Füüsikalise maailmavaate eestkõneleja. Margus Maidla vestles Kalev Tarkpeaga
Füüsika instituudi füüsikahariduse osakonna juhataja Kalev Tarkpea on Tartu ülikooli Physicumis omandanud mõneti legendi staatuse. Ta on pühendanud oma elu just nimelt füüsika õpetamisele, mitte niivõrd füüsikateaduse tegemisele. Õppejõu ametit on Tarkpea pidanud tõelise kirega, milles on nii sügavust kui haaret. Seetõttu on kõik viimaste kümnendite vältel Tartu ülikoolis füüsikahariduse omandanud inimesed käinud Tarkpea loengutes, teinud talle arvestusi või eksameid, aga tema juures õppinute hulk on füüsikutest märksa suurem. Nagu ta järgnevas intervjuus ütleb, siis läbi aastakümnete on ta andnud ligi 30 kursust kõigis kõrghariduse astmetes bakalaureuseõppest kuni doktorantuurini välja, nii eesti kui inglise keeles. Nagu eelnevast veel vähe oleks, on Tarkpea panustanud ka põhikooli ja gümnaasiumi füüsikaõppesse. Teda võib julgelt nimetada Eesti füüsikahariduse grand old manʼiks,
KADRI AAVIK: Röövajakirjad ja libateadus kui globaalse akadeemilise kapitalismi ja ebavõrdsuse viljad
Enamik teadlasi on tõenäoliselt oma töös märganud ja tunnetanud, kuidas ülikoolid ja terve teadussüsteem toimivad järjest enam äriloogika järgi. Akadeemilises kapitalismis põimuvad teadmiste loomine ja kasumi tootmine. Teadlased on pandud ettevõtja positsiooni ja nad peavad riigi teadusrahastuse nappuse tõttu oma teadustegevust ise projektipõhiselt rahastama, konkureerides seejuures üksteisega vähese teadusraha pärast. Ärijuhtimise põhimõtete järgi toimivas akadeemilises kultuuris mõõdetakse ülikoolide ja teadlaste edukust valdavalt kvantitatiivselt, ühe keskse mõõdikuna on kastutusel teadlase avaldatud publikatsioonide arv (nt aastas). Teadlastele seatud ootusi ja karjäärivõimalusi võtab tabavalt kokku hüüdlause: avalda või hävi!
ÜLO MATTHEUS: Ukraina imet näitamas ja imet ootamas
Ukraina võiduks ja tegelikult ju ka tulevaste sõdade ärahoidmiseks peaks lääne abis ja suhtumises aset leidma radikaalne muutus.
Ukraina sõjast on saanud positsioonisõda: rindejoon palju ei muutu, on märgata taktikalisi nihkeid siia- või sinnapoole ja loodetakse pigem tuleviku peale. Milline see saab olema, sõltub vastaste sõjalisest võimekusest. Sõda on senised võimed paika loksutanud: pooled on õppinud teineteisega sõdima ega ole enam suutelised tasakaalupunkti ületama. Mõlemad arendavad oma sõjatööstust, kohendavad mobilisatsioonisüsteemi ja üritavad luua uusi reserve. Ukraina sõltub suuresti lääne abist, kuid poliitilistel põhjustel, ennekõike valimiste tõttu USAs, on see kiratsema jäänud ja NATO otsib võimalusi, kuidas tagada Ukraina abistamine ka juhul, kui USA poliitiline kurss muutub.
RAILI MARLING: Kuidas reaalsusega toime tulla?
Tuur läbi „Hieronymuse“ sarja mullu ilmunud raamatute kinnitab kirjanduse suurimat väge: ta näitab alternatiive ja laiendab meie kujutlusvõimet, eriti tõlkekirjandus.
Eelmisel aastal ilmus kirjandusklassika eestindamisele keskenduvas „Hieronymuse“ sarjas üheksa raamatut saksa, rootsi, poola ja jaapani ja inglise keelest (sh inglise, ameerika ja iiri kirjandust). Vanim ilmus esimest korda 1871. ja uusim 1986. aastal. Sarjaga täidetakse lünki kanooniliste kirjandustekstide eestindamises, aga tuuakse lugejani ka teoseid, mis pole (veel) kirjandusõpikutesse raiutud, kuna viimased kalduvad vaatama Lääne-Euroopasse ja seega hüppama üle Ida- (ja Põhja-)Euroopast ning mitte uitama läänemaailma piiridest väljapoole. Tekstide hulgas on romaane, luulet ja novellikogusid. Koondportree loomine on seega keeruline ning meelevaldne.
Ainulaadne muusikahoone jõe kaldal. Anneli Ivaste vestles Boudewijn Berentseniga
Muziekgebouw’ hoone on tervikuna vaatamisväärsus ja Amsterdami maamärk, mida tullakse ka kaugemalt külastama.
Eesti Filharmoonia Kammerkooril on olnud au olla selles nii sisult kui ka välimuselt ühes Euroopa väljapaistvamas kontserdimajas sage esineja. Peale selle et Muziekgebouw’s on võõrustatud EFK kontserte, on kontserdimaja peadirektor Boudewijn Berentsen olnud kammerkoori Hollandi-turneede korraldaja. Vahetult enne Eesti Filharmoonia Kammerkoori kontserti 20. märtsil Cyrillus Kreegi ja Veljo Tormise a cappella kavaga Tõnu Kaljuste juhatusel oli ta valmis tutvustama oma tegemisi.
KAIDI TAMM: Kohanev ja paindlik ruum
Ajutised linnaruumi sekkumised Tallinnas Raekoja platsil ja Linnahalli ümbruses näitavad, et taktikalise urbanismi võtteid võiks kasutada laialdasemalt.
Arhitekt Mike Lydon võttis taktikalise urbanismi mõiste kasutusele 2010. aasta paiku mõtestas seda kui lühiajalist tegevust pikaajaliste muudatuste saavutamiseks, kusjuures positiivsed muutused linnaruumis saavutatakse väikeste, suhteliselt odavate ja kiirelt teostatava ajutise iseloomuga sekkumistega. Kuna tavapärane planeerimisprotsess on aja- ja ressursimahukas, rõhutatakse taktikalise urbanismi puhul väikeste, järkjärguliste ja kiirelt teostatavate muudatuste tõhusust ehitatud keskkonna parendamisel. Taktikalised ruumisekkumised keskenduvad tasuta avalikele üldkasutatavatele ehk kõigile kättesaadavatele ruumidele. Kvaliteetne avalik ruum on üks keskseid võimalusi turvalisema, õiglasema, tervislikuma ja jätkusuutlikuma elukeskkonna kujundamiseks.
AADU KANA: Eestlane on kivimaja usku
Aasta betoonehitis 2023
Viimased uudised räägivad sellest, et võibolla polegi betoon nii suur paharet, kui seni arvatud on.
AURORA RUUS: Muinaslugu muusikast. Hoides aega avatuna
Muusikateost saab vaadelda ja tervikliku objektina hinnata vaid pärast selle kõlamist, sest muusikateos on tervikuna olemas alles pärast muusika lakkamist.
Arvustamisel
Saulius Tomas Kondrotase „Päikeseloojangute kollektsionäär ja teisi jutte“
Juhani Salokandle „Vastaanpanemisen kulttuurihistoria – Viron kirjallisuuden verkostoja 1940-luvulta nykyaikaan. Vastapaino“
Ansambel U: kontsert „URR-42. Läbikukkumine“
VHK orkestri vaikse nädala kontsert
aasta betoonehitis 2023
näitused: Angela Maasalu „Õnnelik maja“, Ivar Veermäe „Veidi vähem sinisem taevas, veidi punasemad päikeseloojangud“ ning „Raul Meel ja Krzysztof Piętka. Ülemlaul“
festival „Fokus Tanz #10 Sorry Not Sorry“
Rakvere teatri „Madisoni maakonna sillad“
Eesti Draamateatri „Erakõnelused“
mängufilmid „Vaesekesed“ ja „Huvivöönd“
