Lõpetamise järel suunati Silvi Ait draamanäitlejaks Vanemuisesse, mis jäigi ta ainsaks koduteatriks. Kohe esimesel hooajal tuli naispeaosa Jaan Toominga lavastuses, Kaalepi “Mäe veres” (1979). Kõik oma näitlejabiograafia suuremad rollid mängibki Silvi Ait Jaan Toominga selle perioodi Tartu lavastustes (“RUR”, “Viina vanne”, “Jumalate naer”, “Neljanda korruse ajutine”), neist eraldi tuleks nimetada veel ebamaist Bjutit Muelleri “Surnuparves” (1989). Kahekümne lava-aasta sisse mahtus ridamisi nii suuremaid kui väiksemaid karakterrolle Ida Urbeli, Evald Hermaküla, Raivo Adlase, Ago-Endrik Kerge, Ülo Vilimaa ja Ain Mäeotsa lavastustes. Tunnuslikuna Vanemuise teatrile leidub rolle teisteski žanrites, muusikalis ja tantsulavastuseski.

Vanemuisest lahkumise järel 1998. aastast jääb Silvi Ait ikkagi seotuks teatriga, mängides kaasa Tartu Lasteteatri lavastustes ning juhendades kooliteatrite truppe Tartu Miina Härma Gümnaasiumis ning Tartu Kommertsgümnaasiumis.

Teater Vanemuine jääb mäletama isikupärast näitlejannat ja heatahtlikku kolleegi.

Teater Vanemuine, Eesti Teatriliit,

Eesti Näitlejate Liit

Silvi Ait on maetud Tartu Raadi kalmistule.