digiriik

Näitusel väljas olevad teosed on maalitud viimaste aastate jooksul. Nendelt võib igaüks leida midagi tähtsat. Maalid on salapärased, sarnased nõidumisele, kaetud müstikaga ja nendes elavad mingid saladused. Võib sukelduda selle maalilise maagia maailma ja kuulda, millest räägivad maalid. Mõnedega nad räägivad luuletustena, teistega – ojavulinana, kuid kolmandad leiavad oma seletused sümbolitele.

Need teise maailma aknad ootavad vaatajaid. Need kutsuvad külastajaid heitma pilku neisse, et näha tõelist reaalsust, mis kootud värvilisest harmooniast ja armastusest. See on tõeline «maagia», ja selles saab külastaja veenduda ise. Tegemist on kunstniku 27. isikunäitusega. Näitus jääb avatuks kuni 9. III 2009.  

“Arvame ikka, et inimene on roosa, puuvõrad on pruunid ja meri on sinine. Mis juhtub siis, kui aga tähelepanelikumalt vaadata? Võime siseneda värvide mängumaailma ja selle paberile või lõuendile kandes saame nautida ekspressiivset loomisprotsessi” arutleb kunstnik.

Lea maalid suunavad vaatajat uurima ja unistama. Suured, värvikirevad, ekspressionistlikud maalid pakuvad palju võimalusi fantaseerida, otsida ja leida. Tema maalides kõige tähtsamal kohal on värv. Maalid põhinevad figuraalsel algmotiivil – kunstnik vaatleb inimesi ja maailma ning paneb need siis
lõuendile. Just nagu mõni teeb ülestähendusi oma päevaraamatusse.   

Töötoast osavõtjad peaksid endiga kaasa võtma ühe mustvalge foto, mis fotol on, jääb igaühe enda otsustada. Töötoas vaatleme fotot ja püüame leida valguse ja varju mängust erinevaid värvitoone. Muidugi palume kaasa võtta värvid (guash, õli, tempera, akrüül või näpuvärvid)  ja pintsel või spaatel. Samuti kui on soov kasutada maalimiseks pappi või lõuendit, peaks see endal kaasas olema. Muud töövahendid saab galeriist.

Lea Tomson omandas kunstihariduse Eesti Kunstiakadeemias, on õppinud ka Hollandis Rotterdamis asuvas Willem de Kooningi Akadeemias ja alustanud
hoogsalt oma kunstnikuteed projektide ning näitustega Eestis, Suurbritannias, Austraalias ja USA-s. Et leida endas looja tuleb leida ja proovida. 

 

Konverentsiga tähistame keeleseaduse 20. aastapäeva.

Eesti Vabariigi “Keeleseadus” võeti vastu 1989. aasta jaanuaris pärast ägedat telgitagust võitlust. Keeleseaduse ülem mõte on aidata riigil tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade. Kui algul keskendus keeleseadus ennekõike eesti keele eluõiguse tagamisele, siis nüüdsel ajal on rõhuasetus muutunud: tähelepanu keskmesse on nihkunud eestlaste endi keelekasutus, eesti keele erinevad esinemiskujud, kirjakeele norm jpm.

KUTSUTUD ESINEJAD (TLÜ koostöös Hispaania Saatkonnaga):
Albert Branchadell (Universitat Autņnoma de Barcelona) – Political treatment of linguistic diversity in Tallinn/Estonia and Barcelona/Catalonia
Montserrat Cortčs (Universitat de Barcelona) – A psycholinguistic stance: cognitive, social and educative dimensions
Llorenē Comajoan (Universitat de Vic) – Sociolinguistics and L2 acquisition at schools, Official Language Schools (Government funded), schools for adult education, etc.
Francesc Xavier Vila i Moreno (Universitat de Barcelona) – The impact of language regulation on demolinguistic trends/situation
Albert Bastardas i Boada (Universitat de Barcelona) – Future perspectives: language and identity in a time of global (re)adaptation

SEKTSIOONID (ALLTEEMAD):
▪ Keelekeskkond, keelepoliitika ja õigus
▪ Ühiskond, keel ja kultuur
▪ Keelte omandamine ja õpetamine
▪ Keele uurimine ja keele arendamine: keelekasutus ja keelehoole, keele standard ja muutuv keel
▪ Keeletehnoloogia, leksikograafia ja muu keelevara

Peateema kõrval on teretulnud ettekanded ka teistest rakenduslingvistika valdkondadest. Konverents on prii kõigile asjast huvitatuile!

Ansamblitest Proov 583, Argos ja Gunnar Grapsi Grupp tuntud rock-kitarrist Endel Jõgi-Rivers alustas soolokarjääri Austraalias elades. Tema oma muusikaga heliplaadid Hardbite ja Harbite 2 pälvisid suurt tähelepanu USA rokiringkondades ja mitmel pool maailmas. Kompositsiooniga The Jaz Symphony võitis kitarrist Austraalia konkursil MUSIC OZ peaauhinna. 2003. aastal esines Endel Jõgi-Rivers koos Frank Zappa ansambli klahvpillimängijaga Allan Zavodiga menukate autorikontsertidega Eestis.

Nüüd on Endel Jõgi-Rivers tagasi Eestis ning seekorsel turneel osaleb neli muusikut. Kontserdi “Ajajõgi” põhiteljeks ongi mitmeosaline kompositsioon Jaz Symphony. Teose kontsertvariant annab muusikutele võimalusi ka pikemateks improvisatsioonideks, samuti võib kuulda paremad palu Hardbite seeriast. Ajajõgi on rockmuusiku teekond-mõtisklus olnud ja olevast, ajalikust ja igavikulisest. See on muusika, milles kohtuvad rokk, jazz, proge ja klassika.

Põnevat muusikalist elamust pakuvad koos Endel Riversiga basskitarrist Raul Vaigla, kes on tuntud ansamblitest Ultima Thule, Radar, VSP Projekt ja paljudest jazzansamblitest. Sooloprojektidega ja pedagoogina kuulsust kogunud austraalia trummivirtuoos Grant Collins tavatseb oma kontserte anda hiiglasuure kuni 80-osalise löökpillikomplektiga. Eesti kontsertidel kasutab ta siiski mõnevõrra väiksemat trummikomplektim kuid siiski saab aimu ka sellest, mida pakub Grant Collins oma soolokontsertidel. Malaisa päritolu austraalia pianist Leanne Lai alustas kontserttegevust 5-aastaselt. Kuni 16 eluaastani pühendus ta muusikaõpingutele, võitis mitmeid konkursse ja esines nii soolopianistina kui ka koos sümfooniaorkestritega. Seejärel otsustas ta aja maha võtta ja õppida disaini – seega teenib 19-aastane neiu praegu kahte muusat. Koos Grant Collinsiga planeerivad nad ka duokontserte.

 

23.01 Tartu Athena Keskus 19.00
24.01 Viljandi Pärismusmuusika Ait 19.00
25.01 Pärnu Kontserdimaja kammersaal 19.00
27.01 Kumu auditoorium 19.00

Tutvustame töövihikut Talumehe tööd ja tegemised. Lisaks on plaanis eriekskursioon meie traditsioonilisi töövõtteid tutvustavale  näitusele „Siga seebiks. Traditsioonilised töövõtted kaasajal“ (vt www.erm.ee/toovotted), mis on lahti viimaseid päevi!

See päev on mõeldud tööõpetuse- ja käsitööõpetajatele, huvijuhtidele, ajaloo- ja ühiskonnaõpetajatele.

Samas võimalus osa saada Eesti Rahvakunsti ja Käsitööliidu infopäevast, kus tutvustatakse konkurssi  „eesti – oma – kiri  ehk vana kiri uues kuues“
(kell 11 – 15 Vaike Reemann teemal „Kiri muster ornament“; Ingrid Uus „Kihnu kirjad“)

NB! Palun teatada oma tulekust 22. I kl 17.00-ks meiliaadressil liisi.toom@erm.ee või helistada telefonil 7 350 448

 

Alo Põldmäe on oma fotodega toonud tähelepanu keskpunkti puud – nende tüvede, võrade ja juurte kaudu väljenduvad kujundid. Muusikaliste ja Kalevipoja puude kaudu on ta jõudnud semiootiliste märkideni. Kõik fotod on sündinud Lääne-Virumaal asuvates Neeruti mägedes.

Näitusel „Semiootiline Neeruti“ on fotod, mis kujutavad mitmesuguseid tähestikke, numbreid, kirja- ja muusikamärke, eelajaloolisi ja müstilisi sümboleid.

Alo Põldmäe on Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja, helilooja ning kompositsiooni õppejõud G. Otsa nim. Muusikakoolis ja Tallinna Muusikakeskkoolis. Loodusfotode tegemisega alustas Põldmäe 2007. aastal ning avas oma esimese näituse “Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg” sama aasta septembris Kadrina rahvamajas.

Klaver on valmistatud 20. sajandi algul Tartus tunnustatud meistri Mihkel Aleksander Ossi töökojas. Töökoda tegutses aastail 1895 – 1925. Töökojas toodeti nii pianiinosid kui kabinet-klavereid.

Klaveri restaureerisid 2008. aastal firma „Reval Piano“ (Heiki Parts) ja OÜ Klaverimeister (Fred Proso).

Klaveri esitlusel teeb eesti klaveriehitusest ülevaate Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe. Pillil musitseerivad Tartu H. Elleri-nim. Muusikakooli klaveriõpilased.

 

Sel ajaloo laupäevakul kõneletakse eestlaste valikutest Teises maailmasõjas, keskendudes Eesti Leegionis teeninud Eesti sõjameeste tegevusele, leegioni rollile ja tähendusele nii maailmasõjas kui ka hilisemas ajalookirjutuses. Arvestuslikult osales sõja jooksul leegioni ridades kokku umbes 20-30 000 Eesti meest, kelle saatus kujunes  tollase traagilise poliitilise olukorra kujukaks metafooriks.

Alates 2008. aasta oktoobrist toimuvad Eesti Ajaloomuuseumis, Maarjamäe lossis AJALOO LAUPÄEVAKUD, kus tuntud ajaloolased avavad huvitavaid ja intrigeerivaid teemasid Eesti ajaloos. Kõikide ettekannete sisu on seotud Eesti 20. sajandil toimunud poliitiliste ja ideoloogiliste murrangutega, toetades Maarjamäe lossis avatud suurnäitust “Iseolemise tahe. 90 aastat Eesti Vabariiki”. Ettekanded on suunatud kõikidele ajaloohuvilistele, keda huvitab, milline on ajaloos tuntud faktide taga olev taustsüsteem ning miks ja kuidas ajaloolised protsessid toimuvad.

 

Ettekanded toimuvad laupäeviti kell 13.00 Maarjamäe lossi kinosaalis.

Sissepääs muuseumi piletiga (45.-/25.-).

 

JÄRGNEV PROGRAMM
 

14.02. kell 13 MATI MANDEL        Vabastatud või vallutatud?

21.03. kell 13 OLEV LIIVIK            Relva ja sõnaga okupantide vastu. Vastupanuliikumise kolm etappi

18.04. kell 13 HILJAR TAMMELA  Valge laeva ootus Nõukogude Eestis

 

Toetuse eest täname Eesti Kultuurkapitali.

 

Täpsem info: Mariann Raisma, tel 52 217 02, mariann.raisma@eam.ee

 

Eesti Ajaloomuuseum
Maarjamäe loss

Pirita tee 56 Tallinn

www.eam.ee

Peatus Maarjamäe, bussid nr 1A, 1PR, 5, 8, 34A, 38 
 

Ansambli hing kitarrist ja helilooja Kalle Kalima on Eestis hästi tuntud. 2004. aastal musitseeris ta Jazzkaarel koos Jaak Sooäärega, 2006. aastal asambliga Johnny La Marama ja nüüd tuleb ta ansambliga Klima Kalima. Johnny La Maramal tuli tookord Von Krahlis esitada mitu lisapala ja kuulajate arvamusküsitluses kontserdile jagus aina kiidusõnu stiilis: “Superhüpermegagiga!” Jaak Sooääre sõnul on Kalle Kalima üks Saksamaa parimaid kitarriste, võimsa rokiliku energiaga ja väga avatud mõttelaadiga.  Kalle Kalima ise leiab, et jazzi põhitõdedeks on loovus, vahetu improvisatsioon ja rütm. Spontaanse esinemise puhul tuleb ka väljaantud energia kõige paremini tagasi. Vahel teeb talle muret see, et noorem põlvkond seostab sõnaga jazz midagi vana ja magusat. Kui aga nimetada oma asja “Johnny-funkiks”, “kõrbenud saiadeks”, või “kollaseks muusikaks”, joostakse murdu. 

Seegi kord üllatab Kalle Kalima oma fänne, natuke õrritab, kruvib pinget, vabastab sellest ja jagab energiat. Tasub tähele panna sedagi, et aasta tagasi võitis trio Saksa “Uue Muusika” auhinna, mis tähendab, et antud ajahetkel olid nad oma žanris mõjusaimad muusikud.  Kalle Kalima on teinud koostööd trompetilegendi Tomasz Stanko, multiinstrumentalist Jimi Tenori, saksofonist Daniel Erdmanni, bassist Chris Dahlgreni, kitarrist Marc Ducret’, pianist Mircea Tiberiani, trummar Maurice De Martini ja paljude teistega. Kalima virtuoosne kitarrimäng on tuntud ansamblitest Babybonk, Rhythm Taxi, Soi Ensemble, Nuijamiehet, Momentum Impakto, Sonny Heinilä Band, Klima Kalima jt. Oma viimase bändi nime kohta ütleb kitarrist, et see tähendab kliimat – atmosfääri, mille bänd loob oma mänguga.  Oliver Steidle on Nürnbergist pärit trummar, kes osaleb aktiivselt Berliini muusikaelus. 2003. aastal esines ta Jazzkaarel ansambliga Der Rothe Bereich, mille ridades pälvis ta ka aastal 2006 Saksa “Uue Jazzi” aastapreemia. Ta on mänginud Euroopa nimekate muusikutega nagu Tomasz Stanko, David Friedmann, Louis Sclavis, Dominique Piffarelly, Ernst Reijsiger, Carlos Bica, Alexander von Schlippenbach, Aki Takase, Nils Wogram.  Oliver Portratz on nagu Kalle Kalima ja Oliver Steidlgi õppinud Hanns Eisleri nimelises Konservatooriumis. Tema partnerite hulka kuuluvad paljud saksa uue jazzi silmapaistvad muusikud nagu John Schröder, Christof Lauer, Christopher Dell, Daniel Erdmann, Carsten Daerr jt.  www.jazzrecords.com/enja 

www.myspace.com/klimakalima  

Autorid on oma tööde kohta kirjutanud järgmist:

Karel Koplimets
“untitled”
2008-2009

Seeria tegeleb vuajerismiga, püstitades küsimuse, miks peaks keegi avalikus kohas oma ihu paljastama või vahekorda astuma. Näiteks võib kihla vedada, et Tallinnas ei ole ühtegi natuke staazhikamat taksojuhti, kes ei oleks olnud sunnitud pealt nägema intiimset stseeni oma tahavaatepeeglist. Taksojuht on justkui klassikaline vuajerist, aga samas ka süütu pealtvaataja, sest vaatemängu pakkuja on asjade käigust täielikult teadlik ning üldjuhul ka naudib enda vaatamist/tähelepanu.
Tegemist ei ole niisiis enam vahelejäämise põnevusega ja sellest tuleneva erutusega. Millega siis ikkagi tegu on, jääb juba vaataja otsustada.

Taaniel Raudsepp
“Maskuliinne”
2008-2009

1) (F)akt
Aktifotod on nüüd valmis. See on fakt.
Avamisakt leiab aset kolmapäeval kell viis EKA galeriis, ka see on fakt.
Pildistamisakte panid toime Sigrid Viir, Karel Koplimets, Johannes Säre ja Taaniel Raudsepp, kui lisada veel üks fakt.
Juhendas Tanja Muravskaja – jälle fakt.

You are so Fucked ütles valge jääkaru.

2) “Session 3”
“Photo session is a session that we can do if we want to do.”
 Nurse with wound, ROCK’N ROLL STATION 1994

Seekordse sessiooniga püüdsime välja selgitada, kes on tugevam – kas objekt või objektiiv. Tulemus ei ole aga siiani selge, kuna selle vaidlustas nii üks kui teine. Mõlemad osapooled keelduvad toimunut kommenteerimast, viidates käimasolevale kohtuvaidlusele. Püüame peatselt korraldada uue sessiooni. Seniks palume kõigilt kannatust.

Fotolabori juhataja

* Johannes Säre
2008-2009

Ma lähenen oma tööle kui suurele apsakale. Alguse sai kõik tahtmatust topeltsäritusest, mille tulemusena jäi tselluloidile konkureerima kaks täiesti erinevat temaatikat – munadepüha reportaaž ja aktifotode seeria.
Kummalisel moel hakkasid need üksteist koheselt täiendama. Äärmiselt külmades toonides, kergelt alasäritunud koosistumise peal lainetavad soojad ja pehmed naiskeha kurvid, mis looklevad autori sugulaste ning koera vahel. Naisefiguurid loovad sidemeid nii toiduvaagnate kui ka vahepeal pildistatud Mustamäe korrusmajadega, muutes seeläbi nende olemuse ja ilme kordades lõbusamaks ja andes seejuures neile justkui kinolinaliku mõõtme.

See kõik serveeritakse vaatajale ühe suure popurriina, omakorda ühe suure kinolinana, millel hargnevad korraga lahti kaks jutustust. Tehes seda samaaegselt, võistlevad nad vaataja tähelepanu eest ning on sunnitud sama koostöötama ning üksteist täiendama.

* Sigrid Viir
“Vastasseis”
2008-2009

Fotoseeria tegeleb vaatamisega nii perekonna siseringis kui ka laiemalt.
See, mis on “lubatud” võõrale pilgule, pole loomulik perekonna siseselt.
Seksuaalsus muudab loomuliku ebaloomulikuks.

(f)Akt – fakt on see, et akti saab interpreteerida väga mitmeti. Fakt on see, et mind ei huvita alasti keha esteetiline kujutamine. Fakt on seegi, et prantsuse esileedi aktifoto müüdi 2008 aprillis korraldatud oksjonil 900 000 EEKi eest.

Näitus jääb EKA galeriis avatuks 23. jaanuarini.