fosforiit
-
Näitus “Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine?”
Vanda Juhansoo. Kunstnik või kummaline naine? 18.01.-01.03.2020 Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi trepigaleriis Näituse koostajad: Rebeka Põldsam, Andreas Kalkun (Eesti Kirjandusmuuseum) Graafiline kujundaja: Stuudio Stuudio Näituse avamine 17. jaanuaril kell 17.00.…
-
Loe Sirpi!
Heili Sepp, „Halb asi, see kättemaksmine, ütles õpetaja Laur“ Priit Pikamäe, „Rahvas õigust mõistmas“ Kalle Komissarov, „Arhitektuurivõistlused on sool ja pipar“ Jüri Kolk, „Ümberjagamisest“ Intervjuu Arvo Volmeriga Tatjana Tolstaja „Taevane…
-
Unistustel on oht täituda
Ugala teatri „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“, autorid ja lavastajad Liis Aedmaa ja Laura Kalle, kunstnik Liina Unt, valguskujundaja Sander Aleks Paavo, helilooja ja muusikaline kujundaja…
-
Pophumanistlik natsisatiir
Mängufilm „Jänespüks Jojo“ („Jojo Rabbit“, USA-Uus-Meremaa-Tšehhi 2019, 108 min), režissöör-stsenarist Taika Waititi, operaator Mihai Malaimare jr, helilooja Michael Giacchino. Põhineb Christine Leunensi romaanil „Vangistatud taevas“ („Caging Skies“). Osades Roman Griffin…
-
Head ruumi!
Inimene on aegade algusest peale kujundanud keskkonda enese vajaduste järgi. Kui alguses oli asi ellujäämises – sobiv keskkond tagas selle paremini –, siis aegamisi õppis aju reageerima soodsale keskkonnale rahulolutundega,…
-
Meie neitsi Maarja
Näitus „Neitsi Maarja. Naine, ema, kuninganna“ Niguliste muuseumis kuni 26. IV. Kuraator Merike Kurisoo, kujundaja Liis Lindvere ja graafiline kujundaja Tuuli Aule. Nimetuse „Terra Matris“ ehk „Ema maa“ võttis 1201. aastal…
-
Kas Ida-Euroopas on privilegeerituid?
Eesti on osa Ida-Euroopast. Meie pangad pesevad raha, meie poliitikud on äraostetavad ja meie majandus on Põhjala majanduse ripats. Ida-Euroopa on vaene ja mahajäänud, imiteerib rikast läänt ja on pahane,…
-
Musta baretiga vs. musta kapuutsiga kunstnikud
Tänava ja kunstimuuseumi suhe on umbes samasugune nagu metsal ja herbaariumil. Ühel pool on elu kõigis selle avaldumisvormides, teisal valitud isendite säilitamine tulevaste põlvede ja teadustöö tarbeks. Kõige tugevamalt avaldub…
-
Ei lähe meil meelest üks puuke seal Tallinna linnas
1837. aasta 5. juunil oli 17aastane noormees Christoph Wilhelm Günther Kühnert (1819–1891) Saksi-Weimari-Eisenachi hertsogkonna pealinnas Weimaris, meilgi esseede kaudu tuttava1 Johann Wolfgang Goethe kunagise elupaiga (1776–1782) aiamajakese juures ja kirjutas…
-
Rahvas õigust mõistmas
Teatava perioodilisusega leiab meediast mõne uudise, kus avaldatakse mõnda kõmulisemat kriminaalasja käsitledes kahtlust, kas õigeks- või süüdimõistev kohtulahend ikka vastab rahva õiglustundele. Kuigi senised arvamusküsitlused on kõik näidanud Eesti inimeste…
