andmelühiskond

Kaheksa-aastaselt kitarri näppama asunud Akchoté on nüüdseks jõudnud omapõlvkonna nimekaimate esinejate hulka. Algul tegeles ta suuresti jazziga, kuid 90ndate aastate algusest alates on ta sellest eemaldunud, et uurida süvitsi võimalusi, mis avanevad muusikas improvisatsiooni ja eksperimenteerimise abil. Ta on võitnud mitmeid auhindu, andnud välja 8 soolo-plaati ning lisaks sellele veel arvukalt plaate koostöös teiste muusikutega. Ta on suuresti kaasa löönud ka ainult vinüülplaate produtseeriva prantsuse firma Rectangle loomises ja tegemistes. Loonud muusikat lühi- ja täispikkadele filmidele.

Noël Akchoté on oma generatsiooni väljapaistvamaid kitarriste Prantsusmaal. Ta on teinud koostööd improvisatsioonilise muusika suurnimedega nagu Derek Bailey, Fred Frith, Evan Parker, Lol Coxhill, TimBerne, George Lewis, Eugene Chadbourne. Akchoté on äärmiselt mitmekülgse käekirjaga kitarrist, kelle muusikaline ampluaa ulatub radikaalsetest popmuusika hittide töötlustest abstraktsete müraimprovisatsioonideni.

IMPROTEST on Kanuti Gildi SAALi, MKDK ja U.L.A. Jazzi kontserdisari, mis toob kuulajateni improvisatsioonilise muusika nähtusi meilt ja mujalt. Sarja kontserdid toimuvad alates 2005. aastast, kord kuus jaanuarist maini ja oktoobrist detsembrini. Sarja toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Kultuurkapital. Kuraatorid: Mart Soo ja Taavi Kerikmäe. Mai esinejad selguvad aprillis 2009. Täpsemaks infoks jälgige meiekodulehekülge www.saal.ee

Edukate Soome bändide Manboy ja the Crash manager Paul Cheetham kommenteerib Popidioti võitu: “TMW bändide line-up oli põnev ja rikkalik ja ühe bändi välja valimine oli raskem kui ma oleksin arvanud. Otsustasin Popidioti kasuks, kuna nende puhul on ilmselgelt tegu bändiga, kel olemas reaalne ekspordi-valmisolek. Neil on äsja ilmunud värske plaat, mida toetab tugev imago ja ambitsioon ning julge-enesekindel suhtumine kaasakiskuvasse popmuusikasse, mida nad esindavad. Popidioti laivis on sütitavat energiat ja olen kindel, et seda tüüpi saund leiab järgijaid mitmetes riikides. Kui bändil avaneb võimalus astuda üles olulistel üle-Euroopalistel show-case festivalidel nagu Popkomm, By:Larm ja Eurosonic, ei näe ma põhjust miks nende plaat ei võiks olla müügil üle Euroopa ning nende tuurikava jõuda nii klubidesse kui festivalidele kõikjal. Olen kindel et Skype´i rahaline auhind leiab selle bändi puhul kiirelt efektiivse rakenduse, kuid loodan ka, et Eesti riik mõistab, et nii see bänd kui Tallinn Music Week kujutavad endas ideaalset võimalust, kuidas teha algust targa investeerimis-plaaniga Eesti muusikasse ja popkultuuri – nii nagu seda on Põhjamaades juba aastaid tehtud.”

Festivali peakorraldaja Helen Silda kommenteerib: “Paljud väliskülalised tulid Eestisse esimest korda ning null-ootustega. Suur osa neist ei olnud eelnevalt tuttav ühegi Eesti artisti loominguga. Seda suurem oli külaliste positiivne üllatus avastada, kui mitmekesine, maitsekas ja värvideküllane me muusikamaastik on. Kõrgelt hinnati ka Tallinna eripalgelisi kontserdipaiku ning kodupubliku toetust oma bändidele. Selline tagasiside on meie riigi muusikatööstusele hindamatu väärtusega. Esimese TMW festivali edu on nüüd kasvulavaks nii bändidele, muusikatööstusele, järgmisele festivale kui Eesti riigile üldisemalt, et jätkuks indu ja tarkust Eesti muusika ja popkultuuri arendamise-toetamisega edaspidi palju targemalt ja süstemaatilisemalt tegeleda.”

Festivali kontserte külastas üle 4000 muusikahuvilise ning Tallinn Music Weeki veebisait sai pea 27 000 külastust 53-st erinevast riigist, mis tähendab, et lisaks kohalkäinutele said Eesti riigist, Tallinnast, Eesti bändidest ja Tallinn Music Weeki festivalist teadlikuks veel terve hulk inimesi. Välisriikide külastuste top-10 on järgnev: Soome, Inglismaa, Rootsi, Saksamaa, Läti, USA, Taani, Leedu, Norra ja Holland.

Järgmine Tallinn Music Week toimub aastal 2010, viimasel märtsi nädalavahetusel 25-27 märts.

Tallinn Music Week tänab südamest toetajaid ja koostööpartnereid: Tallinn2011, Nordic Hotel Forum, Skype, EAS, Innovatsiooniaasta, Kultuurkapital, Kultuuriministeerium, Estonian Air, Vikingline, Hansabuss, Eventech, RGB, Plektrum, Velvet, Sailinvest- Sea the Future, R2, ETV, MTV, Postimees, Rada7.

Festivali järelkajastusega saate tutvuda:
http://www.tallinnmusicweek.ee/press.php

Second Life (vt. www.secondlife.com) on virtuaalne keskkond, kuhu kasutajad saavad oma arvutitest sisse logida, ringi liikuda, suhelda ja tegutseda oma virtuaalsete tegelaskujude, nn. avataride abil. Second Life’is osalemise võimalused on praktilistelt piiramatud. Olles mõistnud virtuaalsete keskkondade tähtsust tulevatel aastatel, avas Eesti 2007. a kolmanda riigina maailas Second Life’is virtuaalse saatkonna. Auhindu võitnud arhitektuuriga hoones asub konverentsisaal, näituseruum, vastuvõturuum ning tehnoloogiatuba, kus tutvustatakse Eestit kui e-riiki. Korraldatakse kunstinäitusi, kontserte, loenguid ning muid üritusi, ühtlasi on võimalik kasutada välisministeeriumi teenuseid, nt. konsulteerida ametnikega viisade toatlemise asjus. Vt. lähemalt http://www.vm.ee/est/kat_42/9098.html

U: on kuuest muusikust koosnev nüüdismuusikale pühendunud ansambel. Kuna U:-le on alati pakkunud huvi piiride kompamine ning helilooja-esitaja-publik kommunikatsiooniahela uurimine, siis arvestades käesoleva innovatsiooniaasta suunitlustega, tutvustatakse plaati lisaks eesti publikule ka kõikidele huvilisetele Second Life’i kasutajate hulgas üle maailma, kel on ülimalt lihtne end selleks ajaks saatkonda kohale „teleportida“.

„U:“ on ansambli esikplaat, kuhu on koondatud parimad viimastel aastatel ansamblile komponeeritud teosed. Albumile on jäädvustatud Helena Tulve „stream 2“ (2009), Tauno Aintsi „1film“ (2006), Andres Lõo „Miimiline partituur“ (2005), Tatjana Kozlova „Circles“ (2004) ning Märt-Matis Lille „When the Buffalo Went Away…“ (2007) ja „Mu nuttev hääl on sügistuul“ (2005).

Esitlusel kõlavad:
Helena Tulve stream 2 flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2009, versiooni esiettekanne)
Tauno Aints 1film flöödile, klarnetile, viiulile, tšellole, klaverile ja löökpillidele (2006)

Esitlus toimub koostöös EV Välisministeeriumi ja Eesti Heliloojate Liiduga, ülekannet Second Life’i aitavad teostada:
Maria Belovas, Edward Ekker ja Allan Arjut.
Helindus: Tammo Sumera

lähem info: www.uuu.ee

Oma näitusel “Ühine tee” on mõlemad teenekad eesti skulptorid esitanud skulptuure nii viimastest loomeaastatest kui ka varasemast. Ühiseks mõttevahetuseks võiksid kujuneda küsimused skulptori rollist 1960. ja 1970. aastatel, mil eesti modernistlik skulptuurikeel nähtavalt uuenes, samuti küsimus skulptorihariduse arengust Eestis.

Mõlemad skulptorid on valmis rääkima oma väärismaterjali viidud teoste ideedest ja tehnilistest üksikasjadest.
Kohtumise eesmärgiks on püüd ehitada sildu tänase kunstikeele ja omaaegsete modernistlike mõttemallide vahele.
Kohtumist modereerib Vabaduse galerii galerist Juta Kivimäe.
 

Eesti mustkunstnike liit loodi 30. aprillil 2008. Liidu asutajateks on vanameister Erich Udras, Meelis Kubo ja Charlekas. Liit ühendab endas Eesti professionaalseid ja amatöörmustkunstnikke. Liidu eesmärgiks on mustkunsti kui kunstishanri arendamine  ja mustkunstnike ning sellele lähedasel loomealal tegutsevate inimeste ühendamine. Hetkelon liidus 16 liiget kelle hulgas on ka välismaalasi. 3. mail korraldataval üritusel peab Liit ühtlasi ka oma esimest sünnipäeva ning avaüritust.

Galashow koosneb kahest vaatusest. Esimeses osas toimub Eesti parima lavamustkunstniku valimine. Võistlustulle astuvad ainult Eestis tegutsevad illusionistid ja hetkel on registreerunud 9 osavõtjat. Võistlust hindab sõltumatu shürii, mis koosneb rahvusvahelise  taustaga mustkunstnikutest, Eesti näitlejatest ja avaliku elu tegelastest. Samuti valitakse kohapeal shüriisse ka üks inimene publiku hulgast ja loomulikult on publikul võimalus valida oma lemmik. Vaheajal liiguvad rahva hulgas ringi parimad lähivaate mustkunstnikud ja kaardikäsitlejad Eestist ja mujalt.Teises osas astuvad üles illusionistid naaberriikidest. Sealhulgas Weiss ja Arturs Zemitis Lätist,  Dace ja Enrico Pezzoli Lätist, Miika Pelkonen Soomest jpt. Kokku on võimalik näha 15 erineva illusionisti etteasteid ja tutvuda pea kõikide mustkunsti shanritega (suured illusioonid, komöödia mustkunst, kaardi- ja tuvimanipulatsioonid, mentalism ehk meeltemagia jne).

Ürituse algus 3. mail on kell 15.00. Pileti hinnaks on 125 krooni. Pileteid saab osta alates esmaspäevast (06.04) Piletilevi müügipunktidest ning tund enne etenduse algust kohapeal.

“Peame vajalikuks muuta seadust nii, et selle alusel pikeneks loometoetuse maksmine kuni aastani. Tegemist on toetusega, mida makstakse vabakutselisele loovisikule, kellel ajutiselt puudub loometegevusest laekuv sissetulek. Praegu võimaldab seadus maksta loometoetust loomeliidu liikmele kuni pool aastat”, selgitas kultuuriminister.
 
Ministri sõnul tuleks täiendada seadust ka nii, et loometoetuse saamise perioodil oleks isikule lubatud tulu saamine seaduses määratletud allikatest. See muudatus oleks vajalik seetõttu, et tulu, mida loovisik praktikas saab, on enamasti väikesemahuline ja ebaregulaarne. Näiteks kui selline tulu tuleb, et tähendaks see automaatselt loometoetuse katkemist.
 
Täna kehtiva seaduse alusel aga ei tohi vabakutseline loovisik omada mingisugust sissetulekut perioodil, mil ta saab 6-kuulist loometoetust. Samas on aga loovisikute tegevuse eripära arvestades tekkinud praktilised probleemid.
 
Nii võiks ministri sõnul kaaluda kahte varianti – kas piiritleda, et laekumine ei tohiks ületada loovisikule makstava loometoetuse ühe kuu summat või lubada sel perioodil laekumisi loometegevuse toetamiseks stipendiumide ja toetuste näol fondidest ning ühingutelt, määratlemata summat.
 
Vastavalt kirjanike liidu ettepanekule tuleb täpsustada ka vabakutselise loovisiku mõistet, kuna praegusel juhul võimaldab sõnastus mitmetitõlgendatavusi.
 
Sotsiaalkomisjon kiitis kultuuriministri ettepanekud loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise kohta heaks.
 
Minister Laine Jänes kinnitas, et loovisikute ja loomeliitude seadusemuudatusi arutatakse homme veelkord kaunite kunstide nõukojaga, kuhu kuuluvad loomeliitude esindajad.

“Lihtne on kindlaks määrata kirjanduslikke motiive Faulkneril või eesti kirjanikel Krossil ja Undil. Aga mida teha siis, kui kirjutisel polegi taotlust kirjanduseks saada, kuid esitab sellele vaatamata sümboolseid karaktereid ja situatsioone?
Zoova raamat viib lugeja hüperreaalsusesse, mis on spetsiifiline keskkond. Hüperreaalsus ei kinnita reaalsuses olevaid asju ja suhtub vaenulikult katsetesse käsitleda mingit nähtust loogiliste tuletuste reana. Mistahes “hüperiga” seotud asi kaotab oma identiteedi.
Raamat, mille tegevustik põhineb navigeerimisel mööda virtuaalseid ruumikoordinaate, lakkab olemast tavaline raamat. Traditsioonilisse raamatuformaati on istutatud mittetraditsiooniline esteetika.
Pöörame tähelepanu, kuidas kunstnik suhtub katkematult voolava teksti kõrvale sobiva pildiformaadi leidmisesse. Zoova konverteerib joonistuse animatsiooniks, kus joonistus rikastub konkreetsete tegelaste ja hoogsa tegevustikuga, ning järgnevalt profileerib animatsiooni ümber raamatuformaadi nõuetele vastavateks illustratsioonideks.”

Lähenemas on Eesti filmi 100. sünnipäev 2012. aastal. Loodame, et saame seda tähistada õige mitme sisuka filmiraamatu ilmumisega.

Eesti algupärase filmiraamatu stipendiumi eesmärgiks on luua võimalus eesti filmi uurimiseks, filmiteoreetilise mõtte arendamiseks ja selleteemaliste raamatute avaldamiseks. Filmiteemalise tõlkeraamatu stipendiumi eesmärgiks on elavdada oluliste võõrkeelsete filmiraamatute eestindamist.

Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapital eraldab algupärase filmiraamatu stipendiumi kuni 120 000 krooni ja tõlkeraamatu stipendiumi kuni 80 000 krooni. Eesti Filmi Sihtasutus lisab siia omalt poolt kuni 60 000 krooni. Stipendiumid eraldatakse üks kord aastas.

Stipendiumi eraldamise otsustab Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali poolt kokku kutsutud viieliikmeline komisjon, kuhu kuuluvad audiovisuaalse kunsti sihtkapitali esindaja, Eesti Filmi Sihtasutuse esindaja, Eesti film 100 töögrupi esindaja, Eesti Kirjastuste Liidu esindaja ja Balti Filmi-ja Meediakooli esindaja.

Konkurss mõlemale stipendiumile toimub kahes voorus. Esimene voor kujutab endast ideekonkurssi, ideed tuleb esitada kuni kahel A4 leheküljel ja neid võivad esitada kõik füüsilised ja juriidilised isikud:  autorid, tõlkijad, kirjastused jne. Taotlused tuleb esitada Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitalile märgusõnaga FILMIRAAMAT hiljemalt 20.maiks k a.

Valiku laekunud ideedest teeb komisjon 25 päeva jooksul.  Välja valitud ideedega töötavad esitajad edasi ja  pääsevad taotlusvooru, mille tähtaeg on 20.august. Taotlusi võivad esitada kõik kirjastamisega tegelevad juriidilised isikud.

Info stipendiumi kohta avaldatakse www.kulka.ee, www.efsa.ee,  www.ef100.ee

Näitus ühendab kaks erinevat ruumi üheks kaasaegse kunsti väljapanekuks. Põhiline leiab aset Artdepoos, kus osaliselt on taastatud näitus “0,43”. Näitusega paralleelne videotest koosnev väljapanek jätkub paralleeltänaval SooSoo galeriis (Soo 4)

Maalidest, videotest ja täiendavatest tekstidest koosnev installatsioon oli eelmise aasta lõpus eksponeeritud Helsingis Korjamoo galeriis toimunud samanimelisel näitusel. ArtDepoo galerii keskkonda kohandatud näitusekomplekti on veel lisandunud paar uut tööd.

Eesti kunstnike noorema põlvkonna üks julgemaid ja viljakamaid esindajaid Maarit Murka paneb käesoleval näitusel füüsiliste eksperimentidega proovile enda kui kunstniku ja kui inimese piirid. Kuue meele manipulatsiooniga – nägemise, kuulmise, lõhna- ja maitsetaju, kompimise ja tasakaalu tegeleb Murka enda foobiate ja hirmudega. Läbi maalieksperimentide testis Murka võimet luua kunsti olukorras, mil konkreetne meel on kahjustatud või maha surutud. Samal ajal uuris kunstnik kas ja kui suurt osa mängivad kunstiprotsessis meie tajumehhanismid. Meeltega manipuleerimise ning füüsiliste eksperimentide ja testidega manifesteerib Murka end kui kaasaegset ratsionaalset kunstnikku, kes ei saa luua romantismiaja igandi, boheem-kunstniku kombel.
Näituse tuumiku moodustavad ateljeekeskkonnas maalitud fotorealistlikud frontaalses kompositsioonis autoportreed, mille valmimisprotsessi jooksul hägustas kunstnik erinevaid tajusid. Näiteks pannes proovile oma tasakaaluorgani luues kunsti 0,43 promillise joobega ning kuulmismeele töötades Maarit Murkale mitteomases täieliku vaikuse keskkonnas.
Testi resultaate – maale, täiendavad eksperimendi protsessi kujutavad videod „Maitse“ ja „Maitse II“. Videod näitlikustavad maali „MAITSE“, mille loomisel kasutas kunstnik oma maitsemeelt lakkudes üle värske õlimaali. Selle aktiga pani Murka proovile oma tervise ja loomisvõime – kas maali lakkumine kahjustab selle loojat või hoopis muudab tema võimeid paremaks. Värvi manustamine ei ole küll kunstniku tervisele ohtlik, ent hävitas täielikult fotorealistliku maalilaadi.

Näitusel eksponeeritud 38 läti kunstniku karikatuurid on inspireeritud Läti poliitilistest sündmustest riigi moodustamise hetkest 1918. aastast tänapäevani.

Väljapanek peegeldab kultuuri- ja ajaloopärandit, kõnetades näituse külastajat ebatavalisest ja veidi iroonilisest vaatepunktist.

Näituse on koostanud Eesti Rahvusraamatukogu pikaajaline koostööpartner Läti Rahvusraamatukogu ja vahendanud Läti Vabariigi Suursaatkond Eestis.

Näitus on olnud raamatukogus üleval 1. aprillist ning jääb avatuks 9. aprillini.

Olete oodatud!