Maailmakongress deklareeris, et on nende rahvaste valitsustest ja poliitilistest parteidest sõltumatu foorum, mis seab endale ülesandeks valitsusvälise organisatsiooni staatuse saavutamise ÜROs. Samuti deklareeriti, et kongress on võrdõiguslike sugulasrahvaste vabatahtlik ühendus, mis on lülitunud üle-euroopalisse julgeoleku- ja koostööprotsessi ning juhindub inimõiguste ülddeklaratsioonist rahvusvähemuste ja põlisrahvaste õiguste alal. Soome-ugri rahvaste II maailmakongress peeti 1996. aasta augustis Budapestis. Eesmärgiks seati kindlustada kõigile soome-ugri rahvastele rahvuse enesemääramise õiguse realiseerimine tegelikkuses ja püüelda soome-ugri rahvaste esindatuse ja osavõtu laiendamisele rahvusvaheliste institutsioonide tegevuses inimõiguste, põlisrahvaste ja vähemusrahvaste õiguste alal.
Soome-ugri rahvaste III maailmakongressil 2000. aasta detsembris Helsingis tõdeti, et soome-ugri rahvaste sotsiaalmajanduslik olukord on halvenenud ja demograafilised probleemid teravnenud.
Meie president Lennart Meri ütles oma kõnes hantidest ja mansidest rääkides: ?Need on maailma kõige rikkamad ruutkilomeetrid ja maailma kõige vaesemad rahvad, sest nende rikkus on muutunud nende endi needuseks ja ökoloogilise konflikti vallandajaks.? Sellele reageeris ülierutatult Venemaa presidendi tervituse ette lugenud rahvastikuminister Aleksandr Blohhin: ?Eesti president ei tea tõtt, sest viimaste aastatega on nende olukord muutunud 40 korda paremaks.?
Milliseks kujuneb aga Tallinna kongress? Soome-ugri rahvaste pere on kohale saabumas ilmselt hulgalisemalt kui kunagi varem. Esmakordselt tulevad kohale kveenid ja sölkupid delegatsioonidega, bessermanid ja vadjalased külalistena. Kongress on pühendatud noortele ja toimub juhtlause ?Noored on meie tulevik? all. Kongress tahab juhtida tähelepanu sellele, et noorte ilmajäämine rahvuskeelsest haridusest ja massimeediast ning kahetsusväärselt madal rahvuskeele prestiiþ viivad soome-ugri rahvaste kiire venestumiseni. Valdavalt assimilatsiooni tõttu soomeugrilaste arv Venemaal katastroofiliselt vähenenud; näiteks jäi kümmekonna aastaga mordvalasi (ersalasi ja mokðalasi) 300 000 võrra vähemaks.
Kongressi ajal kohtuvad Eesti, Soome ja Ungari president. Loodame, et sellest kohtumisest võiks tõusta tulu soome-ugri rahvaste koostööle ja et soome-ugri rahvaste rahvusprobleemid tõstatuvad rahvusvahelisel ja riiklikul tasemel. Maailmakongress leiab aset muutunud geopoliitilises olukorras, Eestist ja Ungarist on saanud Euroopa Liidu liikmed. Üks meie ülesandeid on tõstatada Venemaa soome-ugri rahvaste ellujäämise küsimus Euroopa Liidus, et leida seal suuremat toetust ja hankida kogemusi põlisrahvaste kaitsmiseks. Me peame aitama Venemaale meelde tuletada, et soome-ugri rahvaste püsimine pole mitte selle riigi siseküsimus või probleem, vaid ka rikkus ja vastutus.