KAAREL KÜNNAP: Muusikapidu industriaalsete torumagistraalide vahel
Paavli kultuurivabrikut tuleb õnnitleda kordaläinud ürituse puhul, mis toob ühte kohta kokku arvuka rahvamassi ja peale tuntumate tegijate ka suure hulga väikesi, eriilmelisi, iseseisvaid artiste.
Paavli kultuurivabriku sünnipäevafestival 31. V – 2. VI.
Kohe kohale jõudes sain aru, et ees ootab suurem üritus: ala sissepääs oli tavapärasest teise kohta nihutatud ja betoonmüüriga piiratud tehaseterritooriumi ajutiste võrkaedadega laiendatud. Sisse jõudes selgus, et festival keerleb ümber maikuiselt värske ja koduse õunaaia – ruumiefekt, mis on mulle tuttav Botiku ja nüüdseks kahjuks tegevuse lõpetanud Plastiku vabaõhuklubist.
Maria Mölder vestles Paavli kultuurivabriku ja agentuuri Damn.Loud juhi Roman Demtšenkoga
Paavli tänava rohelises oaasis asuv Paavli kultuurivabrik tähistas 31. maist 2. juunini esimest tegevusaastat mitmekesise kavaga muusikafestivaliga. Lühikesest tegutsemisajast hoolimata on Paavli kultuurivabrikust saanud Tallinna üks tähtsamaid alternatiivkultuuri kantse.
ÄLI-ANN KLOOREN: Eesti nüüdismuusika kuu
Peale kõrgetasemeliste kontsertide rõõmustas maikuus eesti heliloojate teoste (esi)ettekannete rohkus.
Maikuus hakkavad mõtted vaikselt juba peenramaa ja ranna poole liikuma, eriti kui ilmad on sellised nagu tänavu. Selleks, et end kuuma ilmaga kontserdisaali poole minekule seada, peab toimuma midagi väga erilist – ja sellest maikuus puudust ei olnud! Peale kõrgetasemeliste kontsertide rõõmustas eesti heliloojate teoste (esi)ettekannete rohkus, sestap alustangi ülevaadet kõlanud kodumaisest heliloomingust.
PILLE-RIIN LARM: Ajakiri ELM lõpetab ilmumise. Miks?
Estonian Literary Magazine oli ainuke eesti kirjandust inglise keeles tutvustav väljaanne.
Kliimakriis filosoofi pilgu läbi. Margus Ott vestles Graham Parkesiga
Graham Parkes on võrdlev filosoof, kes on tuntud oma töödega keskkonnafilosoofiast, Nietzschest, Heideggerist ja Aasia filosoofiast.
Keskkonnafilosoofiat ja kliimaküsimusi peab Parkes äärmiselt tähtsaks ja leiab, et õpetlastel – eriti filosoofidel – on selle kohta öelda palju olulist, mis võiks olukorda muuta. Tema arvates on selge, et keskkonnakriis tuleneb düsfunktsionaalsest suhtest nii tehislike kui ka loodusasjadega, seega tuleks eluta loodust kohelda sarnaselt elusloodusega, jõudes ökotsentrismini.
TANEL VALLIMÄE: Erinevuspoliitika, identiteet ja maksud
Identiteedipoliitika alaste vaidlustega on poliitikas endale toetust kaasata palju kergem kui ideoloogiliste või huvipõhiste probleemide väljatoomisega.
Praegu pakuvad palju kõneainet eelarvekärped, juba mõnda aega on tuliseid debatte peetud maksude üle, esile on tõusnud rahva majanduslik toimetulek, kui hinnad järsult tõusevad. Need teemad on tekitanud palju pinget poliitikute seas, meedias ja kogu ühiskonnas. Kuid paradoksaalselt on nende aruteludes esile kerkimine ühtlasi ka hea.
Teadusjuhtide uus põlvkond. Margus Maidla vestles Pirjo Spuuliga
Tallinna tehnikaülikooli keemia ja biotehnoloogia instituudi direktor, vanemteadur Pirjo Spuul kuulub uuema põlvkonna teadusjuhtide. Taustainformatsiooni kogudes ei õnnestunud direktori kohta kuulda ühtegi etteheitvat märkust ei ülikoolist ega instituudist. Pigem võiks välja tuua ühe instituudi töötaja hinnangu direktori kohta: „Meil on temaga väga-väga vedanud.“ Miks? See saab tõenäoliselt selgemaks, kui lugeda alljärgnevat intervjuud.
HANNAH SEGERKRANTZ: Taidur-disainer loomeväljal
Eesti kunstiloomes leidub kunsti, tarbekunsti ja disaini, kuid ükski neist ei sisalda käsitööpärandit, oskusi, mis kuuluvad kunstiga võrdväärselt kohalikku materjalikultuuri. On kunstnikke ja disainereid, kes loovad käsitöövõtetega, kuid ei määratle end käsitöölisena. On käsitöölisi, kes meisterlikult käelisi oskusi viljelevad, kuid kelle tööd ei jõua enamasti mardilaada lettidelt kaugemale. Ingliskeelset sõna craft on eestlasele keeruline selgitada: see langeb kuhugi loomingu piirialadele, hõlmab nii tarbe- kui rakenduskunsti.
OLIVER ISSAK: Kuidas tehakse sotsiaalset disaini?
Eesti kunstiakadeemia avas 2023. aasta sügisel sotsiaalse disaini magistriõppekava, mis peaks eriala tutvustuse järgi (disaini?)väljale tooma inimesi, kel on teadmised ja kogemused ühiskonna suhete, organisatsioonide ja tootmise ümberkujundamiseks. Kas see õnnestub ja mida see ikkagi tähendab? Eks saab näha. Kui õpe läbi, annan aru. Praegu, mil esimesest semestrist on möödas mõni kuu, on ehk paslik vaadata, mida me sotsiaalsete disaineritena esimese koolitööna tegime, kuidas tegime ja kuidas oleksime võinud teha.
MARTTI PREEM: Kesktee otsingul
Mind kehutas Estonia teatri juurdeehitise arutellu veel kord sekkuma teatri direktori Ott Maateni entusiastlik intervjuu Kuku raadio 25. V Neeme Raua saates „Siin“. Intervjuu põhiteema oli teatrile äsja üle antud muinsuskaitse eritingimused, mis lubavad juurdeehitise suuruseks kolmandiku olemasolevast mahust ja seavad piiravad tingimused sisemisteks ümberehitusteks. Direktor rõhutas, et need tingimused ei võimalda teatri vajadustele rahuldavat ehitist rajada ja vajalik on ikkagi kogu Pärnu maantee poolse ala ulatuses suuremahuline juurdeehitis, milleks loodab, et linn omakorda tellib muinsuskaitse eritingimused, mis on ümbruse hoonestamise detailplaneeringu alus.
LIINA JÄNES: Tehisintellektiga mängivad kratid ja vatitikuga puhastatud kunstiteosed
Muinsuskaitse aastaraamat ilmus XX korda. Seda sirvides saab selgeks, kui palju asju on Eesti muinsuskaitses hästi.
Fotograafias on sugu olnud enamasti vaid mäng. Juhan Raud vestles Annika Haasiga
Fotod on justkui võti minevikku. Inimese keha on ühelt poolt justkui midagi universaalset, teisalt alati konkreetse ajastu normidest ja võimusuhetest läbistatud. Annika Haas kureeris kaht kehateemalist näitust, kus on esiplaanile toodud seni Eestis vähem nähtud kehad.
TRISTAN PRIIMÄGI: Palmioks ilma viigileheta
Tänavusel Cannes’i filmifestivalil andsid tooni keha, kehalise vabaduse ja selle väljendamisega seotud teemad.
RIHO PARAMONOV: Karatefilmid Nõukogude Liidus
Karate võlus noori, sest oli 1970. aastatel siinses kultuuriruumis midagi täiesti uut. Kaugest idast pärit iidset võitluskunsti ümbritses müstilis-maagiline fluidum.
ÜLAR MARK: Töötan kuskil
Kodukontor kõlab uue nähtusena, aga on tegelikult unustatud vana. Inimese loomulik eluviis on tähendanud töötamist elukoha lähedal. Töö ja kodu vahel pendeldamine on väga värske tegevus. Alles paarisaja aasta tagune tööstusrevolutsioon tekitas olukorra, kus tootmine ja elukoht asusid eri kohtades. Senimaani töötasid talupidajad ja käsitöölised seal, kus elasid – lihtne. Väljaspool kodu tegid tööd kaupmehed, millegipärast kutsuti neid proovireisijateks.
Arvustamisel
Sophoklese „Antigone“
Stefanie Babsti „Terav pilk“
Eric Louw’ „Meedia ja poliitiline protsess“
Läti lavakooslus Sieviešu stendaps
Põhjakõla orkestri kontsert „Aeg naasta eredusse“
ansambli Vox pUNT albumi „Und nägin maailmast“ esitluskontsert
Lieven Lahaye ja Ott Metusala näitus „Catalog nr 24. Kajastus“
Oona Doherty lavastus „Lootuse jaht ja ülestõusmine Laatsaruseks“ ning Maria Metsalu performance EKKMi näitusel „Päästik“
Vaba Lava „Tere tulemast, Abdullah!“
Tallinna Linnateatri „Novecento“
