biokütus

ERMi näitusemajas avatakse näitus “Rahva muuseum. ERM  1oo, Raadil näitus ERMi plakatitest ja Raadi ajaloost, Postimuuseumi ruumides näitus rahvarõivastest postkaartidel ja markidel ning Kirjandusmuuseumis ERMi trükistest 1940. aastani.     

Teisipäeva hommikul kell 10 tutvustame  Rüütli tänaval, Postimuuseumi ruumides, ERMile pühendatud postmarki, esimese päeva ümbrikut ja esimese päeva templit.

Samal päeval kell 16 avab Vabariigi President Luunja sillal Võnnu ja Tartu-Maarja kihelkonna algust tähistavad sildid. Ajalooliste kihelkonnapiiride märkimine, mis peaks tugevdama rahva kodukohatunnet ja ühtehoidmist ning toimub Maanteeameti toetusel, algab ERMi asutamispäeval ning jõuab lõpule 2010. aastal. 

15. aprillil on ERMis ja Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides lahtiste uste päevad, kõik külalised on teretulnud. Tehakse esimesi kokkuvõtteid suurest kogumisaktsioonist “Kingi muuseumile päev oma elust!”, toimuvad giididega näituse- ja fondikülastused.

Eesti Pank esitleb kell 12 ERMi näitusemajas rahva muuseumi 100. aastapäevaks valminud hõbedast 10-kroonist kodarraha. Kell 15 on pidulik juubelinäituse avamine Eesti Kirjandusmuuseumis.

ERM tänab kõiki oma sõpru ja toetajaid!

Palju õnne meie kõigi muuseumile!

Krista Aru

Eesti Rahva Muuseumi

2009. aastal tähistab Eesti Rahva Muuseum oma saja aasta juubelit ja Eesti riik muuseumiaastat. See ei ole juhuslik kokkulangemine – Eestis on üle 250 muuseumi, kuid ERM on midagi enamat kui lihtsalt üks nende seast. 
Koos eesti rahvuse kujunemise ja eneseteadvuse kasvuga sündis ja arenes mõte luua oma rahvuslik muuseum. See põhines äratundmisel, et eesti rahva loodu on nii väärtuslik, et seda tasub tutvustada kaasaegsetele ja säilitada tulevastele põlvedele.

Täna esitletavate trükiste põhjal ja avataval juubelinäitusel saab tutvuda sellega, kuidas Eesti Rahva Muuseum on erinevatel aegadel päästnud ja kujundanud meie kultuuripärandit ning rahvalt saadut taas rahvani viinud.

ERMi juubeliaastale on pühendatud järgmised trükised:

·         ERMi ajalooraamat „Eesti Rahva Muuseumi sada aastat“

·         ERMi 52. aastaraamat

·         Akadeemia erinumber

·         „Varamu lummuses. Eesti Rahvuslik Arhiivraamatukogu 100“

·         Ilmari Manninen „Eesti rahvariiete ajalugu“

Samal ajal avatakse novembrini lahti olev juubelinäitus „Rahva muuseum. ERM 100“, mis võtab kokku saja-aastase muuseumi ajaloo.

Erkki-Sven Tüüri autorikontserdil kõlavad teosed on loodud aastatel 1985-1996. Helilooja ise võtab selle perioodi kokku sõnaga “metakeel”. Loomingulisel arenguteel on Tüüri erinevate perioodide läbivaks ideeks olnud tasakaalu otsimine emotsionaalse ja ratsionaalse maailma vahel, samuti on helilooja sulatanud eri stiile. Autorikontserdil ettekandele tuleva keelpilliorkestri teoses “Action. Passion. Illusion” on helilooja sõnul kasutatud art-rocki rütmimustreid. Rahulolust looduga arvab Tüür: “Mingi piirini peab looja olema rahul sellega, mida ta teeb. Ta ei saaks muidu kahte joont taha tõmmata, öelda, et see asi on lõpetatud ja seda partituuri välja anda. Aga samaaegselt on ka mingisugune teatud rahulolematus vajalik. On vajadus oma tehnikat täiustada, vajadus midagi paremini ja selgemini välja öelda. See on niisugune pidev protsess.”

Tüürile on omane nimetada oma teoseid põnevate pealkirjadega – Conversio, Dedication, Symbiosis, Arhitektoonika, ning nimetatud teosed on ka mõned neist, mida saab 18. aprilli kontserdil kuulata. Helilooja varase perioodi muusikat interpreteerivad Tallinna Muusikakeskkooli muusikud – Margus Parind, Theodor Sink, Kristiina Rokaševitš, Ats-Mati Laes, Johan Randvere, Egert Leinsaar, Elle-Riin Volmer, Annegret Leiten, Erik Õunapuu, Siret Lust, Heili Rosin, Silvia Ilves ja Jana Peäske. Kontsert toimub 16.-24. aprillini toimuva festivali „Eesti Muusika Päevad 2009” raames. Festivali näol on tegemist iga-aastase Eesti muusika ülevaatefestivaliga ning Erkki-Sven Tüüri looming ettekantuna Tallinna Muusikakeskkooli õpilaste poolt on suurepärane Eesti muusika  oleviku ja tuleviku sümbioos.

Piletid (100.-/50.-) on müügil Piletilevi müügipunktides ja Statoili teenindusjaamades ning tund enne algust kohapeal.

Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinna hindamiskomisjon märkis, et Pettersson suudab poeetilises ja tasases keeles tuua esile, kui raske on teineteisele öelda asju, mida peame kõige olulisemaks. Peategelane kirjeldab oma kogemusi ja katkendlikke mälestusi mitmetest elukriisidest oma perekonnas.
Per Pettersson saavutas rahvusvahelise tuntuse võites mitmeid auhindu novelliga “Välja hobuseid varastama” (Ut å stjæle hester, 2003).

Preemia rahaline väärtus on 350 000 DKK ning see antakse üle Stockholmis toimuval Põhjamaade Nõukogu istungil käesoleva aasta oktoobris. Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinda on väljastatud alates 1962. aastast.

Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhinnast lähemalt

www.norden.ee

Marko Nautras on EKA graafika eriala BA 2004.a. lõpetanud kunstnik, kes praegu jätkab õpinguid samas interdistsiplinaarsete kunstide magistrantuuris. Ta on loonud grafitist inspireeritud sarju, installatsioone ja videoid (koos Marianne Männi ja Toomas Kuusinguga, 2005).

Näitus Riigikogu Kunstisaalis koosneb 12 metalllile prinditud fotost ja ühest suuremõõtmelisest installatsioonist. Fotod on tehtud maailma eri paigus erinevatel meelelahutusega seotud rahvarohketel objektidel, enamus staadionitel. Installatsioon koosneb neljast ruumilisest tähest MASS.

Kontseptsiooniks tsiteerib Marko Nautras Jose Ortega Y Gasseti raamatut “Masside mäss”:
“… Linnad on täis rahvast. Majad täis elanikke. Hotellid täis sissesõitnuid. Rongid täis reisijaid. Kohvikud täis külastajaid. Bulvarid täis jalutajaid. Kuulsate arstide ooteruumid täis patsiente. Saalid etendustele, mis ei ole liiga ajast-arust, täis vaatajaid. Supelrannad täis suplejaid. See, mis varem ei olnud probleem, hakkab selleks muutuma: kuidas leida kohta….”
 
 

Kultuuriminister andis ülevaate ministeeriumis kavandatavate loovisikute ja loomeliitude seaduse muudatuste kohta. Seadusemuudatused puudutavad peamiselt loovisikute sotsiaalseid tagatisi ja neid muudatusettepanekuid tutvustas minister eile ka Riigikogu sotsiaalkomisjonile, kus need heaks kiideti.
 
Olulise kavandatava muudatusena tõi minister välja loometoetuse maksmise kuni aastani, praegune seadus võimaldab maksta toetust kuni pool aastat.
 
Kultuuriminister ütles, et muutmist vajab seegi seadusepunkt, mille alusel ei tohi vabakutseline loovisik omada mingisugust sissetulekut perioodil, mil ta saab 6-kuulist loometoetust. “Loometoetuse saamise perioodil peab olema isikule lubatud tulu saamine seaduses määratletud allikatest. Loovisik saab praktikas enamasti tulu, mis ei ole suur ja seegi pole korrapärane, nii ei tähendaks tulu saamine kohest loometoetuse katkemist”, selgitas minister Jänes.
 
Loomeliidud vaatavad enne seaduseelnõu lõplikku valmimist muudatused veelkord üle. Seadusemuudatused peaksid ministri hinnangul jõudma Riigikogusse veel enne suve.
 
Minister Jänes andis nõukojale ülevaate ka niinimetatud protsendiseaduse eelnõu ehk kunstiteoste sihttellimise väljatöötamise kohta, mis lähiajal valmib. Kultuuriminister Laine Jänese sõnul läheks avaliku sektori poolt rahastatud investeeringu uusehitistelt või rekonstruktsioonilt üks protsent kunstile, mille eest tellitakse või ostetakse kunstiteoseid.
 
Samuti pöördus minister kõigi loomeliitude poole osaleda järgmisel aastal toimuva lugemisaasta programmi ettevalmistamisel.

Tänasel kaunite kunstide nõukoja koosolekul osalesid interpreetide liidu, arhitektide liidu, sisearhitektide liidu, teatriliidu, kunstnike liidu, disainerite liidu, rahvusringhäälingu, Eesti muusika- ja teatriakadeemia ning Tartu ülikooli esindajad.

Projektis “Paast ja ülestõusmine” on Tiina Tammetalu maalija ja interdistsiplinaarse kunstnikuna ühendanud kaks erinevat kunstnikupositsiooni, võttes fookusesse eeskätt erilise ajalise situatsiooni, millesse näituseperiood on sattunud. Sellesse n.ö murrangunädalasse jääb paastuaja lõpp ja ülestõusmispüha – tähenduslikeim religioosne sündmus.

Kunstnik on teinud valiku teoste hulgast, mis on valminud aastail 2002-2009. Siin on näiteid Tammetalule ainuomastest Eesti Maastikest – maalid potsessis, hävingus. Eesti maastik oma ehedates elementides – muld ja põrm. Kaduvik. Värskeim teos -naisakt – esindab selles koosluses ja kontekstis ülestõusmist ellu – jõuline ja elust pakatav, maalitud otse natuurist Tammetalu meelismodelli Maria järgi.

Värskeim maal (2008-2009) sellel näitusel on loodud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Kunstnike Liidu toetusel.

Projekti raames on Galerii avatud iga päev (ka pühapäev) kell 12.00 -18.00

Eesti Rahva Muuseum on ellu kutsutud sada aastat tagasi selleks, et meil oleks üks koht, kus on hoiul Eesti kultuurivara: esemed, tekstid, fotod jm. Kõik need aitavad kirjeldada ja mäletada Eestimaal elavaid ja elanud inimesi, nende igapäevast elu ja pidupäevi. Oma juubeliaastal soovib muuseum kutsuda kõiki nii panustama muuseumi kogudesse kui ka tutvuma juba kogutud kultuurivaraga.

Muuseumi kogudesse panustamiseks on avatud kogumiskampaania Kingi muuseumile päev oma elust!  (www.erm.ee/kingipaev)

15. aprilli avatud uste päeval on muuseumi väravad valla

Näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu)
kl 11 Püsinäitusel Piret Õunapuu – Vanavara kogumise algusaegadest
kl 13 Püsinäituse tutvustus – Vaike Reemann
kl 14 Juubelinäituse “Rahva muuseum. ERM 100” tutvustus – Reet Piiri

Eesti Kirjandusmuuseumis (Vanemuise 42, Tartu)
kl 15.00 Näituse „ERMist võrsunud. AR 100 ja EKLA 80“ avamine.

Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu)
kl 12 Raadi tutvustus – Kaspar Jassa (Kogunemine peavärava juures)

Ekskursioonid Raadil ja Veski 32 kogudes ning Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivides. Eelregistreerimisega!

Lisainformatsioon juubeliürituste kohta www.erm.ee/100

Heli Laaksonen kirjutab oma luulet Vakka-Soome murdes. Vakka-Soome on paikkond Soome edelarannikul , Uusikaupunki ja Laitila ümbruses. Oma nime on see paik saanud tänu sealsetele kuulsatele käsitöömeistritele, kes valmistasid imekenasid vakku. Vaka võib leida ka sealselt vanalt vapilt.
Heli Laaksonen on Vakka-Soome murdele viimastel aastatel suurt kuulsust toonud, sest lisaks luuletamisele selles keeles peab ta ka ettekandeid murrete kasutamisest.
Laaksonen on hariduselt soome keele filoloog, filosoofiamagister. Idee murdeluule viljelemiseks sai ta eesti luuletajatelt, eeskätt Võru murdes kirjutavalt Jan Rahmanilt, kellega koos ilmutas ka oma esimese raamatu Maapuupäiv (200). Hiljem on temalt juba ainuautorluses ilmunud  mitu luulekogu, valimik kolumne ja üks komöödia.

I koht Raimond Mägi ” Oskar “

esitus instrumentaalansambel “Flavour”

II koht Tuuli Taul (sõnad ja muusika) “ Südantlõhestav armastuslaul”
esitus Tuuli Taul – vokaal ja klaver, Fred Rõigas – vokaal

III koht Mingo Rajandi (sõnad ja muusika) “Ulmamaa”
ansambel “Ajavares”

Eripreemiad:
Instrumentalisti preemia: Siim Usin – basskitarr

Preemia siira esituse eest – sõnad, muusika, laul ja kitarr – Laura Junson

Ansamblipreemiad koos tunnustusega heade arranžeeringute eest – Flavour ja Ajavares

Muusikutele jagati rahalisi preemiaid enesetäiendamiseks kokku 42 000 krooni. Preemiad panid välja Esitajate Liit ja Kultuurkapital.

Jazzkaarelt