Esil on pahatihti need, kes agressiivselt esile püüdlevad, paraku ka vaimuilmas. Veerud on initsiatiivikate ja tubli tahtmise päralt ning suled ja kära aitavad võtta koha sisse ka teadatuntud raamatukirjutajana. Kas julgete huntide kultuur ka tugevamaid soosib? Võib riiulitäite kaupa raamatuid läbi lapata, kohtamata Mart Kivimäe detailideni läbi töötatud lugudega kõrvutatavat sisukust, sügavust ja haaret. Ja ometi – meie ümber tiirleb küll sadu kirjamehi, kelle kümned köited on kauplustes ja kogudes saadaval, kuid Mart Kivimäe kohta on teated meie raamatuärides täiesti ja raamatukogudes pea täiesti olematud. Sedasi on ettevõtlikkusele rajatud maailm tugevama ja olulisema välja sõelunud. Sirp on otsustanud esile tõsta Mart Kivimäe, kellelt lugude väljakauplemine on küll igavene vaev ja nende ajalehele sobivasse formaati saamine lootusetu, kuid kelle algupärast marxismi ja ajalooteaduse ning poliitika vahekordi vaatlevad kirjatööd ei lase mugavatel käibetõdedel põhjaliku uurimise ja mõtlemise asemele astuda. Marxi haual soristamine maailma pugejalikkusest, võimuahnusest ja konformismist ei vabasta.
V.-S. M.
Meelis Oidsalu
Teatrikriitikuid pole kunagi liiga palju olnud. Ei enne ega nüüd. Palgalisi teatrikriitikuid meil ju polegi, seega kirjutatakse teatrist enamasti muu töö kõrvalt. Mõned aastakümned tagasi täiendasid teatrist kirjutajate ridu loovisiksused, kel polnud teatriteadlase või -kriitiku diplomit ette näidata (Paul-Eerik Rummo, Mati Unt, Jaak Allik, Marju Lauristin, Juhan Viiding jpt). Nüüd tuleb teatrikriitikutele täiendust Tartu ülikooli teatriteaduse õppetoolist, aga õnneks ja vahelduseks ikka ka mujalt. Meelis Oidsalu saatis esimese teatriarvustuse Sirbile märtsis 2008. Tänaseks on temast saanud Sirbi teatrikülgede püsiautor. Tema kirjutised kõnelevad siirast huvist teatri vastu, on vabad nn „ärakirjutamise“ rutiinist ja astuvad dialoogi tegijatega, analüüsivad lavastaja ideid ja, mis vägagi oluline, panevad tähele näitlejat. Oidsalu arvustusi on tähele pannud ka teatritegijad. Huvitav, kas Oidsalu artiklid, seega ka Sirp on rohkem tähelepanu pälvinud ka tema kolleegide hulgas kaitseministeeriumis?
M. V.
Jaak Tomberg
Eluloolist: Jaak Tomberg on sündinud 1980. aastal Tartus, lõpetanud Miina Härma gümnaasiumi (1998), Tartu ülikooli eesti kirjanduse erialal (2002), kaitsnud magistrikraadi maailmakirjanduse erialal teemal „Ekstrapolatiivne kirjutamine” (2004) ning doktorikraadi võrdleva kirjandusteaduse erialal (2009) teemal „Kirjanduse lepitav otstarve”. Lisaks teadustööle on ta tõlkinud ilukirjandust ja teooriat ning kirjutanud näidendeid („Aurora temporalis” koostöös Andreas Waldeniga Tartu Teatrilaboris 2002. aastal) ja kriitikat. Nagu eelöeldust näha, kaitses Jaak Tomberg lõppeval aastal oma doktorikraadi. Sellest tööst tehakse, juba uuel aastal Sirbis ka juttu. Kuid selle kõrvalt või tagant on Tomberg kirjutanud Sirpi süvenenud käsitlused Andrus Kasemaa luule, Aleksei Gastevi „Töölislöögi poeesia”, Eneken Laanese „Lepitamatute dialoogide” ja kirjandusloo kohta – selle suurusest ja väiksusest, objektiivsusest ja subjektiivsusest.
J. K.
Mart Kivimäe
