CERN

  • Uued inimesed

    sõna selle peale nagu aamen kirikus meest sõnast härga sarvest proosit

    mehed lõid käed ja rüüpasid leppe kinnituseks tubli sõõmu heledat õlut

    see võiks täna viimaseks jääda tead Koidu ja Videviku risti ehitatakse Euroopa suurimat kasiinot ja projektijuhi sõbrad ajavad tunneli Hiiumaale

    silda juhatas Ivar ta oli vahepeal Soomes aga nüüd vahib Toompeal

    see pole enam üldse see Ivar tal pole enam moblat välja lülit kogu aeg türbel ma tahtsin tema sünnipäeval ennast kaugelt meelde tuletada

    ma tahan täna täiest südamest nüüd otsustavalt uueks inimeseks hakata

    Eesti Vabariigi juhataja jääb täna viimaseks ja kustutab tule ära

    jäägu see nüüd tõesti viimaseks ja enne enam midagi lahti ei tee kui kõik oluline on läbi

    sõna selle peale nagu aamen kirikus meest sõnast härga nöörist

    sel kevadel andis juba päeva õhtuks venitada kui sammuda suutsid ja pärast rüüpisid mõne putli Bocki ja Jäägermeistrit

    läbi kõik on läbi see pole üldse see Ivar keda sa silmas pidasid tal pole mingit silda juhatada pange maja põlema koerad sihuksed

    kust otsast kus tikud on kust sa üldse siia said nüüd alles hakkab pulli saama

    kolm ametit korraga kohal kelle jaoks kus ma üldse olen Moskvas Tartus või Tapal

    sul lööb välja varjatud suurushullus ja sa ei suvatse üldse midagi varjata

    ma olen midagi enamat kui armastus või viin ja peaminister on minu kõrval päris edev jumpski kuiv aru peas ja soe süda sihes ahv selline aga mind pole tegelt kutsutudki ma olen seal kogu aeg eland Rooste on jälle kusagile kadunud

    kus sa raibe üldse elad davai dokumendid bljääd bõstreeje suuka ma ütlesin sulle kohe et see jäägu täna viimaseks ära kire enne keskööd

    okupatsiooni all on palju parem elada ma hääletan vene tankide poolt persse see vabadus

    maailm on sind ellu jätnud seda pead sa ausalt ütlema kuniks Koidu ja Videviku risti ehitatakse ja projektijuhi sõbrad ajavad tunneli

    näed ma ütlesin ju et see jääbki täna viimaseks ära kire enne keskööd

    kohe varahommikul Komeedis veits ikka veel neelati ja päeva poole rüübiti Karla juures edasi

    oled sa viimasel ajal kedagi pannud ma panen pidevalt

    misasja vaata milline sa ise välja näed Kivisildnik nikub iga nädal mu ajusid

    plaati panen ja tapeeti aeda ladusin sommile ja vallamaja lae lupjasime ära mis mõttes pannud

    no andnud näiteks midagi hei skaudid tulge pedofiili kaissu saate hea nahatäie suppi ja jõuluks lastekoju riigilobi peale legot lööma

    teiega ei saa üldse tõsiselt rääkida mees?ovinistid ja seksistid sellised torpeedo vaja abaluude vahele lüüa ja hagi turja

    vaata mul viioldaja väljas las õppigu üksikkambris kolm aastat araabia keelt ampull persse ja asi vask

    võta enne kinnipanemist kiiresti midagi võta no võta sedasamust no ise tead

    hoia kurat ma panen nüüd piibu palge vaata üks nolkide bande kõõlub seal jätised käivad ammu jõle sefilt riides aga mind peetakse prükkariks

    võtmed raisk on jälle kuhugi maha jäänd hoia linki alla see on juba kolmas lukk kvartalis

    no nii läks õlg ees läbi paneeli lauluga kahju vana vabariigi aegne uks oli paljud panevad nüüd rauast uue ja Eestil on nüüd uus piir

    ma pole veel viiskümmendki täis aga toas on selline hapu vanainimese lehk nagu vanadekodu naistekambris

    tiki tiki heegelda heegelda ta vanaema andis enne pensionit meelsasti aga nüüd koliti Harju andsid suhu vä

    no raisk ei võtt aga ta võtab tegelt küll kõik võtavad Eesti riik on mind terve elu pannud aga nüüd panen tagasi

    ma tahaks mõne agendiga abielluda

    sa vitt oled ju ise üks mata harjake Saabas Kant i Kerkegoor trojom bo?lii v konsistoor tam filoosofi ta-rui-ra-raa

    konfessioonid peavad tasapisi leppides ühinema 500 aastat Lutheri tindipotti on nüüd täis matuselise rist ei sobi enam kiriku otsa kukk võiks ju edasi olla aga veel parem oleks kullatud päike kui selline

    kas sa Partsi Jukut tead ah sa ei teagi Partsi Jukut anname talle peksa lõuga pasunasse türbel ninuli treppi eriosakonda marss kasti vaja sihukesed lüüa no on siga ta võikski hommikuni oma okse sees nuuksuda

    äkki lämbub ära see peab täna viimaseks jääma ja enne tõesti enam midagi lahti ei tee kui kõik oluline on läbi sõna selle peale nagu aamen kirikus

    meest sõnast see võiks täna küll viimaseks jääda ja üldse võib-olla täitsa viimaseks pikemaks ajaks

    on vaja teha otsustav pööre uuena üles tõusta ja mitte grammigi järele anda ainsatki sammugi tagasi ja enne enam midagi lahti ei tee kui kõik oluline on läbi

    uus elu on nagu armastus üle kahe nädala sees ei püsi

    asi seegi kahest küll vaata et sa ühegagi maha saad pärast teeme pooleks homme hommikul punkt seitse Koidu ja Videviku ristis käsi selle peale

    öösi rüübiti aga keegi ei näinud ega kuulnud ka pealt aga naabrite koer klähvis ja eided kudusid mentidele kaebekirja

    vahest oleks parem ära surra mul on kogu aeg korraga väga palju mõtteid hüppavad laiali kui kirbud pidasin eelmisel sügisel kolm kuud ilma tilgata pausi vot nii

    kõik kaob läbi ajude jäljetult ainult moos ja seened seisavad mõne aja kaane all startisin kolm aastat tagasi ja läbisin kümme kuud kuivalt suitsu ka ei teind

    ossa kurat küll sa oled kõva kutt vahest kimun ainult sutsaka kanepit mul pole probleemi hinnad on täitsa lakke aetud Haagis saab poole odavamalt kui siin jobannõi tiblagorskis nõnda see elu meid koinib küsi Kivisildniku käest kui ei usu

    aga nüüd on sellel lõpp käsi selle peale toop ja koduranda püsti kirik tuleb

    sead sihukesed kes tahab veel emakooki saada varsti pannakse juba kinni võta enne kinnipanemist kiiresti midagi võta no võta sedasamust no ise tead

    öösi rüübiti aga keegi ei näinud ega kuulnud ka pealt aga naabrite koer klähvis ja eided kudusid mentidele kaebekirja

    nüüd oleks viimane aeg parem ära surra bensukaist kaotatakse kõik ja käelakkujad saavad linnavalitsuse kassiaugust

    Hernes saab öösi klaasluugist ma sain vanasti Tartus ükskord ka seitsmega kätte see valge oli jõle soe taksisti hirmunud süda tuksus sees mul pumpsis hinge alt üles teadsin kohe et nad sitavaresed alt ära hüppavad peavad end meist paremaks

    Innar on nüüd jälle abielus Kunnar käib nädalavahetusel ühe daame juures mehe haisu levitamas ja koeri dresseerimas

    Innaril on kena punnispõskne plikatirts aga Kunnar sai vanaisaks ja kuuleb öösi hääli

    Innar töötab rokiklubi arendusdirena Kunnar peab hipoka taga raamatuurgast

    Innu on usin aga Kunnul on masin ja kõik saab tehtud nagu ammu öeldud elame ju ühes universumis ja vana-vana…vanaonud olid Aafrikas vennad ja-ja-ja ta-ru-ra-raa

    see võiks täna viimaseks jääda püüa sa igale mendile meeldida

    üks vahtis õhtul õudusfilmi kus teine mängis jalgpalli muideks Ummi on latentne pede poeb Elmari ees

    Innu on kange seletama aga Kunnule meeldib valjusti peeretada kaanisid kui keskeesti maakad ja Respublikal polegi põhikirja

    ma tean see mees teab kuidas rohtu üle tuuakse tead see tollikas tead küll ma teadsin kohe et ta nuhk võib olla see mees mängib mitmekordset mängu peereta nüüd nii kõvasti et pubis istujatel endil kuidagi piinlik hakkab

    ma käin nüüd vahetevahel linnast väljas vastuluurel ja iseennast kaotamas kaks ööbikut panid võidu nii et terve vald laksus ja eidel lõi süda nagu mägral

    pane nüüd kiiresti üks kärakas näe see promootor volksas jälle rähvitsema

    ükskord ma suudlesin oma pruuti läbi padja tead kui hea see oli

    Mülleri Sass pidas mind ükskord Kurvitsaks raamatukogust saab valget viina asi seegi näe Iigur istub jälle oma filiaalis ja see kuradi psühhopaat Teder pidavat veel Nikodemenski neeme mäletama ta pole terve elu liivaaugust õieti välja saand
    ki

    me kõik läheme kord ühest liivast teise aga enne seda peereta mõnuga pane nii et põsepuna palgele tõuseks sakslased ka ei hoia kinni

    nad olid kahe peale sada ametit pidanud ja mitmeid südameid söönud tervis polnud enam kaugeltki eriti raudne üks oli töötanud Remsu juures aga teine polnud siis veel sündinud

    Innul sügeles pidevalt mingi pisik ninas silmad kippusid vett jooksma Kunnul jupsisid magu ja süda vaheldumisi ühendatud anumatega korisev viltune peldik

    see võiks täna viimaseks vahest suisa koguni ehk märkimisväärselt lausa viimasepoolsekski jääda

    käsi selle peale meest sõnast aamen mida sa kinni hoiad pane nii et pubis istujatel endil kuidagi piinlik hakkab

    Kivisildnik paneb jõle hästi aga Kunni sats sai sel õhtul kaks-üks tappa Innu vahitud õudukas oli jõle ila südaööl rookis Une-Mati silmad umbe aga hommikul seitse enne seitset välisuksed prantsatasid tagantkätt ristmikul mehed kokku said ja saidki

    nii et vahi pulli lähebki lahti armutult ilma igasuguse nahahoidmiseta asi nagu Juske ja kindel kui Kruusa

    kas lähme bussi või taksoga tõmbame Hassoga ta on tegelt Kumu vaimne boss aga klahvka-Iigur on elitaarne alka?? viime talle karahviniga ikkagi progeparun kui selline

    Sirbis töötavad ilged matsid ja daamed kipuvad peenutsema klat?i ja joodikute pesa muideks nende bossil pole vahest vigagi aga ta kipub emm ai siksima ja üksi tina panema Ararati sulgemine pani poolele toimetusele kõva põntsu

    kulkas istuvad heinasööjad ja tuulenuusutajad kui nokkivad kanad ministri aias

    Innu on Kunnust toos jagu pikem aga puuda kergem vintske vend

    kas sa koer tead kui pika rihma otsas sul üldse rähvitseda lubatakse

    mul on jumalast poohui siiber risti ees oled sa vene ruletti mänginud

    ostsin küljeluule paagitäie benssu ja suristasin drelliga ise uue kuusepuust riiuli püsti aga jalg läks maadeldes korraks alt ära ja ööseks vedasid traumakasse röntgeni alla

    töötad sa peale kaitsepolitsei veel kellegi jaoks

    no sihtasutuses ja-ja-ja üldse igasuguseid politseisid võiks mul olla rohkem kui näppe

    sa lõpeta see emm ai siksimine tead isegi et kõik see kõvem eesti leib läheb nüüd Brüsseli klemmi ja Soome ahju vahele kas sa booltik daaki oled joonud

    jah ma tean tume aga lahjavõitu kutsume päästeameti junged ka vihtlema

    Jüri jäi sel õhtul täitsa täis ära pelga gee ärr uud sul võiks ka kaa gee bee kaart all olla ma hääletasin vastu

    juu ess eisse enam läbi magneti ei saa pluss näpukad skänneri vahele

    tee mulle ka üks lahti olen tegelt mossaadi mees ja mängin küünarnukkidega oasis stud pokkerit

    enne tõuseb päike solgiaugust kui sind mossaadi võetakse nää vaba laud

    Innu pole pilliroost ja Kunnu pole pupe Ameerika võiks temast kas või politseiniku teha meestel peab peki all konti olema raisk täna võiks kellelegi lõuga anda

    mehed on hakkamist täis marsivad kui Smolnõi käskjalad kümne mindi pärast kukub Kunnu hingeldama Innu samm on pöia jagu pikem Kunnul pole tossusid kaasas ja esimene ämm on ammu maha maetud

    öiti passiti viljavargaid ja runneleid lauldi arglikult Jaan käis simmanil oleks peaaegu midagi saanud aga naabripoiss jäi täitsa ilma

    anna sellele kerjusele midagi ütles süda aga käsi ei and midagi näe tuvi ka käigu pealt on sada korda tehtud enam ei viitsi ta juba enne saand küll

    kus sa nahk enam pääsed marss marss nagu eesel oma eedeni teed

    poole tunniga peaks kohale viskama adminni pliks ja rõõsk puha ees

    Innu oli kolm kuud tilgata olemise aal seal enne juba käind ja värki näind teadmamees ja teejuht kui Kivisildnik küsi Juku-Kalle käest kui ei usu

    astusid lindi peale aga lint jooksis alt läbi ja sibasid veel sada sammu kus sa enam pääsed kus sa raisk üldse pääsend oled päästa nii et paugub

    looma ees oleks mul häbi aga sulle ma ikkagi ütlen et töötan oma arust mitmes luures ja luured pööritavad mu käivet ja Soros õnnitles mind

    aga Juku-Kalle on keigar kahjur prostituut ja ego ta onud jäid Katõnni aga tädid olid pandavad

    jõle igav oleks ilma Jukuta tead sellel eidel on tissid nagu melonid viissada ette las vudib kiiresti üles

    panin rinnalt sada sirgetele nagu pohli aitab tänaseks küll kusehäda ka peal vaata kui munn ka nõnda kasvaks kui liha palju sa mu Honda eest pakud

    ära jama tahad projektijuhiks saada davai sada doltsi tund kahele võtku midagi juua ka lasku otse kraanist kannu

    no mis sa passid lehm hakka tööle läbi kantossi kõlbab suhu võtta küll vaata et sealt kedagi peale ei tule

    ära pabista sauna ukse sisse ei näe davai davai rabootai suuka bljääd nuu rabootai do kontsa mille jaoks sind kabõõla siia toodi

    ma ju ise seda maja pean mehed kurat mis te teete Kunnar sina ka

    Innul jäi pooleli pärast pidid istujad endile uue maja ostma

    ma nägin eile Kallet muideks Käsper ongi mu lemmiknäitleja aga see noor draamaplika tahab Kassi sabas Hollywoodi meinstriimi liuelda

    Peeter saab laupäeviti zooloogiamuuseumis saalitädina tööd Kalle elab seal öövahina otse ekspositsioonis 1968. aasta osakonnas

    lubi läheb hinda ja soola peab varuma pärast võiks midagi veits kangemat veel peale võtta sisimas olen ma tegelt juba ammu kõigele käega löönud

    mõtted kargasid kui kirbud ja ideed saalisid viidikaina pinna all

    tuleb veits tööd tõugata ma helistan sulle pärast näeme

    mehe käest luba küsisid kui sa teda panid

    ta on nüüd juba kaks aastat lahutatud vanaema hoiab pingviini

    ta andis muidu sest oli neli päeva nälgas olnud ja üks noor poetess vaatas pealt

    paljud tahavad nüüd erisoodustusmaksu alla trügida suhkrut tikke ja absinti oleks võinud proovida alla kaubelda

    ise sa türbel selle poolt hääletamas käisid oled üks eneseküllane persevest

    turg on hinna üles löönud Euroopa tahab ise selle kraamiga kaubelda naine pidavat hoopis kallim olema kui mees

    ah ole parem vait võta üks viin kaks t?iilikat neli tetra-rokki ja grilli ka ja siis siba davai sibulat koorima

    kardavoi kordnik urjadnik pristav stanovoi is­pravnik

    davai tee lahti ja too vett peale

    millega

    suuga

    anna rinnapiima ka

    sa munn ole vait

    alpus omandihimu kiim kadedus õgardlus vihapidamine tujutus

    ükski luure ei jõua end nii mobiilse pidevusega ümber programmeerida

    koodi võti muutub reaalajas kaks korda päevas Keno Loto numbritega

    Prantsusmaa saatkonna siseaia nurgas lakub end üks emane kass

    kaitseminni ees on ka üks sihuke püramiidjas tamm looduskaitse all

    aga Saksamaa saatkonna seesamune on homo

    ei ole

    on küll

    veame kihla

    nii see elu enam edasi minna ei saa on vaja teha otsustav pööre uuena üles tõusta ja mitte grammigi järele anda

    homme hommikul punkt seitse Koidu ja Videviku ristis meest sõnast härga sarvest käsi selle peale mitte sammugi tagasi aamen

    valge öö ei jõudnud enam hingatagi kui oldi juba jalul

    kust sa üldse nii vara siia said lasti juba lahti või Kivisildnik ja Juku-Kalle on arreteeritud

    Sild saab vana rauaga sada kuusteist nüüd alles hakkab pulli saama

    Pauke? murdis EV peaserverisse ja saatis meile ka riputame need riigisaladused Internetti

    ükskord sind vabaduskella all maha lastakse küsi Aluse käest millal seda viimati tehti

    ah nad teevad seda kogu aeg okei ma ei kuse tee kähku lahti ja logista sisse näe skisofooniliste prelüüdide induktsioon mulju nüüd las laeb põhjani võta

    võta ise ka võtame korraga vaatame kes enne põhjani jõuab

    läks kõik oluline on nüüd lõpuks läbi

    lähme hüppame veel keldrist läbi

    olgu kogu aeg viimane ees

    *

    010 000 000 110

  • Eva ja Adele Tallinna Kunstihoones

    Näitus on avatud 22. IV – 28. V 2009.

    Kui rääkida kunsti ja elu täiuslikust teineteiseks transformeerumisest, kunstitööst kui elukunstist ja elustiilist kui abjektist – sellest üleminekuterritooriumist, mis jääb kunstiteose kui objekti ja looja kui subjekti vahele, on hea näide /par excellence/ Berliini kunstnikeduo EVA & ADELE. 1989. aastast Berliinis koos elavate ja töötavate EVA & ADELE esimene /performance/ toimus 1991. aastal. Siis ilmus kaks identse meigi, aksessuaaride, jalanõude ja ekstravagantsete roosade kostüümidega kiilaspäist, armastusväärselt naeratavat ja vaoshoitud sammul jalutavat rafineeritud tegelast esimest korda kunstinäituse avamisel publiku sekka, tõmmates endale silmapilkselt tähelepanu. Poseerides siiani meelsasti igale profi- ja amatöörfotograafile, kollektsioneerides, süstematiseerides ja arhiveerides kõiki neile saadetud fotosid tulevaste tööde lähtematerjalina, manipuleerivad kunstnikud samas meediale omaste võtetega, tootes ise pseudomeediat ja ironiseerides ajakirjanduse liialdatud kuulsustejahi üle.

    EVA & ADELE areng näitab algusest peale, et tegemist on isiklike probleemide teadvustamise, kujustamise ja  lahendamisega efektses, melodramaatilises ning jõuliselt emotsionaalses kujundikeeles. Peaaegu kogu nende elu on dokumentatsioon pildilise elukroonika vormis. Nende töid ei saa analüüsida ilma, et peatutaks kunstnike isiksustel. EVA & ADELE vaidlustavad ühiskonna traditsioonilist soolist süsteemi oma ebamäärase soolise identiteediga ning asetavad kahtluse alla ka sotsiaalselt konstrueeritud mõiste kultuurilisest sugupoolest. Kui maskuliinne ja feminiinne seksuaalsus on sotsiokultuuriline konstruktsioon, siis nemad on selle vastand. Nagu elav aines, esitavad nad küsimuse kahesoolisusest kui inimese ideaalolekust. Nende käitumismudelisse kuulub seetõttu ingellik kuvand; teadlikku mängu sooliste stereotüüpidega iseloomustavad mõlema kiilaspead (mehelikkuse
    sümbol) ja glamuursed naisterõivad ning kaugelt vaadates meenutavad nad naissoost kaksikuid. Kuid mehelik kehaehitus ja käelaba suurus toovad siiski esile, et EVA pole kindlasti naine. ADELE aga väidab, et positsioneerib ennast EVA suhtes mehena. Paarina sümboliseerivad nad stereoefekti. Nad on kaks ühes. Nii elus kui kunstis.

    Paralleelselt näituste ja muuseumide avamisele “ilmumisega” New Yorgist Helsingini ning Veneetsiast Stockholmini ja enese välise kuvandi kavakindla dokumenteerimisega on käesoleval kümnendil järjest suuremat rahvusvahelist tunnustust pälvinud ka EVA & ADELE omamüüdi tõlgendustel põhinev ekspressiivses laadis ning popi kujundeis autoportreeline maalikunst ja joonistused.

    Nende esimene muuseuminäitus toimus juba 1997. aastal Hannoveris, käesolev näitus Tallinna Kunstihoones on aga esimene EVA & ADELE väljapanek nn endises idablokis. Kunstihoones on väljas läbilõige kunstnike töödest aastaist 1989 – 2008, sisaldades ligemale 30 maali, joonistust, videotööd ja skulptuuri ning üle 160 polaroidi.

    Näitust täiendab kataloog Harry Liivranna essee ja itaalia kunstikriitiku Eugenio Viola intervjuuga; kataloogi kujundas Tõnu Kaalep.

    Kolmapäeval, 22. aprillil kell 18 esinevad EVA & ADELE Tallinna Ülikooli Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi (TLÜ RASI) soouuringute keskuses  (Uus-Sadama 5, ruum U-218). Ülikoolis toimuvale avatud vestlusringile on oodatud kõik huvilised. EVA & ADELEGA vestleb TLÜ RASI teadur Barbi Pilvre. 

    EVA & ADELE loomingu kohta vt veel kodulehte:  www.evaadele.com <http://www.evaadele.com/>

    Täname: Eesti Kultuurkapital, Goethe Instituut, Tallinn 2011, AS Mivar, OÜ Sperare, Amber Trust S.C.A., Hotell Telegraaf, Puls

    NB! Kõik Kunstihoone näitusepinnad on alates märtsist avatud KOLMAPÄEVAST PÜHAPÄEVANI tavapärastel kellaaegadel 12-18

     

  • Sotsiaaldemokraatia on võrsunud ametiühinguliikumisest, mis oli nõukogude ajal kompartei ripats

    Tänase Eesti sotsiaaldemokraatia ebakindlus tuleneb üsna selgelt olulisest tsiviilühiskonnalisest arengupeetusest, nimelt, kogu XX sajandi kidunud ametiühingulisest liikumisest. Eriti Põhjamaades, aga ka sellistes vanades Euroopa maades nagu Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt on väga oluliseks demokraatia sepikojaks olnud just töölisliikumised ja ametiühingud. Nii tsaariajal kui ka iseseisva vabariigi alguskümnendeil vaadati aga Eestis tööliste poliitilisele organiseerumisele viltu, paremaks peeti vabrikuisetegevust ja töölisspordiühinguid. Eesti talupoegkond, kes oli ärkamisajast saadik olnud varmas lööma kaasa rahvavalgustuslikus seltsitegevuses, ei olnud ka veel 1930. aastateks valmis poliitiliseks süva-analüüsiks. Euroopast sisse toodud sotsiaaldemokraatlikud ideelaenud leidsid esimese iseseisvuse ajal sisulist arendamist alles tärkava noore intelligentsi ringkondades.

    Okupatsioonidest räsituna polnud Eesti NSV nimelises paigas sotsiaaldemokraatlike mõtteavaldustega midagi peale hakata. Sõjaeelsel ajal noorsots olemine võis sõja järel koguni paragrahvi kaela tuua. Aastatel 1940 ? 1970, mil just Põhjamaade ametiühingud tegid heaoluühiskonna reeglite paikapanemisel suuri tegusid, jagasid nõukogulikud ametiühingud süsteemitruumatele korteriordereid, tuusikuid ja vaibaostulube. Nõukogulik ametiühing oli partei haarats, mitte kodanikualgatuse tegutsemisväli. Paar põlvkonda eesti inimesi võõrutati edukalt sotsiaaldemokraatlikust mõtteviisist, mis ennegi polnud kuigivõrd tugev. Sotsialistlik ideoloogia tootis küll kohalikku kontraideoloogiat, kuid see oli selgelt orienteeritud okupatsioonivõimude vastu, mitte nõukogulike riiklike hüvede (tasuta haridus ja tervishoid, elamufondide loomine ja kasutamine jms) jaotussüsteemi kriitikale. Teisi sõnu, dissidentlikumalt meelestatud inimesed olid sotsialismi ajal antitotalitaristid ja rahvusõiguslased, sotsiaaldemokraatiast kantud vastupanuliikumist eesti praktika ei tunne. 

    Eesti Vabariigi taaskehtestamine tõi kaasa parteistumise buumi ? ühel ajahetkel oli meil koguni 33 parteid. Analoogiliselt enamiku postsotsialistliku Euroopaga toitsid ka Eesti vohama kippuvat, ent nõrgukest ?parteipuud? kaks lätet: rahvusmeelsus (ka venelaste oma) ning siit-sealt kokkulaenatud eeskujud koos rahanutsukestega mitut sorti parteidelt välismaalt. Parteide loomeaegade virvarris tekkis küllaltki kummastav ?keskele kaldumise? efekt, vaid paar üksikut julges deklareerida oma vasakpoolsust, mõneti hõlpsam oli olla selgelt paremäärmuslane. Eestis võttis vormi ka sotsiaaldemokraatlik partei, kes aga kippus kannatama papa Mauruse kompleksi käes ja soovis koos paljude teiste parteidega kõndida samuti kindlal keskteel, mitte vasakul teepervel. Sotsiaaldemokraatia ideedega kesiselt kursis valijaskond ei suutnud kuigivõrd aru saada mõõdukate kavalatest vangerdustest ning mitmesugustest ?leiva ühte kappi panemistest?. Minugi tuttav Virumaalt oli üksjagu hämmingus, kui sai ?kontorist? teate, et pole maksnud demarite aastamaksu: sellisesse parteisse polnud ta kunagi astunudki! Tema valik 1990ndate alguses oli olnud talupidajate partei. Milliste nippidega ta ?hing? nimekirjast nimekirja oli venitatud ja kuidas olid lood vahepealse kümnendi maksudega erinimeliste parteide koosseisus, sellest ei olnud mehel õrna aimugi.

    Eesti sotsiaaldemokraatia nõrkus on paljuski ajaloolise loomusega: kus on meil see põlvkond, kes on kaasa teinud kas või Põhjamaade sotsiaaldemokraatia kasvuraskused? Meie keskel on tarku inimesi, kes on ennast kurssi viinud nii sotsiaaldemokraatia arenguloo kui tänapäeva trendidega. Samas puuduvad meil perekondlikud  traditsioonid kanda isalt pojale üle sotsiaaldemokraatlikke (loomulikult ka liberaalseid, konservatiivseid jne) maailmavaatelisi tõekspidamisi. Isegi meie praegune gümnaasiumiõpetus on liiga pealispindne, et õpetada kooliskäijaid otsima ja leidma maailmavaatelisi pidepunkte. Väga suur osa aurust läheb ikka veel ?punase mineviku? paljastamisele, mis aga ei seondu mitte kuidagi sotsiaaldemokraatiale paremate levitingimuste loomisega. Vahel tundub, et ihkame sellist põhjamaist heaoluühiskonda, kus ei tohiks sees olla mitte kübetki sotsiaaldemokraatiat.

  • Kristiina Kaasik Vabaduse galeriis

    Kristiina Kaasik on eesti silmapaistvamaid kaasaegseid maaliklassikuid, kelle  aktiivne osalemine kunstielus uuendas maalikunsti võimalusi juba 1960. aastaist. Tema sügavalt läbitunnetatud sümbolistlik maastikukäsitlus on erandlikult mõjuv ja intensiivne. Nägemusliku valgustuselamuse visualiseerimine metafoorse maastikukäsitluse kaudu avab vaatajale kunstniku isiksuslikud ja intellektuaalsed otsingud märksa laiemas diapasoonis, kui see eesti kujutavas kunstis on tavaks.

    Kunstnik ise tutvustab oma näitust:

    „Olen pannud näitusele pealkirjaks „Pääs kitsale rajale”. Laenasin  selle oma 1979. aasta samanimeliselt maalilt, millega püüdsin edasi anda tolleaegset ahistavat ja alandavat  olukorda. Meie liikumine oli isegi kodumaal piiratud, keelatud või erilubadega. Keelutsoonid olid igapäevane asi.

    Kujutasin okastraatidega piiratud kitsast rada lummavalt kaunite rannaäärsete aasade vahel. Sinnagi rajale astumiseks tuli ületada ametlik ”pidulik” trepistik.

    Probleemid on nüüd teised. Aeg on teine, toonast füüsilist vabadust piiravad takistused on kadunud. Ometi tundub, et inimesel on raske jõuda vabaduse kitsale rajale ka nüüd ja seda eelkõige meis enestes peituvate takistuste tõttu. Kuidas neist vabaneda? Kuidas ühtida maailma heledama ja helgema poolega?

    Nii ei huvita mind seekord meie aja poliitilised kitsendused, vaid inimese ajatu probleem – sisemine vabadus meis endis. Kuidas leida pääs kitsale rajale, mida käies võiksime jõuda puhtamasse ulatuvusse, ajatusse maailma, mis on meis endis ja väljaspool meid”.

     

  • Riiklik terminoloogiaprogramm jõustunud

    Hea oskuskeel sünnib peaasjalikult akadeemilises ümbruses, nii on programmi oluliste täitjatena silmas peetud kõrgkoole, Eesti Keele Instituuti ning teisi teadus- ja arendusasutusi, erialade terminikomisjone ning kaht rakenduslingvistilist mittetulundusühingut – Eesti Terminoloogia ühingut (Eter), kelle kaudu kaasatakse terminitöösse muid riigiasutusi, samuti väikseid töörühmi, ja Eesti Rakenduslingvistika Ühingut. Rahakasutust ohjab programmi juhtkomitee, kus on esindatud enamik olulisi asutusi: Jüri Valge (Haridus- ja Teadusministeerium), Tiiu Erelt (Emakeele Selts), Ülo Kaevats (Tallinna Tehnikaülikool), Krista Kerge (Tallinna Ülikool), Margit Langemets (Eesti Rakenduslingvistika Ühing), Siiri Lauk (Eter), Peeter Päll (Tartu Ülikool), Peeter Saari (Eesti Teaduste Akadeemia), Ülle Sihver (Eesti Maaülikool), Tiina Soon (Eesti Keele Instituut, terminoloogiakeskus) ja Urmas Sutrop (Eesti Keele Instituut).

    Esile on tõstetud seisukoht, et keeleteadlaste loodud termineid ei saa valdkonnale kohustuslikuks teha. On loomulik, et initsiatiiv terminoloogiat luua, korrastada ja edendada tuleb valdkonna asjatundjatelt ja ametkondadelt. Keeleteadlased aitavad termineid sobitada eesti keelekujuga, vahendavad terminiõpetuse moodsaid suundi ja nõustavad, kuidas üles ehitada ühtset üld­kasutatavat terminibaasi, mis esialgse versioonina valmis Eesti Keele Instituudis programmi eelfaasis 2007. aastal. Terminibaasi peaks tasapisi kokku jõudma paljude eri­ala­de terminiloome, samuti peaks baasi veebipõhiselt kasutama õppima iga terminoloog. Ülitähtsaks on peetud terminikoolitust kõrgkoolides: igal aastal toetatakse ühe kõrgkooli terminiõppemooduli sisseseadmist või jätkamist. Sel aastal saab toetust Tallinna üli­kool (eelmisel aastal toetati samavõrra Tartu ülikooli). 2008. aastal toetatakse programmi kaudu terminiloomet 2,5 miljoni krooniga, esialgsete plaanide järgi peaks toetus viiendaks, s.t 2012. aastaks kasvama kahekordseks.

    Margit Langemets

     

    1 Vt HTMi kodulehte http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=6946 (30.05.2008).

     

  • Heimtali Muuseum kingiti Eesti Rahva Muuseumile

    Kultuuriminister Laine Jänes peab Anu Raua muuseumikogu erakordseks ning tema otsust pärandada see riigile Eesti Rahva Muuseumi koosseisu, suureks tunnustuseks. “Usun, et Heimtali Muuseumist võiks saada Eesti Rahva Muuseumi praktiline õppekeskus nagu see juba täna suuresti on”, märkis minister.
     
    Minister ütles, et Anu Raud andis kinkekirja üle Eesti Rahva Muuseumi juubelil oma valmistatud suurepärase gobelääni “Kogujad” ees, millesse on talletatud kogu meie rahva olemus ja mälu.
     
    Anu Raua sõnul on praeguseks väiksest eramuusuemist kujunenud elavalt kasutatav õppekeksus kunstiüliõpilastele, käsitööhuvilistele ja koduloolastele. “Loodan, et see väike ehe ja maalähedane filiaal on eripäraseks kirjalõngaks Eesti Rahva Muuseumile”, ütles ta.
     
    Kultuuriminister Laine Jänes külastab 4. mail Heimtali Muuseumi, kus tutvub põhjalikumalt Anu Raua erakoguga. Kohtumisel osaleb samuti Eesti Rahva Muuseumi direktor Krista Aru, üheskoos arutatakse muuseumiga seotud tulevikuplaane. 
     
     

  • Algas muinsuskaitsekuu

    Kultuuriminister Laine Jänes ütles muinsuskaitsekuu avamisel Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumis, et ainult koostöös, üksteist toetades ja kokkuhoides tehakse suuri ja püsivaid asju. “Juba 23 korda korraldab Eesti Muinsuskaitse Selts kuuaega kestvat üritust, mis näitab, et kultuuripärand on rahva jaoks jätkuvalt oluline”, märkis minister.
     
    Ta lisas, et kultuuriministeerium hindab Eesti Muinsuskaitse Seltsi panust muinsuskaitseliikumisse, olles vajalik partner piirkondlikele muinsuskaitseklubidele ja erialaorganisatsioonidele. “Riigipoolne tugi lähtub soovist, et  muinsuskaitsjate ring oleks regionaalselt lai ja osalejatest tihe”, rõhutas kultuuriminister.
     
    Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel on tähistatud igakevadist muinsuskaitsekuud alates 1987. aastast. Kuu raames toimub kõikjal Eestis mälestisi ja kultuuriloolisi paiku tutvustavaid ekskursioone, heakorratalguid, seminare, õppekäike, töötubasid ja palju muid muinsuskaitseliikumist edendavaid ettevõtmisi. 
     

    Muinsuskaitsekuu kava: http://www.muinsuskaitse.ee/index.php?page=5&id=188&uudis=203
     

  • Eesti maarahva välimääraja

     

    Eesti Rahva Muuseumi näitus “Eesti maarahvas baltisaksa kunstis” esitab XIX sajandi baltisakslaste nägemuse eesti maarahvast. Kuigi näitusel on rõhk ilmselgelt rahvariiete demonstreerimisel ja ülestähendamisel, annavad paljud kujutised aimu ka millestki muust: millisena nähti inimest rahvariiete taga, kelleks teda peeti ja kes ta oli? Tüpiseerimise teeb keeruliseks tõsiasi, et eri tehnikad ja stiilituuled annavad ette mingid piirid, kuidas inimest üldse kujutati. Kuigi füsiognoomia ehk õpetus, kuidas inimesi keha- ja näotüübi järgi iseloomustada, on oma juurtega antiikajas, on XVIII-XIX sajand selle suuna hiilgeaeg. Kirjanduses kasutati inimtüüpide füsiognoomilisi ideid üsna ohtralt, samuti oli see juba XVII sajandil hakanud portreekunsti mõjutama. Ei ole küll otsest alust arvata, et baltisakslased mõtlesid maarahvast kujutades füsiognoomia ideede peale, kuid, arvestades ideede populaarsust ka seltskonna meelelahutusena, pole võimatu, et ka see on andnud inimkujutistele oma varjundi.

    Nii on näiteks A. von Uexkülli (autorsus küll küsimärgi all) 1820. aastast pärit akvarellidel eestlased õrnad, graatsilised, saledad. Seda kusjuures eriti mehed, naised on tihtipeale matsakamad. Kuigi sedasama tendentsi võib näha paljude teistegi autorite töödes, on siin tähelepanuväärselt omapärased lainelised, raskelt rippuvaid keerdusid moodustavad juuksed ja maitsekad habemed. Üldine erksatoonilisus, pisut koomiksilik või lasteraamatulik kujutamisviis jätab nii rehepeksust, kartulivõtmisest kui pulmaskäigust üsna lõbusa mulje.

    Märksa hilisematel, XIX sajandi 60.-70. aastatest pärit Friedrich Sigismund Sterni värvilitodel on eestlane (tegelikult saarlane) palju masajam, see tendents on eriti ilmne naiste puhul. Silmatorkavaist näojoonist tuleb mainida sirget nina, ümaraid punapõski ja eksklusiivselt heledaid laines juukseid. Jämaja tüüp eristub teistest lausa groteskseltki oma ebaproportsionaalse näoga, kui aga vaadata, kuidas kunstnik on kujutanud hobuseid ja muid lojuseid, on fotograafilist täpsust tema kujutistelt liig paluda.

    Nii eespool mainitute kui ka Ernst Hermann Schlichtingi 1850. aastate saarerahva (rannarootslaste) ühiseks ja silmatorkavaks tunnuseks on punapõsksus. Ühisjooni välja tuues tuleb korrata, et naised on ümarakasvulised ja mehed õrnemad, saledakasvulised ja lokkidega. Muide, nii Schlichting kui Uexküll kujutasid eestlasi silmatorkavalt sinisilmsetena.

    Theodor Gelhaari imepeened litod lõbusate, kärarikaste olustikustseenidega vääriksid täiesti omaette artiklit: õllekappadega naised, ketraja kõrtsis, pulmaliste ette lahti rullitud vaip jm detailid on tegelikult väärt pikemat selgitust. Märkimisväärne sarnasus Gelhaari “Eestlasi Viljandi ja Põltsamaa ümbrusest” keskse figuuri ja Pezoldi “Tarvastu mõisa Antsu” vahel on ilmselt rohkem baltisaksa kunsti spetsialistide uurimismaa kui tüpoloogilisi üldistusi lubav ilming.

     

    Füsiognoomilised fantaasiad

     

    Mida see kõik aga kokku tähendab? Kui kõrvale jätta võimalikud stiiliküsimused, siis naise ürgtüübile vastav eesti naine, s. o ümarakasvuline ehk pükniline tüüp, on vaieldamatult rahvuse püsimise seisukohalt ülikasulik. Meditsiinidoktor ja Tartu ülikooli forensilise psühhiaatria eradotsent Konstantin Lellep kirjeldab 1932. aastal esmavalgust näinud kirjutises sellist naist järgmiselt: “Tema suurim õnn on naine olla, meest õnnelikus teha ja oma lastele olla heaks emaks. /—/ Ta … töötab meeleldi. /—/ Ta suguline tung on väheldane, sellejuures suguline tegevusvõime aga kõrge. Ta sünnitab kergesti, on viljakas, vananeb kiiresti kuid jääb sisemiselt siiski nooreks ja liikuvaks. Ta on n.ö. ideaalne “kodukana” kõigi selle mõiste voorustega – ja puudustega.”¹

    Uexkülli kujutatud saledatel ehk lepto­soom­setel meestel, sirge nina ja taandunud alalõuaga, esinevad “kalduvused uute ühiskonnavormide loomiseks ja puhta, õilsa kultuurielu süvendamiseks”, mis XIX sajandi keskpaiga ja XX sajandi alguse sündmusi silmas pidades igati paika pidas. Ka “alaline umbusk, … ning halvakspanev naljatlemine teiste üle (milles) on valitsemas hammustav, sarkastiline iroonia” on traditsiooniliselt eestlaslik. Ka rigiidne mõttemaailm ehk eestlaslik jonnakus on selle tüübi pärisomadus. Et need, pisut kontekstistki välja rebitud kirjeldused oleksid paikapidavamad kui suvaline horoskoop või käejoonte tõlgendamine, öelda paraku ei saa. Eestlane tundub kujutatu põhjal olevat üsna heatujuline, rõõmsameelne, küll töökas (muide, töökust on uuringute järgi peetud kõige “eestlaslikumaks” omaduseks, sellele järgnevad kade ja kinnine², kuid sealjuures lendlev-lõbus sell. Kuigi töökuse autostereotüüp on arvatavasti vähemalt puhtstatistiliselt pisut liialdatud, tundub selline lähenemine niigi romantiseeritud maarahvakujutluse pilti sobivalt toetavat.

     

    ¹ Konstantin Lellep, Kuidas tunda inimesi nende välimuse järgi. 2 tr, Ühiselu, Tallinn1991.

    ² Heili Orav, Isiksuseomaduste semantika. Eesti Rakenduslingvistika Ühingu aastaraamat 2, 2006, lk 171–183.

  • Avatud Eesti Fondi 2009. aasta Koosmeele auhinna sai Kolga Keskkool

    Koolidirektori Tõnu Valdma innustusel algatasid õpilased Gruusia idaosas asuva Gori 7. keskkooli abistamiseks toetuskampaania, avasid kodukoha poodides korjanduskarbid ning korraldasid heategevusliku küpsetiste ja vanakraami müügi.

    „Õpilaste julge pealehakkamine ja eelarvamustest vaba mõtlemine võiks olla eeskujuks kõigile – häid koostööpartnereid ja sõpru tasub otsida ka lõunast ja idast, mitte ainult läänest,“ sõnas Avatud Eesti Fondi (AEF) juhataja Mall Hellam.

    Koosmeele auhinna lõi Avatud Eesti Fond 1997. aastal, et avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele Eestis ja mujal. Auhinnaga kaasneb rahaline preemia 20 000 krooni ja Marje Üksise graafiline leht „Koosmeelesammas“. Eelmise aasta laureaadid oli ajakirjanik Ahto Lobjakas ja Raadio 4 saatejuht Ivan Makarov, 2007. aastal said preemia tolleaegne õiguskantsler Allar Jõks ja postuumselt valitsuse nõunik Ülle Aaskivi.

    Auhinna saajad kuulutatakse välja igal aastal Avatud Eesti Fondi sünnipäevaks. Tänavu täituva 19 tegevusaasta jooksul on fond jaganud toetusi enam kui 490 miljoni krooni ulatuses. AEF-i tänased püüdlused on suunatud osalusdemokraatia ja kodanikuühiskonna arendamisele, tugevama Euroopa kujundamisele ning siirdeühiskonna kogemuste vahendamisele.

     

  • Nõudlus prostitutsiooni järele

    Ei saa loota, et  seksuaalset ekspluateerimist saab peatada, kaitsta naisi ja lapsi, karistada kurjategijaid, kuni nõudlusele pole piisavat tähelepanu pööratud. Kes on see nähtamatu klient? repro näituse “sexarbeit” kataloogist

     

    Nõudluse uurimine aitab kaasa inimkaubanduse vähendamisele ning parema sotsiaal-majandusliku olukorra tagamisele.

     

    Üks seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimuva inimkaubanduse võtmeküsimusi on meeste nõudlus prostitutsiooni järele.

    On ilmselge, et on võimatu võidelda inimkaubanduse ja prostitutsiooniga seni, kuni ei kõnelda nõudlusest. Nõudlus toidab naiste ja lastega kaubitsemise vajadust. See loob pinnase rahvusvaheliselt organiseeritud tulusale kriminaalsele ärile. Ülemaailmsest seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil toimunud inimkaubandusest, mille peamised ohvrid on naised ja lapsed, saadud tulu ulatub 10 miljardile USA dollarile aastas.

    Ei saa loota, et  seksuaalset ekspluateerimist saab peatada, kaitsta naisi ja lapsi, karistada kurjategijaid, kuni nõudlusele pole piisavat tähelepanu pööratud.

    Liiga palju inimesi ei saa või ei taha saada aru, miks nõudlusest rääkimine on inimkaubanduse, prostitutsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel keskne teema. Nad usuvad müüte, et prostitutsioon on vältimatu. Müüte, et mehed, kes ostavad seksi, rahuldavad oma bioloogilisi vajadusi; et prostitutsioon on hädavajalik üksildastele või frustreeritud meestele või meestele, kelle partnerid ei ole piisavalt seksuaalsed; et prostitutsioon on vajalik sõjaväelastele või teistele meestele, kes on oma abikaasadest ja perekondadest eemal, või stressis ärimeestele või invaliididele, kes ei saa muidu oma seksuaaltungi rahuldada.

    Teiste sõnadega, prostitutsiooni on vaja kõigile meestele. Need müüdid tahavad viia eemale nõudluse tegelikust problemaatikast, sest ikka on leidunud mehi, kes vajavad seksi ja peavad seda saama, ka siis, kui see tähendab naiste ja laste keha ostmist.

    Lisaks sellele tuleb kohe mainida, et prostitutsioon käib käsikäes suurte spordiüritustega nagu olümpiamängud ja maailmameistrivõistlused. See on üldteada tõsiasi.

    Inimkaubanduse-vastase võitlemise koalitsiooni direktor on väitnud, et mullu suvel enne jalgpalli maailmameistrivõistlusi Saksamaal sai ta mitmeid ettekandeid selle kohta, et Saksamaale oli tulnud ja toodud prostitutsiooni eesmärgil hulga naisi ja tütarlapsi. Brasiilias oli naisüliõpilastele tehtud ettepanekuid lennata Saksamaale, et nad toetaksid oma rahvusmeeskonda, kõik kulutused lubati katta. Ka ajalehtedest võis lugeda, et Brasiilia prostituudid valmistusid Saksamaale sõiduks. Samasugust teavet tuli ka Aafrikast.

    Kes on need nähtamatud, kellest ei kõnelda? Kaubitsejad ja ostjad. Kes on inimkaubitsejad, kes organiseerisid sadade Brasiilia ja Aafrika maade naiste (aga ka kõikjalt mujalt üle maailma) transportimise seksuaalse ekspluateerimise eesmärgil? Kes on noorte naiste kaubitsemisest saanud tohutu kasu?  Kes ostavad lennupiletid, vormistavad reisidokumendid ja maksavad arved, kõike seda lootuses saada suurt kasumit naiste keha müügist? Kes varustavad naistega miljoneid mehi, kelle anonüümsus on kaitstud, sest need mehed  kasutavad naisi, kes kuuluvad prostitutsioonitööstusesse?

    Tulles tagasi möödunud suve Saksamaa jalgpalli MMi juurde, siis rahvusvahelise migratsiooni organisatsiooni (IOM) 2006. aasta septembris tehtud ettekande põhjal võib väita, et “inimkaubanduse sagenemise juhtumeid MMi ajal ja pärast seda ei ilmnenud”, ja seda tänu Saksamaa valitsusele ja ka valitsusvälistele organisatsioonidele. Need pingutused pälvisid ka rahvusvahelise heakskiidu. Ka Naistega Kaubitsemise Vastase Koalitsiooni ja Euroopa Naiste Ühenduse (European Women’s Lobby) heakskiidu. Näiteks Euroopa Naiste Ühenduse assamblee, mida peeti 2005. aasta 15. ja 16. oktoobril Brüsselis, võttis üksmeelselt vastu Eesti Naisuurimis- ja Teabekeskuse (ENUT) initsieeritud ja Eesti Naiste Assotsiatsiooni ümarlaua, Euroopa Naiste Ühenduse liikme ettepaneku: “Me palume Euroopa Naiste Ühendust ja selle liikmeid protestida Saksa Liitvabariigi valitsuse ja Saksa Jalgpalliföderatsiooni vastu, sest nad ei võtnud mitte midagi ette, kui Saksamaale kavatseti “lennutada” suurim bordell Euroopas ja paigutada sinna 40 000 naist, kes osutaksid seksuaalteenuseid meestele 2006. aasta jalgpalli MMi ajal Berliinis, paljud neist naistest olid inimkaubanduse ohvrid.” Sellega oleks rikutud naiste õigusi ja ÜRO 1949. aasta inimõiguste konventsiooni inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise ning prostitutsioonile sundimise punktis. See, et aktivistide sammud hoidsid ära inimkaubanduse juhtumite sagenemise Saksamaa MMi ajal, on hea õppetund. Me peaksime uurima edasi, kes on prostitutsiooni nõudluse adressaat?

    Mehed peaksid mõtlema selle nõudluse peale, sest nad on olnud kummaliselt ükskõiksed nende sookaaslaste vastu, kes nõuavad oma eelisõigust prostitutsioonile, peamiselt naiste ja laste seksuaalsele ärakasutamisele. Just meestel võiks ja peaks olema selle võtmeküsimuse lahendamisel peamine osa. ENUTi algatusel avaldati eelmise aasta naistepäeval 33 mehe, avaliku elu tegelase nimed, kes deklareerisid, et nad ei osta seksuaalteenust. Ja me levitasime plakatit sõnumiga “Bordellis käimine on sama hea kui jahipidamine loomaaias. Tõeline mees ei osta seksi”. Selle sõnastuse oli mõelnud välja mees.

    Eesti mehed pole ainukesed, kes on avalikult juhtinud tähelepanu nõudlusele. Saksamaa jalgpalli MMi ajal mõistis Prantsuse meeskonna treener Raymond Domenech prostitutsiooni kui MMi juurde kuuluva hukka intervjuus Prantsuse televisioonile, öeldes: “Me peame selle vastu võitlema. Ma tõusen üles orjuse vastu. Võib-olla on see siin legaalne, kuid minu arvates on see skandaalne, et keegi võib öelda, et jalgpalli MMile imporditakse “armukesi”, nagu nad prostituute nimetavad. See viib jalgpalli maine “õlle-ja-tibide” tasemele. Mul on kahju, aga see pole jalgpalli vääriline. Olen šokeeritud, et keegi võib üldse naistest kui loomakarjast või orjadest kõnelda.”

    Ka valitsused peaksid pöörama tähelepanu prostitutsiooni nõudlusele. Eestis ratifitseeris parlament  2004. aasta 10. märtsil Palermo protokolli, mis sisaldab üleskutset suurendada õiguslikke meetmeid, et halvata naiste ja laste seksuaalse ekspluateerimise nõudlust. Eelmise aasta alguses pani Eesti valitsus rahvusliku arengu plaani sisse inimkaubanduse vastu võitlemise, see õnnestus valitusväliste organisatsioonide ühiste pingutuste tõttu.

    Valitsuse tegevus võib asja muuta. Seda on näidanud inimkaubanduse statistika võrdlemine Rootsis ning näiteks naabermaal Taanis. Rootsi inimkaubanduse vastu võitlemise aruandes seisab, et 8,5 miljoni elanikuga Rootsi on toodud 400–600 naist, inimkaubanduse ohvrit aastast. Taanis on see arv märksa suurem, 2700–4000 naist, kuigi elanikke on seal viis miljonit. Erinevuse on tinginud asjaolu, et seksi ostmine on Rootsi seaduste järgi karistatav. Taanis on seksitööstuse suhtes märksa leebem hoiak ning sealne seadusandlus soosib prostitutsiooni.

    Nõudluse uurimine on hoogustanud võitlust inimkaubanduse ja seksuaalse ekspluateerimise vastu. See preventiivne abinõu aitab  vähendada inimkaubanduse ohvrite arvu, kuritegevust ja korruptsiooni, tõsta üldist sotsiaal-majanduslikku heaolu.

     

     

    Artikkel põhineb prostitutsiooni ja inimkaubandust käsitleva konverentsi ettekandel Tallinnas 21. II.

Sirp