Sündmuse avasid üks selle korraldajaid,  kultuuriseltsi juhatuse liige Nikolai Peitš-Auster ja Eesti Vabariigi konsul Peterburis Maris Kaiva. Muusikaliseks avapalaks oli Georg Otsa lauldud Raimond Valgre „Saaremaa valss”, mille saatel esines kultuuriseltsi tantsuansambel Nevo. Valgre temaatikaga haakus kingitus, mille Eesti teatri- ja muusikamuuseumi tervitusena kultuuriseltsile  üle andsin – sarja „Elavik” kümnes raamat „Mu kallis Niina!” (koostaja A. Põldmäe). See sisaldab valiku Raimond Valgre kirju leningradlanna Niina Vassiljevale aastail 1944–1949. (Päev hiljem õnnestus autoril Niina Vassiljevaga Peterburi konservatooriumis kohtuda ja kinkida see raamat ka temale). Kontsertosas kõlas helisalvestistena  rida Otsa populaarseks lauldud laule, mida tuntakse Peterburiski tänase päevani. Mitmed neist kõlasid vene keeles. Tegin ülevaate Georg Otsa elu- ja loometee olulisematest etappidest, põimides üksikuid sündmusi ja seiku muusikanumbritega, mida püüdsin seostada Otsa Leningradis esitatud ooperi- ja operetirollide ning kontsertidega. 

Kontserdi teises pooles kõlas veel mitu põnevat muusikanumbrit: Tatjana ja Onegini stseen Tšaikovski ooperist „Jevgeni Onegin”, kus Ots esines Moskva Suure teatri lavastuses koos Galina Višnevskajaga, ning 1950ndate lõpu absoluutne hitt – mister X- i aaria Kálmáni operetist „Tsirkusprintsess”. Eesti Vabariigi välisministeeriumi nõunik Jüri Trei meenutas oma sõnavõtus  varasemaid Georg Otsa tähtpäevadega seotud üritusi Peterburis, aga ka isiklikke kokkupuuteid väljapaistva lauljaga. Ta andis kultuuriseltsile üle Georg Otsa värske DVD, mille tema tähtpäevaks on välja andnud rahvusooper Estonia. Ürituse lõpuosa, kui suurel ekraanil said elavaks Otsa võrratud osatäitmised värskelt DVD-lt – katked Mozarti, A. Rubinsteini, Verdi,  Leigh’ ja Ernesaksa lavateostest –, võiks liigitada kategooriasse „ülev”. Peterburis viibimise ajal oli mul võimalus külastada teatri- ja muusikamuuseumi filiaali, Šeremetjevo lossis asuvat muusikainstrumentide muuseumi (Fontanka kaldapealne 34), kus arutasime muuseumi pillide peaeksperdi Vladimir Košeleviga Eesti klaverimuuseumi ja Peterburi muuseumi  võimalikku koostööd. Tutvusin põhjalikumalt suurejoonelise klaverite kollektsiooniga ning ka harvanähtava haarde ja põneva temaatikaga näitusega „Muusika ja massoonid”.