Igavikku on lahkunud Eesti mereturismi teerajaja, vesiehitaja, sihikindel sadamate turvalisuse eest võitleja, leiutaja ja suur unistaja, alustatu lõpuleviija, suurte tähtedega teoinimene Sulev Roosma. Ta kustus oma töölaua taga 92. eluaastal. Paar päeva enne lahkumist oli ta öelnud, et on oma elutöö materjalid korda saanud ja need arhiivi edastanud.
Sulev lõpetas Tallinna 22. keskkooli ja õppis aastatel 1951–1954 TPI ehitusosakonnas, töötas lõpetamise järel Tallinna teedeehituse ja remondi valitsuses, Pirita purjespordikeskuse ehitusjuhina, 1988–1996 Tallinna Linnasadama peainsenerina. Riho Lahi kujundatud ex librisʼel hoiab Sulev purjeka roolina peos viiulivõtit. Ta õppis muusikakoolis klarnetit ja saksofoni. Muusikakoolist sai ta ka muusikaõpetaja kutse. Sulevi sõpruskonda kuulusid seetõttu hiljem nii muusikainimesed kui purjesportlased, nii insenerid kui laevakaptenid ja looduskaitsjad.
Sulev oli Kalevi Jahtklubi, Eesti Vetelpäästeühingu ja Eesti Spordiseltsi Kalev auliige. 1954–1994 kuulus ta Kalevi Jahtklubi juhatusse. Ta alustas purjetamist Kalevi jahtklubis 1949. aastal. Koos TPI purjetajatega taastati ja rekonstrueeriti jaht Arktika, millega seilati tollastes võimalustes Kaliningradist Laadogani. Esimese Eesti avamerepurjetajana täitis Sulev NSV Liidu meistersportlase normatiivi. Talvel harrastas ta, nagu paljud teisedki, jääpurjetamist, saavutades paljudel võistlustel auhinnalisi kohti. 1954. aastal püstitas Sulev Monotüüp-XV klassis NSV Liidu kiirusrekordi.
Tuntud meremehena kutsuti Sulev NSV Liidu ühe esinduslikuma jahi Baltika kapteniks, aga ta eelistas panustada purjetamiskogukonna heasse käekäiku korraldajana, et teised saaksid purjetada.
Suurima panuse purjetamise arengusse tegid Sulev ja tema kaasatud klubikaaslastest meeskond 1958. aastal, mil alustati „mudapumba“ konstrueerimist ja ehitamist. Kui ei oleks olnud Sulevit, poleks tulnud kõne allagi, et Tallinn saab olümpia purjeregati toimumiskohaks. Liivamadalikud Pirita jõesuus ei võimaldanud ei sisse ega välja sõita. Sulevi väsimatu tegutsemise tulemusel valmis originaalne mudapump, millega Pirita jõesuue puhastati. Tema osalusel tuvastati ka siinsete hoovuste eripära ja projekteeriti muulid, mis hoovuse ja liiva tänini kõrvale juhivad.
Sulev Roosma hoidis Piritat südames ja tegudes kogu oma elu. Amet ja huvi tegi temast tunnustatud koduloouurija. Sulev kogus hoolega Pirita ja selle ümberkujundamise ajalugu, pälvides oma uurimuste eest mitmeid tunnustusi. Ta koostas väljaande „Pirita koduloo-uurimise ajaloost I–III“. Tunnustusväärne on Sulevi mahukas töö Eesti purjespordi ja vesiehituse ajaloo uurimisel.
Sulevi juhtimisel viidi mandrilt Muhumaale elektrikaabel ja sealt edasi ka läbi Väikse väina. Sulev oli vanalinna päevade üks algatajaid ja väsimatu korraldaja. Need on üksnes mõned pärlid Sulevi sihikindla tegevuse tulemuslikkusest. Talle on 2006. aastal omistatud Tallinna linna teenetemärk linnamajanduse arendaja, rannaalade kasutamise ja kaitsmise korraldajana, 2021. aastal Eesti Olümpiakomitee teenetemärk.
Oleme tänulikud Sulevile tema nakatava energia, ületamatu huumorimeele, eeskujuks oleva visaduse, hoolivuse, valega leppimatuse jpm eest. Ta oli särav isiksus armastava südame ja suure teotahtega, elava huviga teaduse vastu, inimesena väga tagasihoidlik. Üks tema kuldseid õpetussõnu: „Seilata tuleb osata ka miinidega merel!“ Kui miski oli hästi tehtud, sõnas ta: „Oled kui Põhjatäht alati paigas!“
Sulev oli julge, otsekohene ja õiglust nõudev inimene. Tema viimaste aastate suur mure oli Muuga sadamas plahvatusohtlike väetiste nõuetevastane ladustamine ja hoid, suur oli tema panus Beiruti tragöödia ärahoidmisel Tallinnas.
Sulev oli eelkõige vaimu- ja teoinimene. Muljetavaldav on tema järjepidevus tehtud tööde ja kogutud teadmiste kirjalikeks tekstideks vormimisel. Ja südamevalu, et see materjal maabuks arhiivides. Tekstid oli suur osa tema vaimus valminud elutööst. Sulevile omane ütlus: „Soiu vähem, elad poole kauem!“
Sulev oli üks 2024. aasta suvel korraldatava Eesti elujõu II kongressi tulihingeline toetaja.
Sulev Roosma andis aatelise maailmaparandajana oma elutööga Pirita arengule ja Eesti eetilisele edenemisele olulist lisa, lahkudes rahuliku südamega, sest midagi olulist ei jäänud tegemata.
Eesti Spordiselts Kalev
Eesti Vetelpäästeühing
Kalevi Jahtklubi
Eesti Rooma Klubi, aatesõbrad Ülo Vooglaid, Jaak Uibu, Rein Einasto