Silvia Hansoni sõnul annavad nii kõrges eas annavad elujõudu vaid toredad ja tublid lapsed, nende miniad ning lapselapsed. Silvia ise arvab et tema käristus ja see et ta tahab kõike kiirelt teha ja ikka mitut asja korraga, on see mis on teda elus edasi on viinud. „Kes palju teeb, see ka palju jõuab,“ arvab sarmikas vanadaam.

Silvia Hanson on sündinud 13. augustil 1923. aastal Võõpsus. Peale sõda suundus Silvia Läänemaale koolmeistriks ja sealt algas ka tee kunsti juurde. 1953. a lõpetas ta Kunstiinstituudi keraamikaosakonna. Koolis oli Silvia Hanson joonistamise, skulptuuri, kunstiajaloo ja kunstimetoodika õpetaja. Ta on tööstuskunstnikuna olnud ametis „Lindas“ ja kunstnik-konsultandina Tallinna Moemajas. Veerandsada aastat elust töötas ta Tallinna Ülikoolis (tol ajal Tallinna Pedagoogiline Instituut), poole sellest kateedri juhatajana. Ta on välja andnud kaks voolimismetoodika käsiraamatut „Õpime voolima“ (1965 ja 1972.a.). Silvia Hanson on olnud oma eluajal kunstiõpetajaks tuhandetele noortele. Tuntud nimed on rezissöör Heiki Ernits stuudiost Eesti Joonisfilm, Mai Avasalu Haapsalu Kunstikooli direktor ja Reet Linna.

Tema sulest on ilmunud artikelid moest, kunstimetoodikast, samuti on ta kolme voolimismetoodika alase õppefilmi autoriks. Kunstnik on esitlenud end kaheteistkümnel isikunäitusel. 2004. aastal ilmus tema sulest luulevihik “Meeleolu sunnil”.

Silvia armastas juba väikse lapsena palju joonistada, kõik vihikuservad olid ilusaid pilte täis. Hiljem juba gümnaasiumi-eas oli ta kiindunud moodi ja visandas moejooniseid, mis ilmusid ka “Nõukogude Naises”.