Sel reedel Sirbis rahvuslusest ja Kultuurkapitali aastaauhindadest. Sirbi vahel on vihik KULKA 2015. aasta IV jaotusega.
JÜRI REINVERE: Hirm kaotada rohkem, kui on juba kaotatud
Uusrahvuslike riikide liit
Oktoobri lõpus juhtus Berliinis midagi, mida seal enam ammu nähtud polnud, ja – hämmastav küll – seda ei pandud eriti tähele: sellest ei kirjutatud lehtedes, ei räägitud raadios, ei tehtud erisaateid televisiooni kultuuriprogrammi. Nimelt, Richard Straussi „Alpisümfooniat“ mängiti Berliinis ühe ja sama nädala jooksul kolm korda.
Meie kõik, kes me oleme muusikaajalugu õppinud välismaal ja kellele Richard Strauss vajub kuhugi kahe mandri, romantismi ja modernismi vahele, ei oska seda samuti hinnata. Meile, mis seal ikka salata, on Berliin üks erakordselt kireva kunstieluga linn ja see, et eri orkestrid mängivad Richard Straussi sama teost kolm korda ühel nädalal, ei eruta küll õieti mitte kedagi.
SIREL HEINLOO: Soome-ugri ekspansioon ja igavene tagasitulek
Jaan Kaplinski ja Kaljo Põllu ühisteosed on ühtaegu rahvuslikud ja rahvusvahelised.
Valdur Mikita „Lingvistilise metsa“ fenomenist on juba palju räägitud. Veel ei ole jõutud kuigi palju mõtestada tema uut raamatut „Lindvistika“, kuid näib, et selles on enam kui eelmises esil animism ja maagiline sõna. Mikita eestvedamisel on eestlased taas asunud teadvustama oma soome-ugri juuri.
VIRGE JOAMETS: Eesti heliloojate põhjalikem tundja
Igaühele meist on antud oma aeg ning keegi ei tea, kui pikk see on. Nooruses elatakse sageli justkui igavesti, aega muretult sinna-tänna, tühjale-tähjale kulutades, mõtlemata, et aeg ei ole lõputu. Kuid on ka inimesi, kes sihipäraselt liikudes ning järjekindlalt toimetades palju jõuavad, eriti kui neile on antud pikk elu. Just nõnda on minu meelest kulgenud ja tegutsenud muusikateadlane ja pedagoog Merike Vaitmaa.
Maalähedane ja konstruktivistlik. Tiiu Parbuse intervjuu ELL VÄÄRTNÕUGA: „Meil praegu tänavakatteks praktiliselt autokatused.“
TAMBET KAUGEMA. Nutikas ja õdus UBB Ugala black box
ZSOLT NAGY: Nomaadide rändekirjandus
Kuigi olukord Ungaris oli rändekriisi tipphetkel naljast kaugel, ei ole huumor õnneks kuhugi kadunud.
Ungari elu möödus aastal 2015 suuresti põgenikekriisi tähe all, ametlikult nimetatakse seda küll migratsioonikriisiks. Tasub meenutada, et ungarlased ise saabusid oma praegusele asualale Karpaatide basseini aastal 895. Möödunud aastal juuni alguses tuli Ungari valitsus välja ungarikeelsete hiigelplakatitega, mille tekst oli suunatud migrantidele, kes sõnumist loomulikult sõnagi ei mõistnud.
LIISI VESKI: Oskar Looritsa visandeid eestlaste iseloomust ja rahvuslikust ülesandest
„Igal rahval on oma hingeelu põhihelid, oma erinev mõtteviis ja erinev arenguaste.“ Selles tsitaadis peegeldub folklorist Oskar Looritsa (1900–1961) rahvusideede tuum. Loorits pühendus kogu oma tegevusaja vältel eestlaste vaimse omapära ja selle arenguloo uurimisele. Keskendun tema rahvusideestikule 1930. aastatel, mil ta avaldas hulgaliselt tekste nii teadlase kui ka aktiivse ühiskondliku mõtlejana, kujundades nende kaudu eesti rahvusluse mõttemaailma. Annan ülevaate tema eestlasekäsitluse põhijoontest ja arutlen nende ideede Eesti (ja laiemalt Euroopa) tausta üle. Kas tal oli mõttekaaslasi, kellele ta vastandus? Millise ülesande andis ta eestlastele 1930. aastatel?
Eestlasena Rootsis. Hille Karmi ja Reet Varblase intervjuu MARJE TASKAGA. Marje Taska: „Tegelikkusel on mitu värvingut.“
PEETER VIHALEMM: „Sirbiga veedetud aeg on kvaliteetaeg“
Kultuuriväljaannete lugejate internetiküsitlus näitab, et kultuuriväljaanded on oluline suhtlusväli kultuuris aktiivsetele ja mõjukatele.
Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kultuurikanalite sisu ja kasutajaskonna uuringu esimeses etapis toimus kultuurimeedia kanalite sisu monitooring ja nende kasutajaskonna küsitlus. Teise etapi olulise osana korraldati kultuuriväljaannete tellijate ja aktiivsete lugejate internetiküsitlus.
Interneti teel 2015. aasta oktoobrikuu jooksul levitatud ankeet sisaldas niihästi üldküsimusi vastajate kultuurihuvide kohta kui ka küsimusi seitsme kultuuriväljaande jälgimise kohta (Sirp, Müürileht, Akadeemia, Looming, Vikerkaar, TMK, Kunst.ee).
HELEN TAMMEMÄE: Trükisõna on pelgupaik mõtlevale inimesele
Kui noorte ja ka nooruslike eestlaste seas said ühtäkki populaarseks Facebook ja Twitter, olime ka meie Müürilehega seal kohe platsis. See ei olnud mingi kalkuleeritud otsus ja võib öelda, et ühele generatsioonile oli see väga iseenesestmõistetav asjade kulg.
Kooriaasta 2015
Pealelend: Loomingu peatoimetaja Janika Kronberg
Arvustamisel
Mängufilmid „Mustang“ ja Jäärad“
Teatri NO99 „El Dorado. Klounide hävitusretk“ ja „Kõnts“ ning OMAtsirkuse „Kingitus“
Vaba Lava „Ärka üles, aeg on surra!“
Olav Ehala kui koorikomponist
Cantores Vagantese plokkflöödi-consort
Tõnis Saadoja näitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“
Jüri Saare „ XXI sajandi väljakutse: tsivilisatsioonid, kultuurid, väärtused“
Jaan Isotamme „Nägija pimedate maal. Artikleid, intervjuusid, sõnavõtte“
Tõnu Tannbergi koostatud „Nõukogude Eesti külma sõja ajal“