Eesti Kultuurkapitali valdkondade peapreemiad

Stilist Ester Kannelmäe ja moefotograaf Laura Kallasvee moodustavad kokku Eesti mõjukama tüdrukuteduo, kes levitab järjekindlalt ilusa elu sõnumit: reklaamidel, ajakirjades, raamatus ja nüüd ka Rotermanni kvartali vabaõhu galeriis. Nad on kaks julget rüütlit, kes võitlevad selle eest, et meie ümbrus oleks ilusam, stiilsem, värvilisem – kuid seda kõike intrigeerival ja vürtsikal moel.

Raamat „Kirg. Toit”, mille Laura ja Ester on just koos Margit Hakomaaga valmis saanud, on hõrk amps. Selles projektis ristub popkultuur ja camp toiduteaduse ning armukunstiga. Pildid on plakatlikud ja puhtad, steriilselt valges maailmas elavad kaks kaunist modelli koos toonust tõstvate tomatite, peetide ja muu söödavaga. Näitus „Kirg. Toit“ on kõigile tasuta uudistamiseks 15. jaanuarist kuni 15. veebruarini.

Remo Savisaar on kindlasti üks andekamaid uue põlvkonna loodusfotograafe. Nende hingematvalt ja hingekriipivalt ilusate piltide puhul on vaimustushüüded garanteeritud. Kogu seda maailma – olgu modellideks siis möllavad rebasekutsikad, mõttesse vajunud händkakk või kõige tavalisem võilill – on tabatud erakordse tundlikkusega.

Rotermanni platsi ääres on alates 16. veebruarist kuni 15. märtsini imetlemiseks paremik Remo värskelt ilmunud raamatust „Loodus kutsub“.

15. jaanuarist – 15. veebruarini Laura Kallasvee ja Ester Kannelmäe näitus „Kirg. Toit“.

16. veebruarist – 15. märtsini Remo Savisaare „Loodus kutsub“.

Lisainfo: Tanel Veenre, +3725295401

Sel reedel täituvad VEDELIKUGA esmalt klaasitud raamid teatri fuajees. Raamide täidiseks on viimaste aastate läbivaade: valitud lehti numbrist “International” (2006), Mooste kollazhilaagrist (2007) ning värskest ajakirjast “Moe-eri”(2008).
Seejärel täitub teatrimaja: trepihall ja Teatrikohvik VEDELIKU liikmete, tegutsemise, muusika, paukude, liikuvate piltide ja vitriinidega.

Kell 14-15 näituse avamine teatri fuajees, muusikaline maailmaesiettekanne, sõnavõtud, “Kaduviku väljak”; kell 17-18 teatrikohvikus Vedeliku audiovisuaalne programm, muuhulgas tasuta kultuurireis Austriasse; kella 21 päeva lõpuni “Vedelikfest”, nädalalõpualgus Vedelikuga

Etendus pakub värsket lähenemist mitmekülgse kunstniku Adamson-Ericu (1902-1968) isiksusele, eneseotsingutele ning kunstist kõnelemise võimalustele laiemalt. Aimu saab ka 20. sajandi keerulistes poliitilistes oludes üles kerkinud inimlikest paradoksidest. Kahest vaatusest koosnevat etendust mängitakse Adamson- Ericu muuseumi 25. juubelinäituse “Kunstisisesed dialoogid ajapeeglis” teoste keskel.
 
Dramatiseering kätkeb endas samuti probleemipüstitusi, mis pakuvad huvi tänasele noorele põlvkonnale. Puudus ju Adamson-Ericulgi  kindel ettekujutus, millist suunda valida, oma kunstnikuteed alustades. Esialgu andis kindlust juurde pelgalt väline enesemääratlemine. Saavutanud edu, meenutab Adamson-Eric taolist imago´le rõhumist sümpaatse muigega: “Õieti polnud sõnal kunstnik minu sõnaraamatus tookord enam kohta kui praegu, olgugi, et mul siiski sametist kuub, kandsin kõrvahabet ja tõesti kõrvarõngast. Mis kõrvahabemesse puutub, siis oli see neil pärastsõja- aastatel kaunis moes /…/. Oma habememoe ja mõndagi sinna juurde või sedalaadset sain ma õieti ühest Monte-Christo seeria filmist /…/ .” Taolisi mõtisklusi ning äratundmisrõõmu, et me pole ainsad, kel aeg-ajalt elulisi takistusi ületada on tulnud, pakub etendus veelgi.
 
Tegemist on noore dramaturgi – Marika Põldma debüütnäidendiga. Näidendi tekstis on kasutatud Adamson-Ericu käsikirjalisi märkmeid ja meenutusi, muuseumi käsutuses olevaid allikmaterjale ning tolleaegseid kunstikirjutisi. Näidendi lavastas ja Adamson-Ericut kehastab Vahur-Paul Põldma, kunstnik on Reet Nurmsalu, helikujundaja Kain Abel.
 
Etenduse  toimumisaegade kohta saab infot muuseumi ja teatri kodulehtedelt http://www.wkm.ww/ ja http://www.uusvanateater.ee/.

Esther Roode alustas kunstiõpinguid Tallinna I Naiskutsekoolis moekunsti erialal ja Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis. 1947 jätkas E. Roode õpinguid Tartu Riikliku Kunstiinstituudi (varasem kunstikool Pallas) maaliosakonnas, kus tema õppejõududeks olid Johannes Võerahansu, Juhan Püttsepp, Albert Kesner, Gustav Raud, Aleksander Vardi jt. Tartus kuulusid kunstniku lähemasse sõpruskonda peale tema tulevase abikaasa Henn Roode veel Ülo Sooster, Heldur Viires, Lembit Saarts, Valve Janov, Lüdia Vallimäe-Mark ja teised toonased kunstitudengid. 1949 arreteeriti ta koos rühma üliõpilastega ning saadeti vangilaagrisse Venemaale. Pärast rehabiliteerimist 1956. aastal jätkasid Esther ja Henn Roode õpinguid ning lõpetasid Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi maalikunstnikena.
Instituudi lõpetamisest kuni pensionieani töötas Esther Roode maali- j a joonistamise õppejõuna, loovkunstnikuna ning tegi illustraatorina kaastööd erinevatele kirjastustele.

Esther Roode on tuntud eelkõige portretistina ja looduslähedases laadis maastikumaalide ning linnavaadete loojana. Käesolev mälestusnäitus toobki vaatajani ülevaate kunstniku mitmekülgsest loomepärandist, kus muuhulgas on esindatud ka tema vähemtuntud abstraktseid teoseid.

Näitusega jätkab galerii ühte olulist suunda oma töös, milleks on seoste loomine meie kunsti möödaniku ja tänapäeva vahel – toonitamine, et meie kunstil on traditsioonid ja ajalugu, ennekõike aga lugupidamise avaldamine kõigile neile loojatele, kes järjepideva tööga on olnud osaks selle kunstiajaloo tekkimisel ja elushoidmisel.
Esther Roode oli omal töökal, ent vaoshoitud kombel vaieldamatult üks neist. 

Näitus jääb avatuks kuni 16. veebruarini.

Väljaande tuumiku moodustavad 2007. aastal Kumu auditooriumis toimunud samanimelise teaduskonverentsi ettekannete põhjal valminud esseed, mis keskenduvad endise idabloki riikide filmikunstile 1940. aastate teisest poolest kuni Nõukogude Liidu lagunemiseni 1990. aastate alguses. Esmakordselt Eestis jõuavad nende kaante vahel lugejateni käsitlused endises Nõukogude mõjusfääris loodud “kadunud” filmikunstist, mille all ennekõike peetakse silmas ainest, millest “suured” kinoajalood sageli mööda vaatavad: Nõukogude Liidu ja idabloki põhivoolu populaarne kino (vastandina suurte meistrite teostele), vabariiklike väikestuudiote, eriti aga Baltikumi toodang jne.

Kogumik ilmub jätkuväljaande “Koht ja paik / Place and Location: Studies in Environmental Aesthetics and Semiotics” 7. köitena ning Eesti Kunstiakadeemia, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Semiootika Seltsi publitseerimisel.

Väljaande ilmumise tähistamiseks toimub Kumu auditooriumis 19. ja 20. jaanuaril kell 18.00 koostöös Kumu kunstimuuseumi ja Poola Suursaatkonnaga Eestis kaks eksklusiivset kinoseanssi, mis toovad vaatajate ette Andrzej Wajda ühed tuntumad režissööritööd „Marmormees” (1976) ja „Raudmees” (1981).

Koostanud ja toimetanud Eva Näripea ja Andreas Trossek, kujundanud Jaan Evart.

51. rahvusvahelise plaadiauhinna Grammy nominendiks on esitatud CD-plaat “Scattered Rhymes”, millel Tarik O’Regani, Guillaume de Machaut ja Gavin Bryarsi loomingut esitavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Orlando Consort Paul Hillieri juhatusel. CD kandideerib parima produtsendi kategoorias.

Harmonia Mundi välja antud CD “Scattered Rhymes” produtsent on Robina G. Young, kellega koostöös on EFK alates 2001. aastast välja andnud kümme CD-d, nende hulgas ka “Arvo Pärt. Da Pacem”, mis võitis 2007. aastal Grammy auhinna.

Kokku on EFK helisalvestisi esitatud Grammyle kandideerimiseks üheksal korral.

Tove Janssonit (1914–2001) tuntakse eelkõige muumimaailma loojana. Aga ta oli ka kunstnik, kirjanik ja karikaturist. ”Garmi” asutas 1923. a. Henry Rein ja ilmumise lõpetas see pärast tema surma 1953. a. ”Garmis” tegid kaasa mitmed soomerootsi kultuuriringkondades mõjukad isikud. Ajakirja tunnusideedeks olid Svenskheten, Friheten och Norden – rootslus, vabadus ja põhjamaisus. ”Garmi” žanr oli poliitiline satiir, mis oli suunatud vabaduse piiramise vastu kõigis selle vormides, Soome keeluseadusest Euroopa totalitaarsete riikideni – ka siis, kui tegemist oli Soome liitlastega. Peatoimetaja Henry Rein oli rahvussotsialismi vastane ning kritiseeris Soome ja Saksa koostööd. Tove Jansson jagas neid vaateid kogu südamest. Vabadusearmastus ja sunduse eitamine tulevad esile ka muumiraamatutes. Ajakirja nimi ”Garm” on pärit põhjamaisest mütoloogiast. Garm oli manala, Knipahåla, valvekoer, kes kaitses tõde ja haukus vale peale. Garmi kuju, väike must buldog, oli Tove Jansoni ema Signe Hammarsten-Janssoni loodud. 1940. aastate „ Garmis“ ilmus Tove Janssoni piltidele esimest korda muumitrolli eelkäija. Teise maailmasõja ajal oli Tove Jansson ”Garmi” peajoonistaja. Ta käis samavõrd lugupidamatult ümber nii Hitleri kui Staliniga. Mõlemad esinevad peamiselt naeruväärsete ja halenaljakate kujudena – arvatavasti mõlema võimsa diktaatori jaoks halvim võimalik saatus. Paljud kaanepildid kujutasid sõjale vastandatuna rahuinglit, rahutuvi või kevadist loodust ja kõnelesid seega rahu nimel. Sõjaaegsed joonistused väljendasid loomulikult ka väikse, sõjas oleva riigi patriotismi, aga mitte kunagi sõjavaimustust. Oluline teema oli inimeste kohanemine sõja ja puuduse argipäevaga, väiksed sündmused ja ajastu nähtused. Tove Janssoni teravat sulge oskas hinnata ka tsensuur, mis vähemalt paaril korral sekkus piltide avaldamisse. Näituse on koostanud Tampere kunstimuuseum. Näitust saab vaadata käesoleva aasta jooksul veel mitmes Eesti paigas, sügisel ka Soome Instituudi Tallinna osakonnas.

Trükivalgust on näinud Eesti Instituudi koostatav traditsioonilinefestivalide kalender. Voldikusse on koondatud 2009. aasta eesti kultuuritähtsündmuste valik, mis hõlmab muusika-, kunsti-, teatri-, filmi-,tantsu- jt valdkondade infot. Voldik on eesti ja inglise keeles, sisaldades teavet ühtekokku 144 festivalikohta. Iga sündmuse puhul on esitatud selle pealkiri, toimumisaeg ja -koht ning korraldaja kontaktandmed. Voldikusse kaasatud suursündmusi on põhjalikumalt kajastatud Kultuur.info veebikalendris ning selle ingliskeelses versioonis Culture.ee. 2009. a festivalide kalendrit levitatakse nii Eestis kui ka välismaalKultuuriministeeriumi, Välisministeeriumi saatkondade ning Eesti Instituudija selle filiaalide kaudu. Voldikuid võib leida Eesti suurematestkultuuritemplitest Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas ja Viljandis.  Festivalide kalender on kõigile huvilistele tasuta.

Kolmapäeval,14. I kel 18.00 esitavad Kirjanike Majas (Harju 1) valiku Mati Undi tekste, tekstikatkeid ja luuletusi kirjanikud Maarja Kangro, Doris Kareva, Jan Kaus, Jürgen Rooste, Karl Martin Sinijärv ja Urmas Vadi. Undi katkeid on valinud ja kavas säädnud esitajad ise, dramaatiliste elementidega aitas Margus Kasterpalu. Esimest korda kanti kava ette septembris Tartus, festivalil “Unt!”.

Kolmapäeval, 14. jaanuaril algusega kell 16.00 tähistab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum August Pulsti 120. sünniaastapäeva. Muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe teeb ülevaate August Pulstist ja tema tegevusest muuseumi asutamisel. Kandlesõprade ühendus “Kannelkond” esitab August Pulsti laulude ja pillilugudega näitemängu “Presidendi kojutulek”. August Pulsti õpistu esindajad räägivad August Pulsti juubeliaasta üritustest, mis toimuvad terve aasta vältel mitmel pool üle Eesti.
Sissepääs üritusele muuseumipiletiga.
 
August Pulst (14.01.1889 – 22.11.1977) oli muuseumi- ja muusikategelane ning kunstnik. Ta õppis 1911–1915 Riia kunstikoolis, oli 1915–1917 Estonia teatri dekoraator, 1916 Eesti Rahva Muuseumi Tallinna osakonna ja 1926 Eesti Vabaõhumuuseumi Ühingu asutajaid, 1919–1926 Eesti Rahva Muuseumi asjaajaja, 1931 Muusikamuuseumi Ühingu asutajaliige, 1934 avas Muusikamuuseumi, oli selle juhataja a-ni 1944 ning 1944–1946 Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi vanemteadur. Sõja-aastatel päästis muuseumi varad tuleohust. 1930ndatel aastatel korraldas Pulst kogu Eestis rahvamuusikat ja -kombeid tutvustavaid muusikapidusid ning rahvamuusika heliplaadistamist, kogus rahvamuusikat ja -pille. Kunstnikuna viljeles impressionistlikus laadis maali ja akvarelli, tehes peamiselt maastiku- ja linnavaateid.
 
Reedel, 16. jaanuaril algusega kell 18.00 toimub Kadrioru Kunstimuuseumis “Pillimeistrite kontsert”: esinevad pillimeistrid Roland Suits, Rait Pihlap ja Indrek Roosi, rahvamuusik Margit Kuhi koos õpilastega, rahvatantsuansambel “Kiitsharakad” Vana-Vigalast, Maria Uppin ja rahvatantsijad, Peeter Margus jn., Tuule Kann jt. Pillidest kõlavad kandled, viiulid, hiiukandled, harf jt pillid. Kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa räägib Kadrioru lossist, kus asus aastatel 1924-1934 Tallinna Eesti Muuseum ning kust sai alguse ka Muusikamuuseum. Kontserti juhib Tuule Kann. Sissepääsuks pilet 35 kr.
 
Juubeliaasta tähtsündmused kuuluvad ka Muuseumiaasta 2009 kavasse, vt
http://www.muuseum.ee/et/kuum/muuseumiaasta_2009/.
 
 
Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum
Müürivahe 12, Tallinn 10146
Üldinfo 64 46 407
info@tmm.ee 
www.tmm.ee