Mitte miski ei kao, kõik tähendab kõike. Juhan Raud vestles Jevgeni Zolotkoga
Jevgeni Zolotko: „Maailmaga on kõik hästi, see on alati olemas. Meie oleme need, kes on kahtlases positsioonis.“
Jevgeni Zolotko isikunäitus „Aadama saladus“ Kumu kunstimuuseumi 5. korrusel 31. V 2024 – 5. I 2025. Kuraator Triin Tulgiste-Toss (1987–2024).
Jevgeni Zolotko on skulptor ja installatsioonikunstnik, kelle teosed moodustavad omamoodi totaalse maailma, milles kohtuvad surm ja elu, keel ja religioon, vaikus ja öö.
See maailm on sageli monokroomne, natuke kõhe, kuid samas ka ilus ning ei lähe pikka aega meelest. Kunstnik huvitub põhilisest ega kohku tagasi apooriate ees. Selles totaalses maailmas läheb suhtlus justkui kaotsi, igasugune dialoog Teisega on võimatu ja muutub samal ajal just nimelt võimalikuks. Nii keeles kui ka selle puudumises on midagi tontlikku.

ÜLO MATTHEUS: Dr Solovei fantaasiamaailm või Vene reaalsus?
Valeri Solovei ehk doktor Solovei, nagu teda lugupidavalt kutsutakse, on üks allikatest, kes lahkelt räägib Kremli telgitagustest ja seal toimuvast võimuvõitlusest. Mitmes teadusasutuses töötanud ja professori ametit pidanud ajalookandidaat tegutseb praegu vabakutseline politoloogi ja juutuuberina. Tal on oma kanal Youtube’is, kuid ta on väga sage külaline ka Ukraina ja Vene meediategelaste jututubades. Solovei puhul võib kõnelda omaette fenomenist – see on mees, kellel on lubatud spekuleerida ja vabalt rääkida millest iganes, ilma et temaga midagi juhtuks, hoolimata elukohast Moskvas otse FSB käeulatuses.

LONA PÄLL, AET ANNIST: Kuidas asetub rohepööre inimeste igapäevaellu?
Suurte muutuste, nagu seda on rohepööre, elluviimisel on oluline nende kontekstitundlikkus ja kohapärasus, sest keskkond, kus inimesed elavad, neid ümbritsevad sotsiaalsed olud ja toimetulemise viisid kas võimaldavad või takistavad inimestel muutustele reageerida või neis osaleda.

ANDRUS TINS: Uued energiaallikad. Midagi uut päikese all?
Üha suurema rõhuga on päevakorral küsimus uutest tehnoloogiatest ja energiaallikatest. Kuidas edasi liikuda olukorras, kus soovime säästa oma elukeskkonda, aga ei soovi kehtestatud standardites järele anda? Selge on see, et vajame oma elu ja olme hõlbustamiseks mitut liiki tehnoloogilisi lahendusi ja soovime arengus edasi liikuda.

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: „Ema, meil juturobotiga on nüüd sedapsi“ ehk Armastusest tehisaru ajastul
Tehisaru äristamisele keskendunud ettevõtete endised ja praegused töötajad edastasid hiljuti ajalehele Guardian avaliku kirja, et hoiatada üldsust tehisarul põhinevate tehnoloogiatega kaasnevatest ohtudest. „Mul on hirm. Oleksin hull, kui see nii poleks.“

Yannick võtab seisukoha. Tristan Priimägi vestles Raphaël Quenardiga
Võib ainult arvata, milline energia peab olema näitlejal, et temast saaks prantsuse filmikunsti ühe sürrealistlikuma ja vabama vooluga looja Quentin Dupieux’ stampnäitleja. Raphaël Quenard, kes ongi hetkel kinos tuntud kui härra Yannick Dupieux’ filmis „Yannick“ (2023), on oma hea absurditunnetuse ning koomika valdamisega end vaikselt surunud tänapäeva prantsuse näitlejate paremikku ning „Yannickis“ on ta saanud peaosas võimaluse tõeliselt särada mehena, kes on tulnud vaatama kehva teatrietendust, aga ei kavatsegi sellega leppida ning hakkab ise sündmustikku lavastama.

KRISTI VEEBER: Raamat tuleb panna sinna, kust lugeja selle leiab
Raamatukogudes ei tehta ühegi raamatu mahakandmisotsust kergekäeliselt ja püütakse tagada isegi kogust välja arvatud raamatu jõudmine lugejani.

ELIN TOONA: Ernst Enno – millenniumi luuletaja
Enno luule on jäänud püsima tänu sellele, et ta kirjutas tulevikku. Enno teemad on olnud üldinimlikud ja mõjuvad nüüdki värskelt.
Luuletaja Ernst Ennot mõistsid tema eluajal vähesed.

JOHANN ORTIN ÕUN: Kas kooselamu on lahendus või ebarealistlik unistus?
Kooselamu (co-housing) on elamismudel, kus pered või üksikud inimesed elavad eraldi eluruumides, aga jagavad üldkasutatavaid ruume. Tavaliselt on need elutuba, köök ja söögituba ning sõltuvalt huvist ja ressurssidest leidub teisigi võimalusi, näiteks kunstnike stuudiod, treeningruumid või töökojad. Kooselamu eesmärk on elada jätkusuutlikumalt, jagada ressursse ja tugevdada naabritevahelist koostööd. Kooselamu toimimine nõuab kogukonnatunnet ning sellise hoone projekteerimise keskmes on ühisfunktsioonid, mis soodustavad majaelanike suhtlust ja ruumide ristkasutust.

KRISTA ERG-SCACCHETTI: Kuidas motiveerida rajama varjendeid ja varjumiskohti?
Hullunud naaber prõmmib ukse taga, seega on varjendeid vaja kohe, palju, kiiresti ja igale poole. Kuigi olukord on ärev, on meil rahuaeg ja kehtivad rahuaja seadused. See tähendab, et ruumiloomes tuleb arvestada omandi puutumatuse, tasakaalustatud arengu, loodushoiu, riskide maandamise, väärtuste hoidmise ja põhjaliku läbirääkimisega. Kuni uks peab vastu, siis ongi õige kõiki neid väärtusi hoida. Ruumiloome on kujunenud keerukaks, et jäädavaid muutusi ette võttes ei tekiks pöördumatut kahju. Naabri prõmmimine ei lase aga rahulikult olla, tahaks, et oleks olemas ka varuplaan.

Viljandi rubiin. Merle Karro-Kalberg vestles Kristina Libega
Rubiini plats on Viljandi linnaruumi eksperiment eesmärgiga elavdada vanalinna ning rajada tühjalt seisvale platsile kokkusaamiskoht nii suurele kui väiksele linlasele ja ka Viljandi külastajale. Ruumieksperimendi eesotsas on MTÜ Linnaelu koos Viljandi avatud noortetoa noorte ja maaülikooli maastikuarhitektuuri üliõpilastega, et koosloomes jõuda parima lahenduseni. Kuidas üks koht rahva kokku toob ja mis Rubiini platsist saada võib? Sellest räägib lähemalt MTÜ Linnaelu liige, viljandlane Kristina Libe.

AURORA RUUS: Milleks üldse muusikat kuulata?
Muu hulgas kirjandusteadlase, filosoofi, esseisti ja kriitiku tiitliga pärjatud prantsuse-ameerika erudiit George Steiner (1929–2020) kasutab filosoof Martin Heideggerist rääkivas raamatusi tabavat metafoori kirjeldamaks, mida too peab silmas olemise unustuse ning üleüldse olemise kui sellise käsitlemise keerukuse all. Nimelt toob ta illustreeriva näitena esile muusika, sest just muusika on sarnaselt olemisega küll kõigile mõistetav, ent verbaalselt varjestatud.

Arvustamisel
Aivar Jürgensoni „Sõjad Abhaasias“
Lauri Sommeri „Vanaema sydame nimel“
Ekke Västriku doktorikontsert
Kreegi päevade kontsert
koguperemuusikal „Alice Imedemaal“
uue koorimuusika kontsert „Kõigel loodul on hing“
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde festival „Tase“
Karel Koplimetsa installatsioon „2074“
Eesti Rahvusballeti „Giselle“
VAT-teatri „Raev“ ning Miksteatri „Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale“
festival „Theatertreffen“
mängufilm „Kriitiline tsoon“
mängufilm „Furiosa“