ANNIKA LÕHMUS: Kui armastus laskub maale
Kammerkoori Collegium Musicale sünnipäevakontserdil kõlas Tõnu Kõrvitsa teose „Balti eleegiad“ Eesti esiettekanne.
Tõnu Kõrvits on poeetiliste hingemaastike loojana kujunenud üheks nüüdisaja eesti heliloomingu silmapaistvamaks ja mõjukamaks esindajaks. Tema muusika on ühelt poolt romantiline ja impressionistlik, teiselt poolt lõpuni läbi tunnetatud, inspireeritud nii loodusest kui ka inimhinge sügavamates soppides leiduvast. Tõnu Kõrvits on minu silmis alati eristunud harukordse julguse tõttu jääda truuks ilu ja tundelisuse otsingutele. Kõrvits ei häbene olla romantiline ja kirjutada heakõlalist muusikat. Tema looming puudutab kaunite meloodiate, läbikomponeeritud harmooniate ning mõtliku ja igatseva alatooniga. Kui parafraseerida luuleridu kontserdil kõlanud „Balti eleegiatest“, siis on Kõrvitsa muusika nagu armastuse laskumine maa peale – see valgustab ja soojendab kõike, mida ta oma teel puudutab.

JUHAN RAUD: Kahevõitlus mateeriaga. Ülo Sooster 100
Teatud mõttes pole Ülo Soosteri loomingust siiani läbi hammustatud, selle tõlgendus ootab uute koodide ja lugemisviiside kasutuselevõttu.
Eile möödus sada aastat Ülo Soosteri sünnist. See traagilise elusaatuse ja ainulaadse pildikeelega sürrealistlik maalija ja illustraator, kes pole tegelikult senini leidnud oma andele väärilist ülemaailmset tunnustust, on üks enim mütologiseeritud eesti kunstnikke, kelle elu oli täis nukraid paradokse. Kunstihiiust räägivad Eha Komissarov, Hanno Soans ja Peeter Talvistu.

TRISTAN PRIIMÄGI: Kultuur alaealisega
2020. aastal avaldas prantsuse kirjastaja ja kirjanik Vanessa Springora raamatu „Nõusolek“, kus paljastas üksikasjalikult oma seksuaalsuhte kuulsa kirjanikuga, kuigi ta ise oli toona vaid 14aastane. Olgugi et ta oli jätnud raamatus mehe nimepidi nimetamata, kinnitas ta paaris intervjuus, et tegu on hinnatud kirjaniku Gabriel Matzneffiga.
Eelmisel aastal tuli välja ka raamatu samanimeline ekraniseering, mis esilinastus Tallinnas PÖFFil. „Nõusoleku“ ekraaniversioonis on Matzneffile juba ka nimi külge pandud ja ega see mingi kerge vaatamine pole, see-eest sai noor näitlejanna Kim Higelin oma raske rolli eest parima naisnäitleja preemia. Nii Higelin kui ka filmi lavastaja Vanessa Filho nõustusid rääkima selle nüüd ka Eesti kinolevisse jõudnud filmi tagamaadest.

PRIIT-KALEV PARTS: Linkola nurjatu küsimus
Priit-Kalev Partsi, Madis Vasseri, Leonhard Koorti, Juhan Javoiši ja Kaupo Vipi vestlusring ökofilosoof Pentti Linkola raamatu „Nurjatu küsimus“ esitluselt 26. septembril Eesti Loodusuurijate Seltsis.
Linkola „Ellujäämise küsimuse“ esitluselt jäi hinge kriipima tagasiside, et järgmise raamatu puhul võiks Linkola vaimsemat poolt välja tuua. Nii moodustavad „Nurjatu küsimuse“ mahust poole järelehüüded või kommentaarid Linkolale, mis kaugeltki mitte kõiges vanameistriga ei nõustu, mis puudutavad palju teoloogilisi teemasid ja on esil ka järgnevas vestlusringis. Kuna keegi osalejaist pole usuteadusliku haridusega, lähenetakse teoloogiale amatööri jultumusega.

JOONAS HELLERMA Immanuel Kant ja inimese piirid
Terviku tähtsustamine looduse tunnetamisel ning looduse mõjuga seotud ilu- ja ülevustunde väärtustamine teeb Kantist tänapäeva keskkonnahoiu ja keskkonnapsühholoogia valguses huvitava mõttepartneri.
Kus on inimese piirid? See on tänapäeva kliimamuutuste ja ökoloogilise kriisi ajastu võtmeküsimus. Ja see on ühtlasi küsimus, mis on ärgitanud Immanuel Kanti kriitilist filosoofiat, moodustab selle keskme. Piiride probleem ongi võib-olla üks olulisemaid sildu, mis teeb Kanti pärandi tänapäeva silmis jätkuvalt aktuaalseks. Kanti lähenemine inimsuse suurtele küsimustele ja selle tarvis ette võetud inimese tunnetusvõime põhjalik läbivalgustamine juhatas sisse uut laadi kriitilise mõtlemise, mille peamised järeldused ei ole kaotanud oma tähtsust teaduste laial väljal alates loodusteadustest lõpetades sotsiaal- ja humanitaarteaduste paljude harudega.

KRISTEL LEE: Väikese riigi suure rahva õnnejoovastus
Han Kang ei ole mitte ainult Lõuna-Korea esimene kirjandusnobelist, vaid üldse esimene Aasia naine, kes on nii kõrge tunnustuse osaliseks saanud.
Uudis, et Lõuna-Korea kirjanik Han Kang on Nobeli kirjandusauhinna laureaat, jõudis minuni ühismeedia vahendusel. Kõigepealt märkasin, et teadet on jaganud paar mu korealasest sõpra, kuid mida aeg edasi, seda enam postitusi lisandus, kuni Han Kangi kuldne pilt tulvas ka tuntud lauljate, näitlejate ja teiste kuulsuste uudisvoos. Silma jäi Han Kangi käe all loovkirjutamist õppinud tudengite rõõm ning uhkusetunne. Kultuuri- ja kirjandusteadust hinnatakse nüüd kraadi võrra kõrgemalt. Mõne tunniga said uudisest teada kõik korealased ega suutnud õnne veel kord kuulutamata jätta.

Disainiajalugu ja sarimõrvar. Sandra Nuut vestles Alexandra Midaliga
Septembris astus Eesti kunstiakadeemia disainiosakonna avatud loengute sarjas üles disainiajaloolane ja kuraator Alexandra Midal. Tema ettekanne pidi kandma pealkirja „Disain ei sünni enam juhuse tahtel“. Enne loengut nimetas ta selle siiski ümber ja tõi ettekandes „Disainiajaloo tume pool“ välja disainiajaloo varjukülgi ja pimekohti. Midal on Genfi kunsti- ja disainiülikooli professor ja Pariisi Ensci-Les Ateliersi kriitilise mõtlemise osakonna juhataja. Novembris avatakse Ljubljanas ühel pikema ajalooga disainibiennaalil „Bio“ tema näitus „Topeltagent. Kas sa räägid lillede keelt?“ („Double Agent: Do You Speak Flower?“).

TIIT LUKK: Kohalike ressursside väärindamise valu, võlu ja ilu
Eestil on kõvasti potentsiaali, nii inimkapitali kui ressurse, et teenida arvestatavat ettevõtlus- ja maksutulu ning teha seda jätkusuutlikult ja keskkonnasäästlikult.
Alustame valust …
Termodünaamika esimene seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise ning kandub ühelt kehalt teisele. Et külma ilmaga sooja saada, konverteeritakse meie kliimas näiteks puitu talletatud keemiline energia oksüdatsiooni abil (põletamine) soojusenergiaks. See väljendub õhus leiduvate gaaside aatomite kiiremini võnkumises, mida inimene tunnetab toasoojana. Nii on see alati olnud ja nii see ka jääb.

TARMO SOOMERE: Teaduse strateegiline tugi
Teadustöö edukus on hakanud tugevasti sõltuma taristu võimekusest. Eesti teadustaristu uus teekaart on kinnitamisel.
Teadus on märksa rohkem kui lihtsalt uute ja oluliste teadmiste hankimine ja nende kommunikeerimine teistele. Pigem on see keerukal maastikul toimiva komplitseeritud ja hapra ökosüsteemi vili, kus osalistel on ääretult erinevad rollid ning mille edukasse toimimisse panustatakse hulk komponente. Vaid paljaste käte ja puhta mõistusega teadus (enam) ei sünni. Sest juba mõtete kirjapanekuks ja kommunikatsiooniks on vaja nii vahendeid kui ka kindlat raamistust ehk taristut.

KAI KASK: Rännak sõnul, rattail ja rööpmeil
Kirjanike raamatukogutuur „Sõnaränd“ 7. – 15. X. Tartu- ja Jõgevamaa raamatukogudes käisid Kätlin Kaldmaa, Veronika Kivisilla ja Kai Kask.

Arvustamisel
Jüri Engelbrechti „A Journey into the Nonlinear World“
Triinu Merese „Omasid ei jäeta maha“ ja „Plahvatus Le Gynil“ ning Triinu Merese ja Kristo Jansoni „Devolutsioon“
Kaur Riismaa „Enne pattu ja roboteid“
„Accordionfest“
kaheksa meeskoori kontsert
plaadiesitluskontsert „Mart Saar – maailmapilguga rabalaulik“
Eesti Draamateatri ja Vaba Lava „Totalitaarne romaan“
Vene teatri „Kangelased“
IX Tallinna rakenduskunsti triennaali peanäitus „Konstruktiivsuse õrnad jooned“
2 × näitus „Meie Tartu“
Jüri Kermiku isikunäitus „Teine tapp“
dokumentaalfilm „Rändajad“
mängufilm „Norija“

Esiküljel helilooja Tõnu Kõrvits. Foto Piia Ruber.