Katrin Koov, kas on olemas ka mittevõi asotsiaalset tänavat?

Tänavat, kust on elu jõuga välja aetud ning kuhu monofunktsionaalne transiidikoridor mitmekülgse ühisruumi asemele kujundatud, võib küll asotsiaalseks nimetada. Tänav on linna nägu, tema tervise indikaator.       

Miks korraldate VII urbanistika ja linnamaastiku päevad „Sotsiaalse tänava” deviisi all?

See nimetus oli ajendatud meie oma tänavate olukorrast, vajadusest suurema sotsiaalsuse, inimmõõtmelisuse ja aeglasema  tempo järele linnaruumis. Võiksime kasutada ka terminit „avalik ruum”, aga see jääb liiga üldiseks. Soovime lähemalt uurida inimeste suhteid ja tegevust, mis panevad tänavad elama. „Sotsiaalsus” tähendab võimalust suhelda ja ennast väljendada. Linnad on koduks järjest suuremale osale inimkonnast, tänavad on kodukoha identiteedi osa. Tänavaid on igasuguseid, see on rikkalik uurimisvaldkond,  mida tõestab ka meile saadetud ettekannete kokkuvõtete arv ja sisu. Ilmselgelt on see oluline teema ka väljaspool Tallinna ja Eestit, sest konverentsi vastu oli erakordselt suur huvi üle kogu maailma. Kahju ainult, et loodus otsustas just nüüd oma korrektiivid teha: konverents saab toimuda vaid pooles mahus, sest lennuliikluse puudulikkuse tõttu ei saa paljud konverentsil osalejad kohale tulla (vt  kava). Loodame korraldada ürituse täies mahus uuesti augustis.