Oo, betoon! Merle Karro-Kalberg vestles Oliver Soometsaga
Oliver Soomets: „Kunst on nagu kirss tordil, nagu pross rinnas – intelligentsuse märk. Tallinna linnaruumis on kunsti aga väga vähe, seda oleks hädasti juurde vaja.“
Oliver Soomets pälvis hiljuti Eesti betooniühingu betoonisõbra auhinna materjali piiride ja võimaluste avardamise eest.
2011. aastast kehtib Eestis kunstiteoste tellimise seadus, mille kohaselt tuleb avaliku hoone rajamisel tellida ehitusmaksumusest ühe protsendi väärtuses sinna ka kunstiteos. Nn protsendikunsti seaduse raames on kõigi riigigümnaasiumide ja ametiasutuste hoonete ilmestamiseks juba üle kümne aasta kunstikonkursse korraldatud. Oliver Soomets, kes hariduse poolest on hoopis arhitekt, on neist võitnud üksteist.

„Märkmepaberite virn on voodi kõrval. Kui hea mõte tuleb, kirjutan üles.“ Margit Mutso vestles Andro Männiga
Andro Mänd: „Tegeleda tuleb Lasnamäega. Kui ei taha ühel päeval elada probleemses linnas, siis ei ole valikut.“
Värske Tallinna linnaarhitekti Andro Männi ajutine kabinet asub linnavalitsuse hoone kõige kõrgemal korrusel. Tillukesest romantilisest katusekambrist avaneb vaade Vabaduse väljakule, keset tuba on töölaud hiiglasliku arvutiekraaniga, millelt linnaarhitekt vestluse alustuseks nädala koosolekute graafikut tutvustab: tööaeg on viimse tunnini reserveeritud, osaliselt isegi ülekattega.

Euroopa on juba sõjas. Andrei Liimets vestles James Jonesiga
Tunamullu pälvis parima dokumentaalfilmi Oscari tänaseks surnud Venemaa staaropositsionääri portree „Navalnõi“, mille keskmes on Putini režiimi seosed Navalnõi mürgitamisega. Avalikkuse ette tõi need rahvusvaheline organisatsioon Bellingcat eesotsas uuriva ajakirjanduse rokkstaariks nimetatud Hristo Grozeviga, kellest sai sellega üks Putini suuremaid välismaised sihtmärke. Briti lavastaja James Jones räägib dokumentaalfilmis „Vastumürk“ Venemaa luureteenistuste ja neid uurivate ajakirjanike eluohtlikust vastasseisust.

AIMAR VENTSEL: „Heade venelaste“ kunst
Boris Gutsi skandaalse mängufilmi „Kurdid armastajad“ on teostusest olulisem see, et tegemist on väga laetud filmiga, kui vaadata süžeeliini, teatud sümboleid, isegi näitlejaid ja režissööri.
Kui ma Pimedate Ööde filmifestivali alguses sain ühe sõbra ühismeediapostitusest teada, et PÖFFil näidatakse vene filmitegija Boris Gutsi filmi „Kurdid armastajad“i ja tutvusin väljapandud reklaamimaterjalidega, siis olin ette kindel, et ilma pingete ja konfliktita filmi näitamine ei lähe. Filmi ära vaadanuna olin veendunud, et siit tuleb jama.

ALARI PURJU: Institutsioonid ja majanduslik edenemine
Rootsi keskpanga Nobeli mälestusauhind anti 2024. aastal kolmele USA majandusteadlasele institutsioonide majandusliku mõju uurimise eest. Laureaadid töötavad ülikoolides, kuhu on varemgi palju Nobeli auhindu läinud: Daron Acemoğlu ja Simon Johnson on Massachusettsi tehnoloogiainstituudi (MIT) ning James Robinson Chicago ülikooli professorid. Ükski pole küll sündinud USAs, vaid on sinna jõudnud doktoriõpingute või teadustöö kaudu. Selle aasta laureaatide teadustöö on tuntud ka väljaspool eriala kitsast ringi. Nii on Acemoğlu ja Johnson 2012. aastal avaldanud populaarsel kujul teemat käsitleva menuki „Miks riigid põruvad. Võimu, rikkuse ja vaesuse juured“.

HENT KALMO: Kasvuraskused. Pikk vaade
Tänavu pälvisid Nobeli auhinna teadlased, keda on samuti huvitanud, kas kolonisatsioon võib panna aluse kestvale majanduskasvule. Daron Acemoğlu, Simon Johnson ja James A. Robinson avaldasid 2001. aastal nüüdseks klassikaks saanud artikli, kus väidavad, et sihtmaadele iseloomulikud loodusolud on tinginud erinevaid koloniseerimise strateegiaid ning just see asjaolu heidab valgust kasvu põhiteguritele. Selleks ajaks oli juba ammu tähele pandud, et geograafilise asendi ja majandusliku heaolu vahel valitseb seos.

PRIIT-KALEV PARTS: Energiaüleminekuist nüüd ja muiste
Kas kiviaeg lõppes, sest leiti pronks? Kas rauaajal polnud vasetooteid enam vaja? Kas aurumasina või arvuti tulekuga visati vask ja raud ajaloo prügikasti? Kas kivisüsi päästis metsad raiumisest ja nafta vaalad rasvaküttide käest? Kas tuul ja tuum säästavad fossiile ahjuajamisest ja päästavad kliima? Vaske ja rauda kasutatakse praegu rohkem kui iial varem, kividest rääkimata. Koos traktori, traaleri ja kunstväetistega võeti kasutusele ka rohkem lihasjõudu, sest rammusamalt toidetud inimesed, hobused ja härjad jaksasid teha rängemaid tööpäevi. Aurumasin puhiseb mõnuga moodsas tuumajaamas, diiselmootoriga on veel eriti hea vaalu taga ajada, arvuti pole asendanud ei kive ega sisepõlemismootorit.

Kirjanduslinn Tartu suure raamatuaasta eel. Pille-Riin Larm vestles Marja Undiga
Väike, aga tegus. Nii võiks iseloomustada Eesti Kirjanduse Seltsi (EKS), mille tegevjuht Marja Unt on üks eesti raamatu 500. aastapäeva sündmuste eestvedajaid. Juubeliaasta tuleb keele- ja kirjanduselus iseäranis rikkalik: programmis on nii konverentse, näitusi kui ka põnevaid eriväljaandeid jm. Ühtlasi koordineerib Marja Unt Tartu tegevust UNESCO kirjanduslinnade võrgustikus, mis samuti peab väikest tähtpäeva. Alates kirjanduslinna tiitli saamisest on Tartus sugenenud juurde iga-aastasi ettevõtmisi, nagu laste ja noorte kirjandusfestival ning ülemaailmne luulepäev, lisaks antakse välja linnakirjaniku stipendiumi, võõrustatakse kaugemalt tulnud kirjanikke, koolitatakse siinsete raamaturadade giide … Aga kõigest järgemööda.

Kirjanduskriitika auhinna kandidaadid 2024

DMITRI VINNIKOV: Jõuelektroonika teeb energiapöörde võimalikuks ja elu paremaks
Jõuelektroonikal on maailma energiapöördes keskne roll – see tagab elektertranspordi ja taastuvenergeetika kiire arengu. Ilma jõuelektroonikata ei ole põhimõtteliselt võimalik rääkida rohe- või energiapöördest ega energiakulude kokkuhoiust.

MAARJA GROSSBERG-KUUSK: Ringmajanduse võimalustest päikeseenergeetikas
Päikesepaneelide rakendamise võimalused üha avarduvad. Näeme neid hoonete fassaadidel ja katustel nii nähtavate kui ka peaaegu nähtamatutena (ehitisintegreeritud päikesepaneelide puhul on päikeseelemendid märkamatult katuse- või fassaadimaterjaliga üheks tooteks ühendatud) ning põldudel, aga leidub isegi ujuvaid päikeseparke veekogudel. Kahtlemata on tegemist ühe keskkonnasõbralikuma viisiga toota elektrienergiat.

REET HIIEMÄE: Kadri metamorfoosid
Eesti juurte tippkeskus, mille meeskonda kuulub ka rühm folkloriste,i on võtnud sihiks luua rahvastiku ja kultuuri kujunemise valdkondadevaheliste uuringute kaudu terviklikum arusaam sellest, kuidas on siinne kultuur, pärimus ja identiteet omandanud kõikvõimalike keeleliste, rändeliste ja keskkonnategurite koosmõjus oma ainulaadse näo. Alati ei ole küll lõpuni seletatav, mis on millest tingitud, kuid on üsna ilmne, et lineaarselt kulgevaid kultuurilaenusid, mida püüdis tuvastada XX sajandi alguses tooni andnud ajaloolis-geograafiline koolkond,ii on leida harva.

AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Muusikast mineviku ja tuleviku vahel
Muusikat on igal pool järjest rohkem: kontserdisaalides, ooperimajades ja kultuuriklubides, aga ka argisemas keskkonnas, avalikus ruumis ja kõrvaklappides. Sellises paljususes ja kohati lausa ülekülluses – sealhulgas pelga ruumitäite või vaikuse summutajana – on aga muusika tähendus ja roll taandunud tagaplaanile.

Arvustamisel
James A. Robinsoni ja Daron Acemoğlu „Miks riigid põruvad? Võimu, rikkuse ja vaesuse juured“
Olga Tokarczuki „Empuusion“
Irene Solà „Mina laulan ja mägi tantsib“
Eesti Rahvusmeeskoori juubeli kontsertetendus
festival „Sound Plasma“
Eesti muusika nädal
kontsert „Balti talentide tippkohtumine“
ERSO kontsert „Olari Elts ja Theodor Sink“
näitus „Riides ja alasti. 110 aastat figuuriõpet Eesti Kunstiakadeemias“
Kadi Estlandi näitus „Menopausal Lido“
Killu Sukmiti näitus „Kõnelused tiigriga“
Temufi „Wikmani poisid“
Nuutrumi „Paradiis“
Eesti Noorsooteatri „Arabella, mereröövli tütar“