Monumentaalsuse mõtestaja. Anu Soojärv vestles Gregor Tauliga
Gregor Taul: „Monumentaal-dekoratiivkunsti on väärtus, mida tuleb säilitada, kuna see rikastab sisu ja vormiga meie linnapilti ja arusaama ajaloost.“
1. juulil kaitses Eesti kunstiakadeemias doktoritöö „Sekeldused monumentaalsusega. Monumentaal-dekoratiivkunst hilisnõukogude Eestis, Lätis ja Leedus“i kunstiteadlane ja semiootik Gregor Taul. Siinkohal teeme juttu monumentaalsusest, kunstist ja monumentaalkunstist, nii sellest, mis doktoritöö kaante vahele sai, kui ka sellest, mis ei saanud.

RAUL JÄRG: Esimene Rakvere pilwelõhkuja – wiiekümne wersta peale ümberringi näha!
Rakvere linnaruum on viimasel ajal palju tähelepanu saanud ning on ka põhjust. Kuigi Rakvere volikogus heaks kiidetud detailplaneering on andnud ehitusõiguse nn pilvelõhkujale, mis oleks viiekümne versta taha näha, on saja versta peale näha (esialgu vaid mõttelist) monumenti ignorantsusele, mida selle planeeringu alusel ehitada soovitakse.

KADI JAANISOO: „Me ei ole laisad lohed“
Nii mõnedki vabakutselised maadlevad tänapäeval vaimse tervise probleemidega ning sotsiaalsete garantiide puudumine teeb olukorra ainult hullemaks.
Pikka aega on ühiskonnas valitsenud väärarusaam, et inspiratsioon ja kannatused käivad justkui kokku. Kunsti ja vaimsete kannatuste seose kohta liigub tänaseni eksitavaid käibetõdesid. Mis mõjutab enim kunstnike vaimset tervist? Kuidas tulevad nad oma probleemidega toime? Kuidas hoida kunsti tegemise ja ülejäänud elu elamise vahel tasakaalu?
Adamson-Ericu muuseumis toimunud vestlusringis arutasid ning jagasid oma kogemusi kunstnikud Sigrid Viir, Karel Koplimets ja Flo Kasearu.

PEEP EHASALU: Kultuuriajakirjandus on ühislooming
Kultuuris võib küll toimuda tohutult palju, aga kui teoseid üldsuse tarbeks ei mõtestata, ei täida kultuur oma rolli ühiskonna ühendaja ja julgeoleku tagajana.
Kultuur õitseb, ehkki tegijate sissetulek on nutune ja ajakirjanduses võiks kõike rohkem kajastada. Kaelani kultuurielus sees olles olen minagi kritiseerinud kultuuriajakirjandust, kurtnud selle vähesuse ja nõrkuse üle – kuni kirjutasin kultuurimeedia teemal magistritöö.
Mu magistritöö „Soome kultuuri asend Eesti meediapildis: kultuuriülekandest kultuurivahetuseni“ puudutab kitsamalt soome kultuuri kajastamist Eesti meedias, ent kaassaadusena sundis see vaatama Eesti kultuurielu ja -ajakirjandust, et aru saada uurimisobjekti raamistavast kontekstist.

Kirjastamises ei ole miski garanteeritud. Pille-Riin Larm vestles Tauno Vahteriga
Öeldakse, et inimese aju areneb 25. eluaastani. Septembri alguses täitus just nii palju tegevusaastaid kirjastusel Tänapäev. Eesti oludes väärikas iga! Jutuajamisest Tänapäeva peatoimetaja Tauno Vahteriga saab aimu, et kirjastus on püsima jäänud just pideva arengu ja kohanemise tõttu ning küllap peab seesugusena vastu ka järgmise veerandsajandi.

ELLE-MARI TALIVEE: Vapper imeilus südantmurdev Lviv
Ukrainlased mitte ainult ei kaitse oma kultuuripärandit, vaid ka evakueerivad, digiteerivad ja vahendavad. Lisaks arhiveerivad nad sõda.
Tulin Lvivist ja sõitsin Oulusse keskkonnaajaloo maailmakonverentsile. Võtsin õhuhäirete rakendusest piirkonnamäärangu igaks juhuks maha, sest see hakkab häälitsema ka siis, kui telefon vaigistada. Hommikuti on mul siiani mul harjumus vaadata, kus on parajasti õhuhäire. Püüdsin pikkade rongisõitude ajal – Lvivist Varssavisse, Helsingist Oulu ja tagasi – kõik kuidagiviisi enda jaoks kokku võtta.

ÜLO MATTHEUS: Venemaad võib / ei või tulistada? ehk Uppis julgeolekupoliitika
Putini „аналогов нет“-retoorika on osutunud blufiks: sõditakse peamiselt elavjõuga Teise maailmasõja ajast pärit stalinlikul meetodil – inimelu ei maksa midagi.
Ukraina relvajõudude tungimise pärast Venemaale Kurski oblastisse olid lääne poliitikud ilmselgelt hämmingus, sest Venemaa on tuumariik, kelle territooriumist pole pärast Teist maailmasõda keegi lapikestki hõivanud. Lääne reaktsioon oli enam kui vaoshoitud. Hinnangut ei kiirustatud andma ja võeti äraootav seisukoht, teadmata, kuidas Venemaa reageerib. Veel selle aasta juunis teatas Venemaa president Peterburi majandusfoorumil välisajakirjanikega kohtudes, et juhul, kui ohus on Venemaa suveräänsus ja territoriaalne terviklikkus, peab ta võimalikuks kasutada tuumarelva. Nüüd on Ukraina hõivanud suure tüki Kurski oblastist, kuid tuumarelvateema kohal lasub vaikus.

ART LEETE: Aga äkki soomeugrilased ei hääbugi
Soomeugrilaste kadumist peetakse paratamatuseks. Sellest ideest toitub ning väljasuremise stsenaariumi toetab ka Venemaa ametlik rahvaste loendamine.
Soome-ugri põlisrahvaste hääbumine on levinud troop teadlaste, ühiskonnaaktivistide ja muude kaasatundjate seas. See on läbi aja levinud ja ilmselt tuntuim arusaam väikerahvaste käekäigust. Viimased Venemaa rahvaloendused kinnitavad sama ka arvude keeles.

MARGUS LATTIK: Pühadusest ei saa olla ükstapuha
Kui asuda naeruvääristama inimese vertikaalset või hingelist mõõdet, oleme kaotanud midagi oma inimlikkusest ja küünitame vähehaaval iseennast Jumala positsiooni.
Mul on reisides aastate jooksul välja kujunenud omamoodi harjumus – või ehk oleks õigem öelda huvi. Nimelt hoolimata asjaolust, et ma ei ole end oma elus kunagi pidanud usutunnistuselt kristlaseks, meeldib mulle, kui saan sisse astuda mõnda teele jäävasse, eelistatult vanemasse kirikusse.

KRISTEL VILBASTE: Looduse kaitse. Lootuse kaitse
Looduskaitse peab uuesti muutuma looduse kaitseks. Praegune süsteem teeb Eesti loodusväärtused haavatavaks, loodust kaitstakse pigem paberil.
Ema, miks isa ei tule ju koju,
kas on ta kaugel veel?
Kuidas ta saab läbi tuisu ja raju,
kas ei eksi ta teel?
Nii luges ikka ema mulle ja vennale lapsepõlves õpitud luuletust, kui ootasime pimedal ööl koju isa, kes 1970ndatel Nigula kaitseala juhatajana oli läinud ohjeldama kudemisajal lõhejõele siirduvate röövpüüdjate tegevust. Ta tuli lõpuks läbi raju ja rääkis meile, lastele, sellest, kuidas loodus võitis, kuidas hoidmist väärt hoitud sai.

GUNDA TIRE: PISA-uuringu näitel, kuidas mõjutab pere jõukus õpitulemusi
Eesti koolides toimub kihistumine. Madalama sotsiaal-majandusliku taustaga õpilaste tulemused ei jõua tihti baastasemeni.
President Alar Karis ütles veebruaris vabariigi aastapäeva kõnes: „Üks olulisem muutus, mille põhikooliõpilaste võrdlus välja toob, on õpilaste tulemuste kasvav seos perekonna sotsiaalmajandusliku taustaga. Kitsamatest oludest pärit noored – tänapäeva karjapoisid – on maha jäämas.“ President viitas ilmselt mullu detsembris avalikustatud PISA 2022 uuringu tulemustele. Seega on uue kooliaasta alguses ja keerulises majandusseisus ajakohane jälgida, milline on Eesti õpilaste sotsiaalne olukord ja kuidas see mõjutab matemaatika tulemusi.

MARJU HIMMA: Laste intervjueerimisest ehk Mis läks valesti „Reporteri“ uudisloos
Septembri alguses tekitas palju pahameelt Kanal 2 uudistemagasinis „Reporter“ esitatud ülevaade kooliaasta avaaktustest üleminekukoolides, s.t venekeelsetes koolides, kus sellest õppeaastast õpitakse eesti keeles. Seal näidati lapsi, kes ei saanud reporteri küsimustest aru ega osanud anda pikemaid kui ühesõnalisi vastuseid.
Niisiis mitmes mõttes hea näide teemast, mille kohta peaks silmaringi avardama.

Arvustamisel
Aadu Musta „Eesti ja eestlaste ajaloo allikad Vene arhiivis: Venemaa ajalooarhiiv (1801–1917)“
Pärdi päevad
ERSO hooaja avakontsert „Fantastiline“ sarjas „Puhas kuld“
Tallinna Uue Muusika Ansambli kontsert „Scrapyard 4.0“
Floridante hooaja avakontsert „Meder & Buxtehude“
Loora Kaubi näitus „Kuigi tihti tajub ta mingit eredamat valgust“
näitus „Üle on jäänud õunapuu otsa lendamisest kõverdunud turvavõrgu postid“
Eesti teatri festival „Draama“
Eesti Teatri Agentuuri näidendite lugemise maraton
„Krymov Fest“
mängufilmid „Mina, kapten“ ja „Igavesti“
dokumentaalfilm „Sülita mulle näkku“