaldusväärsem kui kavandada oma sünnilinna linnavalitsuse hoone. Süüvisin konkursitingimustesse, et saada selgust, mida tahetakse, miks tahetakse ja millised on kitsendused.

    ANGEELIKA PÄRNA: Ruumiloome tulevik linnaarhitekti pilguga
    Ka Eestis on arhitekte ja maastikuarhitekte, kes peavad keskkonnajälje vähendamist tähtsaks.
    23. novembril toimus Viimsi Artiumis Eesti Arhitektide Liidu korraldatud, paraku mitu aastat edasi lükatud rahvusvaheline konverents „Rohepöörde väljakutsed ruumiloomes“, mis tõi värskesse blackbox’i kokku peale meie oma esinejate ka mõned välismaalt. Alati on huvitav teada saada, mida mujal tehakse, mis on prioriteet, mida hinnatakse ning millises suunas liigutakse. Sellest et vanamoodi enam elada ei saa, on vist igaüks aru saanud.

    BARBI PILVRE: Naiste emantsipatsioon Eesti NSVs ja Taanis – kaks maailma plakatite kaudu
    Filmirežissöör ja kirjanik Kadri Kõusaar, kunstnik, EKA professor Liina Siib ja Taani radikaalfeminist Lisbeth Jørgensen vestlesid naiste emantsipatsioonist Ida- ja Lääne-Euroopas.
    Näitus „Naised plakatitel“ Maarjamäel Eesti Ajaloomuuseumis kuni 21. V 2023.
    Kas aastatel 1945–1990 Nõukogude võim emantsipeeris eesti naised või oli see aeg okupatsiooni tingimustes ainult viletsa olme vaevaline üleelamine, topelttöökoormus palgatööl ja kodus ning ideoloogiline ajupesu naiste iseseisvuse teemal üdini patriarhaalses süsteemis?
    Nõukogude Eesti, Hiina ja Taani naisõiguslike plakatite näitusel Maarjamäe lossis enne peatselt algavat mõttevahetust ringi vaadates tegin juttu kunstiakadeemia professori Liina Siibiga ja ühtäkki jõudsime ühiste lapsepõlvemälestusteni: meil on sama sünniaasta ja mõlemaid oli murdeeas tiivustanud vene nõukogude kirjaniku Jelena Iljina raamat „Neljas kõrgus“ (1967, viimast korda ilmus eesti keeles lausa 1985!) ja selle peategelase Gulja Koroljova arengu, eneseületamise, edu ja hukkumise lugu.

    EERO EPNER: Filmihuvilise palve
    Eestil on täiesti puudu oma kirjalik filmiajalugu. Kuidas me saakski oodata Eesti filmist lugupidamist, kui Eesti film ise endast lugu ei pea?
    Elu sättis ennast sellisel moel, et pidin hiljuti tegelema natuke Eesti filmi viimase 50 aasta ajalooga. Ühelt poolt oli see rõõmustavalt kerge. Kõige tähtsam – filmid – on kenasti kõik alles ja tutvusi kasutades on neid võimalik näha. Tõsi, väikeselt ekraanilt ja nii edasi, aga kuna elame niikuinii vingumise ajastul, siis jätaks selle nüansi hetkel kõrvale. Rõõmustagem, et kunstiteosed on alles – erinevalt teatriajaloost, kus kõik kaob juba poolteise tunniga.

    MOONIKA SIIMETS: Üks avaldamata vestlus Lembit Ulfsakiga II
    On inimesi, kellega kohtutakse elus põgusalt, kuid neid hetki on võimatu unustada. Minu jaoks on selline mees Lembit Ulfsak, kes saatuse tahtel oli mu kõige esimene näitleja koolitööna valminud lühimängufilmis „Deus ex machina“ (2005).

    KARMEN JUHKAM: Performatiivsus ja transgressioon
    Kui mõnda reeglit rikkuda, peab tabama õige hetke ning ka teadma, mis mõjub reegli rikkumisena ning mida täpselt rikkuda tahetakse.
    Oktoobril keskel korraldati Tartus Põhjamaade Teatriuurijate Assotsiatsiooni, Eesti Teatriuurijate ja -kriitikute Ühenduse ning Tartu ülikooli teatriteaduse õppetooli ühine aastakonverents „Performatiivsus ja transgressioon“, millest võttis osa ligi sada huvilist. Konverentsil kõneldu võeti kokku vestlusringis, kus osalesid Anneli Saro, Riina Oruaas, Hedi-Liis Toome, Monika Jašinskaitė ja Karin Allik Tartu ülikoolist, Madli Pesti Eesti muusika- ja teatriakadeemiast, Hanna Korsberg ja Pirkko Koski Helsingi ülikoolist, Janne Risum Aarhusi ülikoolist, Zane Kreicberga Läti kultuuriakadeemiast, Lauma Mellēna-Bartkeviča Jāzeps Vītolsi nimelisest Läti muusikaakadeemiast, Ildikó Sirato Ungari tantsuülikoolist ning Steve Wilmer Dublini Trinity kolledžist.

    JOOSEP SUSI, INDREK OJAM: Suitsu nurk XVIII Maarja Pärtna „Süvik“
    1) Sellel maal pole kõrgusi, kuid on sügavikud: rabajärvede külmad põhjad, traumade pimedad karstikoopad, looklevad kaevanduskäigud kivi sees. 2) Kitsa kaevusuu kohal, mille süvik varjab unustatud asju, kõnnin mina mööda nõrka niiti nagu ämblik, kes ei tea veel, millist võrku ta koob. 3) Aga all hämaras põhjas ergavad varemed – nende vahel seisab vanaema kümneaastase tüdrukuna. 4) Ta on tulnud isaga pärast sõda tagasi kodukülla ja seisab maja ees, millest on alles jäänud vaid kahe astmega trepp ja selle kohal kõrguv tühi uksepiit. 5) Toapõrandal haljendab rohi. 6) Palju aastaid hiljem, kui ta on suurema osa elatud elust unustanud, astun sellest uksest välja mina.

    Kriitikaauhinna kandidaadid aastal 2022

    ANDRUS KASEMAA: Millest mõtled, kirjanik? Sõdurivöö ja surematu sall
    See aasta on olnud hullumeelne: olen jõudnud nii paljudesse kohtadesse ja külastanud nii paljusid vanu tuttavaid. Nii palju on olnud teha ja nii paljut tahaks veel uurida. Palju lugusid on sellest suvest ja sügisest jäänud mu sisse. Tunnen end mesitaruna, täis lugusid ja teekondi.
    On meeles üks sügisõhtu. Olin taas rännakul. Mulle meeldib mööda kodumaad rännata, külastada vanu sõpru, tuttavaid paiku, eriti muidugi oma koduküla Peipsimaal. Jälle kohal. Rändamas nagu Nipernaadi.

    Arvustamisel
    Charles Eisensteini „Kliima“
    Francis Fukuyama „Identiteet: väärikuse nõudmine ja kibestumise poliitika“
    S. I. Hayakawa ja Alan R. Hayakawa „Keel mõttes ja teos“
    Piret Põldveri „Hoog“
    Hanneleele Kaldmaa „Sinustki võib saada fossiil“
    Eesti muusika nädal
    varajase muusika festival „Tallinn feat. Reval“
    näitused: „Kunst või teadus“, Kristi Kongi ja Mare Vindi „Selleks, et tajuda valgust, pead sulgema silmad“, Laura Põllu ja Andres Toltsi „Ühised jooned, jääkaru ja elevant“
    Rimini Protokolli ja Vaba Lava „100% Narva“
    lavastus „Lause lõppu jõudes oleme unustanud, kust see algas“

  • Ehtekunstnike aastanäitus A-Galeriis

    A-Galerii avab sel reedel, 2. detsembril eesti ehtekunstnike aastanäituse KIREVANE

    Eesti ehtekunstnikud panevad möödunud aastale suurejoonelise punkti Kristi Kongi kujundatud näitusega KIREVANE. Näitus avaneb A-Galerii SEIFIS reedel, 2. detsembril, kell 18 ning püsib üleval kuni 9. jaanuarini 2023.

    Aga pääsukesed kirevased, vuhisesid siuh ja säuh läbi sülemi. – A. Kaal

    Sõna “kirevane”tähistab nii kirjut ja mitmekesist kui ka kerge vandesõnana pahaendelist või vanakurja ning on seega ka lõppevat aastat kokkuvõttev ja iseloomustav. Aasta algul käis veel elu koroona siniste maskide rütmis, millele lisandus juba varakult kollane Ukraina lipult. Suvi sai paksult sini must valget, Narva tanki ümbritsenud poleemika juures. Sügisele andsid punast tooni hinnatõusud. Mis värve see aasta veel pakub… Just sellist ärevat erutus pakub hilissuve õhtul järve ääres pääsukeste parve sattumine. Kõik su ümber liigub ja keeb.

    Näituse kujundaja, maalikunstnik Kristi Kongi loob galerii pinnale värvirohke ja põneva installatiivse terviku, mis annab igale näitusetööle spetsiaalselt oma värvitooniga koha ning toob ühtlasi ka ajutist uudsust ka galeriisse.

    Aastanäituse korraldamine on kaasaegse ehte- ja sepakunsti tähtsaima kohaliku näitusteruumina A-Galerii jaoks oluline traditsioon. Näitus koondab 40 eesti ehtekunstniku viimase aasta põnevamat loomingut ja võtab lõppeva aasta väärikalt kokku. KIREVANE näitusel müügis olevaid ainulaadseid autoritöid on võimalik soetada terve näituse vältel.

    Aastanäituse avamine toimub 2. detsembri õhtul, algusega kell 18, A-Galeriis vanalinnas aadressil Hobusepea 2. Näitus püsib avatuna 9. jaanuarini.

    Näitusel osalevad:
    Ene Valter, Ive-Maria Köögard, Kertu Vellerind, Krista Laos, Merike Balod, Ülle Kõuts, Ülle Voosalu, Ulvi Haagensen, Urve Küttner, Viktorija Lillemets, Kätrin Beljaev, Ülle Mesikäpp, Krista Lehari, Keiu Koppel, Tõnis Malkov, Ivar Kaasik, Raili Vinn, Mari Pärtelpoeg, Harry Tensing, Mari Relo-Šaulys, Adolfas Šaulys, Kadi Kübarsepp, Marita Lumi, Tamara Sergijenko, Margit Paulin, Tea Vellerind, Katrin Veegen, Ane Raunam, Keesi Kapsta, Aino Kapsta, Henry Mardisalu, Ester Faiman, Kadi Veesaar, Elize Hiiop, Liina Lelov, Valdek Laur, Kristiina Laurits, Sven Tali, Tiina Käesel, Kati Erme.

    KIREVANE
    A-Galerii aastanäitus
    02.12.2022 – 09.01.2023
    A-Galerii SEIFIS

    Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital ja Nautimus
    Sündmus Facebookis
    Sündmus kodulehel

     

  • Vestlusring Eve Kase näitusel “Nahk mäletab kõike”

    Neljapäeval, 1. detsembril kell 16.00 toimub Vabaduse galeriis  (Vabaduse väljak 6) näitusetuur ja kell 16.30 algab vestlusring koos Katri-Evelin Kalause ja Tiina Tambaumiga. Katri-Evelin Kalaus on kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut. Ta töötab psühhiaatria ja psühhoteraapia keskuses Sensus. Tiina Tambaum on Tallinna Ülikooli teadur ja haridusgerontoloogia õppejõud. Vestlust juhib galerist ja kunstiteadlane Reet Varblane.

    Eve Kase näitus „Nahk mäletab kõike“ on hoolimisest ja hoidmisest ning vastutusest iseenda, oma lähedaste ja ühiskonna ees. Kunstnik võtnud vaatluse alla naised, neid ühendavad võrgustikud ja elujõu. See on väga isiklik väljapanek, sest esitatu on valminud kunstniku läbielamiste, kogemuste, kokkupuutumiste, rõõmude-murede põhjal. Kuid seal tõstatud küsimused ei puuduta ainult teda või ka teisi ägedaid naisi – neid, kes teda on inspireerinud ja keda ta on näitusesse kaasanud –, vaid praegust, kriisidest kurnatud ühiskonda laiemalt.
    Tegemist on ruumiinstallatsiooniga, mis on valminud Vabaduse galeriiruumi tarvis. Installatsiooni kesksed kujundid – rullraamatutena esitatud kudumid kui niidistik, esivanemaid meenutav taevakaart, kompassina pöörlevad seitlid – toetavad üldteada ideed, et ühenduses peitub jõud, mida aga individualistlikus edule üles ehitatud sootsiumis unustama kiputakse ning seetõttu on vaja ikka ja uuesti üle korrata.
    „Nahk mäletab kõike“ on mõtteline järg Eve Kase 1998. aastal Tallinna Linnagaleriis toimunud isikunäitusele „29 ½“. Ühe seose või vihje annavad kakskümmend üheksa ja pool joonistust, teise pesa, kuhu on kogutud kaseoksad, mida kunstniku maja kohal kõrguvad kased on aastaringi jooksul langetanud. See osutab looduse võrgustikule, kuhu sulandumine on kunstnikule järjest tähtsamaks saanud.
    Väljapaneku kujundaja on Delija Thakur, graafiline disainer Anna Kaarma, teostaja Valge Kuup, elektroonilised lahendused teinud Anna Jõgi ja heli komponeerinud Sebastian Saaremäe.

    Eve Kask lõpetas 1984. aastal EKA (siis ERKI) graafikaosakonna raamatukujundajana. 1980ndate keskpaigas hakkas ta näitustel esinema, kõigepealt graafikaga, õige pea lisandusid teised meediumid nagu kunstnikuraamat, fotograafia, video- ja installatsioon. Praeguseks on Kasel olnud rohkem kui 30 isikunäitust Eestis ja välismaal, ta on kureerinud mitmeid väljapanekuid väljaspool Eestit, kuid kõige rohkem on teda huvitanud Eesti ja eelkõige oma kodukoht Käsmu. Eve Kask on andnud välja viis autoriraamatut. Aastatel 1998-2014 oli Kask Tallinna graafikatriennaali president. Praegu töötab ta kunstiakadeemia graafikaosakonna õppejõuna ja on ajakirja Vikerkaar kunstitoimetaja.

    Palju tänu Digitrükk Oüle, Eesti Kunstiakadeemiale, EKKM-le, Eve Kaaretile, Marika Miklile, Maris ja Tiit Pruulile, Johanna Rannule, Mats Johan Soosaarele ning kõikidele naistele, kes osalesid projektis.
    Galeriid toetavad Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Liviko AS.

  • Näitus „Filmimees seespool aiamüüri. Aksella ja Theodor Lutsu elust ja filmiloomingust Brasiilias 1946-1980“

    30. novembrist on Tartu linnamuuseumis avatud näitus „Filmimees seespool aiamüüri“, mis tugineb Aksella ja Theodori kirjavahetusele nii sõprade kui ka aktiivsete eestlastega Brasiilias ja mujal maailmas.

    Väheteada on fakt, et kirjanik Oskar Lutsu noorem vend, filmitegija Theodor Luts veetis oma elu viimased kolm aastakümmet Brasiilias. Näitus tutvustab Theodori ja tema abikaasa Aksella sealset argielu, ühiskondlikku tegevust ning valminud filme, kuid jutustab ka haarava eel-loo sõjaeelse eestlaskonna seltsielust ning Lutsude põgenemisest Lõuna-Ameerikasse.

    Näitus tugineb peamiselt Aksella ja Theodori kirjavahetusele nii sõprade kui ka aktiivsete eestlastega Brasiilias ja mujal maailmas. Kirjakohver tekkis tänu Aksella püüdlikule ja täpsele asjaajamisele – neile saadetud käsikirjad lõi ta kirjutusmasinal ümber ning tegi ka endi saadetud kirjadest koopiaid. See võimaldas süveneda ühe filmimehe ja tema abikaasa mõtte- ja tundemaailma ning õppida kirjade kaudu tundma nende elukohti Brasiilias. Kirjavahetus aitas aimu saada perekonna majanduslikust olukorrast.

    Lisaks tekstidele ja fotodele, on näitusel eksponeeritud Lutsude isiklikke esemeid. Samuti saab kuulata Aksella ja Theodori kirjeldusi lõunamaal reisimisest, filmitegemistest ja teistest põnevatest seikadest nende elus.

    Näitusega koos anti välja ka peamiselt kirjavahetusel põhinev trükis „Filmimees seespool aiamüüri. Noppeid Aksella ja Theodor Lutsu kirjavahetusest sõprade ja mõttekaaslastega“, mille on koostanud ajakirjanik Riina Mägi. Autor on laiendanud ja kommenteerinud Aksella ja Theodori kirjavahetust ning selgitanud kirjades sisalduvaid teemasid.

    Näitust eksponeeritakse Tartu linnamuuseumis 19. märtsini 2023.

    Näitus valmis Palamuse muuseumis Theodor Lutsu 125. sünniaastapäevaks.
    Koostaja Janek Varblas.
    Kujundajad Kärt Hennoste ja Kristiina Kiis (Fly Illustration OÜ).

  • VIII mitmeteaduslik eesti teaduskeele konverents

    Tallinna Ülikooli Mare-hoone Tallinna saalis (M-218) 2. detsembril 2022

    Ootame osalema kõrgkoolide ja teadusasutuste iga eriala teadlasi, õppejõude, üliõpilasi, teadustekstide eestindajaid ja toimetajaid ning kõiki täppiskeelsest teadusest huvitatuid.

    Tänavusel konverentsil käsitletakse keelelist õiglust mitmekeelses ülikoolis, mitme valdkonna terminivara tarvitust, korrastust ja arendust, Eesti ülikoolide doktorandide keelehoiakuid ja -muresid ning teadustekstide tõlkimist. Ettekandeid peavad Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, Eesti Kaitseväe Akadeemia, Tallinna Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli ning Tartu ülikooli teadlased-õppejõud.

    Süvene konverentsi kavva ning ettekannete lühitutvustustesse.

    Osaleda saab tasuta. Palume registreeruda hiljemalt 28. novembril 2022 konverentsi teabelehel registreerimisvormi kaudu.

    Konverentsi korraldab TLÜ teaduskeelekeskus.

  • Selgusid 2022 „Aasta interpreet” preemia laureaadid

    Eesti Interpreetide Liidu algatatud ja tänavu juba neljandat korda välja antav preemia „Aasta interpreet” tänavused laureaadid on säravad, virtuoossed ning eduka loomingulise aastaga interpreedid – viiuldaja Hans Christian Aavik, oboemängija Ingely Laiv-Järvi ja kitarrist Kirill Ogorodnikov.

    Festivali Eesti Muusika Nädal lõppkontserdil pühapäeval, 27. novembril selgusid Eesti Interpreetide Liidu preemia „Aasta interpreet” laureaadid. Erinevalt varasematest aastatest tunnustas Interpreetide Liit tänavu kolme interpreeti, kes kõik on 2022. aastal silma paistnud kunstiliselt kõrgetasemeliste esinemiste ja särava ning mitmekesise kontserttegevusega.

    Interpreetide Liidu juhatuse esimees Henry-David Varema: „Kõik tänavused laureaadid on erakordsed interpreedid, kes esindavad erinevate intertrumentalistide väga kõrget taset. Oboemängija Ingely Laiv-Järvi on särav artist, kelle tundlik mäng ja interpretatsioon haarab esimesest noodist. Klassikaline kitarrist Kirill Ogorodnikov on pühendunud eesti muusika esitaja ja hinnatud esineja kõikide kontserdikorraldajate poolt. Viiuldaja Hans Christian Aaviku tippinterpreedi teekond on alles ees ja 2022. aasta oli vaid esimene märgiline sellel teel. Saame koos rõõmustada, et Eestil on nii häid interpreete, keda lisaks eesti lavalaudade on võimalik nautida mujal. Tänavu aasta oli ka Eesti interpretatsioonikunstile tähelepanuväärne. Mitmed Eesti interpreedid saavutasid mainekatel rahvusvahelistel konkurssidel kõrgeid tulemusi. Rahvusvahelised mainekad konkursid on nagu rahvusvahelised spordivõistlused ja nendel kõrgeid tulemusi saada peab järjepidevalt harjutama ja jõudma rahvusvahelisele tipp tasemele.”

    Hans Christian Aavik

    Viiuldaja Hans Christian Aavik on 2022. aastal toimunud Carl Nielseni nim rahvusvahelise konkursi I preemia ja kahe eripreemia laureaat, lisaks sõlmisid temaga lepingu Nordic Artist Management ning Orchid Classic, seega on ta järgmistel hooaegadel tihe külaline parimate Skandinaavia orkestrite ees. Aastast 2019 toetab Aavikut Yehudi Menuhin Live Music Now Frankfurt am Main ühing. 2021. aastast on ta Deutschland Stipendiumi ning 2022. aastast Villa Musica Rheinland-Pfalzi stipendiaat. 2022. aastal pälvis ta ka Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning Saksamaa ühe tippfestivali, Usedomi muusikafestivali preemia. 2021 andis Hans Christian välja oma debüütplaadi „Aeternus” koos pianist Karolina Aavikuga. Hans Christian Aaviku õpetajad on olnud Piret Kreek, Kaido Välja, prof Erik Schumanni, prof Angelika Merkle, Julian Rachlini ning prof Jevgeni Sinasiki juures. Alates 2022. a õpib Hans Christian Aavik mainekas Kronbergi akadeemias. Ta on soleerinud ERSO, Stuttgardi kammerorkestri, Kopenhaageni filharmoonikute, Odense sümfooniaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, Jyväskylä sümfooniaorkestri jt orkestrite ees.

    Ingely Laiv-Järvi_

    Ingely Laiv-Järvi on õppinud oboemängu Tulike Looritsa ja Aleksander Hännikäineni ja  prof Thomas Indermühle juhendamisel. Ingely on osalenud mitmete orkestrite töös nii Eestis kui mujal: ERSO, Tallinna Kammerorkester, Württembergi filharmooniaorkester, Karlsruhe riigiteatri orkester ja Karlsruhe kammerorkester, Eesti Festivaliorkester, ansambel JSB (Stuttgart), Absolute Ensemble, Baltic Sea Philharmonic, Ensemble Voces Musicales. Praegu töötab Ingely rahvusooper Estonia oboerühma kontsertmeistrina. Ingely on soleerinud ERSO, TKO, Virumaa Kammerorkestri ja Pärnu Linnaorkestri ees. Samuti on ta aktiivne kammermuusik. Ingely on pälvinud I koha ja kaks eripreemiat Eesti interpreetide konkursil puhkpillidele (2018), II koha telekonkursil „Klassikatähed” (2018), laureaaditiitli kammermuusikakonkursil „In corpore” (2015), III koha vabariiklikul puhk- ja löökpillimängijate konkursil (2012), I koha Eduard Mednisi nim konkursil (2011).

    Kitarrist Kirill Ogorodnikov on õppinud Tiit Petersoni, Heiki Mätliku ning professor Gerhard Reichenbachi juhendamisel. Ta on osalenud Yves Stormsi, Martin Fogeli, Johan Fostieri, Roberto Ausseli, Sérgio Assadi, Carlo Marchione, Eduardo Fernandezi ja Sven Lundestadi meistriklassides ning saavutanud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel klassikalise kitarri konkurssidel, sh III koht Gevelsbergi rahvusvahelisel kitarrikonkursil Saksamaal (2014) ning II koht ja

    Kirill Ogorodnikov

    Klassikaraadio eripreemia Tallinna rahvusvahelisel kitarrikonkursil (2010). Kirill Ogordonikov esineb nii soolokavadega kui ka mitmesuguste ansamblite koosseisus. Ta on üles astunud mitmete festivalide ja kontserdisarjade raames, sh Tallinna Kitarrifestivalil, Fiesta de la Gitarra, Eesti Muusika Päevad, Pärnu Kitarrifestival, Viljandi Vanamuusika Festival, Eesti Muusika Nädal, Tango Port Tallinn, SaitenReise Gitarrenfestival Saksamaal, Noored Klassikas jm. Kirill Ogordonikovi laiaulatuslikku repertuaari kuuluvad originaalteosed ja transkriptsioonid barokist kaasaegse muusikani, ta on olnud eesti heliloojate teoste esmaettekandja. Kirill Ogorodnikov kuulub koos Heli Ernitsaga 2015. aastal loodud ansamblisse Duo Telluur. Duo on andnud kontserte mitmel poolt Eestis, Saksamaal ja Venemaal.

    23.- 27. detsembrini kestev festival Eesti Muusika Nädal https://festival.interpreet.ee/ toimub Eesti Interpreetide Liidu ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös. Festivalil kõlab kodumaiste heliloojate loominguparemik eesti tippinterpreetide esituses. Fookuses on nelja helilooja – Lepo Sumera, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Sinki ja Eduard Tubina – looming, kelle autoriõhtutel esitavad armastatud lemmikpalu ning avastamata pärle kokku 38 hinnatud Eesti interpreeti. Festivali avakontsert toimus 23. novembril Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis Tartus, kõik ülejäänud kontserdid toimuvad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja teatrimaja suures saalis.

     

     

  • PÖFFi võitis esmakordselt Eestiga seotud film

    Pimedate Ööde filmifestivali peaauhinna võitis esimest korda film, mille on aidanud ekraanile tuua eestlased. Islandi režissööri Hilmar Oddssoni must komöödia „Teekond emaga” jutustab kogu oma elu kiusaka ema käpa all elanud vanapoisist, kes asub pärast ema surma koos tema laibaga pikale teekonnale mööda konarlikke Islandi teid – selleks et matta ema tema kodukülla. Kummalisi sündmusi ja kohtumisi täis teekonna käigus jõuab ta tagasi iseenda juurde

    .„See film võlus meid oma läbipaistva ja lihtsa, kuid julge filmikeelega, peene huumoritaju ja vähenõudliku viisiga rääkida eraelu põletavatest küsimustest. See on film, mis ütleb meile, et kunagi pole liiga hilja,” resümeeris žürii, mida juhtis nimekas Ungari filmilavastaja Ildikó Enyedi.

    Filmi kaastootjaks on Marianne Ostrat, heliloojaks Tõnu Kõrvits, monteerijaks Hendrik Mägar ja helirežissööriks Matis Rei.

    Peaauhinnaga kaasneb 20 000 eurot, mille paneb välja Tallinna linn.Filmi helilooja Tõnu Kõrvits võitis ühtlasi auhinna parima filmimuusika eest. „Selgelt eristuv, tundlik ja sügav muusikaline teekond, mis annab täpselt edasi peategelase arengut ja toetab filmi süžeed,” põhjendas žürii oma otsust.Võidufilmi saab näha veel pühapäeval kell 17.30 Tallinna kinos Coca-Cola Plaza ja Tartu Athena keskuses.

    Parima debüütfilmi auhinna sai Šveitsi režissöör Fisnik Maxville filmi „Osa mullast” eest – selles paljastab Balkani sõdade ajast pärit massihaua lahtikaevamine saladuse, mis sunnib esitama ebamugavaid küsimusi mineviku kohta.

    Parima Balti filmi auhind läks Leetu: Vytautas V. Landsbergise ja Giedrius Tamoševičiuse ajalooline draama „Poeet” jutustab sõjajärgsetest aastatest – andekas kirjanik visatakse nõukogudevastaste värsside eest kirjanike liidust välja, aga värvatakse kohe NKVD poolt, et ta looks sideme metsavendadega.

    Võistlusprogrammi „Kriitikute valikud” võitjaks kuulutas žürii Filipiinide režissööri Jun Robles Lana psühholoogilise kammerdraama Meist, kuid mitte ainult” ja võistlusprogrammi „Põhjusega mässajad” parimaks Colombia lavastaja José Luis Rugelese muusikalise eluloofilmi „Mäss” – viimane räägib ühest maailma suurimast salsamuusikust Joe Arroyost.

    Publikuauhinna pälvis Itaalia režissööri Marescotti Ruspoli film „Amuusia”, mille peategelane on viisikurt.

    Kokku andis Pimedate Ööde filmifestival Alexela kontserdimajas toimunud tseremoonial välja 23 auhinda.PÖFFi juht Tiina Lokk nimetas festivali igati kordaläinuks ja tänas publikut, kes on pärast kahte koroona-aastat leidnud tagasitee kinno – eilse seisuga oli müüdud juba ligemale 60 000 piletit, mis on võrreldav koroonaeelse ajaga.Kuigi tänavused võitjad on selgunud, jätkub festival veel pühapäeval, kui teiste seas jõuavad ekraanile ka võidufilmid.

    PÖFFi veebikinos saab festivalifilmide valikut vaadata alates 28. novembrist.

    Pimedate Ööde filmifestivali esitlevad Elisa, Nordic Hotel Forum ja Toyotam, suursponsoriteks on Forus, National Geographic, Postimees ja Cramo.V

    26. Pimedate Ööde filmifestivali auhinnad

    PÕHIVÕISTLUSPROGRAMM
    Žürii: Ildikó Enyedi (Ungari), Hayedeh Safiyari (Iraan), Adam Balazs (Ungari), Andreas Kleinert (Saksamaa) ja Bijaya Jena (India)
    Parima filmi grand prix:
    Teekond emaga” (Island-Eesti)
    Á Ferð með Mömmu / Driving Mum
    Režissöör Hilmar OddssonŽürii põhjendus: „Oleme viimase nädala jooksul näinud väga palju kõige erinevamaid filme. Leidsime nende seast ühe, mis võlus meid oma läbipaistva ja lihtsa, kuid julge filmikeelega, peene huumoritaju ja vähenõudliku viisiga rääkida eraelu põletavatest küsimustest. Film, mis ütleb meile, et kunagi pole liiga hilja.”

    Parim režissöör:
    Ahmad Bahrami
    „Prügilinn” (Iraan)
    Shahre Khamoush / The WastetownŽürii põhjendus: „Kasutades ära kurba ja hävitatud paika, toob režissöör meieni arhailise, ülemaailmselt mõistetava draama, mida võib võrrelda Shakespeare’i tragöödiatega. Lisaks on väga intrigeeriv näitlejate töö. Vaataja ei saa unustada metafoorilist atmosfääri, mille poeetiline kujundlikkus sarnaneb unenäoga. Filmi ja kunsti tippteos.”

    Parim operaatoritöö:
    Adrian Teijido
    „Himude jõgi” (Brasiilia)
    O Rio do Desejo / River of Desire
    Režissöör Sérgio MachadoŽürii põhjendus: „Visuaalselt vapustav, unenäolise õhustikuga film viib meid sürreaalsesse keskkonda. Suurepärane operaatoritöö ei näita meile vaid ilu, vaid kisub vaataja sügavale tegelaskujude maailma.”

    Parim stsenaarium:
    Shahar Rozen ja Dudu Busi
    „Pardid. Linnalegend” (Iisrael)
    Ducks, an Urban Legend
    Režissöör Shahar RozenŽürii põhjendus: „Stsenaristid, kellest üks on ka režissöör, on ehitanud keerulise, mitme sisuliiniga universumi, mängides osavalt karmitooniliste värvide ning ohtlike käänakute ja pööretega. Tulemuseks on haruldane saavutus: absurdset lugu rääkides viivad nad meid tänapäeva Iisraeli piinatud ja kaootilisse maailma.”

    Parim naisnäitleja:
    Antonia Zegers
    „Karistus” (Tšiili-Argentina)
    El Castigo / The Punishment
    Režissöör Matías BizeŽürii põhjendus: „Tõsise ja vihasena annab ta oma pingul ilmetega mõista, mis vaatajat ees ootab. Algul vihkab publik teda kui külma ja kalestunud ema, aga kui selguvad tema luhtunud ootused ja pettumus abielus, hakkame talle kaasa tundma. Naine, kes kannab kogu filmi oma õlgadel.

    Parim meesnäitleja:
    Gurban Ismailov
    „Külm kui marmor” (Aserbaidžaan-Prantsusmaa)
    Mərmər soyuğu / Cold as Marble
    Režissöör Asif RustamovŽürii põhjendus: „Võimas ja nüansirohke etteaste isana, kes on võimukalt ennastkehtestav, alatu ja manipuleeriv, tungides sammhaaval oma poja ellu.”

    Parim muusika:
    Tõnu Kõrvits
    „Teekond emaga” (Island-Eesti)
    Á Ferð með Mömmu / Driving Mum
    Režissöör Hilmar OddssonŽürii põhjendus: „Selgelt eristuv, tundlik ja sügav muusikaline teekond, mis annab täpselt edasi peategelase arengut ja toetab filmi süžeed. Intelligentne ja hea proportsiooniga muusikakasutus on täielikus kooskõlas kunstimeisterlikkusega, nüansirohke, kuid täpse instrumentatsiooni ja inimhääle väega.”

    Parim kunstnikutöö:
    Michael Schindlmeier
    „Servus, paps, näeme põrgus” (Saksamaa)
    Servus Papa, See You in Hell
    Režissöör Christopher RothŽürii põhjendus: „Meid viiakse 1980ndatesse, äärmiselt kummalisse kommuuni, mis asub üksikul saarel. Nii alternatiivse rühmituse eksterjöör kui ka interjöörid on tagasihoidlikud, et anda edasi ehedat tunnet. Kuid tollase ajastu trendikate retrostiilide pakkumise asemel loob kunstnik värske, modernse, metafoorilise ja luulelise maailma sellele salapärasele ja põnevale loole, mis räägib vabaduseihast paigas, kus armastus on keelatud.”

    DEBÜÜTFILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM
    Žürii: Sebastian Meise (Austria), Therese Malvar (Filipiinid), Jean des Forêts (Prantsusmaa), Michael Idov (USA) ja Pippa Cross (Ühendkuningriik)
    Parim film:
    Osa mullast” (Šveits-Kosovo)
    La Terre Intérieure / The Land Within
    Režissöör Fisnik MaxvilleŽürii põhjendus: „Tõetruud karakterid, võimsad meeldejäävad stseenid, rikas ja liigutav lugu. Film, mis söandab uurida lähemalt hävitusliku konflikti keerukust ja muutub universaalselt mõistetavaks, muutes poliitilise isiklikuks. Kohut mõistmata juhib režissöör meid läbi mitmekihilise, põimuva narratiivi, andes näitlejatele ruumi ehedateks ja südamesse minevateks osatäitmisteks.”

    Eriauhinnad:
    Režii eest
    Unistuste pelikan” (Horvaatia-Portugal)
    Pelikan / Pelican
    Režissöör Filip HerakovićŽürii põhjendus: „Kuiva ja lõbusa, sageli sürreaalse visuaalse huumoriga film paljastab kihthaaval oma vapustava südame, otsides üleloomulikkust maalähedases. Kõike seda ankurdavad keskne osatäitmine, mis on märkimisväärne pinna all toimuva poolest, ja tegelaskujude ansambel, visandatud enesekindla ja osavõtliku käega.”

    Originaalse visiooni eest
    Amari kvartal” (India)
    Amar Colony
    Režissöör Siddharth ChauhanŽürii põhjendus: „See film rõõmustas meid ühe väikelinna kogukonna julge ja innovatiivse kujutusega – see on kogukond, kelle ehe sensuaalsus ja varjamatu soov järgida oma tunge, nii inimlikke kui ka jumalikke, on seatud kultuuriliselt rikka ja sügavalt isikliku resonantsiga foonile. Režissöör võtab meid uljalt käekõrvale ning viib rännakule oma maailma, tutvustades meile oma tegelasi ja nende elusid suure kiindumuse ja sageli ka huumoriga.”

    BALTI FILMIDE VÕISTLUSPROGRAMM
    Žürii: Katriel Schory (Iisrael), Augusto Sandino (Colombia) ja Maria Pirkkalainen (Soome)
    Parim film:
    Poeet” (Leedu)
    Poetas / The Poet
    Režissöör Vytautas V. Landsbergis ja Giedrius TamoševičiusŽürii põhjendus: „Film portreteerib tormilist ja plahvatusohtlikku perioodi, mil inimesed pidid langetama raskeid ja dramaatilisi otsuseid selle kohta, keda usaldada ja millesse uskuda. Muljetavaldava pildikeelega film tabab suurepäraselt pingelist õhustikku, kus lugu aset leiab.”

    Parima Balti produtsendi auhind koostööfilmi eest:
    Aurora päikesetõus” (Armeenia-Saksamaa-Leedu)
    Aurora´s Sunrise
    Režissöör Inna SahhakjanŽürii põhjendus: „See film paljastab väga kurva peatüki maailma ajaloos, mis on lahtiseks haavaks tänaseni. Kunstilise ja tehnilise saavutusena jutustab see lugu liigutaval ja kaasahaaraval moel.”

    VÕISTLUSPROGRAMM „KRIITIKUTE VALIKUD”
    Žürii: Riina Sildos (Eesti), François-Pierre Clavel (Prantsusmaa) ja Pinchas Schatz (Iisrael)
    Parim film:
    Meist, kuid mitte ainult” (Filipiinid)
    About Us But Not About Us
    Režissöör Jun Robles LanaŽürii põhjendus: „Üllatavate süžeepööretega põnev psühholoogine kammerdraama. Ootamatu reaalaja meistriteos, minimaalsete vahenditega, kuid täiuslikult üles võetud film ei räägi ainult meist, vaid ka sellest, kuidas teha filmi vahenditega, mis meil parasjagu olemas on.”

    Äramärkimine:
    Kondimurdjad” (Itaalia)
    Spaccaossa / The Bone Breakers
    Režissöör Vincenzo PirrottaŽürii põhjendus: „Itaalia filmikunsti parimate traditsioonide järgi valmistatud linateos, täiuslik sotsiaalseid teemasid puudutav film, mis jälgib uuest vaatenurgast inimeste ekspluateerimist tänapäeval. Tugev stsenaarium, perfektsed näitlejatööd ja meisterlik montaaž annavad tunnistust Itaalia filmikunsti uuest ja paljulubavast andest.”

    VÕISTLUSPROGRAMM „PÕHJUSEGA MÄSSAJAD”
    Žürii: Lily Idov (USA), Mónika Mécs (Ungari) ja Georg Georgi (Saksamaa)
    Parim film:
    Mäss” (Colombia-Argentina)
    Rebelión
    Režissöör José Luis RugelesŽürii põhjendus: „Žanripiire ületav film, mis annab näitlemise, jutuvestmise, operaatoritöö ja muusika täiusliku sulamina kokku ainulaadse eluloofilmi. Vahet pole, kas te olete peategelase igiammune fänn või kuulete neid lugusid esimest korda – see film viib teid oma orbiidile ja te tunnetate muusika väge.”

    Äramärkimine:
    Kolm tuhat nummerdatud kildu” (Ungari)
    Háromezer számozott darab / Three Thousand Numbered Pieces
    Režissöör Ádám CsásziŽürii põhjendus: „Film, mis heidab valgust varem peaaegu nähtamatule kogukonnale ning näitab selle ilu ja väärikust. Samas uurib film piiri kunstilise representatsiooni ja nn „väheprivilegeeritute” ärakasutamise vahel, esitades küsimuse meie enda osalusest vuajeristlikus kultuuris.”

    Parim lühifilm:
    Kõik korraga” (Norra)
    Everything at Once
    Režissöör Henrik Dyb ZwartŽürii põhjendus: „Vaatasime ära 13 väga erinevat lühifilmi. Need olid nii erinevad, et pidime pidama maha pika arutelu teemal, mida üldse tähendab film ja millist filmi me täpselt otsime. Lõpuks jõudsime siiski kokkuleppele filmi osas, mis jõudis väga lühikese kestusega rääkida põneva ja emotsionaalse loo ning jagada selle loojate maailmavaadet.”

    RAHVUSVAHELISE FILMIAJAKIRJANIKE ÜHINGU FIPRESCI AUHIND
    Žürii: Flavia Dima (Rumeenia), Maximilian Schäffer (Saksamaa) ja Margit Adorf (Eesti)
    Sissepääsu lävel” (Hispaania)
    Upon Entry
    Režissöörid Alejandro Rojas ja Juan Sebastián VásquezŽürii põhjendus: „Nutikate vihjete ja pettemanöövritega film viib vaataja USA piirikontrolli, kus iga väiksemgi liigutus võib tuua kaasa traagilisi tagajärgi ja kus bürokraatia muudab keerulised tõsiasjad hukkamõistudeks ja karistusteks. Nappide vahenditega on režissöörid Alejandro Rojo ja Juan Sebastian Vasquez suutnud luua keeruka ja väga küpse debüütfilmi, mis suudab köita nii suurt kui ka väikest publikut, olles ühtaegu nii niši- kui ka laiatarbefilm.”

    PUBLIKUAUHIND
    Amuusia” (Itaalia)
    Amusia
    Režissöör Marescotti Ruspoli

    ELUTÖÖAUHIND
    Udo Kier, Krzysztof Zanussi ja Peeter Urbla

    DDA SPOTLIGHTI AUHIND
    Ali Abbasi ja Sarah Polley

    BRUNO O’YA STIPENDIUM
    Lena Barbara Luhse

    NOORTE- JA LASTEFILMIDE FESTIVAL JUST FILM
    Žürii: Lotte Bronshoff, Jaak Kilmi, Alasdair Satchel
    Grand prix:
    Kuus nädalat” (Ungari)
    Hat hét / Six Weeks
    Režissöör Laura WandelÄramärkimine:
    Tulevane suvi” (Ungari)
    Jövő nyár / Summer to Come
    Režissöör György Mór Kárpáti

    Euroopa lastefilmide assotsiatsiooni ECFA auhind
    Žürii: Margreet Cornelius, Nicola Jones, Leo Pekkala
    Kuidas ma õppisin lendama” (Serbia-Horvaatia-Bulgaaria-Slovakkia)
    Leto kada sam naučila da letim / How I Learned to Fly
    Režissöör Radivoje Andrić

    Lastežürii
    Žürii: Armand Gudmundur Mets, Luukas Taoubi, Eleanor Susanna Türk, Tõru Kannimäe, Lisete Viikmäe
    Parim film:
    Väike bande” (Prantsusmaa)
    La Petite Bande / The Little Gang
    Režissöör Pierre SalvadoriEriauhind kunstnikutöö eest:
    Lapsmasin” (Eesti)
    Child Machine
    Režissöör Rain Rannu

    Noortežürii
    Žürii: Adrian Abner, Liisa-Lotta Jürgenson, Maibritt Kilu, Emili Roots
    Parim film:
    Süütus” (Iisrael)
    Betulim / Virginity
    Režissöör Maor ZaguriÄramärkimine:
    12 vägitegu” (Rootsi-Norra)
    12 bragder / 12 Dares
    Režissöör Izer Aliu

  • Qui qui non nihil corrupti.

    Qui qui non nihil corrupti.

    Qui nam commodi occaecati et et nobis nostrum. Quia vitae veniam exercitationem saepe dolores qui numquam. Blanditiis praesentium quasi nihil vel sunt dolores.

    Ut doloremque dolores magni architecto. Vel accusantium est ab sunt. Unde voluptatum explicabo quia officiis. Sunt qui aliquid tenetur consequatur.

    Ea possimus vel consequatur molestiae id. Nihil eligendi sit reiciendis ea eaque dolores ea. Voluptatem voluptas repudiandae perspiciatis et.Omnis ut nemo quam et sint accusamus repudiandae. Temporibus numquam aliquam consequuntur necessitatibus ratione. Quibusdam est vel est facilis earum. Et et eos a recusandae culpa. Eum inventore natus molestias perspiciatis atque asperiores nihil. Ipsum voluptatem magnam qui enim neque voluptas. Qui quae modi non saepe reiciendis voluptas voluptas. Ut recusandae odit tempore excepturi repudiandae quia enim. Dignissimos dignissimos exercitationem quas earum autem est. Rerum a esse neque culpa et nihil asperiores. Aliquam aut fugiat mollitia asperiores sit. Impedit maxime sunt a cupiditate aperiam exercitationem ipsam. Temporibus exercitationem rerum labore et ducimus.

Sirp