SAALE KAREDA: Elis Halliku muusika sügav ühendus maailmaga
Elis Hallik on kirjastuse Schott esimene eesti helilooja, ühtlasi selle väärika ja pika ajalooga kirjastuse üks väheseid noorema põlvkonna naisheliloojaid.
Eesti nüüdismuusikat on õnnistatud paljude andekate muusikaloojatega, kes vahendavad äratundmisi maailma olemusest oma kuulmismeele ja visioonide kaudu. Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid heliloojaid Elis Hallik on jõudnud rahvusvaheliselt kahe olulise verstapostini. Eelmisel sügisel ilmus tähelepanuväärse sündmusena helilooja esimene album Austria maineka plaadifirma Kairos all. Nüüdismuusika klassika esitlemise kõrval on plaadifirma põhitähelepanu Austria nüüdismuusikal, rahvusvahelisi nüüdisheliloojaid valitakse väga hoolikalt.
Juulikuus tuli maailma ühelt suuremalt ja mainekamalt muusikakirjastuselt Schott Music teade, et hakatakse kirjastama Elis Halliku teoseid.

Eesti Teaduste Akadeemia valib uue presidendi
Praeguse Eesti Teaduste Akadeemia presidendi Tarmo Soomere kümneaastane ametiaeg hakkab lõppema ja akadeemikud valivad uue presidendi 9. oktoobril. Senise seisuga pürgib teaduste akadeemia presidendiks kolm kandidaati: akadeemikud Jaak Järv, Maris Laan ja Mart Saarma.

MARGUS MAIDLA : Tööstusliku majandusmudeli kiituseks ehk Kuidas kõrgtehnoloogilisse Valhallasse jõuda ja maailma konkurentsis tõusma hakata
Praeguse Euroopa Liidu raamprogrammi ja aastate 2024–2027 eelarvestrateegia põhiülesanne on tööstusvõimekuse edendamine ELis nii eraldivõetuna kui ka võrrelduna konkurentidega maailmas. Selgelt kumab läbi liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni poliitiline üksmeel, et võtmevaldkondades peab majandusühendusel olema strateegiline pädevus alates intellektuaalomandist kuni tööstustootmise ja tarneahelateni.

MARTEN ESKO: Kas keskkonnateemaliste näituste üleküllus?
Ei kunst ega kunstinäitus ole alati kõige efektiivsem (teadusliku või aktivistliku) sõnumi edastamiseks – näituse kui meediumi tugevus ja eripära peitub milleski muus.
Huvitaval kombel oli augustikuises Eestis paralleelselt avatud koguni viis suuremat looduskeskkonna temaatikaga näitust. Eelmise kuu algul oli Kai kunstikeskuses viimaseid päevi avatud merebioloogiast ja kaheksajalgadest inspireeritud näitus „Tsüanookeanid“; EKKMis võis näha turbahõngulist kuraatorinäitust „Sügaval soos – eoste teke“ ning neile lisaks oli Eesti lõunaosas avatud veel kolm Tartu 2024 programmi kuuluvat väljapanekut: tehnoloogiamaigulised grupinäitused „Metsikud bitid“ Maajaamas, „Metsavaimud masinas“ Tartus kirjandusmuuseumis ja Tartu ülikooli loodusmuuseumis ning kliimaaktivistlik väljapanek „Jää mind vaatama“ Tartu Kunstimaja kõigis saalides.

ANDREA RICHARDS: Kariibi mere saareelanikud orkaani ja vulkaani vahel
Muutused on Eestis tõenäolisemalt poliitilist ja majanduslikku laadi. Maakoor püsib siin paigal ja ilm, ehkki koos aastaaegadega muutuv, on seni vaid aeg-ajalt imelik, andes tulevastest muutustest vaid põgusalt märku. Kuidas on aastatuhandeid elatud pidevate raputuste keskel ja kuidas uued muutused takistavad iidsetest oskustest õppimist, kirjutab Kariibi mere saarte arheoloog, pärandi ja katastroofi seoste ekspert Andrea Richards.

KERTTU ROZENVALDE, KADRI KOREINIK: No English, no life?
Selmet pidada normikeelt parimaks ja legitiimseimaks keelevormiks, tuleks analüüsida võimusuhete rolli selle loomisel ja püsimisel ning vähendada teiste keelevariantidega seotud stigmasid.
Äsja toimus Malaisias Kuala Lumpuris rahvusvahelise rakenduslingvistika ühingu Association Internationale de Linguistique Appliquée (AILA) 60. tegutsemisaastale pühendatud kongress, kus osales 1300 delegaati rohkem kui 70 riigist. Eesti Rakenduslingvistika Ühing on olnud AILA liige alates 2004. aastast. On tähelepanuväärne, et kongress, mis toimus juba 21. korda, jõudis esmakordselt Aasia riiki, mida iseloomustab märkimisväärne keeleline ja kultuuriline mitmekesisus ning mis iseseisvus Briti ülemvõimu alt alles 67 aastat tagasi. Kongress pakkus rohkelt mõtteainet rakenduslingvistika minevikust, olevikust ja tulevikust.
Rakenduslingvistika ajalugu käsitledes on võimalik minna tagasi Konfutsiuse ja Platonini,

ANTO VELDRE: Kas kellelgi peaks väga häbi olema?
Pole selge, mida täpselt TÜ diplom näitab. Kui ilmvõimatu ikkagi on ingliskeelsete magistritööde pealkirja ja sisukokkuvõtte A5-mahus tõlkimine riigikeelde?
Tahan teadusuudistega kursis olla, sestap vaatan kord aastas läbi mind huvitavate erialade lõputööd. Pole vahest üllatus, et näiteks TTÜ tehnika-alade lõputööde keele kvaliteet on äärmiselt niru juba vähemalt kümnendi. Nüüd tahan maarahvast teavitada asjaolust, et samasse auku on astunud ka meie prestiižikaim ülikool ning tekkinud on täiesti uus õudusžanr. Omi töid indoeuroopa keeltes esitavad tudengid ei täi pädevatele tõlkijatele-toimetajatele raha välja käia, mistõttu on täiesti paigast ära nii tööde eestikeelsed pealkirjad kui ka sisukokkuvõtted. On valiku küsimus, kas eestikeelse küündimatu tõlke puhul piirduda vaid märkamisega või süveneda ja leida, et vigane oli juba ingliskeelne pealkiri.

JÜVÄ SULLÕV: Võrokõsõ mõttit eesti keele kaitsõst
Väikeisil hindäl um hädäste vaia kaidsõt eesti keele iist, miä lajutas naidõ asõmal naidõ maa pääl viil palľo hullõmbahe, ku inglüse vai vinne kiil eesti keele asõmal.
Eesti keele kaitsõs – midä ma mõtlõ, ku ma nii ütle? Et eesti kiil tegeligult olõ-õi väiku kiil. Eesti kiil uma milľon kunna imäkiilse kõnõlõjaga um maailma kiili hulgah suurõmbidõ kiili poolõ pääl. Suur inämbüs maailma kohki 7000 keelest ummaq vähämbäq ja kehvembäh saisoh. Eesti kiil sais uma suurusõ ja tugõvusõ poolõst inämb-vähämb sama ria pääl ummi naabridõ Läti, Leedu, Soomõ, Roodsi ja inämbüse tõisi Euruupa rahvusriike riigikiiliga. Um asjo, minkah tä um naist kimmämbki.

Kui usaldad sõnu, usaldavad sõnad sind. Kelli Kiipus ja Lee Jenner vestlesid Xabiso Viliga
Hiljuti külastas Eestit Xabiso Vili, luuleprõmmu 2022. aasta maailmameister. Mitmekülgne Vili ei ole pelgalt kirjanik ja lavaartist, vaid ka multimeediakunstnik, produtsent ja ühiskonnaaktivist. Ta on pälvinud oma tegevuse eest mitmeid auhindu, sh Mandela Washingtoni stipendiumi (2024), ning väljaanne Mail & Guardian on tõstnud ta esile kui väljapaistva noore lõuna-aafriklase („200 Young South Africans“, 2022).

Luulesalv. Eesti prõmmumeister Iina Gyldén

GRETE TIIGISTE :Oh, koolimaja
Alanud on uus õppeaasta, tuhanded noored kulutavad järgmised üheksa kuud usinalt koolipinki, omandavad uusi teadmisi, hängivad kaaslastega ja teevad aeg-ajalt koerustükkegi. Kõige selle juures mängivad olulist rolli koolimajad, kus nende kuude jooksul palju tunde viibitakse. Tänavu südasuvel avalikustati aga haridus- ja teadusministeeriumi tellitud analüüs, mis tõmbas koolimajadele, sealhulgas riigigümnaasiumidele kui haridussüsteemi ühele edukamale ja õnnestunumale projektile turmtule peale. Kuidas näevad olukorda arhitektid, kes on koolihoonete projekteerimise ja haridusarhitektuuriga lähedalt kokku puutunud? Mõtteid vahetavad Alvin Järving Arhitekt Mustast, Maarja Kask ja Ralf Lõoke Salto arhitektuuribüroost ning sisearhitekt Raili Paling Koko Arhitektidest.

Tundeid tekitavad asjad. Merle Karro-Kalberg vestles Triinu Triibmanniga
Hiljuti kuulutati välja selle aasta disainiparemik. Seitsmendat korda toimuvale disainiauhindade konkursile laekus tänavu rekordiliselt 370 tööd, välja anti auhinnad 25 kategoorias. Muu hulgas pälvis elukeskkondliku toote kategoorias äramärkimise Triinu Triibmanni ja Diederik Kalesi välivalgusti Tammepuu. Järgnevalt vestleme Un-Like’i bürood vedava Triinu Triibmanniga valgustite disainimisest põhjalikumalt.

AURORA RUUS : Kuidas rääkida muusikast, mida pole kuulnud
Kuigi Pierre Bayard küsis juba mõnda aega tagasi, kuidas rääkida raamatutest, mida pole lugenud, on seda laadi pärimine kohane ka muusikakultuuri puhul, sest peale muu on järjest enam kõne all eri stiili muusikat täpsustavad või täiendavad mõisted nagu „uus“ ja „vana“ või „varajane“ ja „hiline“. Neid eritleti põhjalikult mullu sügisel peetud konverentsil „Varajane ja hiline muusika“ii, kus said muusikateadlaste kõrval sõna praktikud ning teiste erialade inimesed. Ehkki esimese hooga võib mainitud täiendite seos muusikaga, mida pole kuulnud, näida hägune, on selle taga õigupoolest palju laiahaardelisem autentsuse ja ajastutruuduse küsimus.

Arvustamisel
Erki Tammiksaare „Eestikeelse Tartu ülikooli esimene aastasada“
Gregor Kulla „Peenar“
Kristino Ravi „Tajude kujur“
Eesti Kontserdi hooaja avakontsert „Artur Kapp. Oratoorium „Hiiob““
festival „unda“
sarja „Meistrid laval“ kontsert „Artur Lemba – Eesti esiromantik“
Tallinna Linnateatri „Nagu teile meeldib“
näitus „Ükssarvik võlumetsas“
rahvusvaheline grupinäitus „Puudutakse“
elektron.arti „tsau mis teed?“
Erik Alalooga „Untermarionette“
mängufilm „Emalõvi“
dokumentaalfilm „Blur. Lõpuni välja“