ALLEA

Pascal Foucart (1961) on Prantsusmaa Kunstnike Liidu liige alates 2000.a.tema tööd on leidnud koha Galerie Art Generation Pariisi alalises kollektsioonis. 2003. a. toimus Louvre`i Muuseumis näitus-konverentsteemal “Valgus maalikunstis ja mida võib astronoomia meile siinkohalõpetada”. Pascal dekomponeerib maalis valgust läbi värvide, tema lähenemine valguselemaalikunstis on lähedame astronoomidele, kes uurivad ja analüüsivad tähtede olemust ja koostist. Valgus näitab teed, milline oli täht tuhandete valgusaastate kauguses. Pascal otsib maalikunstis analoogsete vahenditega rütme ja vibratsioone, mis panevad maali laulma. Kunstniku tehniline käsitlus on alati täpne ja minimalistlik – on siis töövahendiks pahtlilabidas või pintsel – värvikoloriit on rikas ja see loobki mulje, et maalid on erinevad kuigi baas on muutumatu ja konkreetne. Pascal Foucart oli üks esimesi Pariisi DJ-te (80ndad) ja tema looming on seotud helikunstiga. Louvre’i seminar-näituse helitaustana kasutas ta oma tööprotsessi tekkinud igapäevaheli salvestusi miksituna Jupiteri magnetvälja “huugamisega”. Kunstniku sõnul on inimene galaktika laps ja inimese ja tähtede koostis on sarnane – oleme tehtud tähtede tolmust. Astronoom Pascali (ise hariduselt insener) sees uurib ja püüab aru saada tähtede ja inimeseolemusest ja ühisest teest. Vaadates Pacal Foucart’i maale tõstame pilgu tähtede poole! 

Kaia Kiik (1973) on täiesti eestimeelne ja -keelne kunstnik ja elab Pariisis.Prantsusmaale läks ta üle 10 aasta tagasi eesmärgiga õppida filosoofiat. Kujunes nii, et Kaias peitunud kunstianded lõid esile ja alates 2002. a. on Kaia tööd rännanud Pariisist näitustele ümber maailma – Kõln, Tokyo, Los Angeles.Los Angeleses viibides avastas Kaia Kiik, et õues oli võimatu maalida, segas kuumus ja tuul, mis kandis niiskele lõuendile liiva, taimeosasid, kivitükikesi ja puru. Alguses see segas aga siis hakkas meeldima ja Kaia hakkas mängima; tulemus on skulpturaalsed pildid, mis kannavad endas juba kunstniku antud emotsionaalset sõnumit. Loomisprotsessi käigus Kaia kihistab mälestusi ja koondab töödesse esemeid ja avab ukse uuele. Avab ukse uuele – sõna otseses tähenduses. Pascal Foucart ja Kaia Kiik on ateljee-naabrid Pariisis.

Näitus jääb avatuks kuni 22.04. E-R 9-18

Peost võtavad osa kõik maakonna omavalitsuste esindajad. Lisaks viibivadkohal ajaloolised Võrumaa persoonid (Fr.R. Kreutzwald, K. Leete jne.). Pidu ilmestavad videokatked eelmistest Võrumaa pidudest Kubijalauluväljaku suurel ekraanil. Esimest korda kogunes Võrumaa oma peole 2. ja 3. juulil 1881. aastal. Osalejaid oli ligikaudu 150 ja kokku anti kolm kontserti. Laulsid 12 koorija pilli mängisid 5 pasunakoori. Kahel esimesel kontserdil olid esinejateksühendkoorid, kolmandal kontserdil esinesid kõik koorid eraldi. 25. juulil 1949 toimus esimene maakonna rahvatantsupidu, mille üldjuhiks oliLinda Malviste. 15. juulil 1961 alustas tantsupidude üldjuhtimisega Võrumaallegendaarne tantsujuht Kai Leete. Aastatel 1954 – 1994 toimusid laulu- ja tantsupeod regulaarselt igal aastalning olid võrumaalaste hulgas väga populaarsed. Just tänulaulu- ja tantsupidudele kujunes Võru Kubijast välja maakonna kõigepopulaarsem suvine vabaaja veetmise koht. Esmakordselt Võrumaa pidude ajaloos liigub sel aastal peo tuli möödamaakonda. Tuli süüdatakse Suure Munamäe tornis.

Kõigil omavalitsustel onvõimalus tervitada tuld ning pakkuda kohapeal oma tuleprogrammi. Peotuli jõuab peopaika 6. juuni õhtuks, kus suure tule süütavad maakonnavanim tantsujuht, teenekas koorijuht ja vanim puhkpillimängija. Võrumaal on tänu maakondlikule laulu- ja tantsupeole kujunenud välja kateised rahvalikud peod, kus eri vanuses elanikud osalevad. Mudilased oma laulu- ja tantsupeol, noored ja täiskasvanud oma peol ningmemmed- taadid oma peol.

Järjekorras kaheksas “Mosh and Death” ühendab esinejaid suurimatest eesti linnadest: Tallinnast, Tartust ja  Pärnust. Igaühel on oma ajalugu, oma saavutused ja eripära muusikamaastikul, kuigi neid ühineb suur tahe esineda ja saavutada uusi tulemusi.

Korraldajad on kindlad, et esinejad on eeskujuks nendele noortele, kes pole veel enda huvidele selget rakendust leidnud. Me soovime, et tulevane põlvkond oleks parem ning valiks endale õige elutee.

Tänu Tallinna linna toetusele saab kontsert korraldatud tipptasemel, parima heli- ja valgustehnikaga.

Nagu alati, üritus on vanusepiiranguteta ja pileti hind on ainult 50 krooni,  kohapeal on väike tagasiside ankeet, mille vastajate vahel loositase 20 Mosh And Deathi T-särki.

Lisainfo: www.euronoor.ee

Plakat: http://www.followyourdreams.eu/mad/moshanddeathh-by-yesterdaydreams.jpg

Täna (25. III) õhtul kell 18 astub Tallinnas Kirjanike Majas (Harju 1) kirjanduslikul kolmapäeval üles esinduslik seltskond eesti poeete ja poetesse. Oma tekste loevad fs, Maarja Kangro, Kaarel Kressa, Asko Künnap, Andreas Nestor, Liisi Ojamaa, Ivar Sild, Wimberg jt.

Näituse kontseptsiooni aluseks on soovidepuu kujund, viljadeks kindad. Kindad on põhjamaises kliimas elavatele eestlastele hädavajalikud ja praktilises igapäevases kasutuses oktoobrist kuni aprillini. Lisaks on kinnastel olnud oluline roll rahvakultuuris ja kombestikus, kindakirjades väljendub inimeste ilumeel, siit aimub mõjutusi teistelt rahvastelt ning mõistagi räägivad kindad meile lugusid ammustest aegadest.

Näitusel eksponeeritakse kindaid keskajast kuni kaasajani ning väljapanek tutvustab väikest osa Eesti Rahva Muuseumi kogudes säilitatavast enam kui 5000 kindast. Välja pandud kindad on muuseumiesemete koopiad, mis on kootud Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö eriala üliõpilaste ja vilistlaste poolt.

Ungarikeelses pealkirjas „Kéz-Rá-Tét“ sisaldub sõnamäng, mis on sarnane eestikeelsele väljendile „jalavarjud“, nimelt  „käevarjud“.

Näituse kuraator on Reet Piiri, kujundaja Merike Tamm.

Näitust saab vaadata Budapesti Tekstiilimuuseumis (Museum of Textile and Clothing Industry) aadressil Lajos u. 136-138.

Pildid näituse ettevalmistamisest ja saatmisest Ungarisse leiate ERMi kodulehelt.

 

Seinad võivad kitsaks jääda ning inimesed võivad tunduda võõrana. Avatud ruumist saab suletud ruum. Aga mitte ilma rõõmu ja lootuseta. Pigem vastupidi.   Laval: Ketter Habakukk, Rea Lest, Kerttu Veske, Ivar Murd, Simeoni Sundja, Jürgen Klemm   Alissa Šnaider on vabakutseline tantsija ja koreograaf. Jaak Prints on Teatri NO99 näitleja, kellele “6 reisijat” on lavastajadebüüdiks koduteatris. Esmakordselt võis noorte lavastajate ühisloomingut näha detsembrikuus koreograafide sarjas “hypekas”.   Lavastust “6 reisijat” näeb Teatri NO99 Kammersaalis 28. märtsil ja 2/9/13 aprillil.  

Kaasprodutsent Kanuti Gildi SAAL.

Kanutis astub lavale laia rahvusvahelise kogemusega kitarrist, kes on koos esinenud mitmete nimekate tegijatega üle maailma. Ta oskab kitarrist välja võluda helisid, mida ei ootaks ja eksperimenteerimine, kas masinate abil või ilma, on tal ammust ajast veres. Kuid Hirt pole seejuures mitte pelgalt tehniline virtuoos – tema loodud helidest kuuldub isikupära ja isepäist mõtlemist. Erhard Hirt pole sugugi mittesootuks tundmatu geenius, kuid omas valdkonnas on ta omamoodi salavihjeks.  

Erhard Hirt on Saksa kitarrist, kes on kitarri mänginud juba alates teismeeast saadik ja tegelenud seitsmekümnendatest elektroakustilise ja eksperimentaalse muusikaga.Tema koostööpartnerite rida läbi aastakümnete on aukartustäratavalt pikk. Siinkohal vaid mõned nimed: Phil Minton, Derek Bailey, John Butcher, Paul Lovens, Paul Lytton, LolCoxhill, Kazuhisa Uchihashi, Evan Parker… Lisaks kontsertidele on ta tihti töötanud ka filmi-, installatsiooni- ja tantsuprojektidega.  

IMPROTEST on Kanuti Gildi SAALi, MKDK ja U.L.A. Jazzi kontserdisari, mis toob kuulajateni improvisatsioonilise muusika nähtusi meilt ja mujalt. Sarja kontserdid toimuvad alates 2005. aastast, kord kuus jaanuarist maini ja oktoobrist detsembrini. Sarja toetab Tallinna Kultuuriväärtuste Amet ja Kultuurkapital. Kuraatorid: Mart Soo ja Taavi Kerikmäe. Aprilli ja mai esinejad selguvad aprillis 2009. Täpsemaks infoks jälgige Kanuti Gildi SAALi kodulehekülge www.saal.ee   muusika: Erhard Hirt toetajad: Tallinna Goethe Instituut, Eesti Kultuurkapital

Kolmel õhtul kell 18 kõlavad samas ka budistlikud õpetused. Kohe teisipäeval alustab geše (õpetlane) Tenzin Chophag mandala printsiipide üldise selgitusega, neljapäeva ja reede õhtu teemad täpsustuvad jooksvalt hiljem.

Kolmapäeval, 25. märtsil kell 18 on Sadamateatris võimalik munkade esituses näha tiibeti rituaalseid tantse, katket traditsioonilisest debatist ja chöd (ego läbilõikamise) rituaali.

 

Ravibuda liivamandala

Värviliste looduslike pulbrite kübehaaval alusele puistamise teel valmiv liivamandala on sümboolne kosmiline diagramm, mille keskmes asub Ravibuda palee. Ravibuda kehastab valgustunud olendite ravivõimeid, andes tervistavat väge, heaolu ja õnne.

“Mandala loomist alustadas, samuti igal hommikul tööd jätkama asudes kutsume palvete ja rituaalidega Ravibuda oma kaaskonnaga mandala sisse.
Seepärast võimaldab poolelioleva või valmis mandala nägemine kõigil osa saada tema õnnistusest,” selgitas geše Tenzin Chophag. “Süvenenum Ravibudaga tegelemine ning temaga seotud meeleharjutuste sooritamine eeldavad siiski kõigepealt vastava pühitsuse saamist,” täpsustas ta.

Tiibeti rituaalsed tantsud

Tiibeti rituaalseid tantse iseloomustab suhteliselt aeglane maskides ja kostüümides liikumine trummi, taldikute ja pikkade pasunate helide saatel.

“Igal konkreetsel tantsul on oma sügavam ja täpsem tähendus, kuid üldiselt öelduna võimaldavad need esitada vaimset õpetust teisuguste vahenditega, nõnda et see jõuaks muuhulgas ka nendeni, kellele kirjalik või suuline jutt kaugeks jääb,” võttis geše Tenzin Chophag tantsude olemuse lühidalt kokku. “Näiteks Kalmistuisanda tants väljendab kõige maise püsitust,” tõi ta illustratsiooniks.

Lisaks rituaalsetele tantsudele sooritavad mungad Sadamateatris ka suurte käsitrummide saatel retsiteerides chöd (ego läbilõikamise) rituaali ning lausuvad palveid Tema Pühaduse dalai-laama pika elu ja maailma rahu heaks. Näha saab ka improviseeritud katket rangete reeglite järgi peetavast elavast filosoofilisest debatist, mis on tiibeti kloostrites antava õppe lahutamatu osa.

Mitte meelelahutus vaid meeleharidus

Ehkki vormiliselt mahub tiibeti munkade tegevus etenduse, kontserdi või näituse raamidesse, oleks kohasem selle käsitlemine vaimses dimensioonis. Tegu ei ole valitud repertuaari etendava artistliku rahvakunstikollektiiviga, vaid tavaliste munkadega, kes näitavad toiminguid, mis on osaks nende igapäevasest vaimsest ja rituaalsest elust.

“Meie modernses kultuuris domineerivad raha ja meelelahutus, kuid nemad paigutuvad traditsioonilise kultuuri konteksti, kus väärtusteks on püha ja meeleharidus,” selgitas Laur Järv Eesti-Tiibeti Kultuuriseltsist.
“Oma kultuurilistest harjumustest lähtuvalt on meil oht tajuda munkade rituaalseid tegevusi automaatselt meelelahutuse võtmes, mis mitte üksnes ei jäta meid pimeda rolli, vaid võib nõrgendada ka traditsiooni enda väge ja elujõudu,” muretses ta. “Seepärast peaks püüdma munki vaatama tulles oma hoiakud ümber orienteerida.”

Toetus kloostrile ja Tiibetile

Lhodak Gadeni mungad on ette võtnud pika Tiibeti kultuuripärandit tutvustava Euroopa ringreisi, et koguda vahendeid oma kloostri traditsioonide elushoidmiseks eksiilis ning algse kloostri taastamiseks Tiibetis, mis peale 1959. aasta Hiina Rahvavabastusarmee hävitustööd varemeis seisab.

Nõnda on mungad sunnitud otsima toetust ka laiemas kui vaid rahalises mõttes. “Me ei ole majanduslikud pagulased ega keskkonna pagulased, vaid poliitilised pagulased,” rõhutas kloostri sektretär Namgyal Phuntsok.
“Paljud meie kloostri probleemid, sarnaselt teistegi Tiibeti kloostrite ja muude eluvaldkondade omadega, lakkaksid olemast, kui Tiibeti küsimus leiaks poliitilise lahenduse.”

Info: http://www.tibet.ee/lhodakgaden2009/

 

Traditsiooniliselt on SEB Galerii kevadisel ajal meie kõige nooremate kunstnike päralt. Näitus toob vaatajateni läbilõike noorte autorite selleaastastest töödest. Noorte kunsti kiindunute loomingus tuleb esile looja ning peegeldub ümbritsev maailm. Loojad on erinevad, ümbritsev on kirju ja selle isikupärane tajumine kajastub ka töödes. Võimalus näidata oma loomingut kunstisaalis võimendab noorte kiindumust ja tugevdab tahet veelgi.

Näitus jääb SEB Galeriis huvilistele avatuks kuni 17. aprillini.

SEB Galerii loodi 1999. aastal eesmärgiga pakkuda eesti kaasaegsetele kunstnikele isikunäituse korraldamise võimalust. Galerii asub SEB peahoones aadressil Tornimäe 2, 5. korrusel ja on avatud kõigile kunstihuvilistele. SEB toetab oma tegevusega eesti kunsti, väljendades seeläbi toetavat suhtumist kogu rahvuskultuuri.

Näitus põhineb kultuuriajakirja “Võšgorod” samanimelises püsirubriigis ilmunud materjalidel. Represseeritute isiklikest arhiividest on kogutud originaalfotosid, kirju ja dokumente. Väljapanekus on esindatud ka Nobeli preemia laureaadist kirjaniku Aleksandr Solženitsõni eesti keelde tõlgitud teosed, käsikirjade koopiad, fotod, kirjad ja muud mälestusesemed.

Aleksandr Solženitsõn kirjutas „Gulagi arhipelaagi“ Tartumaal Vasula külas Kopli-Märdi talus aastatel 1965-1966.
Näituse on koostanud ajakirja “Võšgorod” peatoimetaja, Eesti Kultuurikeskuse “Russkaja Entsiklopedija” direktor Ljudmila Gluškovskaja koostöös projekti kuraatori Natalja Likvintsevaga Moskva Fondiraamatukogust; toetanud EV Kultuuriministeerium.
Näitus jääb avatuks 6. aprillini.