andmelühiskond

  • Eesti humaniora häirekellad

     

    Kuigi humanitaaraladel on kirjutaja valdavalt individuaaluurija ja multiautorsust esineb vähe, nõuab humaniora toitva keskkonnana seda enam elujõulist seminaritraditsiooni.

    Tiina Kirss Nüpli kevadkoolis 2005. aastal.

     

    Viimaste kuude jooksul on kuumenenud mõttevahetus eesti teadlaste tööde hindamise kriteeriumide ümber (ETISi klassifikaator, teaduspublikatsioonide avalikuks tegemine pdf-failidena, indekseeritavus). Sellele lisanduvad hämaramad, raskemini hoomatavad arutelud määratluste “rahvusteadus” ja “väike eriala” ümber. Paari aasta eest lõõpimisi tuletatud kalambuur “siisike” (Current Contents ehk CC) on tänaseks akadeemilises keelepruugis kinnistunud, seda ei saada enam pahvakas muhelust.

    Murelikud doktorandid kortsutavad kulmu ja loodavad, et neil on neid tiivulisi iga-aastase atesteerimise jaoks küllalt. Ka need, kellel mitmed kilomeetrid akadeemilise uurimistöö radu seljataga, sõrmitsevad vargsi taskus oma avaldatud artiklite arvu nagu palvehelmeid. Rahvusvaheliselt kõige tunnustatumates väljaannetes avaldatud teadustöö määrab suuresti rahalised ressursid sihtfinantseeritava teema või teadusgrandi näol mitmeks järgmiseks aastaks. Kukrud õhenevad ja konkurents ägeneb. Põhimõtted, millele rajatakse akadeemiline poliitika, on üha pragmaatilisemad, karmimad ja bürokraatlikumad. Näiteks, reis konverentsile, välitöödele või välismaisesse uurimisraamatukogusse kuulub rubriiki “teadlaste mobiilsus”.  Vesteldes mitmete kolleegidega olen veendunud, et eesti humaniora jaoks helisevad häirekellad veelgi valjemini kui viie aasta eest, mil hakkasin lähemalt tundma õppima Eesti teadusmaastikku. 

     

     

    Baltimaadelt saadetud artiklid Ameerikas mõistetamatud

     

    Oma intervjuus Sirbile (16. III) toonitas Kristiina Ross ohtu, et surve humanitaaridele avaldada rahvusvahelistes, mitte-emakeelsetes väljaannetes ning eestikeelsete väljaannete madal hindamine suretab välja eestikeelse humanitaarteaduse. Need tähelepanekud panid uuesti lugema  Valter Langi artiklit “Miks ma (ikka veel) kirjutan eesti keeles?” (Sirp XII 1998)  vastuseks Tartu ülikooli rektori Peeter Tulviste sõnavõtule, kus väideti, et eesti teaduse uuele tasemele tõstmiseks tuleks hakata kirjutama inglise keeles. Lang eristab loodusteadusi, mille puhul on rahvusvaheline avaldamine olemuslik põhitingimus ning mida ei viljeleta mitte tingimata oma keeles ning rahvusteadusi, mis on oma keele kesksed ning keskendatud “konkreetsetele inimühiskondadele konkreetses ajas ja ruumis”. 

    Lang väidab, et “kõigi Eesti-kesksete teaduste esimene adressaat on eesti rahvas ja alles seejärel rahvusvaheline teadlaskond”. Täna, ligi kümme aastat hiljem, on rahvusteadlaste probleem endine: kas ja kuidas avaldada Eestis ja kuivõrd tuleks hoopis suunata oma uurimis- ning avaldamistegevus “välja”, seega endastmõistetavalt ka rahvusvahelistesse keeltesse.  Põhja-Ameerikas on Journal of Baltic Studiese toimetuskolleegiumis ning AABSi juhatuse koosolekutel viimastel aastatel arutatud olukorda, kus toimetusele saadetakse Eestis, Lätis ning Leedus kirjutatud ning inglise keelde tõlgitud teadusartikleid, mis ei ole välislugejale mõistetavad. Küsimus ei ole keeleoskuses ega konarlikus tõlkes, ei teoreetilises ega sisulises ebapädevuses. Süüdi on puudulik kultuuritõlkimine, filtrite ja vajaliku tausta puudumine, mida rõhutavad ka retsensendid. Eesti lugejale mõeldes kirjutatud artiklid on ilma pikemata läkitatud kontekstist välja.

    Teaduspublikatsioonide hindamise hierarhia Eestis ei arvesta, et Eesti-aineliste uurimuste avaldamine rahvusvaheliselt ei ole mitte “eesti asja tegemine teises keeles” ja lihtsalt tõlge, vaid ümberlülitumine hoopis teistsugusele kommunikatiivsele taustale. See nõuab eestikeelse teadusartikli ulatuslikku ümberkirjutamist. Eesti kirjandusnähtuse võrdlev suhestamine ilmingutega teises ning suuremas kultuurkonnas nõuab selle kompleksset paigutamist avaramasse taustsüsteemi, lisaks ka sellistest võrdlustest huvitatud väljaande leidmist.

    Ei ole adekvaatne öelda, et kui kultuuritausta tõlkimine nii keeruline on, vahetagu rahvusteadlane oma uurimisteemat, et see oleks rahvusvahelisem. Muidugi on teemasid nagu nt Noor-Eesti maailmamuutmisretoorika ja ärkamisaegsete tegelaste kirjavahetus nende saksa soost mõttekaaslastega, mida on vaja uurida nii “sees” kui “väljas”. Teadlikult “välja” kirjutatud ning rahvusvahelistes keeltes avaldatud Eesti-ainelised artiklite kogumikud on aga hoopis parem lahendus rahvusvaheliseks publitseerimiseks kui üksikautori artiklid, millega püütakse tabada rahvusvahelise ajakirja märklauda.

    Selliste mitmete autorite, sisuka sissejuhatava materjaliga varustatud ning säravalt tõlgitud kogumike tegemise tsükkel on aga pikk ja aeglane. Liiati paiknevad sellised kogumikud teaduspublikatsioonide hierarhias teenimatult madalal kohal.  Parimal juhul on võimalik leida kaua tehtud kaunikese jaoks Euroopas tunnustatud rahvusvaheline kirjastus. Halvimal juhul teevad teadlased valiku: nupuke leksikonis klassifikaatori järgi soliidse lääne kirjastuse juures või sisukokkuvõte ingliskeelses 1.1-s on aga praeguste mõõdupuude järgi kõvemad kui omamaine parim. 

    Pikendada 1.1 ja 1.2 rubriiki kuuluvate rahvusvaheliste väljaannete nimekirja on petlik lahendus, mis kindlasti ei laienda tegelikke avaldamisvõimalusi.  Journal of the Modern Language Association ja teised kõrge prestiižiga väljaanded jäävad Eesti-ainelistele uurijatele siiski kättesaamatuks, kuna need kuuluvad teadusmaailma, kus Eesti, Baltimaad ning isegi Euroopa on perifeersed, sageli poliitilistel põhjustel, kus praegu ning veel päris pikka aega, on Aafrikal ja Aasial eelisõigus. 

    Humanitaarteadlaste publikatsioonide puhul tuleks tingimata kõrgemalt hinnata eestikeelseid publikatsioone. Nõuda, et tehke siis mõlemat (kirjutage “sisse” ja “välja”), tähendab nõuda teadlastelt mitmekordset koormust ehk üliinimlikku produktiivsust, kuigi on mitmeid humanitaarteadlasi, kes on suutnud mõlema adressaadiga sammu pidada. Realistlikum on tõdeda, et mõned võimekad eesti humanitaarteadlased jäävad “karjamaale” ning et rahvusvahelised “marjamaad” ei tarvitse tõotada paremat, kõrgemat, kvaliteetsemat, olulisemat. Emakeelne uurimus eesti humanitaarias eeldab sageli, ehk peaaegu eranditult, kõrgemat pilotaaži ning suuremat sügavusastet.  Oma 1998. aasta artiklis hoiatas Valter Lang, et “ebapädevust on võimalik varjata just nimelt avaldamisega võõras keeles ja kaugel maal, lootuses, et keegi kohaliku materjaliga kursis olev teadlane seda ei märka”.

    Kardan, et ka kirjandusteaduse erialal on konkurentsivõimetute tekstide jõudmine rahvusvahelisele areenile sagenenud. Kuni teaduslik tase ja sisuline kvaliteet üldse midagi loevad – parem siis “hall” ja “alaväärtuslik” Eesti publikatsioon kui säravalt pealiskaudne “Eestit tutvustav” kohendatud konverentsiettekanne Euroopa “mõne teise perifeeria” rahvusvahelises ajakirjas. Esimesel puhul on loota, et kodumaine retsenseerimissõel sunnib teadlasi oma ebapädevaid ja tooreid uurimusi korrigeerima, enne kui need trükki jõuavad.

     

     

    Kodumaiste väljaannete paljunemine

     

    Et tõsta emakeelse humanitaarse teadustöö viljade hinda, on üks nipp panna emakeelse väljaande juurde tegutsema rahvusvaheline kolleegium. Selline võte on sageli puhtformaalne samm, millega harva kaasneb tõhusam peer review maine: Eesti teemadel pädevaid, eesti keelt oskavaid humanitaareksperte vastavate teaduskraadidega ei ole maailmas just jalaga segada, neid aga sisulise retsenseerimisega koormata ei taheta.  Pikematele ingliskeelsetele kokkuvõtetele vaatamata tuleb tunnistada, et neid väljaan
    deid väljaspool Eestit ei loeta.

    Küsida tuleks pigem, kas iga teaduskonverents peab viima sama aastanumbri sees teaduspublikatsioonini oma asutuse või osakonna toimetistes? Ühtlasi vajaks järelemõtlemist, kas rahvusvaheline, s.t väljaspool Eestit teadus- või haridusasutuses töötav teadlane on tingimata autoriteetsem kui pikaajalise kogemusega uurija Eestis? On kahetsusväärne, et tsentripetaalseid, Eestis avaldatavaid ingliskeelseid teadusajakirju, mis kutsuvad rahvusvaheliselt tunnustatud humanitaarteadlasi osalema konverentsidel ning avaldama artikleid Eestis, ähvardab oht jääda teadushierarhias väga madalale kohale või muutuda “pdf-palaviku” tõttu majanduslikult ebatasuvaks. Samas avastasin nördimusega, et mitmel kolleegil  oli Tartu ülikooli teadustöötaja aastaaruandes Loomingus ja Vikerkaares avaldatu hoopis publikatsioonide loetelust välja jäetud, olgugi et need ETISi klassifikaatori järgi pälvisid 6. kategooria. Tegemist oli “ühiskondliku tegevusega”. Liiati osutus võimatuks teada saada, kelle otsus see oli.

    Ei ole ühtegi Põhja-Ameerika suuremat, kõrge teadustasemega ülikooli, kelle omanimeline kirjastus ei püüdleks olema selle ülikooli au ja uhkus.  On kummastav, et ETISi klassifikaator hindab Tallinna või Tartu ülikooli kirjastatud ingliskeelset monograafiat nii madalalt.  Ei ole vaja kaua mõelda, et mõista, kui halvav ehk motivatsiooni hävitav on selline hinnang nende kirjastuste arendamisele ning rahvusvahelisele enesekehtestamisele.  Kust mujalt kui Tartu või Tallinna ülikoolilt võiks Ameerika suure ülikooli õppeprogramm oodata kaasaegset lähenemist eesti kirjanduse, rahvaluule, ajaloo, keele jne teemadele? Kas selleks tuleks pigem sõita Nebraskasse?

     

     

    Konverentside küllus või sisuline koostöö

     

    Kunstlikult peale surutud turumajanduslik teadustootmise mudel sunnib väikese kultuuri uurimisrühmi omavahel võistlema väheste ressursside eest, visandama õõnsalt kõlavaid sihtfinantseeritavaid teemasid, mille rahastamine sõltub ainult põhitäitjate “tõupaberitest” ehk ETISi klassifikaatorite nõuetele vastavusest. Üheks tagajärjeks on konverentside üleküllus. Teaduskonverentsist osavõtjale on peaaegu kohustuslik, et tema suulisest ettekandest saab mõne aja pärast teadusartikkel ürituse korraldaja toimetatud kogumikus, kuna tal on omakorda vaja esitada grandiaruanne.  Samas napib sellistel paraadkonverentsidega sarnanevatel üritustel kuulajaskonda.

    Teine tagajärg on uurijate neljakskiskumine. Üks asutus käsutab 66 protsenti ühest  uurijast, 34 protsenti võib olla killustatud veel kahe asutuse vahel. Nii on ta end sisse töötanud doktorantuurist saadik. Kuna humanitaaralade uurimisasutused ei ole ülerahvastatud, siis on raske leida nõuetekohast kriitilist hulka kaastöölisi. Poolte, kolmandike ning murdarvude kokkuliitmisest aga töörühma kokku ei saa. Mitmed head teemad, mis võiksid koondada uurijaid just uudishimu ja sisuliste huvide alusel ning millel oleks rohkem lootust rahvusvaheliseks koostööks, jäävad rahastamata range määrustiku või asutuste “omandiõiguse” tõttu oma inimressursside üle.

    Sisuline koostöö ja dialoog sellises olukorras pigem kaotavad. Põhja-Ameerika prestiižikad Gordon Conference’ide sarjad on näidanud, et ka loodusteadlastele on oluliseks foorumiks väiksemad, selektiivsemad tööseminarid, mis võimaldavad tippteadlaste viljakat mõttevahetust ning soodustavad sisulisemat koostööd. Kuigi humanitaaraladel on kirjutaja valdavalt individuaaluurija ja multiautorsust esineb vähe, nõuab humaniora toitva keskkonnana seda enam elujõulist seminaritraditsiooni.  Meil aga seminar kui töövorm doktoriõppe järel kaob.

     

     

    Indekseerimine kui võrgutürannia?

     

    Artikli rahvusvahelises ja ingliskeelses väljaandes avaldamise korral tundub olevat kirjutaja püha kohus tekstis tsiteerida võimalikult palju oma erialal tegutsevaid eesti kolleege, et “siisikesi” palju saaks. Põhja-Ameerikas oma uurimistulemusi avaldades ei oleks indekseeritavus sugugi nii oluline kriteerium. Publikatsioonide indekseeritavust ei arvesta nii oluliselt ka suuremad teadusgrante jaotavad sihtasutused. Palju rohkem loevad eksperthinnangud kavatsetava uurimistöö võimaliku panuse kohta. Samuti ei kostitaks ma Põhja-Ameerikas oma eriala akadeemilist kolleegi rõõmusõnumiga, et mul on jälle 1.1 kirjas. Selline enesehinnang tunduks kentsakas ning kutsuks esile kaastundliku noogutuse või muige. Indekseeritavusest püha väärtuse tegemine tänapäeva Eesti teadusbürokraatias viitab kiirele järelejõudmise tõvele, vajadusele hüpata kiiresti voolu keskele, et kompenseerida perifeersust ja näilist mahajäämust. Indekseeritavuse kui välise näitaja ületähtsustamisega kaasneb jõhker suhtumine lähematesse kolleegidesse ning nende platsi pealt elimineerimise iha.

     

     

    Humanitaarteadlaste järelkasv

     

    Humanitaarharidus põhineb pikaajalisel ja kumulatiivsel lugemusel ning retooriliselt kõrgeklassilisel kirjutamisel, mille oluline osa on tekstitõlgendus. Ülearu eesmärgistatud hindamispraktika ning liig varane surve teaduspublikatsioonide avaldamiseks doktorantuuris loovad tingimused lohakuseks, pealiskaudsuseks, sofistikaks, copy-paste’iga kokku kortsitud publikatsioonideks (olen kuulnud tõsimeelselt antud soovitust, et “kuni seitse korda võib sama materjali ikka avaldada”) ning konjunktuursetel teemadel, teravalt määratletud, suhestamata teemadel kirjutatud paladeks. Teisisõnu: puudu on jäänud ajast reflekteerida, süveneda ning eneses kahelda.  Selle surve all kahaneb ka humanitaarse uurimistöö põhivormi monograafia osakaal, mida aga “kolm artiklit talveks  katuse alla” mudel asendada ei saa. Doktoritöö hilisem monograafiaks kirjutamine sageli ei õnnestugi, kuna kirju, tükati kattuva sisuga artiklite kooslus ei luba end mõistlikuks tervikuks kujundada.

    Monograafiline doktoritöö nõuab suurvormile kohast mõtlemist ning suuremate materjalimassiivide põhjalikumat läbitöötamist, avaramat kontseptsiooni, rangemat teoreetilist põhjendamist, intellektuaalselt põhjapanevamate seoste loomist. Kõike seda on tulevases akadeemilises elus vaja. Põhja-Ameerikas ning ka enamikus Euroopa ülikoolides ei kohta artiklite põhjal kaitsmist humanitaaraladel peaaegu  üldse. Monograafiline dissertatsioon on proovikivi, ilma milleta Ph.D. kraadi ei ole võimalik saada.  Esimese akadeemilise töökoha viie-aastase prooviaja peamine vili on doktoritöö viimistlemine ja avaldamine teadusmonograafiana nimeka ülikooli kirjastatuna. 

    Monograafiat ei tohiks pidada liiga aeglaselt valmivaks ja halvasti turustatavaks tooteks. Siisikeste noppimise vajadus ning enneaegse avaldamise kannustamine teeb doktoriõppest aga eelvõidujooksu.  Kiirdoktoreerumine ei taga teaduslikku jätkusuutlikkust, vaid nihestab ja väärastab teadust kui tegevust, suurendades kiusatust “šnitti võtta” ja jõuda kahtlasi teid pidi ja selle hinnaga “marjamaale”. 

    Innovatiivsus ei teki keskkonnas, kus paljunevad kontrollivad bürokraatlikud protseduurid, väljastpoolt kehtestatud tootmisgraafikud ning kunstlikult konstrueeritud konkurentsile sundiv aruandlus, vaid olukorras, kus soodustatakse uudishimu. Humanitaarteadus on paratamatult ning parandamatult slow science, mille pakendamine tähendab pikemas perspektiivis tema pagendamist ja hääbumist.

    2004. aasta sügisel kirjutas Margit Sutrop Sirbis, et teadmispõhine ühiskond on võimalik vaid siis, kui saadakse aru, et teadusetegemine on loominguline tegevus, mis ei ole alati käegakatsutavalt ega otseselt rakenduslik.  Praegune teadusbürokraatia kultiveerib ebakriitilist nõustumist loodusteadusliku mudeliga ning alistumist sellele, ilma et humanitaaraladel kehtivad töömustrid, meetodid, probleemiseaded ning žanrinõuded tuleksid arvesse või pälviksid sisulist arute
    lu. Kas erialade erinevuste mittetunnistamine on “teaduslik” või tuleneb võimu- ehk ühtlustamisihast, võidujooksust “siisikeste” nimel? On kuulda, et interdistsiplinaarset ehk distsipliinide erinevust vaagivat keskustelu on Eesti teadusbürokraatias üldse kahetsusväärselt vähe. Selle asemel võimutseb mentaliteet, mis lähtub printsiibist, et kuna ressursse on vähe, siis tahetakse võimalikult palju ja kohe iseendale. 

    Valter Langil oli õigus, kui ta kirjutas 1998. aastal, et “Eestis prevaleerivad nõukogude aja pärandina endiselt loodusteadused.  Seda on näha kõigest, alates rahade jagamisest ja lõpetades akadeemikute nimekirjaga, kusjuures rahvusteadused on surutud loodusteadlaste poolt sätestatud raamidesse ja mängureeglitesse”. Nördimusega tuleb nentida, et surve on pigem süvenenud kui järele andnud, põhjustel, mille valgustamiseks tuleb pöörduda nende teadlaste poole, kes viimased kümme aastat on neid mängureegleid kujundanud ja kujundama pääsenud. Ennekõike vajab Eesti humaniora teaduskompetentsi nõukogudes rohkearvulisemat esindust, parimal juhul aga hoopis iseseisvat “kvaliteedikontrolli” kindlustavat kogu, mis koosneb humanitaarteadlastest ning kes arvestab interdistsiplinaarsusega, mitte ei kehtesta loodusteadustele kohaseid hindamismeetodeid ning meetmeid. Tuleks mõelda ka sellele võimalusele, et Eesti humaniorat (mitte ainult rahvusteadusi) tuleks käsitleda kui (riiklikku) kaitseala. Parem on kaitsta elavat kui leinata välja surnud liike Eesti teadusmaastikul. 

    Selge on aga see, et humaniora häirekellad osutavad sügavamatele ühiskondlikele  probleemidele ning lühinägelikkuse sündroomile, milles on  esiplaanil ebapiisav investeerimine haridusse, ning teadmispõhise ühiskonna klišee pruukimine, ilma et mõeldaks läbi, millised tingimused võiksid teadmispõhist, innovatiivsust soodustavat ühiskonda toetada. Ülalkirjutatus pole muide kordagi mainitud teadlaste (eriti aga humanitaarõpetlaste) madalat palka! Humanitaarne haridus ei ole luksus ega kilepakenditesse mässitav kauba- või teenustepakett, vaid teadmispõhise ühiskonna aluspõhja lahutamatu koostisosa. 

  • Teater NO99 Bernis ja Viinis festivalil‏

    Tegemist on juba üle 20 aasta toimunud suure rahvusvahelise festivaliga, kuhu on olnud kutsutud mitmed Euroopa tipplavastajad. Tiit Ojasoo ja Ene-Liis Semperi lavastuse külalisetendused on korraldajate sõnul tänavuse festivali üks tipphetki. “auawirleben” on varem kutsunud festivalile ka Teater NO99 lavastused “Nafta!” ja “GEP”.     

    “Kuidas seletada pilte surnud jänesele” esietendus 2009. aasta märtsis. Sellest ajast peale on osaletud mitmetel festivalidel, pälvides mh festivalil Baltiiski Domi Direktsooni preemia. Järgmisena osaleb lavastus maailma ühe olulisema teatrifestivali Wiener Festwocheni põhiprogrammis, mille raames antakse Viinis juunis kolm etendust.     

    18.,19.mai kell 20.00 NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele /auawirleben festivalil Bernis

    12.,13.,14.juuni kell 20.30 NO83 Kuidas seletada pilte surnud jänesele / Wiener Festwochen festivalil Viinis

     

  • Kultuurkapitali 2007. aasta I jaotus (II)

    Abel, Tiina  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Adang, Richard  Johannes Mikkeli kogu kataloogi tõlkimine  3200

    Alalooga, Erik  Materjalide ostmine performance’i workshop’ile Pärnumaal Tammistes  4000

    Alalooga, Erik  Multimeediaetenduse “Antropomachia” ning perfrormance´i korraldamine  11 700

    Alesmaa, Kadri  Näituse “Inimeste elust II” korraldamine Draakoni Galeriis   5000

    Alesmaa, Kadri  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Allas, Anu  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Allsalu, Vano  Toetusstipendium Kunstikeskus.ee toimetamiseks ja kujundamiseks 12 000

    Altpere, Keret  Tööde teostamine, näituse korraldamine galeriis SooSoo  5000

    Arro, Liisu  Näituse korraldamine Hopi galeriis  7000

    Aule, Tuuli  Raamatu “Eesti moefoto 1990 – 2005” kujundamine  22 000

    Danavir, Vassilissa  Kollektsiooni “Olematu Eesti mood” loomine  10 000

    Eiche, Kaisa  Videoinstallatsiooni teostamine isikunäitusena  6400

    Eikholm, Tiia  Transport osavõtuks pärgamentraamatute köitekursusest Leksandi rahvaülikoolis  3000

    Ekroth, Power  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Ektermann, Maarin  Eesti-Leedu maalinäituse II osa korraldamine Vaala galeriis ja CD-kataloogi väljaandmine  10 000

    Essenson, Katrin  Lühi”Documenta”alfilmi “Kontroll!!!” filmitehnika rent  13 000

    Estna, Merike  Maalide teostamine  8 000

    Evart, Jaan  Enesetäiendamine Amsterdami Gerrit Rietveldi akadeemias  20 000

    Faiman, Ester  Näituse korraldamine Võru Linnagaleriis  4 000

    Haasma-Jõerand,

    Kadi-Riin  Johannes Mikkeli kogu kataloogi toimetamine  6000

    Hain, Jüri  “Eesti kunsti ajaloo” 5. köite artikli autoristipendium  16 000

    Heinsoo, Mikk  Õppekulud Amsterdami Gerrit Rietveldi akadeemias  10 000

    Hirv, Piret  Osalemine Müncheni rahvusvahelisel ehtekunstinäitusel, seminaridel ja

      konverentsil “Schmuck 2007”  8000

    Hirv, Piret  Objektide “Rinnanõel” ja nende varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  19 000

    Hunt, Ashley  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Härm, Anders  Osalemine Veneetsia biennaalil ja Kasseli “Documental”  18 000

    Jaanisoo, Villu  Kümne EKA tudengi osalemine Pirkkala skulptuurisümpoosionil ja materjalikulud  30 000

    Jankowski, Merete  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Jelle, Heigo  Loominguline toetus  10 000

    Johannes, Enn  Näitusel “Viis meest naistele” osalemine  3000

    Joonsalu, Mare  Veneetsia biennaali külastamine  7000

    Junolainen, Liisi  Objektide “Kuljustega kurkmed” ja “Naadid” ning nende varaliste

      autoriõiguste üleandmine ETDMile  7000

    Jurma, Iris  Isikunäituse korraldamine Draakoni galeriis  6000

    Jõekalda, Virge  Teoste “Õitseaeg” I ja II ning nende varaliste autoriõiguste üleandmine TKMile  20 000

    Jõgeva, Sandra  Isikunäituse “Ars longa” videote teostamine  7500

    Järg, Monika  Osavõtt rahvusvahelisest Łódźi vaibatriennaalist  5000

    Jürna, Tiit  Näitusekataloogi “Herman Talvik 100” kujundaja stipendium  18 000

    Kaalep, Tõnu  Ajakirja kunst.ee graafilise disaini lisa koostamine ja kujundamine   5000

    Kaarma, Eve  Isikunäitus Haapsalu Linnagaleriis   8000

    Kaarma, Eve  Videofilmide “Õnne valem. 24 portreed Marimaalt ja Tšuvaššiast” teostamine  4000

    Kalamees, Kristin  Videoinstallatsiooni “Igavene tuli” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine EKMile  30 000

    Kaljo, Kai  Isikunäituse korraldamine Horvaatias Dubrovniku galeriis OTOK 10 000

    Kaljuste, Tiina  Objektide “Kolm variatsiooni” I–III ning nende varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  9500

    Kall, Riho  Olga Terri isikukataloogi kujundamine  15 000

    Kallast, Terje  Tallinna XIV graafikatriennaali põhinäituse Baltimaade osa kujundamine  25 000

    Kannik, Raivo  Multimeedia projekti “Televisioon galeriis” kureerimine ning

      näituse teostus Tartu, Y-galeriis  4000

    Kard, Elin  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Karmin, Mati  Isikunäituse korraldamine Belgias  20 000

    Kartau, Mari  Isikunäituse korraldamine Pärnu Linnagaleriis  7000

    Kartau, Mari  Rahvusvahelise performance’i-festivali “Diverse Universe III” läbiviimine  40 000

    Karu, Kersti  Loominguline stipendium  4000

    Kase, Dagmar  Osalemine Barcelona konverentsil “Communication and Reality” (reisikulud)  5200

    Keller, Raul  Üheaastane loominguline stipendium  120 000

    Keller, Raul  Heliinstallatsiooni valmistamine Kunstihoone näitusele “21. sajandi Eesti kunst”  7500

    Kelomees, Raivo Doktoritöö kokkuvõtte tõlkimine inglise keelde  6000

    Kelomees, Raivo Loengu “Kunstiajaloo klassika ja meediakunst” läbiviimine  2000

    Kelpman, Mare  Näitustel ja projektis “Transition & Influence” osalemine  10 000

    Kiiler, Eve  Näituse “Muuseumiteater” korraldamine  TKMis  20 000

    Kilusk, Lauri  Objektide “Nukuke” ja “Ratastoolimees” ning nende varaliste autoriõiguste

      üleandmine ETDMile  13 000

    Kisand, Marta  Enesetäiendus Helsingis (TAIK) tekstiilikunsti alal  5000

    Kivaste, Jaanus  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Kivi, Madis  Kataloogi “Langebrauni portselanitööstuses dekoreeritud esemed

      Eesti Ajaloomuuseumis” kujundamine  10 000

    Kivihall, Pille  Puitinstallatsioonide teostamine  3000

    Koovit, Anton  Üheaastane loominguline stipendium  120 000

    Kristerson, Aimar  Loominguline stipendium  6000

    Kroon, Rita  Veneetsia biennaali külastamine   7000

    Krosmann, Peeter  Maali magistrantuuri õpingud Riias üliõpilasvahetuse programmi raames  5000

    Kruusamäe, Ilmar  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Kruusamäe, Ilmar  Loomingut tutvustava kataloogi väljaandmine  45 000

    Kurvitz, Raoul  Teose “Koletised äratavad uinunud mõistuse”

      ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine EKMile  40 000

    Kuul, Maile  Rahvusraamatukogu ning Teatri- ja Muusikamuuseumi vinüülplaadiümbriste

      skannimine seoses magistritööga  2500

    Kuusing, Toomas  Isikunäituse ettevalmistus ja korraldamine Inglismaal Sheffieldis  10 000

    Kuutma, Peeter  Osalemine Tekstiililiidu ja Keraamikute Ühenduse ühisnäitusel Tartu Kunstnike Majas  5000

    Kõiv, Reeli  Eerik Haameri kataloogi koostamine, erakogude külastamine  20 000

    Kõrm, Helina  Enesetäiendus Helsingi kunsti ja disaini ülikoolis  10 000

    Käbin, Mari  Näituse “Blue” korraldamine Hopi galeriis  10 000

    Käsper, Eeva  Osavõtt klaasisümpoosionist Venemaal  6455

    Käsper, Eeva  Objektide “Slowly sinking” ja nende varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  12 000

    Köster, Indrek  Töövahendite ost “Documenta”alprojekti teostamiseks  25 000

    Külm, Neeme  Praha III biennaali külastamine  5000

    Küttner,
    Urve  Isikunäituse “Meie madonnad” ettevalmistamine  6000

    Laanemaa, Tõnis  Fotode trükkimine isikunäituse korraldamiseks rahvusraamatukogu näitusesaalis  4600

    Laanemaa, Tõnis  Kunstiloomingu ülevaateraamatu koostamine ja väljaandmine  40 000

    Laanemets, Mari Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Laimre, Marko  Isikunäituse korraldamine Hobusepea galeriis  10 000

    Lamp, Ene  Olga Terri isikukataloogi artiklite kirjutamine  1500

    Lapin, Leonhard  Isikunäituse “Koodid & partiid” korraldamine Kumus  30 000

    Leesi, Krista  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Lepp, Mart  Olga Terri isikukataloogi koostamine  10 000

    Lestberg, Ly  Loominguline stipendium  7000

    Levin, Mai  Olga Terri isikukataloogi artiklite kirjutamine  1500

    Linnap, Peeter  Esinemine Rahvusvahelise Semiootika Assotsiatsiooni kongressil Helsingis ja Imatral  6000

    Lobjakas, Kai  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Lukk, Regina  Illustraatorite grupinäituse korraldamine Hausi galeriis  8000

    Luure, Urmas  Tallinna XIV graafikatriennaali põhinäituse kujundamine  25 000

    Maantoa, Rutt  Osavõtt pärgamentraamatute praktilisest köitekursusest Leksandi rahvaülikoolis  3000

    Maasik, Arne  Autoriraamatu trükiks ettevalmistus  65 000

    Maasik, Maasike  Näitusetööde teostamine ja näituse korraldamine  5000

    Margus-Villems, Eve  Objekti “Rinnanõel” ja selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  9000

    Meel, Raul  Teose “Apokriivad. Tekstiinstallatsioon lippudel” ning selle varaliste

      autoriõiguste üleandmine EKMile  100 000

    Mets, Rein  Näituse korraldamine “G” galeriis  7000

    Mikof-Liivik, Maie  Objekti “Kala pudelis”“ ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  8500

    Milius, Matti  Teoste Jüri Arraku “Akt”, Jaan Toomiku “Ema portree” ja Miervaldis Polise

      “Autoportree” ning nende varaliste autoriõiguste üleandmine TKMile  22 500

    Monko, Marge  Linnagaleriis toimuva näituse tööde teostus  6000

    Monko, Marge  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Montesquiou,

    Eleonore de  Film kalamehest Peipsi Järvel ja Narva-Ivangorodi piiril    20 000

    Moxey, Keith  Loengukursuse “The problems of writing on art and art history” stipendium   10 000

    Muravskaja, Tatjana  Isikunäituse korraldamine Tallinna Linnagaleriis  15 000

    Murka, Maarit  Loominguline stipendium  15 000

    Murka, Maarit  Teose “Secret sex” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine TKMile  35 000

    Männa, Piret  Osavõtt pärgamentraamatute praktilisest köitekursusest Leksandi rahvaülikoolis  3000

    Männi, Viivi-Merike  Osalemine Euroopa tekstiilikunsti ühenduse konverentsil Londonis  5000

    Männik, Argo  Ühisnäituse korraldamine koos Ester Faimaniga Võru Linnagaleriis  4000

    Münt, Meiu  Loominguline stipendium  5000

    Müürsepp, Evelyn  Osalemine konverentsil “International Opportunities in the Arts” Bostonis  9100

    Nautras, Marko  Näituse korraldamine Hobusepea galeriis  15 000

    Norman, Kristiina  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Norman, Kristina Videofilmi “The Monolith” tootmine  30 000

    Nurk, Kaire  Veneetsia biennaali ja Kasseli “Documenta” külastamine   7000

    Okk, Jaanika  Näituse korraldamine Draakoni galeriis  6000

    Ollisaar, Aet  Näituse “Ellen Hansen – kavandist vaibani” korraldamine ERMi näitusemajas   5000

    Onoper, Anne-Maria  Eerik Haameri kataloogile bibliograafia koostamine  7000

    Orgusaar, Jaanus  Üheaastane loominguline stipendium  120 000

    Orgusaar, Kairi  Objekti “Sisemine ilu” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  3500

    Paap, Kristi  Objekti “Kristi” ja selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  6000

    Paju, Kristina  Magistritöö-näituse teostamine  5000

    Paldrok, Meeli  Loominguline stipendium  5000

    Papernik, Erica  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Pars, Ene  Osalemine Euroopa tekstiilikunsti ühenduse konverentsil ja näitusel Londonis 5000

    Pavelson, Brit  Õpingud Amsterdami Gerrit Rietveldi akadeemias  5000

    Porri, Anneli  Üheaastane loominguline stipendium  120 000

    Prääts, Rait  Objekti “Pime maja”“ ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  11 000

    Puhkan, Tiina  Osalemine Łódźis XII rahvusvahelisel vaibatriennaalil,  5000

    Punga, Jaan  Teoste “Rondo” ja “Mees” ning nende varaliste autoriõiguste üleandmine TKMile  80 000

    Põllu, Allan  Õpingud Soomes (University of Applied Sciences and Arts)  10 000

    Põllu, Kaljo  Maalide loomine EKA galerii isikunäituseks ja voldiku trükkimine 10 000

    Pärtelpoeg, Kristine  Objekti “Lendav eesel” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  6000

    Rajangu, Raul  Isikunäituse korraldamine Vaala galeriis  20 000

    Rannik, Kaire  Objekti “Kaire” ja selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  6500

    Raus, Urmo  Teose “Nimeta” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine EKMile  60 000

    Reisner, Alvar  Isikunäituse korraldamine Tallinna Linnagaleriis  5000

    Remmel , Atko-Sulhan  Professor Peeter Linnapi artiklikogumiku “Silmakirjad: kirjutisi 1986–2006”

      kujundamine ja küljendus  10 000

    Renel, Kristiina  Johannes Mikkeli kogu kataloogi tõlkimine  12 800

    Risthein, Helena Olga Terri isikukataloogi artiklite kirjutamine  1000

    Roosvalt, Mari  Näituse korraldamine Hobusepea galeriis  5000

    Roots, Fideelia-Signe  Isikunäitus Hobusepea galeriis 4956

    Rosin, Rait  Magistritöö teostamine EKA vabade kunstide teaduskonnas  3000

    Ruber, Piia  Prostitutsiooni käsitleva näituse “Kehaturg” raamatu-kataloogi kujundamine  20 000

    Rõuk, Andrus  Loominguline toetus  5000

    Saare, Mare  Objekti “Lilled” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  9000

    Saarepuu, Kai  Enesetäiendamine Taanis Bornholmi klaasi- ja keraamikakoolis  10 000

    Saarepuu, Silja  Üheaastane loominguline stipendium  60 000

    Sarapik, Virve  Osavõtt konverentsist “Media in Transition” Massachusettsi Tehnoloogiainstituudis  11 000

    Sarapu, Tiina  Objektide “Nimeta” ja “Rulluvad väljad” ning nende

      varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  17 000

    Sarapuu, Maret  Objekti “Julgeda või mitte julgeda. Mulgi muster” ning selle varaliste

      autoriõiguste üleandmine ETDMile  8500

    Seppet, Ahti  Näituse korraldamine Rakveres IN-galeriis ja voldiku väljaandmine  3000

    Sheikh, Simon  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Sillak, Lauri  Isikunäituse korraldamine Hobusepea galeriis  5000

    Sirkel, Indrek  Gerrit Rietveldi akadeemia lõpetamine ja õppekulude katmine  20 000

    Sirkel, Indrek  Raamatu “Graphic Design” kujundamine ja küljendamine  15 000

    Soans, Hanno  Näituse “New Wave. 21 sajandi eesti kunst” kureerimine  10 000

    Soomägi, Jür
    i  Eerik Haameri tööde pildistamine  20 000

    Sundelevitš, Ilja  Näitus “Lahemaa lobi” KU galeriis  10 000

    Šaulys, Adolfas  Osalemine rahvusvahelisel miniskulptuuri valu sümpoosionil Palangas  2650

    Taidre , Elnara  Tõnis Vindi ja Kiwa ühisnäituse “Labürint ja igavese tagasituleku teed” korraldamine   12 000

    Tali, Andres  Tööde digitaalne väljaprint Tallinna Linnagalerii näituseks  10 000

    Tali, Andres  Kaido Ole kataloogi kujundamine  25 000

    Talvistu, Tiiu  Veneetsia biennaali külastamine   7000

    Tammelaan, Tea Tallinna Kunstihoone tarbekunstinäituse “Asjade seis 2007” kujundamine  20 000

    Tammis, Irina  L. Rohlini “Eesti keraamika ajast aega” kujundamine  20 000

    Teder, Annika  Personaalnäituse “Transformatsioonid” korraldamine ETDMis  10 000

    Tegova, Enn  Näituse “Vennad Tegovad” korraldamine Kuressaare Raegaleriis   3000

    Tiitsar, Ketli  Objekti “Ketli ja Mehis” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  5500

    Toomik, Jaan  Personaalnäituse korraldamine Kumus  50 000

    Treumund, Anna-Stina  Isikunäituse korraldamine Rael Artel Gallerys  5000

    Turo, Tulvi-Hanneli  Osavõtt pärgamentraamatute köitekursusest Leksandi rahvaülikoolis  3000

    Uslar, Kristiina  Objektide “Soft Sequence” ning nende varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  10 000

    Vahtra, Anu  Loominguline stipendium  20 000

    Varres, Tarvo Hanno  Raamatu “Eesti moefoto 1990 – 2005” koostamine, toimetamine, skannimine jne  14 500

    Vasserman,

    Benjamin  Osalemine rahvusvahelisel näitusel “European Masters of Modern Art” Austrias  4720

    Veenre, Tanel  Objekti “Murtudsüda” ning selle varaliste autoriõiguste üleandmine ETDMile  8000

    Veermäe, Ivar  Näituse korraldamine Pärnu Linnagaleriis  4500

    Videvik, Helle  Keraamikanäitustel osalemine  4000

    Viires, Evi  Teoste “Pühendus” III ja IV ning nende  varaliste autoriõiguste üleandmine TKMile  17 500

    Viires, Piret  Artikli kirjutamine ajakirjale Kunstiteaduslikke Uurimusi  4000

    Vilumaa, Rainer  Olga Terri isikukataloogi artiklite kirjutamine  500

    Vinogradov, Valeri  Üheaastane loominguline stipendium  120 000

    Visnap, Jaak  Näituse “Inimeste elust II” korraldamine Draakoni galeriis  5000

    Wright, Stephen  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi essee kirjutamine  3120

    Yli-Annala, Kari  Meistriklassi ja avaliku loengu läbiviimine EMKs  3000

    Ambulatoorium MTÜ  Fotonäituse korraldamine Peipsi-äärse uue kunstikeskuse avamiseks  30 000

    Baltisaksa Kultuuri

    Selts Eestis  Baltisaksa kunsti artiklikogumiku kirjastamine ja trükkimine  30 000

    Eesti Disainerite Liit  Disainikonverentsi ja näituse “Estonia Meets Germany” kujundus ja ehitus  16 000

    Eesti Fotokunstnike

    Ühendus MTÜ  Eesti fotokunsti võrgukülje loomine  6000

    Eesti Instituut  Näituse “Scripta manent III” korraldamine Göteborgis  20 500

    Eesti Kujurite

    Ühendus  Näituse “Skulptuur räägib: võim ja vabadus” ja seminari korraldamine 100 000

    Eesti

    Kunstiakadeemia  Mark Anguse ekspressiivse klaasimaali meistriklassi läbiviimine EKA klaasikunsti osakonnas  5000

    EKA  EKA KTI õppereisil osalevate tudengite reisikulude osaline katmine  40 000

    EKA  Graafikaosakonna üliõpilaste näituse korraldamine Hobusepea ja EKA galeriis  5000

    EKA  EKA joonistamise täienduskoolituse reis Itaaliasse  10 000

    EKA  Kaido Ole kataloogi trükkimine  150 000

    EKA  2007. a lõputööde näituse korraldamine  100 000

    EKA  Kogumiku “Nahakunst 90” väljaandmine  10 000

    EKA vabade kunstide

    teaduskond  Sloveenia kunstniku ja teatrilavastaja Vlado G. Repniku workshop’i läbiviimine  6000

    Eesti

    Kunstimuuseum Kunstikirjanduse ostmine muuseumi raamatukokku  60 000

    Eesti

    Kunstimuuseum Kadrioru kunstimuuseumi rahvusvahelise kevadkonverentsi

      “Vene valitsejate portreed” korraldamine  18 000

    Eesti Kunstiteadlaste

    Ühing  Ajakirja Kunstiteaduslikke Uurimusi väljaandmine  50 000

    Eesti Kunstnike Liit  Hobusepea galeriile esitlustehnika ostmine  80 000

    Eesti Kunstnike Liit  Dokumentaalfilmi “Maa ja vee piiril” tootmine (Uno Roosvalt)  25 000

    Eesti Kunstnike Liit  Dokumentaalfilmi tootmine (Jaan Toomik)  50 000

    Eesti Kunstnike Liit  Videofilmi tootmine (skulptoritepaar Arseni ja Signe Mölder)  25 000

    Eesti Köitekunstnike

    Ühendus MTÜ  EKÜ liikmete osalemine 2009. a “I rahvusvahelisel köitekunsti konkursil Inglismaal  23 500

    Eesti Loova Foto

    Keskus MTÜ  Fotoajakirja Cheese toimetuskulud ja autoritasud  65 000

    Eesti Meediakunstnike

    Ühing MTÜ  Ühingu tegevustoetus  30 000

    Eesti Metallikunstnike

    Liit  Liidu näituse “Non-Stop” materjalide hankimine  35 000

    Eesti Nahakunstnike

    Liit  Tarbekunstinäituse ja seminari “Asjade seis 2007” kataloogi väljaandmine  25 000

    Eesti Tarbekunsti- ja

    Disainimuuseum  Trükise “Ajamustrid 2” väljaandmine  50 000

    ETA Underi ja Tuglase

    Kirjanduskeskus Friedebert Tuglase kunstikogu korrastamine  5000

    Eesti Tekstiilikunstnike

    Liit  Liidu ja Keraamikute Ühenduse ühisnäituse korraldamine Tartu Kunstnike Majas  4000

    Eesti Vabagraafikute

    Ühendus  Graafikakonverentsi “Impact” materjalide ettevalmistamine  100 000

    Evald Okase

    Muuseum MTÜ  Näituste korraldamine Evald Okase muuseumis  25 000

    Haapsalu

    Kultuurikeskus  Näituseprojekti “Hirmurõõm II” korralduskulud  15 000

    Harjumaa Muuseum  Amandus Adamsoni loomingust inspireeritud tudenginäituse korraldamine Paldiskis   10 000

    Kaasaegse Kunsti

    Eesti Keskus  Eesti kunstnike minikataloogide väljaandmine  72 900

    Kultuuritehas

    Polymer MTÜ  Kultuuritrükikoja õpitubade programmi teostamine  20 000

    Kunivorm OÜ  Primitiivklaasikunsti päevade korraldamine  5500

    Kunstiühing Pallas  Margus Meinarti isikunäituse ruumi rent  6000

    Kunstiühing Pallas  Heldur Viirese isikunäituse korraldamine  6000

    Mooste

    KülalisStuudio MTÜ  Sümpoosioni “PostsovkhoZ 6 / Inimloomaaed” videodokumentatsiooni toimetamine  ja DVD  9000

    Noorte Kunstnike

    Biennaal  Projekti “CAC Jam Session” teostamine  25 000

    Noorte Kunstnike

    Biennaal  Noorte kunstnike biennaali veebilehekülgede programmeerimine  10 000

    Pärnu Uue Kunsti

    Muuseum SA  XIV rahvusvahelise aktinäituse “Mees ja naine”  korraldamine  30 000

    Soomusronk OÜ Peeter Linnapi raamatu “Fotoloogia” väljaandmine  40 000

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  NU Performance Festival’i II korraldamine  100 000

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  Näituse “Kuritöö ja karistus” kataloogi väljaandmine  125 040

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  Michell Athertoni näituse korraldamine Tallinna Linnagaleriis  4400

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  Näituste korraldamine Kunstihoones ja galeriides  246 600

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  Olga Terri isikukatalo
    ogi väljaandmine  20 500

    Tallinna Kunstihoone

    Fond SA  Osavõtt Veneetsia Biennaali avamisest  30 000

    Tallinna Ülikool  Rahvusvahelise näituse üür ja vahendite soetamine  20 000

    Tartu

    Kunstimuuseum Muuseumi raamatukogule kunstikirjanduse ostmine  6000

    Tartu Kunstnike

    Liit MTÜ  Tartu Kunstimaja non-profit galeriides näituste korraldamine  45 000

    Tartu Kõrgem

    Kunstikool  Rahvusvahelise konverentsi “Pildid ja Hirm” (“Images and Fear”)

      tekstikogumiku väljaandmine  25 000

    Tartu Ülikool  Üliõpilaste sõit 2007. a Veneetsia biennaalile  30 000

     

     

    NÄITEKUNSTI SIHTKAPITAL

    Aaloe, Ülev  Põhjamaade draama päevade arutluste läbiviijale stipendium   2000

    Aaloe, Ülev  Põhjamaade draama päevadel esitatud  A. Salmineni näidendi “Ladu” tõlkestipendium  3000

    Aarde, Anne  Aino Aarde matusetoetus  5000

    Aav, Tõnu  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu” ettelugemisel

      näitlejastipendium    500

    Adlas, Raivo  Suvelavastuse “Jõujaam” lavastajastipendium    20 000

    Agu, Eduard  Juubelitoetus  5000

    Alaküla, Ellen  Juubelitoetus  5000

    Annus, Rednar  Teatri Arena lavastuse “Kilpkonn Manja” näitlejastipendium  5000

    Anton, Lembit  Juubelitoetus  5000

    Apinis, Indrek  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 1000

    Beljajev, Igor  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Belova, Anna  Osalemine rahvusvahelisel balletikonkursil Taanis  13 850

    Bergström, Sirli  Tutvumine lavatehnikaga Helsingi, Kopenhaageni ja Londoni renoveeritud teatrimajades

      (lennukipiletid)  10 800

    Blumenfeld-Luhse,

    Lilja  EKA üliõpilasnäituse “Reanimography” kureerimine Praha kvadriennaalil, OISTATi

      ajaloo- ja teatrikomisjoni töös osalemine ning rahvusvahelise töötoa

      “Strange Encounters” korraldamine üliõpilasfestivalil “Scenofest”  4800

    Ehala, Mihkel  Võru Teatriateljee, M. Kõivu näidendi “Castrozza” lavastuse kunstnikustipendium  15 000

    Essenson, Katrin  Tantsulavastuse “Sündmuste horisont” väljatöötajastipendium  5000

    Ever, Ita  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium    500

    Girlin, Jelena  Osalemine Praha kvadriennaalil animafilmiga “Laud”  3000

    Goltsman, Maria  Esinemine ettekandega  9. rahvusvahelisel semiootika kongressil Soomes  8520

    Green, Ervin  Osalemine moderntantsu koolitusel tantsufestivalil “International Impulstanz Vienna”  10 690

    Grib, Jevgeni  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Hainsoo, Meelika  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium    7000

    Heinsoo,

    Maare-Marika  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” näitlejastipendium  5000

    Hotinen, Juha-Pekka  Von Krahli lavastuse (tööpealkirjaga “Viha ja majandus”) lavastaja-dramaturgi stipendium  52 000

    Hõlpus, Hain  Teater Variuse lavastuse “Miks mitte” muusikajuhie stipendium  5000

    Ibragimov, Jevgeni  Eesti Nukuteatri külalislavastaja ja meistriklasside läbiviija stipendium  130 000

    Jelissejev, Viktor  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett”. Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Johanson, Kärt  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium  7000

    Jänes, Pille  E. Vilde romaani “Prohvet Maltsvelt” ainetel valmiva lavastuse “Prohvet”

      kunstnikustipendium  20 000

    Jääts, Liina  M. Tšehhovi “Näitlejatehnikast” ja J. Grotowski “Näitlejatreeningust”

      eestikeelse tõlke toimetamine  10 000

    Kaarma, Jüri  Monograafia “Mikk Mikiver” tehniline ja kunstiline kujundamine  25 000

    Kabel, Mihkel  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Kampus, Mart  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 1600

    Kangro, Mart  Mart Kangro ja Krõõt Juuraku tantsulavastuse “Out of Functions” etendamine

      Bukarestis (lennukipiletid)  10 500

    Karisma-Krumm,

    Katrin  Juubelitoetus  5000

    Kark, Tõnu  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Karpa, Karin  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett”. Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Karula, Mari-Liis  Osalemine Praha kvadriennaalil animafilmiga “Laud”  3000

    Karusoo, Merle  Monograafia “Voldemar Panso” ettevalmistamine  40 000

    Keller, Vahur  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika  à la Vittula” ettelugemise

      juhendajastipendium  1000

    Kesler, Marina  Osalemine moderntantsu koolitusel tantsufestivalil “International Impulstanz Vienna”  10 690

    Kivimägi, Katrin  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett” Peterburis ((tantsijahonorar) )  5000

    Klenskaja, Marika  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Kobin, Anti  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika  à la Vittula”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Koldits, Mart  E. Vilde romaani “Prohvet Maltsvelt” ainetel valmiva lavastuse “Prohvet”

      lavastajastipendium  30 000

    Korolev, Marika  Teatri Arena lavastuse “Kilpkonn Manja” näitlejastipendium  5000

    Kose, Kerstin  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel

      festivalil “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Kreen, Reeda  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika  ą laVittula” ettelugemise

      näitlejastipendium  500

    Kreitzberg, Kaja  Osalemine moderntantsu koolitusel tantsufestivalil “International Impulstanz Vienna”  10 690

    Kress, Allan  Osalemine teatrifestivalil “Tsar-skazka” Suur-Novgorodis (viisa ja bussipiletid)  1199

    Kurbel, Virve  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel

      festivalil “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)  5000

    Kurvits, Alo  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 1000

    Lagle, Lauri  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium   500

    Lamp, Tõnn  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Mobile horror” ettelugemise

      juhendajastipendium  1000

    Lauk, Katariina  Aino Kallase “Reigi õpetaja” põhjal valmiva suvelavastuse peaosalise osaline töötasu  15 000

    Leibak, Mati&n
    bsp; Teater Variuse lavastuse “Miks mitte” muusikajuhi stipendium  3000

    Lepik, Eha  Juubelitoetus  5000

    Leppik, Kristi  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal”

      kunstnikustipendium  (Birgitta festival 2007)  10 000

    Liivamägi, Lembit  Juubelitoetus  5000

    Lott, Eliisa  Osalemine kaasaegse tantsukooli Labani suvekursustel (osavõtutasu)  11 036

    Luht, Tiiu  Osalemine grimeerijate täienduskursustel Austrias  17 000

    Luik, Markus  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” näitlejastipendium  10 000

    Maasik, Anne  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” näitlejastipendium  5000

    Maibaum, Kleer  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium  12 000

    Maidre, Riina  Õpingud EKA interdistsiplinaarsete kunstide osakonnas (õppemaks)  10 500

    Maksakov, Artjom  Osalemine rahvusvahelisel balletikonkursil New Yorgis  13 500

    Markevičiute,

    Kristina  Osalemine 45. Bartholini rahvusvahelisel balletiseminaril Kopenhaagenis  12 725

    Melts, Nelli  Raamatu “Russki teatr Estonii 1960–1993” kirjastamiskulud  35 000

    Mihhaljov, Juri  Juubelitoetus  5000

    Mihhejev, Juri  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks”

      rahvusvahelisel festivalil “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)   5000

    Monakova-Rogozkina,

    Margarita  Juubelitoetus  5000

    Mägi, Lidia  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium  5000

    Mäki, Teemu  Von Krahli lavastuse (tööpealkirjaga “Viha ja majandus”) lavastaja-kujundaja stipendium  52 000

    Männamäe, Haide  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Männard, Tarmo  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika  à la Vittula”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Noormets, Andres  Osalemine European Action Theater Ensemble treeningkogunemisel Münchenis  4535

    Nuter, Egon  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium    12 000

    Ohov, Elen  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)   5000

    Oja, Tõnu  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium   12 000

    Orgulas, Jaanus  Juubelitoetus  5000

    Orgulas, Mari  Osalemine kontsertlavastusega “Tants Päikesekuninga auks” rahvusvahelisel festivalil

      “Imperaatori bukett” Peterburis (tantsijahonorar)   5000

    Orro, Kalju  “Lavakooliraamatu” koostaja- ja toimetajastipendium    35 000

    Ots, Andres  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Mobile horror” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Paaver, Ene  Monograafia “Mikk Mikiver” toimetamine  7000

    Paju, Siret  Kaasaegse teatri ja dramaturgia õpingud Central School of Speech and Drama’s  26 800

    Pappel, Vootele  Juubelitoetus  5000

    Pass, Raimo  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Pere, Peeter  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 800

    Pesti, Madli  Teatrifestivali “Theatertreffen” külastamine Berliinis (sõidu- ja etenduste külastamise kulud)  5000

    Pihlak, Liina  Juubelitoetus  5000

    Pohla, Mirtel  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” näitlejastipendium (Birgitta festival 2007)  4000

    Pokk, Janno  Variuse lavastuse “Miks mitte” muusikajuhistipendium  3000

    Portsmuth, Veronika  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium    7000

    Poulsen, Finn  Tartu Suveteatri Seltsi lavastuse “Romeo ja Signe” välislavastajastipendium  60 000

    Prangel, Margus  Teatri Arena lavastuse “Kilpkonn Manja”  lavastajastipendium  10 000

    Prangel, Margus  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise juhendajastipendium    1000

    Prigorovski,

    Aleksandr  Osalemine moderntantsu koolitusel tantsufestivalil “International Impulstanz Vienna”  10 690

    Priks, Eneken  Juubelitoetus  5000

    Prints, Jaak  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” näitlejastipendium  (Birgitta festival 2007)  2000

    Põldmäe, Mall  Teatriliidu andmebaasi toimetajastipendium    4000

    Püüman, Kustav-Agu  Juubelitoetus  5000

    Raag, Andres  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Mobile horror” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Rast, Väino  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Rattus, Kersti  TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia lavakunstide osakonna üliõpilaste foto- ja videonäituse

      uraatoristipendium    10 000

    Raudsep, Bert  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Mobile horror” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Raudsep, Gert  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” näitlejastipendium  (Birgitta festival 2007)  2000

    Rebane, Tiina  Aino Kallase “Reigi õpetaja” põhjal valmiva suvelavastuse lavastaja assistendi

      osaline töötasu  10 000

    Reemann, Anne  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Mobile horror” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Rei, Leino  Rootsi 2007. a teatribiennaali külastamine  7023

    Reinold, Elina  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium    12 000

    Reinumägi, Külli  Põhjamaade draama päevadel näidendite “Soome hobune” ja “Ladu”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Rinne, Terje  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Roose, Celia  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium  7000

    Roosileht, Andres  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika  à la Vittula” ettelugemise

      näitlejastipendium  500

    Roosimäe, Endro  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus  1000

    Roosna, Külli  Õpingud Rotterdami Tantsuakadeemias  20 000

    Rosberg, Riho  Põhjamaade draama päevadel näidendi “ Popmuusika  à la Vittula”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Rudžionyte, Raminta Osalemine 45. Bartholini rahvusvahelisel balletiseminaril Kopenhaagenis  12 725

    Ruus, Erik  Aino Kallase “Reigi õpetaja” põhjal valmiva suvelavastuse peaosalise osaline töötasu  15 000

    Ruusmaa, Anu  Moderntantsu õpetamine Ida Tantsukoolis  6000

    Rästas, Maila  Juubelitoetus  5000

    Rästas, Peeter  Lavastuse “LP 12” 33 1/2 rpm” lavastaja- ja kunstnikustipendium    10 000

    Ründal, Marion  “Lavakooliraamatu” intervjuude litereerijastipendium    6000

    Saaremäe, Üllar  Kultuurireis Kuubale: lennukipiletid  20 100

    Saaremäe, Üllar  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” lavastajastipendium (Birgitta festival 2007)  15 000

    Sapas, Jaak  Lavastuse “Circo Parabellum” peaosatäitja stipendium  3000

    Sarapuu, Heidi  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugem
    ise juhendaja stipendium  1000

    Sarapuu, Indrek  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Saro, Anneli  Osalemine Rahvusvahelise Teatriuurimise Föderatsiooni aastakonverentsil ja

      koosolekutel Kaplinnas  18 000

    Savitski, Mari  Tantsulavastuse “Sündmuste horisont” väljatöötaja tipendium    5000

    Sestakov, Jüri  Juubelitoetus  5000

    Simmul, Rain  Lavastatud oratooriumi “Jeanne d’Arc tuleriidal” näitlejastipendium  (Birgitta festival 2007)  4000

    Skoblov, Kaia  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 1000

    Stepanov, Ruslan  Osalemine koos Hirotaka Sekiga rahvusvahelisel koreograafide konkursil

      “Ballett Gesellschaft Hannover” (lennukipiletid)  6800

    Strikholm, Heljo  Juubelitoetus  5000

    Suitso, Stella  Tantsu- ja sõnalavastuse “Krabat” etendamine Kuressaares ja Tartus 800

    Sukk, Tiit  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium  12 000

    Šnaider, Alissa  Eksperimentaalse tantsulavastuse loomine  30 000

    Taalmaa, Indrek  Kultuurireis Itaaliasse  5000

    Talimets, Talvi  Juubelitoetus  5000

    Tamm, Arno  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium    7000

    Tammaru, Karin  Kultuurireis Itaaliasse  5000

    Tammik, Viivi  “Lavakooliraamatu” intervjuude litereerijastipendium    4500

    Taro, Viive  Põhjamaade draama päevade A. Salmineni näidendi “Ladu” tõlkestipendium  3000

    Tedre, Lii  Kultuurireis Portugalis ja Hispaania põhjaosas (transpordikulud)  10 000

    Teramäe, Martin  Juubelitoetus  5000

    Tikas, Kaja  Läti ja Eesti koostööprojekti “Nomadi” esitamine  10 000

    Tilk, Kari  Juubelitoetus  5000

    Tohert, Luule  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Toikka, Aare  Aino Kallase “Reigi õpetaja” põhjal valmiva suvelavastuse lavastaja osaline töötasu  20 000

    Tooming, Jaan  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” lavastajastipendium  10 000

    Tootsen, Jaan  “Ööülikooli” kevadkooli korraldamine Hiiumaal  15 000

    Tormis, Kersti  Kogumiku “Teatrielu 2006” kujundamine  10 000

    Trei, Lee  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Popmuusika à laVittula”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Tross, Toomas  Põhjamaade draama päevadel näidendi “Pingviiniabi” ettelugemise näitlejastipendium  500

    Tulev, Taavi  Lavastuse “Circo parabellum” näitleja ja muusikalise kujundaja stipendium    3000

    Tõnisson, Taavi  Põhjamaade draama päevadel näidendi “ Popmuusika à la Vittula”

      ettelugemise näitlejastipendium  500

    Türnpu, Anne  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” lavastajastipendium  10 000

    Ulfsak, Lembit  Juubelitoetus  5000

    Unt, Aime  MTÜ Teoteatri lavastuse “Kõik armastavad Roosit” kunstnikustipendium  10 000

    Unt, Marja  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” näitlejastipendium  5000

    Uukkivi, Ivo  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium  12 000

    Uus, Evi  Juubelitoetus  5000

    Uuspõld, Jan  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” näitlejastipendium  12 000

    Vaher, Ingrit  Magistriõpingud Sibeliuse Akadeemia rahvamuusika osakonnas  15 000

    Vaher, Ingrit  Lavastuse “Eesti naiste laulud” solististipendium  7 000

    Vaher, Vello  Lavastuse “Circo Parabellum” tehniliste lahenduste väljatöötamine ja teostamine  3000

    Vaher, Vootele  Lavastuse “Circo Parabellum” loomine  5000

    Vahtra, Jaanus  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” kostüümikunstniku stipendium  10 000

    Vahtre, Mall  Praha kvadriennaali külastamine  4435

    Vaigur, Margus  Praha kvadriennaali külastamine  8435

    Vain, Eha  Põhjamaade draama päevade E. Loe näidendi “ Pingviiniabi” tõlkestipendium  6000

    Valk, Jaanus  Põhjamaade draama päevade J. Jokela näidendi “Mobile horror” tõlkestipendium  6000

    Vellerand, Lilian  Monograafia “Mikk Mikiver” kirjutamine ja koostamine  20 000

    Veromann,

    Heikki-Rein  Lavastuse “Väinamöise sünd ja noolehaav” näitlejastipendium  5000

    Wherlock, Richard  “Vanemuise” balleti “James ehk Sülfiid” lavastajastipendium    90 000

    Vihmar, Ingomar  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” lavastajastipendium  30 000

    Viller, Jaak  Peatüki “Teater ja ühiskond” kirjutamine koguteosesse “Eesti sõnateater 1965–1985”  5000

    Volmer, Hardi  Aino Kallase “Reigi õpetaja” põhjal valmiva suvelavastuse  kunstniku osaline töötasu  20 000

    Õunapuu, Ervin  Ühenduse R.A.A.A.M suvelavastuse “Eesti asi” kunstnikustipendium  20 000

    Colla Voce MTÜ  Margarita Voitese CD-kogumiku väljaandmine  20 000

    Eesti Draamateater SA  Ain Jürissoni mälestusteraamatu “Pool sajandit Draamateatris” kirjastamine  25 000

    Eesti Draamateater SA  CD “Ardo Ran Varrese originaalmuusika Eesti Draamateatri lavastustele” väljaandmine  25 000

    Eesti

    Kunstiakadeemia  Stsenograafiatudengite ekspositsioon Praha kvadriennaalil (sõidukulud)  50 000

    Eesti Lavalise

    Võitluse Liit MTÜ  Põhjamaa Lavavõitluse Ühingu suvekoolituse korraldamine Rakvere teatris  80 000

    Eesti Näitlejate Liit  90. tegevusaasta tähistamine (jalgpallimatš ja ball)  90 000

    Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise

    selts Loomine  Püha Bernardi päeva tähistamine Padise kloostris lavastusega “Bernard heledast orust”   60 000

    Eesti Teatri Festival SA  Saueaugu teatritalu suvelavastuse “Küüni täitmine” lavastaja, kunstniku,

      muusikalise kujundaja ja näitlejate honorarid  140 000

    Eesti Teatri Festival SA  Festivali “Draama 2007” korraldamine  600 000

    Eesti Teatri- ja

    Muusikamuuseum  Georg Otsa skulptuuri pronksivalamine ja muuseumi kunstikogu täiendamine  30 000

    Eesti Teatriliit  Teatrite spordivõistluse kulude osaline katmine  35 000

    Eesti Teatriliit  Monograafia “Mikk Mikiver” trükkimine  69 474

    Eesti Teatriliit  Aasta- ja nimeliste teatriauhindade žüriide sõidukulud  7000

    Eksperimentaalse Liikumise

    Keskus MTÜ  Lavastuse “Circo Parabellum” ettevalmistamine  10 000

    Evestuudio MTÜ  “Kaasaegse tantsu lava” korraldamine XV Noore tantsu festivalil   44 450

    Fine 5 Tantsuteater SA  Osalemine lavastusega “Panus” kaasaegse tantsu festivalil “Kalisz 2007” Poolas

      (lennukipiletid)  25 000

    Hereditas MTÜ  Festivali “Trialogos” teatrivaldkonna külalisesinajate sõidu- ja

      majutuskulude osaline katmine  36 000

    Kultuurikaptenid MTÜ  Mark Ravenhilli näidendi “The Product” lavastaja ja näitlejate töötasude osaline katmine  15 000

    Kultuurileht SA  Ajakirja Teater. Muusika. Kino 25. sünnipäeva korraldamine  15 000

    Leigo Kontserdid MTÜ  Suvelavastuse “Rooside sõda” näitlejastipendium ja kunstnikustipendium   50 000

    Loominguline Selts

    Athena Maja MTÜ  Tantsulavastuse “Impulss” ettevalmistami
    ne ja läbiviimine  12 000

    Nukuteater

    Lepatriinu MTÜ  Statsionaarse nukuteatri avamine Jõhvis  9500

    Pärnu Teater Endla  Muusikamessi “ProLight+Sound’2007” külastamine (messi ja lennukipiletid)  13 980

    Ruhnu Vallavalitsus  VAT-teatri lavastuse “Teener” külalisetendused Ruhnus  10 000

    Sofiit-Klubi MTÜ  Osalemine festivalil “Baltiiski Dom” lavastusega “Padjamees”  7000

    Stuudioteater

    Ilmarine MTÜ  Lavastuse “Härra Kotovski” väljatoomine  20 000

    Tallinna Ülikool  Tantsuetenduste väljatoomine  18 000

    Tantsuteater

    Zick MTÜ  Tantsuetenduse “Piaf” videokujunduse materjalide autoriõiguste ostmine  12 000

    Tartu Ülikool  Viljandi Kultuuriakadeemia õppejõudude ja tudengite õppe-vaatlusreis Rootsi

      tantsukoolidesse  31 480

    Teater  Vanalinnastuudio

    Teater NO99  Osalemine lavastustega “Nafta!” ja “Totu kuul” Auawirleben’i festivalil Bernis  71 500

    Teater Vanemuine  Vanemuise balleti “James ehk Sülfiid” dekoratsioonikunstniku stipendium   40 000

    Teater Vanemuine  Vanemuise balleti “James ehk Sülfiid” kostüümikunstniku stipendium  20 000

    Teater Vanemuine  Külalisetendused Peterburis balletiga “Suveöö unenägu”  100 000

    Teater Varius MTÜ  Külalisetendused Ameerikas ja Kanadas: (lennukipiletid)  29 000

    Teatrilabor MTÜ  Eesti ajalooliste teatritegelaste isikuminiatuuride ettevalmistamine ja etendamine  37 086

    Teine Tants MTÜ Nordrhein-Westfaleni liidumaa kultuurifestivali “Ruhrpott” tantsuprogrammi

      korraldamine Kanuti gildi saalis  50 000

    Teine Tants MTÜ Augusti tantsufestival 2007 (esinejate esinemistasude, sõidu- ja

      majutuskulude osaline katmine)  150 000

    Teine Tants MTÜ Krõõt Juuraku sõit sümpoosionile “Räägime tantsust”: (lennukipiletid) 4000

    Teine Tants MTÜ Sümpoosiumi “Räägime tantsust” esinejate ja moderaatori stipendium  10 800

    Valgete Ööde Festival/White Nights

    Festival MTÜ  Osalemine II rahvusvahelisel koreograafiakonkursil Ludwigshafenis Triin Reemanni

      tantsulavastusega “Hea Kuudis”  20 000

    VAT Teater MTÜ  Osalemine lavastusega “Kalevipoeg” Londoni “Accidental’i” festivalil, Belgradi TIBA

      festivalil ja Euroopa teatrivõrgustiku MAGIC-NET aastakogunemisel Schwerinis  100 000

    Vene Teater SA  Osalemine Baltimaade ja SRÜ rahvusvahelisel festivalil “Kohtumised Venemaal”

      lavastusega “Lõikuspeo tantsud”  77 120

    Von Krahli

    Teater MTÜ  Von Krahli teatri ja Showcase Beat Le Moti lavastuse “Europiraadid”

      esitamine Tallinnas Nordrhein-Westfaleni festivalil  67 600

     

    Näitekunsti sihtkapitali algatatud stipendiumid

    Aastane loominguline stipendium à 3000 krooni kuus

      Allan Noormets, Priit Raud, Egon Nuter

    Loominguline stipendium à 15 000 krooni

      Anu Ruusmaa, Oleg Titov, Tiina Mälberg

    Noorte aastane loominguline stipendium à 2000 krooni kuus

      Mari Savitski, Riina Degtjarenko, Tanel Jonas

    Noorte loominguline stipendium à 6000 krooni

      Peeter Rästas, Anneli Rahkema, Nikolai Bentsler

    Tänutoetus à 7000 krooni

      Viive Käro, Evald Aavik, Lehte Mark

     

     

     

    RAHVAKULTUURI SIHTKAPITAL

    Aken, Anneli  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Allimann, Silvi  Tartu rahvarõivakooli lektori töötasu  8000

    Aru, Tõnu  Videofilmi “Heino Kiik 80” valmistamine  12 000

    Arund, Tiina-Mai  X üleriigilised keelpilliõpilaste suvekursused Värskas  24 000

    Aus, Mart  Osalemine Euroopa Noorte Brass Bandis  3500

    Ausmees, Mari  Saaremaa Ühisgümnaasiumi meesansambli Varsakabi 20.  tevusaasta kontsert  5000

    Avila, Helle  Juubelitoetus  5000

    Bernadt, Terje  Tsirkusenumbrite lavastamine  10 000

    Braun, Helve  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Buschmann,

    Urve  Niina ja Alfred Raadiku raamatu materjali kogumine ja digitaliseerimine  15 000

    Eiche, Madis  Võru teatriateljee lavastuste muusika salvestamine  5000

    Giannakaina Laube,

    Kadri  IX rahvapilli- ja laululaagri korraldamine Võrumaal  25 000

    Gromov, Urve  Juubelitoetus  5000

    Haamer, Valter  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  2000

    Hainsoo, Meelika  Rahvalaulude ettekandmine Cyrillus Kreegi päevadel Haapsalus  1000

    Hansing, Meelis  Lavastamine Vilde Teatris  10 000

    Holm, Lars  VIII Võru akordionimuusikapäevade külalisõpetaja honorar  10 000

    Jagomägi, Viktoria  Juubelitoetus  5000

    Joons, Sofia  Eestirootslaste rahvalike koraalide muusikavihiku koostamine ja väljaandmine 15 000

    Jürgenson, Heli  Estonia Seltsi Segakoori dirigendistipendium  20 000

    Kaju, Sigrid  Segarahvatantsurühma tüdrukutele Põhja-Eesti rahvariiete komplekti

      kuuluva seelikukanga ostmine  4000

    Kardna, Linda  Juubelitoetus  5000

    Kettunen,

    Juhani-Pekka  Pärnu noorte tantsurühmade laagri korraldamine  5 000

    Kolossova, Mai  Juubelitoetus  7000

    Krikmann, Luule  Juubelitoetus  7000

    Kundozjorova,

    Tatjana  Osalemine harrastusteatrite lavastajate kursustel  Moskvas  7000

    Kuutma, Kristin  Vaimse kultuuripärandi nimistu koostamise seminari korraldamise projektijuhi töötasu  5000

    Kõlar, Anu  Rahvalaulude ettekandmine Cyrillus Kreegi päevadel Haapsalus  4000

    Kõmmus,

    Helle-Mare  Hiiumaa vaimse kultuuripärandi kandjate kaardistamine  15 000

    Kõrre, Olavi  Pillilaagri korraldamine Pärnumaal  15 000

    Lepiksoo, Pilvi  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Liiv, Valdur  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Lukka-Jegikjan,

    Ene  Pärimusvihiku “XXI sajandi eesti naine – järjepidev kultuurikandja” trükkimine ja levitamine  15 000

    Malm, Tiia  Jõgeva maakonna koolide V koolinoorte rahvaluulekonverentsi

      “Me ise oleme pärimuse kandjad” korraldamine  3000

    Malmet, Ivar  Lavastuse “Kõik armastavad Roosit” väljatoomine Teoteatris  5000

    Mandel, Eha  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Mägi, Laine  Kontserdi “Andekas laps” lavastamine  4000

    Mändla, Rita  Pärnu noorte tantsurühmade laagri korraldamine  5000

    Normet, Virve  Raamatu “Saatus valib meie muusika. Ene Üleoja” väljaandmine  20 000

    Nutt, Triinu  Tartu tantsuklubi korraldamine  5000

    Nõu, Silja  Osalemine Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni seminaril “Norra rahvarõivas”  6000

    Ojamaa, Triinu  Osalemine rahvusvahelises koostöös Bulgaaria Teaduste Akadeemiaga (reisikulud)  5000

    Osik, Olivia  Lavastuse “Parimad!” kunstnikustipendium  4000

    Ossipov, Sirje  Juubelitoetus  7000

    Pai, Peeter  Võru teatriateljee lavastuste muusika salvestamine  5000

    Peebo, Vendo  Juubelitoetus  5000

    Penjam, Tiia  Raamatu “Silvia Mellik” toimetamine  5000

    Pervik, Aino  Juubelitoetus  5000

    Peterson, Aleksei  Raamatu “Vepsamaa päevikud” koostamine  10 000

    Piir, Reet  Tartu rahvarõ
    ivakooli lektori töötasu  2000

    Pomozi, Peeter  Osalemine rahvatantsujuhtide koolis  9000

    Põldma,

    Vahur-Paul  Luigi Pirandello näidendi lavastamine  10 000

    Põllo, Helgi  Hiiumaa vaimse kultuuripärandi kandjate kaardistamine  15 000

    Päär, Piret  Muinasjutukooli tegevuse arendamine ja materjalide levitamine  5000

    Rahman, Jaan  Suvelavastuse “Jõujaam” lavastamine  20 000

    Raidla, Heli  Juubelitoetus  7000

    Rajando, Kristina  “Etnoraamatu” ettevalmistamine  10 000

    Rammul, Tiit  “Hõimukalendri 2008-2009” kujundamine ja pilditöötlus (loominguline stipendium)  5000

    Rand, Piia  Tartumaa 8 kihelkonna vööde ülesjoonistamine  3000

    Randmaa, Anu  Osalemine Euroopa Rahvakunsti- ja Käsitööföderatsiooni seminaril “Norra rahvarõivas”  6000

    Rattus, Kersti  Näituse korraldamine ja kujundamine Viljandi linnagaleriis  10 000

    Raud, Paul  Juubelitoetus  5000

    Reinkubjas,

    Margit  Rahvarõivapäeva lektorite ja näituse kuraatori töö osaline tasustamine  4000

    Rink, Eve  Kildu Põhikooli 7.–9. klasside segarühma rahvarõiva komplekti täiendamine  3150

    Saard, Riho  Raamatu “Kalana. Iidse kalaküla lugu” trükkimine  10 000

    Saarlo, Liina  Noorte folkloristide ja etnoloogide konverentsi “Noorte hääled” korralduskulud  2000

    Schmitte,

    Tiia-Helle  Juubelitoetus  5000

     

    Simmermann,

    Eda-Kai  Regilaulukogumiku “Tarõ taivahe” Kanepi regilauluviiside noodistamine

      arvutiprogrammis Finale  2500

    Suurlaht, Helle  Pärimuskultuuri tutvustava programmi läbiviimine  3200

    Taimre, Elisa  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  3000

    Teemus, Ellen  Osalemine kursusel “Stanislavski meetod tänapäeval”  4500

    Tiik, Valdur  Puutöönäituse “Puulusikas” korraldamine  3500

    Trei, Andres  Teatri väljaehitamine  30 000

    Tširkova, Natalja  Rahvatantsuprojekti “Sild” tantsuõpetaja stipendium  5000

    Tõnurist, Igor  Juubelitoetus  5000

    Unt, Aime  Lavastuse “Kõik armastavad Roosit” väljatoomine Teoteatris  10 000

    Vaher, Ingrit  Rahvalaulude ettekandmine Cyrillus Kreegi päevadel Haapsalus  1000

    Valper, Valdo  Muhumaa ajalooliste looduslike pühapaikade välitöömaterjalide arhiveerimine 10 000

    Viik, Mari  “Etnoraamatu” ettevalmistamine  10 000

    Viires, Kadri  “Hõimukalendri 2008-2009” koostamine (loominguline stipendium)  5000

    Viisimaa, Piret  Lavastuse “Kõik armastavad Roosit” väljatoomine Teoteatris  10 000

    Viitma, Marju  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  1000

    Õunapuu, Lauri  Rahvalaulude ettekandmine Cyrillus Kreegi päevadel Haapsalus  4000

    Õunapuu, Lauri  Arhailise Meestelaulu Seltsi kontserdi korraldamine  8000

    Ülle Välimäe  Osalemine Euroopa Rahvamajade Võrgustiku (ENCC) nõupidamisel Kopenhaagenis   2000

    Aavo Otsa

    Muusikastuudio  Osalemine WASBE  konverentsil Dublinis  10 000

    Accordion Music

    Group MTÜ  Tegevustoetus  80 000

    Albu Vallavalitsus  IX “Kunstisuve” korraldamine Albu mõisas  3000

    Alirsve MTÜ  Rahvariiete valmistamine  35 000

    Anija Vallavalitsus  Alavere rahvamaja naisrahvatantsurühmale rahvariiete valmistamine  10 000

    Arheoloogiakeskus

    MTÜ  Välitööd traditsiooniliste kalastus- ja jahiviiside uurimiseks  10 000

    Audru Muuseum  Rahvariidepluuside valmistamine Audru naisrahvatantsurühmale  20 000

    Didasko MTÜ  Pärimuskultuuri kursuse transpordikulud 2006/2007. õa II poolaastal  2500

    Eesti Akordioniliit Akordioniõpilaste Pärnu suvelaagri korraldamine  5000

    Eesti Europeade

    Komitee MTÜ  Eesti rahvakultuuriharrastajate rahvusvaheliste suhete arendamine  11 000

    Eesti Evangeelne

    Luterlik Kirik  Viru praostkonna laulupäeva korraldamine  7000

    Eesti Folkloori

    Selts  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Harrastusteatrite

    Liit  Kirjandusliku teatriprojekti “Mängime A. Lindgreni loomingut” korraldamine  40 000

    Eesti Harrastusteatrite

    Liit  Vastseliina noorte näitetrupi osalemine teatrifestivalil “Spunk”  10 000

    Eesti Harrastusteatrite

    Liit  Tegevustoetus  200 000

    Eesti Kandleliit

    MTÜ  Rahvusvahelise Pärnu kandlefestivali organiseerimine  15 000

    Eesti Kirjandus-

    muuseum  Rahvusvahelise seminari “Groves around the Baltic Sea” korraldamine  10 000

    Eesti Kirjandus-

    muuseum  Veljo Tormise raamatu “Rahvalaul ja meie. Folk song and Us. 1972–2007” väljaandmine  20 000

    Eesti Koolinoorte

    Segakoor MTÜ  Ühiskontsert Viljandimaa kammerkooriga (kiriku üür)  2000

    Eesti Koolinoorte

    Segakoor MTÜ  Osalemine Barcelona rahvalaulukonkursil  35 000

    Eesti Koolinoorte

    Segakoor MTÜ  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Kooriühing  Eesti Koorijuhtide Naiskoori seminarkokkutuleku korraldamine  20 000

    Eesti Kooriühing  Rahvusvahelise laulunädala “Europa Cantat” korraldamine Tartus ja Tallinnas  50 000

    Eesti Kooriühing  IFCMi rahvusvahelise konverentsi “Voices of Orgin” korraldamine  25 000

    Eesti Kooriühing  Rahvusvahelise koorifestivali “Tallinn 2007” korraldamine  50 000

    Eesti

    Kunstiakadeemia  Soome-ugri uurimisprogrammi välitööd Krasnojarski oblastis  10 000

    Eesti Lastekoor MTÜ  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Meestelaulu

    Selts  Poistekooride üle-eestilise spordi- ja laululaagri korraldamine Pärlseljal   50 000

    Eesti Meestelaulu

    Selts  Koolitustoetus Karin Tauker’ile ja Tiit Raud’ile koolitusreisiks Iirimaale ja Walesi   6000

    Eesti Meestelaulu

    Selts  Üle-eestilise poistekoori Kalev tegevustoetus  100 000

    Eesti Meestelaulu

    Selts  V EMLSi poiste-solistide võistulaulmise finaali ja võitjate kontserdi korraldamine  35 000

    Eesti

    Muuseumiühing  Õppereisi korraldamine Taani  20 000

    Eesti Naislaulu Seltsi üle-eestiline neidudekoor

    Leelo MTÜ  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Näitejuhtide

    Teatritrupp  Tegevustoetus  100 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Eesti Noorte Brassi õppelaagri korraldamine  6000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Tegevustoetus  80 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Vabariikliku Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestri seminarlaagri korraldamine  20 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Vabariiklikule Orkestrijuhtide Puhkpilliorkestrile bassklarneti ostmine  47 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Eesti Noorte Puhkpilliorkestri tegevustoetus  100 000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Marsside partituuri trükkimine ja kaaned 2007. aasta koolinoorte laulupeoks  4000

    Eesti Puhkpillimuusika

    Ühing  Eesti nooteorkestrite konkursi korraldamine  50 000

    Eesti Puuetega Inimeste

    Kunstiühing  Sören Heinpalu tööde näituse korraldamine  5000

    Eesti Põllumajandus-

    muuseum  Välisnäituse “Leib on talu peremees” tekstide ja näituse juhi jutu tõlkimine

      ungari ja inglise keelde  5000

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus
    MTÜ  Noorte pärimusmuusikalaagrite “Eesti ETNO” ja “ ETNO+”  korraldamine  50 000

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus MTÜ  Kontserdireisi korralduskulude osaline kate.  5000

    Eesti Pärimusmuusika

    Keskus MTÜ  Tegevustoetus  150 000

    Eesti Rahva

    Muuseum  Näituse “Elav rahvarõivas” meistrikoda, rahvusvaheline seminar ja teavitusmaterjal  20 000

    Eesti Rahva Muuseumi

    Sõprade Selts  “Lee”  väljaandmine  10 000

    Eesti Rahvakunsti ja

    Käsitöö Liit  Konkursi “Eesti-oma-märss” korraldamine  25 000

    Eesti Rahvakunsti ja

    Käsitöö Liit  Osalemine Euroopa rahvkunsti- ja käsitööföderatsiooni seminaril “Norra rahvarõivas”  12 000

    Eesti Rahvakunsti ja

    Käsitöö Liit  Osalemine ettekandega Euroopa rahvakunsti ja käsitööföderatsiooni konverentsil  11 000

    Eesti Rahvakunsti ja

    Käsitöö Liit  Tegevustoetus  200 000

    Eesti Rahvakunsti ja

    Käsitöö Liit  Käsiraamatu “Õlest vakad ja karbid” koostamine ja väljaandmine  15 000

    Eesti rahvapärandi ja kirjavara esitamise

    selts Loomine  Padise kloostri Püha Bernardi päevade korraldamine  30 000

    Eesti Rahvatantsu ja

    Rahvamuusika Selts  Tegevustoetus  200 000

    Eesti Rahvatantsu ja

    Rahvamuusika Selts  Raamatu “Maido Saare tantsud I” trükiks ettevalmistamine 30 000

    Eesti Rahvatantsu ja

    Rahvamuusika Selts  Tänuõhtu korraldamine noorte tantsupeo rahvatantsu- ja rahvamuusikajuhtidele  6000

    Eesti Rahvuslik

    Folkloorinõukogu  Tegevustoetus  200 000

    Eesti Rahvuslik

    Folkloorinõukogu  Rahvakultuuri 2007. aasta ümarlaua korraldamine  22 570

    Eesti Rahvusraamatukogu 

      Väljaande “Eesti raamatukogud Libraries in Estonia” trükkimine  25 000

    Eesti Saarte Kultuuriühendus MTÜ

      Muhu tulevikumuusika festivali “Juu jääb” korraldamine  30 000

    Eesti Segakooride Liit  Ene Üleoja sünnipäevakontserdi korraldamine  11 500

    Eesti Tantsujuhtide

    Rahvatantsurühm  Seminari korraldamine 15 000

    Eesti Teaduste Akadeemia

    naiskoor  Folklooriprogrammi “Küla kuuleb” transpordikulud  6300

    Eesti Tekstiilikunstnike

    Liit  Tekstiili ja keraamika töötoa korraldamine Värskas  15 000

    Eesti Tšuvaši

    Kultuuriselts  Eesti ja tšuvaši rahvakunsti ühisnäituse korraldamine

      Tšeboksarõ Tšuvaši Riiklikus Muuseumis  13 000

    Eesti Vabaharidusliit  Tegevustoetus (kasutatakse EVHL põhikirjaliste eesmärkide elluviimiseks)  100 000

    Eesti Vanausuliste

    Kultuuri- ja

    Arendusühing  Vanausuliste pärimuskultuuri festivali “Peipus” korraldamine  80 000

    Eesti Õpiringide

    Selts Semud  Tegevuse toetamine  11 000

    Elva huviala- ja kultuurikeskus

    Sinilind  Tartumaa IX lustipeo korraldamine  5000

    Emmaste Põhikool  5.-6. klasside rahvatantsurühmale rahvariiete õmblemine  20 000

    Evestuudio MTÜ  Noorte tantsu festivali ja suvekooli korraldamine  20 000

    Fine 5 Tantsuteater SA  Noorte tantsuprojekti “Risoom” korraldamine  6000

    Folgiklubi

    Kandlekoda  Festivali “Pärimusa” korraldamine  20 000

    Folklooriselts

    Jõgevahe Pere  Eesti naisrühmade tantsupäevade ja võistutantsimise korraldamine  10 000

    G. Otsa nim

    Tallinna Muusikakool  Osalemine rahvusvahelisel festivalil “Lieksa Brass Week 2007”  15 000

    Haanja Tantsu Mängu

    Laulu Selts  Osalemine festivalil “Hungarian village days”   15 000

    Haapsalu

    Linnavalitsus  Cyrillus Kreegi muusikapäevade avakontserdi osaliste kulude katmine  20 000

    Haapsalu

    Muusikaühing  Üle-eestilise noorte sümfooniaorkestri tegevuse toetamine  100 000

    Harjumaa Kultuurikorraldajate

    Liit  Rahvamajade juhatajate suvekooli korraldamine  35 000

    Harjumaa Noorte Puhkpilli-

    orkester MTÜ  Harjumaa Noorte Puhkpilliorkestri 2007. aasta tegevustoetus  80 000

    Hetero Stuudio MTÜ  Rahvatantsurühma Rundu rahvariiete valmistamine  10 000

    Ida-Eestlaste Selts  Tegevustoetus  10 000

    Ida-Virumaa

    Käsitööselts  IX käsitöölaada “Viru nikerdaja” korraldamine  15 000

    Ilmatari Selts MTÜ  Suure-Jaani Ilmatari seltsi 120. aastapäeva tähistamine  3000

    Invateater Karlanda  A. Kitzbergi ainetel “Karksi külajutu” lavastamine ja õppepäevade korraldamine Pärnus  8000

    J. Hurda nim Põlva

    Rahvahariduse Selts  Vabaõhulavastuse “Kuldne laev” väljatoomine  10 000

    Jõgeva

    Ühisgümnaasium  Rahvariiete valmistamine  30 000

    Järvamaa

    Omavalitsuste Liit  Järvamaa poistekoori 10. sünnipäeva tähistamine  15 000

    Järvamaa

    Omavalitsuste Liit  Järvamaa folkloorifestivali “Järva karap 2007” korraldamine  10 000

    Kadrina Vallavalitsus  Rahvusvahelise noorte kultuurifestivali heli- ja valgustehnika rent ning

      rahvuslikud meened  10 000

    Kagu

    Kabujalakõsõ MTÜ  Eesti tantsujuhi Maido Saare 50. sünnipäevaks korraldatava

      “Maido tantsude festivali” läibiviimine  5000

    Kallaste 

    Linnavalitsus  Pillide ostmine  30 000

    Kambja Põhikool Kooli 320. aastapäeva tähistamine aprillis 2007  4000

    Kangastelje

    Töötuba MTÜ  Ühisnäituse ja meistrikoja korraldamine  5000

    Karksi Vallavalitsus  Karksi-Nuia muusikakooli delegatsiooni osalemine Tällbergi foorumil Rootsis   20 000

    Kehra

    Kultuuriselts MTÜ  Õpilasorkestrite ja -ansamblite VI üleriigilise konkursi korraldamine  15 000

    Keila Linnavalitsus  Keila linnaorkestrile B tuuba soetamine  28 000

    Kesk-Eesti

    Käsitööselts  Rahvarõivalaagri korraldamine  15 000

    Kesk-Eesti

    Käsitööselts  Etnograafiliste tinanööpide uurimine  576

    Kihnu Kultuuri

    Instituut  Kalenderalbumi “12 vaadet Kihnule” koostamine  8000

    Kiviõli Kunstide Kool  Pärimusmuusika laagri korraldamine  12 000

    Kiviõli Rahvamaja  Rahvamaja juubeli tähistamine  5000

    Kohtla-Järve

    Linnavalitsus  Bajaani ostmine Oru klubile  40 000

    Kolga Keskkool  Trassingu ja ruumide rent Põhjafestivali korraldamiseks  15 000

    Kunstihariduse

    Ühing  Näituse “Õuepuu” ettevalmistamine  40 000

    Kunsti- ja kultuuriselts

    Hohloma  Vene rahvariiete õmblemine tantsurühmale Ohloma  8000

    Käina Gümnaasium  E. Vilde “Vigaste pruutide” ainetel stsenaariumi koostamine ja

      lavastamine gümnasistidega  4000

    Ladies Circle

    Eesti MTÜ  Ladies Circle Internationali aastakonverentsi avatseremoonia korraldamine

      Tallinna lauluväljakul  30 000

    Lasteekraani

    Muusikastuudio  Lastelaulude võistluse “Lastelaul 2007” preemiad  20 000

    Lasteekraani Muusika-

    stuudio MTÜ  ETV Noortekoori osalemine Preveza koorifestivalil Kreekas  30 000

    Laulu- ja Tantsupeo “Slaavi pärg”

    korralduskomitee  “Slaavi pärja” korraldamine  50 000

    Lauluklubi Mihkel  M. Lüdigi nim meeskoori juubeliaasta tähistamine  10 000

    Lauluteater

    Perekrjostok  Mälestusõhtu korraldamine  1800

    Leisi Keskkool  Rahvariidematerjali ostmi
    ne  6000

    Loo Keskkool  Pillide ja pilliosade ostmine rahvamuusikaorkestrile Loopill  10 000

    Loominguline Selts

    Athena Maja MTÜ  Tantsulavastuse “Impulss 2007” ettevalmistamine  10 000

    Lootsi Koda SA  Naissaarel Omari küünis Nargeni festivali  raames Tormise “Eesti naiste laulude” etendamine  100 000

    Lõuna-Järvamaa

    Arendusühing  Türi kevadfestivali loodusgiidide honorarid  12 000

    Läänemaa

    rahvapeod MTÜ  Läänemaa tantsupeo “Lapiteki tantsud” korraldamine  15 000

    Lääne-Virumaa

    Keskraamatukogu  Raamatukogutöötajate õppereisi korraldamine Rootsi  25 000

    Lääne-Virumaa

    Omavalitsuste Liit  Virumaa noorte laulupeo korraldamine  15 000

    Maardu Linnavalitsus  Puhkpillide ostmine  35 000

    Meremäe

    Vallavalitsus  Tsibihärbläste ja Siidisõsarate osalemine soome-ugri festivalil Saranskis  25 000

    Meremäe-Obinitsa

    Põhikool  Meremäe savipäevade korraldamine  8000

    Misso Vallavalitsus  Misso rahvapeo korraldamine  5350

    Mütofest MTÜ  “Mütofest 2007” muusikute tasustamine  30 000

    Narva Koorikool  Poistekoori juubelikontserdi korraldamine  5000

    Narva Koorikool  Rahvusvahelise koori- ja laulufestivali “Olomouc 2007” korraldamine  5000

    Narva Linnavalitsuse

    Kultuuriosakond  Õppereis Soome multikultuurilistesse raamtukogudesse  20 000

    Narva Linnavalitsuse

    Kultuuriosakond  “Slaavi pärja” raames konverentsi korraldamine  10 000

    Narva Muuseum  Folklooriansambli Suprjadki lauliku väljaandmine ekspeditsioonide materjalide põhjal  14 700

    Noorte rahvakultuuriselts

    Sinimaniseele  Osalemine Läti folkloorifestivalil  7000

    Nukuteater Dream

    Fabrik  Lavastuse “Maagiline lootus” väljatoomine  10 000

    Oonurme Külaselts  Laulupäeva korraldamine  14 000

    Orissaare

    Gümnaasium  Algklasside üleriigilise teatrifestivali korraldamine  25 000

    Padise Muuseumi AS  Padise kloostri teema- ning ajastukohase rõivastuse õmblemine  5000

    Pelgulinna

    Folklooriklubi MTÜ  Eesti esimese folkmuusikali “Nuga Terava” esitamine VIII eesti

      rahvamuusikatöötluste festivalil Moostes  7000

    Põdrala Vallavalitsus  VII külateatrite festivali korraldamine  15 000

    Põdrala Vallavalitsus  Riidaja Kultuurimaja segarahvatantsurühmale naiste rahvarõivasärkide ostmine  8000

    Põltsamaa

    Muuseum  Muuseumi sünnipäevaraamatu kirjastamine  20 000

    Põlva Maavalitsus  Kagu-Eesti kultuurikonverentsi “Uman kotton uma asja” korraldamine  12 000

    Pärnu Aianduse ja

    Mesinduse Selts Külapillimeeste kokkutuleku korraldamine  10 000

    Pärnu Lauluselts

    LEELO  Pärnu kooride kontserdi korraldamine  10 000

    Pärnu Raeküla

    Gümnaasium  6. klassi segarühma rahvariiete valmistamine  2900

    Pärnu-Jaagupi

    Muusikakool  Puhkpillifestivali “Halinga puhkpill 2007”  10 000

    Pärnumaa Rahvakultuuri

    Keskselts MTÜ  Sarja “Suvised rahvalikud pargikontserdid Pärnus” külalisesinejate tasud  6000

    Pärnumaa Rahvakultuuri

    Keskselts MTÜ  Tegevustoetus  80 000

    Pärnumaa Rahvakultuuri

    Keskselts MTÜ  Rahvusvahelise folkloorifestivali “Baltica 2007” Pärnu maapäeva korraldamine  17 700

    Pärnumaa Rahvakultuuri

    Selts Hoiuspuu MTÜ  Folklooripeo “Audru andevakk” korraldamine  6000

    Rahvakultuuri Arendus- ja

    Koolituskeskus  Jutuvestmise suvelaagrites ruumide kasutamise ja õpetajate transpordi kulud  6000

    Rahvakultuuri Arendus- ja

    Koolituskeskus  Rahvatantsujuhtide suvekursuse korraldamine  20 000

    Rahvakultuuri Arendus- ja

    Koolituskeskus  Hiiumaa vaimse kultuuripärandi kandjate kaardistamine  20 000

    Rahvakultuuri Arendus- ja

    Koolituskeskus  Eesti kultuuritöötajate õppesõidu Soome Vabariiki korraldamine   9000

    Rahvatantsuansambel

    Kajakas MTÜ  Heategevuskontserdi korraldamine (lavastaja- ja kunstnikutöö)  6500

    Rahvatantsuansambel

    Tarbatu MTÜ  Osalemine maailma folkloorifestivalil Mallorcal  20 000

    Rahvatantsurühm

    Vormsi MTÜ  Vormsi rahvatantsurühma ja Tšuvaši kultuuriseltsi osalemine rahvakultuurifestivalil Tšuvašis  30 000

    Rannu Rahvamaja  Lavastuse “Barbara lugu” väljatoomine  31 000

    Rapla Rahvakultuuri

    Selts  Raplamaa laste laulu- ja tantsupäev  15 000

    Ruhnu

    Kultuurielu MTÜ  “Ruhnu suvi 2007” korraldamine  10 000

    Rääma Noorte

    Ühing Noorus  VI rahvusvahelise niplispitsi näituse-seminari korraldamine Pärnus  20 000

    See Teater MTÜ  Laste- ja noorteprojekt “Linnalapse liivakast”   20 000

    Setomaa Valdade Liit  Osalemine Kaasani kultuuripäevadel  7000

    Sillaotsa

    Talumuuseum  Talumuuseumi aastapäeva korraldamine  10 000

    Spordiklubi

    Rääma MTÜ  Pärnu Rääma põhikooli rahvatantsurühmadele uute riiete ostmine  25 000

    Suupilliklubi

    Piccolo  VI Pärnu rahvusvahelise suupillifestivali ja konkursi

      “Baltic-Nordic Harmonica 2007” korraldamine  45 000

    Suure-Jaani

    Vallavalitsus  Viljandi puhkpillimuusika päeva korraldamine  9000

    Suuremõisa

    Põhikool  Noorte tantsurühma rahvariiete korrastamine ja uuendamine  10 000

    Sõmerpalu

    Vallavalitsus  Võrumaa memme-taadi rahvapeo korraldamine  5000

    Sõmeru

    Vallavalitsus  Rahvariided tantsurühmale Sõmeru Sõsarad  7000

    Tallinna Huvikeskus

    Kullo  Tantsuansambli Sõleke sõit XII World Folkdance Festival’ile  20 000

    Tallinna

    Kammerkoor  Koori 45. sünnipäeva kontserdi korraldamine  16 000

    Tallinna

    Käsitöökeskus  ERKL käsitööpäevadel ja konverentsil osalemine, ettekanne ja töötoa korraldamine  10 000

    Tallinna

    Muusikakool  Rahvusvahelise puhkpillimängijate festivali korraldamine muusikakooli õpilastele  10 000

    Tallinna Pelgulinna

    Rahvamaja  Noorte jazzipäeva korraldamine Pelgulinnas  13 000

    Tallinna Saksa

    Gümnaasium  Rahvatantsurühmale riiete valmistamine  5000

    Tallinna Tehnikaülikooli

    Akadeemiline

    Meeskoor  Meeskoori 2007. aasta kevadkontsertide sarja autoritasud  8000

    Tallinna Toomklubi  Lavastuse “Lembelood vanas linnas” dekoratsioonid, kostüümid ja trükised  18 000

    Tantsuansambel 

    Sõprus MTÜ  Tantsuansambli Sõprus 1. klassi lasterühma rahvariiete õmblemine  40 000

    Tartu Akadeemiline

    Meeskoor MTÜ  Meeskoori juubelikontsertide korraldamine  25 000

    Tartu Linnavalitsus  Tartu Mänguasjamuuseumi välitööde korraldamine Hiiumaal  8000

    Tartu Rahvaülikool SA  Kõrgkuumusahju ostmine  15 000

    Tartu Ülikool  Koorikonkursside osavõtutasu  10 000

    Tartu Üliõpilasteater  Etenduse “Tulevik on munades” väljatoomine  10 000

    Tartumaa Rahvakultuuri

    Keskselts MTÜ  XIV Tartu lõõtspillifestivali korraldamine   40 000

    Tarvanpää Selts MTÜ  First International Finno-Ugric Choreography Festival’il osalemine Karjalas  30 000

    Teater Randlane MTÜ  Vabaõhulavastuse “Võõras” etendamine 50 000

    Teatriühendus

    Junost 
    Lastelavastuse “Kuldkalake” väljatoomine  10 000

    Teoteater MTÜ  Laste teatriprojekti “Omatehtud teater” läbiviimine  10 000

    Tiigi Seltsimaja  Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeva korraldamine  4000

    Toila Vallavalitsus  Õpetajate naisrahvatantsurühma Kiiguri seelikute tellimine  10 000

    Tsirkusestuudio

    Fox MTÜ  Noorte juhendaja töötasu ja rekvisiitide ostmine  5000

    Tuulekell MTÜ  Vabaõhulavastuse väljatoomine ajaloolises Kiviloo mõisa pargis  48 000

    Uhtna Põhikool  Uhtna laulu- ja tantsupeo “Vups” korraldamine  15 000

    UNESCO ERK  Vaimse kultuuripärandi nimistu koostamise seminari korraldamine  15 000

    Valga Linnavalitsus  Eesti-Läti ühise laulupäeva korraldamine 80. aastapäeva tähistamiseks  15 000

    Valgamaa Rahvakunsti- ja Käsitöö

    Keskselts MTÜ  Üleriigiliste käsitööpäevade korraldamine Valgamaal  8215

    Varbola Kultuuri ja

    Hariduse Selts  Teatriprojekt “Varbola”  20 000

    Veljo Tormise

    Kultuuriselts MTÜ  Rahvamuusika töötubade korraldamine Kolga karapil  3630

    Vene Noorsooteater  Festivali “Lava võlukunst” korraldamine  20 000

    Vene Romansi Klubi  Vana vene romansi esitajate konkursi korraldamine  35 000

    Viimsi Huvikeskus  Segakoori Viimsi 25. tegevusaasta tähistamine  10 000

    Viiratsi Vallavalitsus  Viiratsi algkooli lastele rahvariiete õmblemine  7000

    Viljandi Muuseum  Muuseumi 2006. aasta aastaraamatu avaldamine  10 000

    Viljandi Vanamuusika

    Festival  Laagri-festivali “Torupill ja teine” korraldamine  8000

    Viljandimaa

    Omavalitsuste Liit  Sakala mängude korraldamine  30 000

    Viljandimaa Puuetega

    Inimeste Nõukoda  Puuetega inimeste taidluskollektiivide juhendajate üleriigiliste õppepäevade

      korraldamine Viljandis 29.-30. III 2007  7000

    Viljandimaa Puuetega

    Inimeste Nõukoda  Puuetega inimeste XII üleriigilise kultuurifestivali ettevalmistamine

      ja läbiviimine Viljandis  10 000

    Viljandimaa Rahva-

    kunstiühing MTÜ Käsitöönäituste ja meistrikodade läbiviimine Viljandi hansapäevadel  7000

    Virtsu Põhikool  Üleriigiliste murdelaulu ja -luulepäevade korraldamine Läänemaal  4820

    Virumaa Noorteorkestri

    Selts  Noorteorkestri 2007. aasta tegevustoetus   60 000

    Virumaa Poistekoor  Virumaa Tütarlastekoori tegevustoetus  40 000

    Virumaa Poistekoor  Virumaa Poistekoori ja Virumaa Noorte Meeskoori tegevustoetus  80 000

    Võru Instituut  Laste ja noorte võrukeelsete kirjatööde kogumiku “Mino Võromaa 20” väljaandmine  10 000

    Võru Kultuurimaja

    Kannel  Üleriigilise harrastusteatrite festivali korraldamine  60 000

    Võru Kultuurimaja

    Kannel  Kunstifestivali “Visuaalaktsioon” korraldamine  10 000

    Võru Maavalitsus Võru folkloorifestivali korraldamine  150 000

    Võru Maavalitsus Võrumaa laulu- ja tantsupeo korraldamine  15 000

    Võru Muusikakool  Üleriigiliste VIII Võru akordionimuusikapäevade  korraldamine 8.–10. VI 2007  10 000

    Võru Sümfoonilise

    Muusika Ühing  Võru oratooriumikoori ja orkestri toetus J. Haydni oratooriumi “Aastaajad” esitamiseks  10 000

    Väike-Maarja

    Gümnaasium  Rahvatantsurühmale rahvariiete valmistamine   30 000

    Väätsa Põhikool  Pärimusmuusikafestivali “Regilaul uues kuues” korraldamine  10 000

    Üliõpilasesindus MTÜ  “Peda folgi” korraldamine  20 000

     

     

     

    KEHAKULTUURI SIHTKAPITAL

    Ahi, Jaan  Toetus  6000

    Aunin, Heino-Karl  Toetus  6000

    Barbot de Marny,

    Lydia  Toetus  6000

    Berggren, Mattheus  Toetus  6000

    Buddel, Harry  Toetus  6000

    Horn, Rein  Toetus  3000

    Johannes,

    Kaljo-Mihkel  Toetus  6000

    Järva, Rein  “Eesti Spordi aastaraamatu 1940–1949” väljaandmine  37 000

    Kallasma, Rein  Toetus  6000

    Kergand, Aavo  Osalemine XVII kergejõustiku veteranide MMil Ricones  2000

    Kullam-Nazarenko,

    Valentina  Toetus  6000

    Kutti, Nora  Toetus  6000

    Külv, Mare  Osalemine XVII kergejõustiku veteranide MMil Itaalias  2000

    Laidre, Heino  Toetus  6000

    Leius, Anne-Liis  Toetus  6000

    Leppsoo, Niina  Osalemine XVII kergejõustiku veteranide MMil Itaalias  2000

    Lind, Heino  Toetus  6000

    Lutsar, Andres  Juubelitoetus  10 000

    Maksimov, Valeri Andmete kogumine Moskvas Eesti võrkpalli ajaloo raamatu jaoks  6500

    Metsar, Enn  Toetus  6000

    Mägi, Valdo  Toetus  6000

    Niglas, Elma  Matusetoetus  4000

    Palmse, Liia  Toetus  6000

    Prangel, Remida Toetus  6000

    Putmaker, Arvo  Toetus  6000

    Põvvat, Üllar  Toetus  6000

    Pärnakivi, Aime  Hubert Pärnakivi isikuarhiivi korrastamine ja trükiseks ettevalmistamine  6000

    Reinik, Ülo  Toetus  6000

    Rikkas, Harri  Toetus  6000

    Sagor, Helgi  Toetus  6000

    AYR Racing Team  Kiviõli show-krossi organiseerimine  30 000

    Eesti Allveeliit  Eesti allveespordi koondise ettevalmistus CMAS mängudeks  10 000

    Eesti Autospordi Liit  Ohutuskohtunike väljaõpe ja rahvusvahelistel võistlustel vaatleja staatuse andmine  8000

    Eesti Autospordi Liit  Autospordi kohtunike koolituse korraldamine  15 000

    Eesti Golfi Liit MTÜ  Eesti meestekoondise ettevalmistamine EMi katsevõistluseks 15 000

    Eesti Invaspordi Liit  Ratastoolitennise koolitusseminarid neljas Eesti linnas  10 000

    Eesti Invaspordi Liit  Liidu ujujate ettevalmistus Pekingi POMiks  20 000

    Eesti Invaspordi Liit  Ekstreemspordilaager liikumispuudega noortele Paatsalu puhkekeskuses  10 000

    Eesti Jahtklubide Liit  Eesti olümpiaklasside purjetamiskoondise osalemine olümpia valikregatil

      ISAF MM-l Cascais Portugalis  75 000

    Eesti Jalgpalli Liit  Eesti-Norra U21 EM valikmängu ning mänguks ettevalmistava laagri korraldamine   75 000

    Eesti Jalgratturite Liit  Daniel Novikovi osalemine rahvusvahelise trekisõidu treeningukeskuses Šveitsis  30 000

    Eesti Jalgratturite Liit  Eesti juunioride maanteekoondise osavõtt MK-võistlustest Poolas ja Tšehhis  25 000

    Eesti Jalgratturite Liit  Alla 23 aastaste koondise treeninglaager ja osavõtt rahvusvahelistest võistlustest  40 000

    Eesti Jalgratturite Liit  Fotofiniši kasutuselevõtt Eesti meistrivõistlustel  25 000

    Eesti Judoliit  Järelkasvukoondise ettevalmistus EM- ja MM-võistlusteks ning juunioride ja

      kuni 23aastaste EMiks  65 000

    Eesti Jäähoki Liit MTÜ  Eesti meeste jäähokikoondise ettevalmistus MMiks Hiinas  25 000

    Eesti Jäähoki Liit MTÜ  Eesti U18 jäähokikoondise osalemine MMil Ungaris, Miskolcis  30 000

    Eesti Karate

    Föderatsioon  Osalemine 42. EMil  40 000

    Eesti Kardiliit  Kardispordi kohtunike koolitusprogramm  5000

    Eesti Kardiliit  Kardispordi treenerite koolitusprogramm  5000

    Eesti Kardiliit  Eesti kardikoondise osalemine EMi I etapil  15 000

    Eesti Kergejõustikuliit  Võistlussarja “TV 10 olümpiastarti” treenerite-õpetajate seminari korrald
    amine  8000

    Eesti Kergejõustikuliit  Eesti kergejõustikukoondise sportlaste kevadlaagrite toetus  210 000

    Eesti Kergejõustikuliit  Kergejõustiku võistlusmääruste tõlkimine, kohtunike koolitamine ja

      korduslitsentseerimine  15 000

    Eesti Kirjanike Liit  Rahvusvaheline ümarlaud Paul Kerese mälestuseks ja proua Maria Kerese

      90. sünnipäeva auks  30 000

    Eesti Korvpalliliit  Korvpallitreenerite koolitus  10 000

    Eesti Korvpalliliit  U18 neidude koondise ettevalmistus EMi B-divisjoni turniiriks Rumeenias  80 000

    Eesti Korvpalliliit  Meeste rahvuskoondise ettevalmistus EMi lisakvalifikatsiooniturniiriks 130 000

    Eesti Korvpalliliit  FIBA Europe võistluskomisjoni liikme Karel D. Loide osalemine üldkogul ja

      komisjoni töökoosolekul  7000

    Eesti Kurtide

    Spordiliit  Ettevalmistus kurtide EMiks Sofias  20 000

    Eesti Käsipalliliit  1991. a sündinud noormeeste koondise ettevalmistus ja osalemine

      Läänemere maade mängudel  120 000

    Eesti Laser ja Zoom

    8 Klasside Liit  Eesti juunioride purjetamiskoondise osavõtt EMist ja MMist  40 000

    Eesti Laskesuusatamise

    Föderatsioon  Laskesuusatajate kohtunike seminar ning kutsetunnistuste sisseviimine  4000

    Eesti Laskesuusatamise

    Föderatsioon  Eesti koondvõistkonna IBU MK finaaletappidest osavõtt  30 000

    Eesti Laskurliit  Eesti juunioride koondise ettevalmistus ja osalemine 2007. a EMil laskespordis  50 000

    Eesti Lauatenniseliit  Eesti koondise osalemine lauatennise EMil  20 000

    Eesti Maadlusliit  Vabamaadluse järelkasvukoondise ettevalmistus ja osavõtt rahvusvahelistest turniiridest  10 000

    Eesti Maadlusliit  Kreeka-rooma maadluse noortekoondise ettevalmistus ja osavõtt

      rahvusvahelistest turniiridest  30 000

    Eesti Maadlusliit  52. G. Lurichi mälestusturniiri kreeka-rooma maadluses ja Eesti-Soome

      maavõistluse korraldamine  40 000

    Eesti Maaspordi

    Liit Jõud  Eesti XII maaspordimängude korraldamine  60 000

    Eesti Maleliit  Euroopa võistkondlike meistrivõistluste ettevalmistus ja EMil osalemine  40 000

    Eesti Moodsa

    Viievõistluse Liit  Noorte ja juunioride osalemine EMil Ungaris, Tšehhis ja Hispaanias  20 000

    Eesti

    Olümpiakomitee  Olümpiavõitja Alfred Neulandi raamatu koostamine ja väljaandmine  20 000

    Eesti

    Olümpiakomitee  Eesti noorsportlaste osavõtt 2007. a Euroopa noorte olümpiapäevadest  40 000

    Eesti

    Orienteerumisliit  Noorte EMi ettevalmistuslaagri korraldamine ja EMil osalemine  15 000

    Eesti

    Orienteerumisliit  Osalemine juunioride orienteerumisjooksu MMil ja ettevalmistuslaagris Austraalias  20 000

    Eesti Purjelaualiit  Purjelaua Formula klassi noorte, seenioride ja naiste MMi korraldamine  50 000

    Eesti Ratsaspordi Liit  Ratsutamise takistus- ja koolisõidu võistluse “Valgeranna karikas 2007” korraldamine  30 000

    Eesti Saalihoki Liit  Kohtunike koolitusprogrammi läbiviimine  10 000

    Eesti Saalihoki Liit  Meeste saalihokikoondise ettevalmistus MMiks  10 000

    Eesti Saalihoki Liit  Juunioride saalihokikoondise ettevalmistus MMiks  30 000

    Eesti Spordiajaloo

    Selts  “Eesti Spordi aastaraamat 1950–1955” väljaandmine  25 000

    Eesti

    Spordimuuseum 2008. a rahvusvahelise spordiajalooseminari ettevalmistamine  14 000

    Eesti Sporditeabe

    Sihtasutus  Praktiline koolitus spordialaliitudele  15 000

    Eesti Sporditeabe

    Sihtasutus  Teatmiku “Liikumisharrastus ja sport Euroopa Liidus” koostamine ja väljaandmine   25 000

    Eesti Sporditeabe

    Sihtasutus  Eesti Kultuuriministeeriumi rakendusuuringute plaani alusel uuringute läbiviimine   100 000

    Eesti Sulgpalliliit  Eesti sulgpallikoondise osalemine juunioride  EMil Saksamaal  30 000

    Eesti Sumoliit  Ettevalmistus ja osavõtt kadettide (U18) ja juunioride (U21) SUMO EMist Budapestis  15 000

    Eesti Suusaliit  Eesti juunioride ja U23 võistkonna juunioride ja U23 MMil osalemine   30 000

    Eesti Suusaliit  Suusahüpete juunioride koondise osalemine MK-etappidel Oslos ja Vikersundis  10 000

    Eesti Suusaliit  Noortekoondise osalemine Hopeasompa finaalvõistlustel Soomes  10 000

    Eesti Suusaliit  Eesti koondise osalemine Sapporo 2007. suusatamise MMil  100 000

    Eesti Suusaliit  Lumelaua A- ja B- koondise suvelaagri korraldamine  20 000

    Eesti Sõudeliit  Rahvusvaheline sõudekohtunike seminar  10 000

    Eesti Sõudeliit  U-23 koondise osavõtt MK I etapist  40 000

    Eesti Sõudeliit  U-23 koondise osavõtt MK II etapist  40 000

    Eesti Tennise Liit MTÜ  Eesti koondnaiskonna ja abipersonali lähetamine föderatsiooni karikasarja

      I liiga turniirile Sofias  25 000

    Eesti Tennise Liit MTÜ  Davise karikasarjas Eesti ja Sloveenia kohtumise korraldamine  65 000

    Eesti Triatloni Liit Marko Alberti osalemine ITU MK-etapil Austraalias ja Jaapanis   8000

    Eesti Triatloni Liit Raimo Raudsepa osalemine Austraalia Ironman’i võistlusel, Hawaii Ironman’i

      kvalifikatsioonivõistlustel  8000

    Eesti Triatloni Liit Ain-Alar Juhansoni osalemine Uus-Meremaa Ironman’i võistlusel, Hawaii Ironman’i

      kvalifikatsioonivõistlustel  8000

    Eesti Tõstespordi Liit  Eesti võistkonna ettevalmistamine ja osavõtt juunioride MMist Prahas  35 000

    Eesti Uisuliit  Iluuisutamistreenerite ja kohtunike ühisseminar  30 000

    Eesti Ujumisliit  Ujulatele, ujulatega lasteaedadele ja veekeskustele ujumise

      algõpetuse materjalide valmistamine  10 000

    Eesti Ujumisliit  Olümpiakoondise ja teatenaiskonna ettevalmistus 2007. a suurvõistlusteks  125 000

    Eesti Vehklemisliit  Juunioride ja kadettide MM Türgis  80 000

    Eesti Vibuliit MTÜ  Eesti noortekoondise ettevalmistus 2007. a tiitlivõistlusteks  50 000

    Eesti Võimlemisliit  Iluvõimlemise koondiste ettevalmistus ja osalemine EMil Bakuus  30 000

    Eesti

    Võistlustantsu Liit  Eesti Tantsuspordi Liidu treeneritele ja tantsijatele seminari läbiviimine  5000

    Eesti Võrkpalli

    Föderatsioon  U-18 tütarlaste koondise osalemine EMi finaalturniiril Brnos, Tšehhis 80 000

    Eesti Võrkpalli

    Föderatsioon  Eesti U-19 poistekoondise osalemine EMi finaalturniiril Austrias 80 000

    Elva

    Laskespordiklubi  35. Heli Rassi rahvusvahelise mälestusvõistluse korraldamine   5000

    Elva Spordiliit  49. Elva tänavasõit ja “Rudolf Tamme Cup 2007” korraldamine  5000

    Emmaste Spordiklubi  Küladevaheliste spordimängude korraldamine Emmaste vallas  5000

    Erkmaa

    Korvpallikool MTÜ  Rahvusvaheline laste korvpalliturniiri “Meiega meistriks” korraldamine  5000

    Hiiumaa kergejõustikuklubi

    Hiike  Osalemine ISF “Jean Humbert Cup”il kergejõustikus   6000

    Hiiumaa

    Võrkpalliklubi  50. Hiiumaa võrkpalliturniiri korraldamine  20 000

    Ida-Virumaa

    Spordiliit  Aastajooksu 2007 korraldamine  4000

    Ida-Virumaa

    Spordiliit  L. Olli mälestusturniiri korraldamine males  4000

    Jõgeva linna ja valla

    spordiklubi Forte Jõgeva XVII kevadjooksu läbiviimine  3000

    Jõgevamaa spordiliit

    Kalju  Jõgevamaa XIII suvemängude korraldam
    ine  15 000

    Kaitsejõudude

    Spordiklubi  Sõjaväelaste MMi korraldamine Haanjas suusatamises ja laskesuusatamises 50 000

    Kambja Põhikool Kooli 320. aastapäevale pühendatud I kooliolümpiamängude korraldamine  2000

    KG Sihtasutus  Tervist edendava koolina tervisespordi propageerimise projekti jätkamine  2550

    Klubi Tartu

    Maraton MTÜ  Mini Tartu Neliküritus 2007 loomine ja arendamine Klubi Tartu Maraton lasteürituste baasil  25 000

    Korvpalliklubi

     Kalevi Pojad MTÜ  U-17 Euroopa noorte korvpalliliiga turniiri ühe etapi korraldamine  15 000

    Lääne-Virumaa

    Spordiliit  Lääne-Virumaa V talimängude korraldamine Sõmerul  15 000

    Maaleht AS  Stipendium Tiit Kuningale ja Tiit Läänele “Olümpiamängude ajaloo”

      5. raamatu koostamiseks  15 000

    Matkaklubi

    Lõunamatkad MTÜ  IX üleriigiliste rattamatkajate kokkutuleku korraldamine Harjumaal  15 000

    Medisport OÜ  Vastupidavustreeningu-alaste tippteadlaste Eestisse kutsumine  25 000

    Miilimehed MTÜ  Talviste laagrite läbiviimine ja osalemine krossijooksuvõistlustel Euroopas  10 000

    MTÜ Eesti

    Korvpalliliit  Balti matši korraldamine kuni 14aastastele poistele ja tüdrukutele  40 000

    MTÜ Tallinnmeeting  Koostöös Norra saatkonna ja Norra kergejõustikuliiduga Norra konstitutsioonipäeval

      üle-eestilise laste teatejooksu korraldamine  40 000

    Narva Noorte

    Meremeeste Klubi  Eesti meremeeste-spordimeeste võistlused klubi 50. aastapäeva puhul  9932

    Narva Paemurru

    Spordikool  Rahvusvahelise jäähokiturniiri korraldamine 1990.-1991.a sündinud noortele  5000

    Nõmme

    Kergejõustikuklubi  XVII Nõmme kevadjooksu ja XVII Nõmme sügisjooksu korraldamine  4000

    Nõmme

    Kergejõustikuklubi  U. Palu noorte mitmevõistluse karikavõistluste läbiviimine  3000

    Nõo Vallavalitsus  Nõo lahtiste MV korraldamine korvpallis ja võrkpallis   5000

    Parksepa

    Spordiklubi  Osalemine Prantsusmaal toimuval koolide MMil korvpallis  10 000

    Põlva Maakonna

    Spordiliit  Põlvamaa XIII suvemängude korraldamine  15 000

    Pärnu

    Tenniseklubi MTÜ  Eesti noorte tenniselaagri korraldamine Pärnu tennisehallis, Eesti noorte tenniselaagri

      külalistreenerite transpordikulude tasumine  10 000

    Pärnumaa Spordiliit  47. suvemängude korraldamine  15 000

    Rapla Maakonna

    Spordiliit  Rapla maakonna XV talimängude korraldamine  15 000

    Rapla Poksiklubi

    Tinakinnas  Anton Raadiku mälestusvõistluse olümpiapoksis läbiviimine  3000

    Saaremaa

    Orienteerumisklubi  Rahvusvahelise orienteerumisvõistluse “Metssiga 2007” korraldamine  12 000

    Saaremaa Saarte Mängude

    Assotsiatsioon  Saaremaa noorsportlaste ettevalmistus osalemaks XII saarte mängudel Rhodosel  25 000

    Saaremaa tenniseklubi

    Sinnet  Osalemine eesti tenniseturniiridel, rahvusvahelistel saarte mängudel  25 000

    Saaremaa Võrkpalli

     Liit  Ettevalmistus ja osalemine Saarte Mängudel Rhodosel  25 000

    Spordiklubi Garant  Suurvõistluse K-1 esmakordne korraldamine Eestis  35 000

    Spordiklubi Kõrve

    Ring MTÜ  X Tallinna rattamaratoni korraldamine  20 000

    Spordiklubi

    Leksi 44 MTÜ  Leksi 2007. a seitsmevõistluse korraldamine  5000

    Spordiklubi

    Narva Täht  Koolieelsete lasteasutuste kepikõnni-tervisepäeva korraldamine  2050

    Spordiklubi

    Raudmees  Balti karikavõistluse duatlonis II etapi läbiviimine ja osalemine teistel võistlustel  10 000

    Spordiklubi

    Väimela Altius  Võru–Väimela maanteejooksu korraldamine  3000

    Spordimeditsiini

    Sihtasutus  Enesetäiendamine spordikardioloogia alal  14 000

    Spordiürituste Korraldamise

    Klubi MTÜ  Tallinna kevadjooksu korraldamine  30 000

    Stamina

    Spordiklubi MTÜ  Eesti järvejooksude sarja korraldamine  25 000

    Tallinna spordiselts

    Kalev  Kergejõustiku hooaja ettevalmistuslaager Kislovodskis  20 000

    Tallinna Spordiveteranide

    Koondis  Tallinna Metsakalmistu spordiveteranide rahula hooldus  20 000

    Tartu Kalevi

    Veemotoklubi  JT-250 ettevalmistus Euroopa ja Balti meistrivõistlusteks  8000

    Tartu Linna

    Maadlusselts  Georg Hackenschmidti 38. mälestusvõistluse korraldamine kreeka-rooma maadluses  7000

    Tartu Maaspordi Liit  Tartumaa 2007. a suvemängude korraldamine  15 000

    Tartu Maaspordi Liit  XXIV Vooremäe mängude korraldamine  5000

    Tartu spordiselts

    Kalev  Tartu XVII kevadjooksu korraldamine  2000

    Tartu Ülikooli Akadeemiline

    Spordiklubi  Osalemine Euroopa üliõpilaste meistrivõistlustel Horvaatias  10 000

    Tehnikaspordiühing

    Energia  Motosportlaste osalemine Balti karikavõistlustel 2007  6000

    Ujumise

    Spordiklubi MTÜ  Rahvusvahelise ujumisvõistluse korraldamine  8000

    Valgamaa Spordiliit  Valgamaa talimängude korraldamine  15 000

    Valgamaa Spordiliit  Valga maakonna valdade, linnade suvemängude korraldamine  15 000

    Viiratsi Lastekodu  III Eesti laste- ja noortekodude spordipäev kergejõustikus  7000

    Viljandi

    Aerutamisklubi  Ettevalmistuslaager MMiks Horvaatias  8000

    Viljandi kergejõustikuselts

    Sakala  34. Valter Kalami mälestusvõistluse läbiviimine kergejõustikus  6000

    Viljandi maadlusklubi

    Tulevik  VIII Küllo Kõivu mälestusvõistlused vabamaadluses  10 000

    Viljandi Spordikool  Osalemine Austrias Gaflensis toimuval rahvusvahelisel jalgpalliturniiril  5000

    Viljandi Vaegkuuljate

    Ühing MTÜ  Tervisespordiürituste korraldamine kuulmispuudega inimestele 5000

    Viljandimaa

    Omavalitsuste Liit  VIII Sakala mängude korraldamine  15 000

    Viljandimaa Puuetega Inimeste

    Nõukoda  Puuetega inimeste hulgas tervise- ja rahvaspordi propageerimine,

      maakondlikud spordiüritused  5000

    Viljandimaa

    Spordiliit  78. suurjooksu ümber Viljandi järve korraldamine  15 000

    Võimlemisklubi

    Janika MTÜ  Janika juunioride eliitrühma osalemine IFAGG juunioride 2007. a MK-etappidel ja MMil  20 000

    Võimlemisklubi

    Rütmika  Spordimeisterlikkuse tõstmine rühmvõimlemises ja MK üldarvestuses koha parandamine  8000

    Võimlemistreenerite klubi

    Katrek MTÜ  XV üleriigiline poiste võimlemispäeva korraldamine  4000

    Võru judoklubi Rei  XII rahvusvahelise noorte judoturniiri “Võru kevad” läbiviimine  3000

    Võrumaa Spordiliit  Võrumaa XI suvemängude läbiviimine  15 000

     

     

     

  • Öös on raamatud

    17.-20. maini toimuv kuues Ööraamatukogu on tudengite hulgas kanda kinnitanud –  nii on kõigil eksamiteks valmistujatel võimalik kauem õppida ning teistel raamatute seltsis aega veeta, lausa 10.00 kuni 23.00. Ööõppurite käsutuses on kõik lugemistsoonid, umbes 100 000 raamatut avariiulitel ja lisaks materjalid, mida saab hoidlatest tellida.  Teeninduskeskuses saab vajalikke materjale printida ja paljundada.

    Kolmapäeval ja neljapäeval võetakse kõik laenutustähtaja ületanud raamatud tagasi viivist küsimata. Nädala lõpuni on uudiskirjanduse saalis avatud võõrkeelse teaduskirjanduse näitus “Läänemeri ja keskkond meie ümber”. Fuajees müüdava eesti, inglise jm keelse vanema ilukirjanduse hind on väga soodne. 

    Ööõppijate teenistuses on õhtul kümme raamatukogutöötajat. Traditsiooniks kujunenud ettevõtmine toimub koostöös Tallinna Ülikooli Arengufondi Sihtasutusega, kes kannab sel aastal kõik lisakulud (sadade elektripirnide ja lampide põlemine jmt), mille hulgas on ka tasuta kohv ja tee suupistetega  külastajatele. 

    Kosutava allikaveega toetab öölugejaid Eden Springs Estonia OÜ.

     

  • Teisel ringil, samas suunas

    Üks kurikuulus saksa ühiskonnafilosoof kirjeldas kord ühiskondade arengut spiraalina, kus tsükliline kordus ühineb paratamatu progressiga nii, et teatud ilmingud korduvad, kuid mitte päris samasugusena kui enne, vaid uues versioonis, iga kord tänu kogemusele terake täiuslikumana.

    Kui see filosoof poleks progressi sihtpunktina näinud kommunismi ja proletariaadi diktatuuri, sobiks kolmikliidu taassünd selle spiraalse arengu heaks näiteks. Sest kuigi kommunismi poole pole Eesti spiraal kohe kindlasti liikumas, võib progressist ja teisest ringist uuel tasandil rääkida ka ilma pilketa silmanurgas. Uus kolmikliit on euroopalikum ja küpsem kui vana, programmi retoorikast on kadunud suuremad kohmakused, valitsusliitu lootsivad nüüdseks rahulikumad ja kogenumad poliitikud. Teatud vead, mida pole ohtu ega vajadust korrata (näiteks üli-innuka taaserastamisega seotud segadused ja tekkinud uued ebaõiglused), on juba tehtud; teatud valikud, näiteks ultraliberaalne majanduspoliitika, on stabiliseerunud Eesti suunaks ja osutunud senini edukaks, ehkki mitte ilma sotsiaalse hinnata.

    Olgu teooriatega nagu on, nii kolmikliidu taasmoodustamine kui ka peaministri tagasivalik on märk stabiilsusest ja vähemalt teatud rahulolust. Erinevalt Soomest ja Rootsist, kus kevade parlamendivalimised tõrjusid valitsusest seal kaua istunud sotsiaaldemokraadid, ei kõnele Eesti valimistulemused seekord suurest muutusetahtest.

    Optimistlikult võib kolmikliidu taastulekus näha ka demokraatia väikest võitu autoritaarsemate valitsemisstiilide üle ning ka vahevõitu Eesti rahvusriigi säilitamisel. Tõsi, erinevalt Isamaaliidu ja Reformierakonna varasemast tugevalt etnorahvuslikust retoorikast esitatakse rahvusriiki nüüd rohkem rahva kui rahvuse riigina, s. t kogu elanikkonna riigina, mitte ainult sünnipäraste eestlaste klubina. Targa integratsioonipoliitika puhul tuleb see hoiakumuutus kultuurilisele rahvusriigile ainult kasuks.

     

     

    Majanduspoliitika

     

    Eesti valitud liberaalse majanduse tee on toonud kaasa kiire majanduskasvu, kuid ka nõrgavõitu avaliku sektori. Valimistulemustest võib järeldada, et senise majanduspoliitika suunamuutust pole niipea oodata. Teatud suuna stabiliseerudes on suuri muutusi demokraatlikul teel raskem teha: nii nagu Põhjamaades ei julge ka parempoolsemad parteid valijate kaotamise hirmus nõuda avalike teenuste märgatavat kärpimist, oleks Eestis, kus madalate maksudega ollakse juba harjunud, raske võita valimisi programmiga, mis lubab makse märgatavalt tõsta. Sest nii ühel kui teisel juhul kaalub valija hirm kaotada üles tema võimaliku usu, et ühiskond tervikuna võidaks teistsuguse valiku korral.

    Euroopa stiilis progressiivse tulumaksu tulekut Eestisse takistab ka Eesti poliitiline olukord. Progressiivne maks seostub Keskerakonnaga, keda paljud ei taha võimule teistel põhjustel. Nii on tekkinud huvitav olukord, kus sotsiaaldemokraadid on kaasatud valitsusse, mis lubab Euroopa kontekstis niigi madalat proportsionaalset maksu edaspidigi langetada: mujal Euroopas oleks sellise valitsuse koosseisus raske sotsiaaldemokraate ette kujutada. Majanduspoliitiliselt on uus kolmikliit tunduvalt parempoolsem kui Soomes moodustatav “kodanlik” valitsus, kus ükski vasakpartei ei osale.

    Samas hägustub vasak-parema jaotus üha enam: parempoolsust peetakse konservatiivseks, kuid Soomes ja Rootsis kaotasid sotsiaaldemokraadid valimised just oma poliitika pikaaegse muutumatuse pärast. “Tööliste” ja “kapitalistide” vastuolu ei toimi üheselt ega vasta tingimata vaeste ja rikaste vastuolule: Põhjamaade turvavõrgustik kaitseb paremini kõrgepalgalisi palgatöötajaid kui alalises ebakindluses, tihti piskust elavaid väikeettevõtjaid.

    Eesti tugevus on praegu optimism ja võimaluste rohkus. Võrdlus Põhjamaadega osutab, et pole halba heata ja vastupidi: kui Eestit vaevab tööta jäänud kodanike olukorra armutus, on heaoluriikide probleemiks, et väikesepalgaliste töötajate majanduslik olukord ei erine olulisel määral nende omast, kes ei tee midagi. Kõigile õiglast kuldset keskteed on raske leida.

    Koalitsiooni majanduslikes lubadustes on annus populismi: kui samaaegselt lubatakse maksude edasist vähenemist ja mitmete, peamiselt lastele mõeldud soodustuste ning haridustöötajate palkade kasvu, siis lubaduste üheaegset teostumist võimaldaks ainult väga võimsana jätkuv majanduskasv, mis võiks kasvatada riigikassat tulumaksuprotsendi langusest hoolimata. Nii suure kasvu pikaaegne jätkumine aga ei ole asjatundjate sõnul tõenäoline; pealegi ei kaitse ka ettevõtlusesõbralik majanduskeskkond Eestit täielikult Euroopa ja maailma majanduses puhuvate tuulte eest.

    Vähemalt asjatutes lubadustes vaestele ei saa valitsusliitu süüdistada. Koalitsioonileppes öeldakse suhteliselt otse, et kes ei tööta, see ei söö: töövõimetuid katsutakse aidata, aga töövõimelised saagu ise hakkama. Ka seda retoorikat on raske kujutada Euroopa sõsarparteidelt. Mujal on poliitilistes programmides juttu vaesuse leevendamisest tunduvalt rohkem, ehkki Eestiga võrreldes on seal vaesust absoluutselt võttes tunduvalt vähem.

    Selline kaartide laualekäimine on puhteestilikult otsekohene: Eestis pole veel töötatud välja eufemistlikku sõnavara, mille taha poliitiliselt ebakorrektseid valikuid peita. Kuna Eesti on selgelt valinud ameerikaliku sotsiaalpoliitika tee, tuleb ka tekkivatele probleemidele ameerikalikke lahendusi otsida: napi riigisektori toeks arendada juba loodud kolmandat sektorit ja kindlustuste ning heategevuse süsteemi, mis paikab riigi poolt sotsiaalse turvalisuse võrgustikku jäetud augud. Selline lahendus pole tingimata ainult halb: kuna Euroopa heaoluriigid on hädas oma suure riigistruktuuri säilitamisega globaliseerumise tingimustes, on võib-olla isegi tark selliseid struktuure praegu mitte välja ehitada, vaid otsida teisi lahendusi. Lahendusi on aga vaja, sest ka Eestis ei ole kõik igavesti noored, energilised ja ettevõtlikud.

    Ja ehkki koalitsiooni visioneeritud majandus- ja sotsiaalpoliitika on endiselt läänemaade mõõdupuu järgi vägagi parempoolne, on selles oma vasakpoolne element: tulumaksu protsent on sama töö- ja kapitalituludelt. Soomes näiteks maksab veidi üle keskmise teeniv palgasaaja juba töö pealt tunduvalt suurema protsendiga tulumaksu kui kopsaka omanditulu saaja.

     

     

    Väärtused

     

    Koalitsioonileppes torkab silma rahva taastootmise asetamine esikohale. Ajal, mil postmodernistlikud akadeemikud mõistavad eurooplaste lastetoetused hukka “rassilise perepoliitikana”, on rahvuse taastootmise seadmine esmaseks eesmärgiks sama “ketserlik” kui julgelt liberaalne majanduspoliitiline suundki. Rahva vananemise pärast muretsetakse ka mujal Euroopas, kuid poliitiliselt korrektsem on loota immigratsiooni kasvule kui laste arvu kasvatamisele kodumaistes peredes.

    Kolmikliidu rahvuspoliitika on muutunud sümpaatsemaks kui varasem etnilist rahvust rõhutav retoorika. Eesti keele ja kultuuri kaitsele pannakse rõhku, kuid samas rõhutatakse, et Eesti on kõigi kodanike, mitte ainult etniliste eestlaste riik. Nii kooskõlastub rahvuspoliitika majanduspoliitikaga, moodustades klassikaliselt liberaalse terviku, mis on pigem ameerikalik kui euroopalik. USAs toimib immigratsioonipoliitika assimileerimise ja omaksvõtmise teel: tulijad peavad keele ära õppima, tööd tegema ja maa põhiseadust nurinata austama, vastutasuks saavad neist täisväärtuslikud ameeriklased.

    Euroopa etnokeskne “multikultuursuspoliitika” on vastupidine: immigrante kannustatakse oma kultuuri ja isegi Euroopa seadusega vastuolulisi tavasid säilitama ja neile makstakse sotsiaaltoetusi, kuid ei tunnistata neid võrdväärseteks ühiskonnaliikmeteks.

    Võttes muulastelt nii vajaduse kui ka võimaluse sulandumiseks, on Euroopa integratsioonipoliitika läbi kukkunud just seepärast, et see on loonud pigem etnilis-kultuurilist eraldatust kui romantilist kultu
    urikirjusust. Eesti ajaloolist tausta ja demograafilist olukorda arvesse võttes oleks euroopalik, erinevusi säilitama pürgiv multikultuursuspoliitika siin eriti konfliktialdis poliitikajuhis. Koalitsioonileppe tekst osutabki, et eestlased ei võta eurovisionääride õpetusi väga tõsiselt: see ei tee asjatuid sõnu “diversiteedi” ülistamiseks, vaid teatab, et kõik Eesti kodanikud on teretulnud ühiskonna liikmed, kuid teeb ka selgeks, et kõigilt oodatakse eesti keele oskust ja lojaalsust vabariigile.

    Seega on lepingu tekst, mis mitmes osas järgib mujal lääneriikides tehtavat poliitikat (majanduskasv, võrdsed võimalused, tehniline innovatsioon, keskkonnasõbralik areng) mõningate kesksete asjade osas Euroopa kontekstis ebatüüpiline: üliliberaalne majanduspoliitika jätkub; sotsiaalabi lubatakse lastele, vanuritele ja haigetele, kuid mitte töövõimelistele täiskasvanutele; rahvastikupoliitika ei luba hankida täiendavaid inimressursse maailma ülerahvastatud piirkondadest, vaid paneb väga tugevat rõhku kohalikku taastootmisse; vähemuspoliitika tunnistab vähemused viisakalt omadeks, aga rõhutab häbenemata põhirahvuskultuuri esmasust.

    Need programmikohad on nii mõnegi Euroopas juurdunud arusaama vastased, aga ehk just seetõttu mõjuvad ka vabade, julgete ja värsketena. Eesti jätkab Euroopa väikese Ameerikana, kus sotsiaalse karmikäelisuse ja isegi hoolimatusega ning selge ebavõrdsusega kaasnevad ameerikalikkuse positiivsed küljed – loovus, vabadus ja energia. Kõrvaltvaatajais tekitab selline liberaaldemokraatlikku traditsiooni kiirelt juurdunud, kuid selle raames jonnakalt oma teed kulgev väike maa nii imestust, imetlust, pahameelt kui võib-olla natuke kadedustki.

  • Sedasi! Kütkestuse kultuur

    Pärast kaheaastast moratooriumi teeb Marco Laimre kunstnikuna comeback-i kütkestuse kultuuri lipu all. Näitus on eksperimentaalne, erinevatest installatsi-oonidest koosnev keskkond, kus oluline ja võimalik avaldub läbi poeetiliste ning analüütiliste tehnikate.

    EKKM-i ruumides saab näha foto-, video-, skulptuuri- ja heliteoseid, mis käsitlevad ihamasinate tööpõhimõtteid provokatiivsel viisil. Näidatavad teosed kokku moodustavad kunstniku arvates sümbolisatsiooni, mille omapäraks on kunsti objekti ja subjekti suhte asendamine perversiooni ja materjaliga.

    Laimre ütleb: „Kütkestuse kultuur baseerub teataval erilisel vaatamis- ja lugemisrežiimil ning ei ole tõenäoliselt universaalne.“

    26. mail kell 15.00 toimub näituse raames artist talk, vestlevad Anders Härm, Marco Laimre ja Bill Offrights. Kõik huvilised on oodatud!

    Marco Laimre on sündinud 1968. aastal. Alates 1994. aastast on ta tegutsenud kunstniku ja kuraatorina. 2005. aastast töötab Eesti Kunstiakadeemias fotograafia professorina. Ta on esindanud Eestit kaks korda Veneetsia biennaalil, 2001. aastal kunstnikuna ja 2009. aastal kuraatorina. 2007. aastal võttis Laimre vastu moratooriumi isiklike kunstiprojektide suhtes.

    Näituse avamisel mängivad muusikat Paul Cole & Ring My Bell, DJ Miss Lynx ja Hate/Hate Relationship.

    Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum on avatud kell 12.00 kuni 19.00 kolmapäevast pühapäevani, esmaspäeval ja teisipäeval on muuseum suletud.

    Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi näituseprogrammi toetab Eesti Kultuurkapitali Kujutava- ja Rakenduskunsti Sihtkapital ja Tallinn 2011.

     

  • Eurounistus – universaalne süljekauss

     

    Jeremy Rifkin, Euroopa unistus. Hermes, 2007. 488 lk.

    Vt ka Marek Kallin, “Propagandistlik tellimustöö” (Areen 22. III) ja Ahto Lobjakas, “Euroopa õunad ja ameerika apelsinid” (Sirp 30. III).

     

    Rifkini “Euroopa unistusest” on saanud universaalne süljekauss. Raamat on kirjutatud tõepoolest sedavõrd räpakalt, et ka Rifkini püüdlustesse sümpaatiaga suhtudes on raske autoriga kaasa mõelda. Pole imestada, et need, kel globaalsetes küsimustes midagi hinge peal, on kasutanud Rifkini raamatut mõnusa võimalusena oma süljelärakad lendu lasta. Paremliberaalsete väljaannete kriitika on kohati isegi olnud leebe ja neutraalne, kuigi see loomulikult ei ole kallutanud võitlevate neoliberaalide meelt, kes peavad Rifkini visioone pikemata sotsialisti loraks. Enim paistab Rifkin ärritavat ent Euroopa Liidu ja globaliseerumise vastaste ning vanade vasakpoolsete ja sotsialistlike unistuste kandjate kirjut seltskonda. 

    Vasakpoolse võrguväljaande Spectrezine arvustaja nägemuses toob “Euroopa unistus” tuntud autorinime all laia publiku huviorbiiti niipalju soga, jama ja ekslikke väiteid, et oleks parem, kui Rifkin oleks jäänud tubliks keskkonnaaktivistiks ja selle raamatu kirjutamata jätnud. Meie väikeses kultuuriruumis peaks aga eriti kaaluma, mida tõlkida ning milliseid raamatuid autoriteetsete institutsioonide toel avalikkusele serveerida. Vaadates, kuidas Rifkin oma tööd on teinud, on tema kaitseks raske midagi öelda.

    Heatahtliku lugeja jaoks ei ole küsimus ju selles, et Rifkini varasemad Ameerika allakäigu, biotehnoloogia ohtude ja töö lõpu ennustused ei ole oma äärmuslikkuses kinnitust leidnud. Kuigi Rifkin on andnud oma väärika panuse ohu-, kriisi- ja lõpuretoorika devalveerumisse, nii et isegi sotsiaalselt ärksad inimesed reageerivad ohukuulutustele tänapäeva maailmas pika vinna ja skepsisega, on Rifkini paatos teadvustada sotsiaalset ülekohut ja lõhesid ehk suurele osale inimestest siiski sümpaatne. Teadvustada eksistentsiaalseid ja eetilisi küsimusi meie suuresti instrumentaalse mõtlemise ja tehnika poolt valitsetavas maailmas on tänuväärne ettevõtmine, millega kaugeltki piisavalt ei tegeleta. Rifkin on kahtlemata liikunud aastakümneid vastavate pürgimuste esirinnas ja tema panust meie tehnilise efektiivsuse sabas jooksvate ühiskondade kriitikataju ergutamisel ei peaks alahindama.

    Ometi on “Euroopa unistus” detailidest kuni läbivate joonteni nii viimistlemata ja vasturääkivustest tulvil, et küsitav on, kas midagi sellest veel ka üle jääb. Asi pole selles, et Rifkin ei taha näha Euroopa sotsiaalsete probleemide süvenemist ning lõhede suurenemist ja kiidab Euroopat multikultuursuse, sotsiaalse tundlikkuse ja lokaalsete juustusortide rohkuse eest, kuigi näiteks prantsuse arvustajad näevad kodutute telkide rivi ja pisikeste paikkondliku eripäraga kaupade-äride kadumist.

    Võib-olla ei olegi kõige suurem patt, et see, mida Rifkin Euroopana kirjeldab, vastab tegelikkusele vaid tükati üksikutes Euroopa osades. Rifkinit peetakse ju visionääriks ehk nn moodsaks utopistiks, kes visandab oma ideaalidest lähtudes võimalikke arengusuundi. Rifkini arutlused ei ole siiski ju poliitiliste programmide peenraha, mis haihtub hajuva vastutuse udusse. Rifkin ei aja oma utoopiatega odavalt hääli kokku, vaid üritab täita dimensiooni, mis poliitikas kadumas on – püüab ühiskonnale idealistlikult teed näidata.

    Võtted nagu Prantsusmaa 35-tunnise töönädala näitamine vastuoludevaba meetmena, millega kõik võidavad kõiges, on siiski kurjast. Rifkini esituses on töönädala lühendamine vaid suurendanud tööviljakust ja vähendanud tööpuudust. Et töökohad on loodud peamiselt riigisektoris ning seda, millist survet avaldab töönädala neljatunnisest vähendamisest tekkinud auk ja töötajate senise jõukuse nivoo säilitamine riigieelarvele, Rifkin ei näe. Inimareng, keskkonna kvaliteet ning üldine heaolu ja teiselt poolt individuaalne jõukus tõusevad Rifkinil nagu muudki vastandlikud asjad käsikäes. Rifkini pakutud valikutel puudub hind, s.t on maha salatud.

    Sotsialistid on siin Rifkinile teinekord võib-olla liiga teinud, viidates, et on absurdne rääkida kõrvuti rikkuse suhteliselt võrdsest jagunemisest Euroopa ühiskondades ja ka Vana Maailma miljonäride arvukuse kasvust. Oma kesises majanduse- ja matemaatikatundmises ei suutnud ma leida valemit, mille alusel kaaluda nende kahe näitaja vastuolulisust või kokkusobivust. Majandusharidusega autor oleks seda siiski teha võinud, selle asemel, et lihtsalt fakte loopida.

    Kuigi Rifkin on faktide esitlemisel meelevaldne, siis suunavad teda siiski sotsiaalsed ideaalid ja nendest lähtuv õiglustunne. Materjali serveerimisest ei peaks välja lugema iga hinna eest Ameerika materdamise püüdu. Tegu ei ole Michel Moore’iga, kes Ameerika nuhtlemisel ei pea paljuks ka Bushi tütarde alkoholismist ja kassi tripperist rääkida, või Baudrillard’iga, kes oma apokalüptilises manas tõsistele probleemidele hookus-pookust ja udu meisterlikult juurde lisas. Rifkin säilitab oma ühiskondlikes kõrvutustes ja pahede kirjeldustes eeskujulikult emotsionaalse tasakaalukuse ning tema maailmaparandamine on põhimõtteliselt tervemõistusliku jumega. On usutav, et tegu on tundliku ameeriklasega, kellele teevad muret kodumaa maine ja saatus. 

    Kuid kirjeldatu tegelikkusele vastamist on keerukas vaagida, kui raamatus  lõigudki loogiliselt kokku ei jookse. Rifkinile ei ole mingi küsimus kuulutada, et ameeriklased ei tee tööd ja on harjunud niisama saama (lk 37), ja samas postuleerida, et nad elavad selleks, et töötada (129). Kuulutades oma ideaalid pärinevat hipiajastu vaimsusest ja mentaliteedist, ei pea Rifkin hetk hiljem paljuks kasutada selle vaimsuse ja mentaliteedikriitika üht tähtteost, Christhopher Laschi “Nartsissismikultuuri” ameeriklaste nautlemise põhjamiseks (lk 38). Kohe võtab Rifkin eurooplaste nautlemist jällegi suuresõnaliselt kiita. 46. leheküljel tunnustab Rifkin Euroopa riiklikke sotsiaalprogramme, tõdedes, et USA kodanikualgatusel põhinev sotsiaalhoolekanne jääb küündimatuks. See ei takista tal hiljem uneleda Euroopa valitsusvälistest võrgustikest, mis asendavad ebaefektiivset avalikku sektorit (lk 250). Võrgustikud ei allu äriloogikale, kuid teenivad siiski lõviosa oma tulust ise jne. Ebakriitilise positiivsuse ja tühjalt kohalt võrsuva optimismi poolest on Rifkini lähenemine igati ameerikalik.

    Räpakuses ja rohmakuses on “Euroopa unistus” fenomenaalne. 161. leheküljel tsiteerib Rifkin pateetiliselt Rousseau’d, leheküljel 184 andub ta aga ainitiselt populaarsele valgustusepilastusele: valgustusfilosoofid pooldasid maailma, kus ainsaks eesmärgiks on turul omakasu püüda. Rifkini sissevaated õhtumaa vaimsuse genealoogiasse on hektilised ja lubamatult lihtsustavad. Rahvusriike suuresti vaid turgude arengu ja eraomandi kaitse vahendina esitades tuleb kokku omakorda ühekülgne kontralaar. Väited nagu “loovus muutus uusajal tähtsamaks kui tootlikkus” (lk 132) tunduvad kahtlased ja vajaksid vähemasti selgitust. Mida tähendab ja millele viitab küsimus “kuidas sai juhtuda, et inimesed minetasid oma sügava sisemise mängulisuse?” (lk 12). Millal mängiti ja mida siin tahetakse kogu tänase maailma vastu esile tõsta. Lapsepõlve, antiikseid dionüüsiaid?

    Millelegi konkreetsele toetumata esitab Rifkin USA noori tühjalt, igavalt ja paheliselt tolknemas (lk 42), samas kui eurooplased omavat inimlikke kontakte kohvikuis, käivat kinos ja huvituvat spordist. On see siis nii? Tõsi, ameeriklaste tühjust väljendab Ellis, kuid nüüd on ka prantslastel Houellebecq ja Põhjamaade filmide tühjus on filmihuvilisele teada. Raamatu viimastel lehekülgedel, tuues ikka veel sisse täiesti uusi teemasid ja lähenemisi, pistabki läbi teose silmatorkavalt uduselt postmodernismi ülistanud Rifkin hektiliselt, et post
    modernse inimese individualism ja masinlik inimlikkusest kaugenemine on probleemiks. Autor tahab jätta muljet, et on kõigele mõelnud. Läbi mõelnud ei ole ta aga midagi.

    Kõige kurvem ongi, et ka Rifkini suured visioonid pole veenvad ega aita huvilisi just palju. Kaheldavad spekulatsioonid nagu Euroopa mobiilside kiire leviku seostamine Euroopa ühistunde ja kogukonnavajadusega võiks innukale visionäärile ehk andeks anda (lk 100). Raamatut läbiv joga postmodernistlikust ajastust ja Euroopa Liidust kui hiilgavast fleksibiilsest identiteedivahetajast ei pane mitte ainult veenva läbikirjutamise puudumise vaid ka nii teoreetiliste kui praktiliste eelduste poolest ohkama. Rifkin näikse esindavat omamoodi marksistlikku visiooni, kus muutused majandussfääris (kooperatsioon, osalus, võrgustikud) toovad kaasa ka ühiskondlike ja kultuuriliste suhete teisenemise. Kuidas aga tuleb siin mängu Euroopa? Ei saanudki päriselt aru, kuivõrd vaimustub Rifkin Euroopast pelgalt seetõttu, et see justkui oleks eriliselt vastuvõtlik uuele ja varmas lõhkuma vanu struktuure, ja kuivõrd ta otsib Euroopast mingeid sisulisi väärtusi. Pole vaja küsida, kuidas on see pidev muutumine ja samas millelegi tuginemine kooskõlas. Mõtete kooskõla Rifkinit ei huvita.

    Kahju, et seda, mis on Euroopas inimarengu, heaoluühiskonna ja kultuuri seisukohalt huvitav, on esitatud põgusalt, väheses mahus ja ühekülgselt. Jupike Prantsusmaa, jupike Belgia töösuhetest ning veel mõned hajali nopped ja kõik. Euroopa võrgustike ja kodanikuühiskonna väidetavat toimimist, mis viib Rifkini arvates elu alusväärtuste väljasõelumiseni, ei räägita üldse lahti. Rifkinile on tähtsad vaid kolmanda sektori osalusprotsent ja käive (lk 256). Kuidagi kohatu on Euroopat esile tuua eesrindliku osalus- ja kommunikatsiooniühiskonnana kui ühiskonnaelust võõrandumine on üleeuroopaline probleem (Vt Peter Mair, Ruling the Void – New Left Review 42, nov-okt 2006). Kriitika, et Rifkin on kolanud kabinettides, mitte tunnetanud Euroopat, näib olevat vägagi õigustatud. 

    Ometi ei saa lahti tundest, et Rifkini kottimine on läbi viidud liiga  kõrvaltvaataja positsioonilt. Eriti meil Eestis, kus Rifkini peale soristades on taas mugavalt mööda vaadatud mitmetest ebamugavatest küsimustest. Euroopa Liitu astudes ei huvitanud meil kedagi Euroopa probleemid ja väärtused, vaid suuresti ainult täiendav julgeolekugarantii. Meie president on üks väheseid, kellele viidatu muret teeb, ja tema osalemine asjaomast temaatikat tõstatava raamatu esitlusel on mõistetav.

    Rifkinit lugedes on ehmatav, kuivõrd on Eesti Ameerika nõmedustele lähemal kui ELi kesisemadki nurgad, rääkimata Euroopast keskeltläbi, olgu tegu madala alampalga, sooviga töötada kauem kui elada (Taavi Veskimäe plaan pensioniprobleemidega toime tulla), vangide arvukuse, energia tühja läbipõletamise, kasiinode, hasartmängu ja reality show kultuse, eravaldustesse pagemise või tühja fassaadliku religioossusega. Ebameeldivalt ameerikalikud oleme me ka oma SKT-pimestuses inimarengu ja ühiskondliku heaolu hindamise asemel.

    Eesti ühiskondlikus sihiseades puudub eksistentsiaalne mõõde ja domineerib instrumentaalne mõtlemine. Ka rahvusriiki mõistetakse kui vahendliku püüdlemise esemeks olevat asja iseeneses. Mida tähendab väikerahvas kui eluvorm eksistentsiaalses mõttes, ei ole meil ei rahvus- ega laiema haardega sotsiaalteaduste huviorbiidis, rääkimata poliitikute sihiseadeist. Kui enamaks ei olda suutelised, võiks alustada kas või pragmaatilisest arutlusest, et meil on iga Liis Padar mõne talendikonkursi laureaat ja igas kõrtsis kõigile vaatamiseks väljas. Ameeriklasele on Julia Robertsiga kohtumine ufo maandumisega sarnane suurpäev ja Robertsiks saamine võrdub võimatuga. Äkki just see võimaldab väikerahvale identiteedi ja minapildi vaheldusrikkust, võrreldes ameeriklaste ühemõõtmelise “naabrist rohkem pappi” elujoonisega?

    Ameeriklaste religioossuse ja relvaarmastuse jm fenomenide tagamaade mõistmisele ei lisa Rifkin just palju uut, kuid püstitab siiski intrigeerivaid  hüpoteese à la USA on valgustuseusu pime järgija ja end ammendanud rajamaade mentaliteedi tõttu eksiteel. Rifkini ambitsioon esitada individualismi ja rahvusluse genealoogiat mentaliteediajaloo kihistusi vaagides on küll lihtsustav, kuid huvitav. Lisaks esitab Rifkin hulga fakte, mille toel USA ei esildu sugugi kõiges esimese, suurima ja edukamana, ning võimaldab näha tänast maailma muuski mõttes väljaspool harjumuslike stereotüüpide prismat.

    Rifkini rohmakuse varjus tõstavad pead lugematud olulised küsimused nagu töö ja puhkeaja ühildamise problemaatika, väikeettevõtluse eksistentsiaalne roll ja seegi,  miks ikkagi töönädala lühendamine ei ole mõeldav. Kas lihtsast omamisihast või on vaja võidurelvastuda Euroopa majandusest vaid murdosa moodustava Hiina vastu või maailmas esirinnas püsimise paratamatust arvestades, nagu on huvitavalt tähelepanu juhtinud Tanel Tammet? Lisaks rõhub Rifkin sellistele õhtumaalastele seni täiesti arusaamatutele teemadele nagu instrumentaalse mõtlemise kahjude ennetamise vajadus, mõttetu loomapiinamine ja passiivne kurjus, kus ei saadagi aru, kuidas globaalsete ahelate liikmena julmad ollakse.

    Meil ei ole liiga palju osutatud küsimustele vastavat käepärast kirjavara, liiati, mis vähegi laiemat tähelepanu pälviks. Võib-olla kuluks parastamise asemel, et Rifkin on loll, kuna 35-tunnine töönädal ja EL on kriisis, ära ka Rifkini viidatud oluliste teemade esiletõstmise püüd. Inimolul võiks olla siiski laiem mõõde kui ainult kasvu võimaldava turu ja militaarse kaitsekatuse pärast muretsemine.

  • Vanemuine toob uuel hooajal välja 17 uuslavastust

    Vanemuine alustab uut hooaega juba 27. augustil, kui Eesti Draamateatri saalis esietendub Mika Myllyaho komöödia „Kaos“. Tegemist on kolmest näidendist koosneva triloogia teise osaga. Triloogia esimene osa, „Paanika“, on publiku poolt väga soojalt vastu võetud. „Kaose“ lavastab Rein Pakk. Triloogia viimase osa, „Harmoonia“, plaanib Vanemuise välja tuua 2011.

    3. septembril esietendub Peter Shafferi draama „Gorgo kingitus“. Näidend uurib, mis on geniaalsus. Lavastajaks Peeter Raudsepp, peaosades Martin Veinmann (Eesti Draamateater), Külliki Saldre, Tanel Jonas. 18.septembril tuleb lavale Sofi Oksaneni „Puhastus”, lavastajaks Liisa Smith Londonist, osades Marje Metsur, Maarja Mitt ja Liisa Pulk. Teose lavavariant ei ole kuulsa romaani dramatiseering, sest antud juhul oli asjade käik vastupidine tavapärasele: esmalt valmiski näidend, mis Soome Rahvusteatris juba 2007. aastal suure menuga esietendus. 3.novembril astub mononäidendiga lavale Ott Sepp – Conor McPhersoni esiknäidend „Rumm ja viin“ on ühe noore mehe monoloog naistest, lastest, alkoholist ja valikutest. Lavastab Tanel Jonas. 20.novembril jõuab vaatajate ette Dan Gordoni „Vihmamees“, mille 1988.aastal valminud filmiversioon, Tom Cruise´i ja Dustin Hoffmanniga peaosades, paljudele kindlasti tuttav on. Lavastab Georg Malvius. Kevadhooajal esietenduvad veel Eduard Vilde draama „Tabamata ime“, lavastaja Roman Baskin ja komöödia „Härra Amilcar“, lavastaja Heiti Pakk. 2011. aasta suvelavastuseks on Kauksi Ülle „Peko“, mille lavastab Ain Mäeots.

    Muusikalavastustest on hooaja esimene esietendus 25.septembril, kui Marko Matvere toob vaatajate ette Offenbachi opereti „Orpheus põrgus“. 1858. aastal kirjutatud teost peetakse esimeseks klassikaliseks täispikaks operetiks. Sisult on see antiikse loo üsna häbematu paroodia ning lõikav satiir omaaegse Prantsusmaa ühiskondlike ja poliitiliste olude aadressil.

    27.novembrist jõuab Ain Mäeotsa käe all lavale „Helisev muusika“. Hollywoodis vändatud film Julie Andrewsiga peaosas on tuntud terves maailmas. Pisut vähem on tuntud fakt, et see muusikal põhineb tõestisündinud lool. 5.veebruar esietendub Purcelli kammerooper „Haldjakuninganna“ – lavastaja Saša Pepeljajev. William Shakespeare´i „Suveöö unenäo“ ainetel  kirjutatud „Haldjakuninganna“ on nn. semi-ooper, mis tähendab, et Purcell pole mitte Shakespeare´i komöödiat muusikasse pannud, vaid originaalteksti vahele muusika kirjutanud. 5. mail jõuab muusikasõprade ette ooper „Maria Stuarda“ – kuninganna Elizabeth I armastab Leicesteri krahvi, ent kahtlustab, et too on armunud hoopis Šoti kuningannasse Mariasse. Kahe naise konkurents poliitikas ja armastuses ei saa hästi lõppeda. Lavastaja Roman Hovenbitzer Saksamaalt. Vanemuine jätkab 2009. aastal alustatud muusikalavastuste rida, mis sai alguse lavastusest „Queen – The Doors of Time“, ansambli „Queen” loomingu ainetel. 13.mail jõuab vaatajate ette kontsert-tantsuetendus ABBA ainetel – lavastajaks Ruslan Stepanov, muusikajuht Tarmo Leinatamm. Osalevad bänd, solistid Eestist ja Skandinaaviast ning Vanemuise balletitrupp.

    30.oktoobril esietendub tantsulavastus „Mowgli“, mis seekord on täiesti omamoodi lugu – nii seest kui väljast. Koreograaf-lavastajad Jenny MacNamara (Inglismaa) ja Mare Tommingas. „Mowgli” on lugu teismelisest poisist, kes otsib oma kohta ja oma mina suures inimdžunglis. Lavastusele on muusika loonud noor eesti helilooja Tauno Aints, kelle helikeeles sulandub klassikaline muusika  džässi, rocki  ja hip-hopi muusikaliste võtetega. Ballett „Casanova“ esietendub 12.märtsil – koreograaf-lavastaja David Sonnenbluck Belgiast. Ajast aega on Casanova saatus tekitanud inimkonnas ihalust ilu järele. See skandaalne veneetslane polnud mitte ainult seikleja, petis ja vabamõtleja, nagu teda tavaliselt kujutatakse, vaid ka poeet, memuaarikirjanik, filosoof ja muusik. Sellest lähtudes on David Sonnenbluck loonud nii stiili kui muusika poolest ajatu balleti – see on ühtlasi nii barokne kui kaasaegne. Lavastuses on kasutatud Mozarti, Vivaldi, Typsi heliteoseid ja traditsioonilist araabia muusikat.

    Vanemuise Sümfooniaorkester annab oma traditsioonilise hooaja avakontserdi 9.oktoobril.

    Kõikide uue hooaja etenduste piletid on müügil alates 17.maist!

     

     

  • 2006. aasta ajaloopreemiad

    Barclay de Tolly.

     

    Ajaloopreemia kandidaadid

    30. märtsil anti Eesti Riigiarhiivi Madara tänava arhiivihoones pidulikult üle 2006. aasta Eesti parima ajalookirjutise preemia. Seekord premeeriti tublisid ajaloolasi juba üheteistkümnendal korral. Parima väljasõelumiseks moodustati ekspertkomisjon, kuhu kuulusid Andres Kasekamp ja Indrek Jürjo, komisjoni esimeheks valiti sedakorda Mait Kõiv.

    Kõigepealt jäid kõrvale H. Valgu ning M. Lutsu ja T. Rosenbergi kogumik, kuna nominent pidi olema just originaalkäsitlus. Samuti sisaldavad antud kogumikud ka artikleid võõrkeeles. Üldhariv teos on ka Eesti ajaloo atlas. Kogumike alla liigitas komisjon ka E. Küngi ja T. Tannbergi raamatu. Johann Christoph Brotze “Estonica” puhul sai määravaks jälle see originaali probleem, mis tegelikult on ju tõlgendamise küsimus. Komisjon tõlgendas seekord “Estonica” liialt saksapäraseks. Pool tööd tehtud, järgnes raskem osa, kuus monograafiat. Noore ajaloolase Reigo Rosenthali üksikasjalikku sõjaajaloolise “Loodearmee” hindas komisjon liialt faktikeskseks, mida tavalugejal on raske lugeda, Olev Liiviku kaante vahele surutud väärt materjali veidi õhukeseks ja Erik Russowi doktoritöö liiga spetsiifiliseks, kuigi viimane näitab kujukalt ajaloo igapäevaelu aspekte niivõrd kui seda keraamikas kasutada saabki. Mart Siilivase soliidne ja ilusasti kujundatud “Tartu arhitektuur” esitab ühe linna ajaloo laiemas kontekstis. Materjali vaadeldaval perioodil tegutsenud Tartu arhitektide kohta hakkas autor koguma Tartu ülikooli ajalootudengina 1980. aastate lõpul. Kokkuvõtva kuju sai uurimistöö 1999. aastal Eesti Kunstiakadeemias kaitstud magistriväitekirjas. Kuid raamat ise on kaldus rohkem pildiraamatu suunas.

    “Kümme keskaegset tallinlast” on teedrajav teos, katse kirjutada kollektiivset biograafiat. Maailma mastaabis pole selles midagi uut. Ka eesti keeles ilmub analoogne sari, kus on esindatud ka keskaja inimene (Jacques Le Goff, “Keskaja inimene”, Tallinn 2002). Meie autorid on võtnud lähtekohaks konkreetse inimese. Siit tuleneb ka allikmaterjali probleem. Kas seda on ikka piisavalt? Tundub, et on. On ju ka kolmest autorist kaks Tallinna linnaarhiivi palgal. Ladusas stiilis kirjutatud raamatus on küsimus ainult valikus. Äkki oleks olnud paremaid kandidaate? Või miks pole esindatud ükski mitte-sakslane või naine? Äkki on tausta liiga palju?  Äkki jääb keskaegne tallinlane keskaegse Tallinna varju?

    Rein Helme on kirjutatud tuntud väejuhi Barclay de Tolly sõjalis-poliitilise biograafia traditsioonilises sõjalis-ajaloolises võtmes. Siiani on Jõgevestesse maetud kindralfeldmarssalist jäänud kuidagi veidi negatiivne mulje, seda just tema ülemjuhatuse all toimunud taganemise tõttu 1812. aasta kampaanias. Halvustava suhtumise kujundas kuulus Preisi sõjateoreetik Carl von Clausewitz, süvendas Lev Tolstoi ning kinnistas Jossif Stalin. Rein Helme esitab siis B. de Tolly apoloogia.

    Kuna autor valdas väga hästi erinevaid keeli ja kasutas paljude riikide fonde, on teos sillaks eri keeltes viljeldud ajalookäsitluse vahel. Ei oska ju paljud lääne ajaloolased tihti vene keeltki. Raamat on kirjutatud heas stiilis, varju pole jäänud ka autori sümpaatia väejuhi suhtes, mis võib olla isegi puuduseks, kuna Rein Helme oli ka suur Napoleoni austaja. Paraku võitlesid need kaks meest eri poolel ja teineteise vastu. Puuduseks on ka B. de Tolly eraelu tagaplaanile jäämine. Kasutatud on küll kirjavahetust naisega, kuid tausta pole avatud. Sellest tulenevalt jääb varju ka B. de Tolly karakter. Seda oleks andnud nüansseerida. Sellest hoolimata on Barclay de Tolly veenvalt rehabiliteeritud. Uudsem on ka Tolly rolli rõhutamine Borodino lahingus. Viibis ta ka ju kogu aeg eesliinil, tema all hukkus mitu hobust, erinevalt Kutuzovist, kelle peakorter asus lahinguväljast eemal.

    Raamat on hästi ja ratsionaalselt kirjutatud, ühendab endas nii Eesti, Vene kui üldajalugu. Seetõttu otsustas komisjon anda Eesti parima ajalookirjutise preemia postuumselt Rein Helmele. Varalahkunud ajaloolasel jäi pooleli mitu käsikirja, tal oli plaan kirjutada monograafia ka Napoleonist endast.

    Samas anti üle ka juba kolmas kord Tuna 2006. aasta parima artikli preemia, millega tunnustati Marten Seppelit.

     

    “Eesti ajaloo atlas”, koostanud Aivar Kriiska, Andres Tvauri, Anti Selart, Birgit Kibal, Andres Andresen, Ago Pajur (Avita, Tallinn 2006).

    “Etnos ja kultuur: uurimusi Silvia Laulu auks” [Muinasaja teadus, 1406–3867, 18], koostanud ja toimetanud Heiki Valk (Tartu Ülikooli arheoloogia õppetool, Tartu, Tallinn 2006).

    Rein Helme, “Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly” (Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn 2006).

    Johann Christoph Brotze, “Estonica”, koostanud Ants Hein, Ivar Leimus, Raimo Pullat, Ants Viires (Estopol OÜ, Tallinn 2006).

    Tiina Kala, Juhan Kreem, Anu Mänd, “Kümme keskaegset tallinlast” (Varrak, Tallinn 2006).

    Olev Liivik, “Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee aparaat 1945–1953” (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2006).

    “Läänemere provintside arenguperspektiivid Rootsi suurriigis 16/17. sajandil” II, koostanud Enn Küng [Eesti Ajalooarhiivi toimetised, 12 (19)] (Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2006).

    Reigo Rosenthal, “Loodearmee” (Argo, Tallinn 2006).

    Erki Russow, “Importkeraamika Lääne-Eesti linnades 13.–17 sajandil” (Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Tallinn 2006).

    Mart Siilivask, “Tartu arhitektuur 1830–1918. Historitsism ja juugend: Arhitektuuriideed ja stiilieeskujud kohalike arhitektide loomingus 19. sajandil ja 20. sajandi algul” (Eesti Ajaloo­arhiiv, Tartu 2006).

    “Tundmatu Friedrich Georg von Bunge: materjale Õpetatud Eesti Seltsi konverentsilt “200 aastat prof. Friedrich Georg von Bunge (1802–1897) sünnist” Tartu Ülikooli ajaloo muuseumis 27. aprillil 2002”, koostanud Tiit Rosenberg ja Marju Luts (Tartu Ülikooli Kirjastus, Tartu 2006).

    “Vene aeg Eestis: uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni”, koostanud Tõnu Tannberg (Eesti Ajalooarhiiv, Tartu 2006).

     

     

  • U.S Baltic Foundationi auhindade eestlastest laureaadid on Arvo Pärt ja Enn Kunila

    Helilooja Arvo Pärdi auhindamisel tõsteti esile tema nüansirikast helikeelt ning hiljuti, pärast 37-aastast vaheaega valminud 4. sümfooniat „Los Angeles“ ja selle edukaid ettekandeid Los Angeleses ja Californias. Auhind määrati Arvo Pärdile silmapaistva panuse eest eesti kultuuri arendamisse.

    Ettevõtjast kunstikollektsionäär Enn Kunilale omistati Baltimaade filatroopiaauhind eesti kunsti ja kultuuri tutvustamise ja toetamise eest. Tunnustati tema heategvuslikku tööd kunstinäituste korraldamisel, erinevate kunstiraamatute väljaandmisel ning kunsti ja kultuuri tutvustavate ürituste läbiviimisel.

    „Pean lugu põhimõttest – kunst on Eesti visiitkaart ja rahvaste ühendaja,“ ütles Enn Kunila auhinda vastu võttes. Arvo Pärdile määratud auhinna võttis vastu tema poeg.

    Varasematel aastatel on U.S Baltic Foundationi auhinna saajate hulgas olnud president Toomas Hendrik Ilves, ettevõtja Steve Jürvetson, modell Carmen Kass jt.

    U.S Baltic Foundation on 1990ndate aastate alguses loodud mittetulundusühing, aitamaks Baltimaid rahvusvahelisel tasandil taasiseseisvunud noorte riikidena. Tänapäeval on U.S Baltic Foundationi eesmärk tugevdada USA ja Baltimaade suhteid.

     

     

Sirp