Selles kontekstis on vaeslapse osas eriti elektrooniline meedia, televisioon ja raadio, kellel pole oma kultuuriprojektide toetamiseks paraku kellegi poole pöörduda (kuigi on pöördutud küll). Teame isegi, et nii riigi- kui ka erakanalitest on peaaegu kadunud meie väljapaistvaid ja andekaid loojaid käsitlevad-kajastavad portreesaated. Miks ei võiks riik meie heliloojate, näitlejate, kunstnike jne. loomingu jäädvustamisele õlga alla panna? Või miks ka mitte toetada eraväljaannete kultuurilisasid (kui need olemas oleksid, peale Areeni ja Arkaadia neid meil ju polegi)? Tänane ajakirjanduspilt kultuuri kontekstis on ju suhteliselt viletsake, lühikesed, rohkem uudisväärtusega arvustused, intervjuukesed jne. Sirp arvab, et ka selline koostöövorm on võimalik: toetada eraväljaandeid ja -kanaleid nii, et sellest saaksid kasu vaid kultuuritegijad ja -tarbijad, mitte kasumit jahtivad omanikud.

Uus ja tegus Ajakirjanike Liidu juhatus eesotsas esimehe Ene-Maris Tali ja aseesimehe Marianne Mikkoga võiks ju ajakirjanduse sihtkapitali asutamise idee uuesti üles soojendada. Kuuldavasti mõned aastad tagasi vastav eelnõu riigikogule esitati, ent siis ei leidnud idee positiivset vastukaja. Nüüd oleks vaja uus ettepanek põhjalikult läbi töötada, et sellel ideel riigikogus piisavalt kandejõudu oleks. Mis sest, et raha on alati just nii palju, kui seda on.