Näituse teises osas –  „Selja rand. Katkestatud mälu“ –  on välja pandud teist sama palju  19.sajandi lõpu ning 20. sajandi alguskümnenditest pärinevad fotosid ja postkaarte. (Nende seast torkavad eriti silma Carl Sarapi meisterlikud tööd.)  See on omamoodi pilguheit haitunud möödanikku, millega enamusel vaatajaist puudub suulisel mälutraditsioonil põhinev emotsionaalne seos: ammu on surnud „selja keel“, kadunud põlvkondi püsinud lokaalne toponüümika, ka piltidel kujutatud inimeste nimed ütlevad vähestele veel midagi jne. Selja rand, nagu paljud teisedki sarnased suvituspaigad, on saanud viimasel paarikümnel aastal palju uusi elanikke, kes kannavad paratamatult uusi ja teistsuguseid mälestusi kui need, kelle seos paigaga on kestnud palju põlvkondi. Üks mälu katkeb, et sünniks uus.

Selja rand on ajalooline nimetus suvituspiirkonna kohta, mis hõlmab nii Karepa kui Rutja küla Eesti põhjarannikul. Selja (sks. k. Selgs) ranna nimetus oli kasutusel tulenevalt mõisast, mille alla mõlemad külad kuni mõisamaade võõrandamiseni kuulusid. Möödunud sajandi 20-30ndatel aastatel sai domineerivamaks Rutja – see oli ka seltsielu keskuseks –  nimetus, sõjajärgsetel aastatel kogus mitmetel põhjustel rohkem tuntust jälle Karepa

Näituse kuraator: Teet Veispak

Avatud: 24.mai – 30.august 2009