Kas kadunud maastikud elavad edasi, kui neid kauem mäletame? Aet Ollisaar vestleb Maryliis Teinfeldt-Grinsiga
Maryliis Teinfeldt-Grinsi näitus „Kes mäletab viimasena, kes mäletab paremini?“ galeriis Tütar 19. I – 25. II.
Maastik mäletab nii mõndagi, kui osata lugeda nähtavaid ja nähtamatuid märke. Maryliis Teinfeldt-Grins on maastikku uurinud juba mitu aastat ning jõudnud üha sügavamate kihistusteni. On tähenduslik, et eri riikides peatudes või lühiajaliselt elades on kodukoha teema saanud autorile üha olulisemaks, ulatudes loomeuurimuse kaudu nii tekstiiliteostesse kui ka kodumurdes avaldatud luuletustesse. Geograafiline kaugus kodukohast on omal kombel võrreldav hääbunud küla, kadunud maastiku ja üha vähem kasutusel murdekeele kaugenemisega tänapäevast. Koplimetsa küla ja küla keskel asunud Niinemägi on sümbolid, mis kannavad endas ka üldisemat sõnumit kultuuri kadumisest ja teisenemisest ajas.
Uurisin Maryliis Teinfeldt-Grinsilt, kuidas ta näituseni jõudis ja kuhu jõuab edaspidi.

ÜLO MATTHEUS: Hullus Kremlis ja Kapitooliumi mäel
Isegi kui NATO suudab tõrjuda Vene väed Eesti piirest välja, on tegemist ikkagi Eesti linnade ja taristu totaalse hävinguga.
Selleks aastaks Ukrainale edu ei ennustata. Kõneldakse Ukraina strateegilisest kaitsest, Venemaa ründetegevuse hoogustumisest ja ettevalmistumisest uueks suureks rünnakuks suvel. USA abi Ukrainale on vabariiklaste tegevuse tõttu blokeeritud ja Valge Maja hinnangul võib Venemaa võita sõja mõne nädala või hiljemalt mõne kuuga, juhul kui Kongress ei anna juba lähipäevil luba Ukrainale sõjalise lisaabi andmiseks. Valge Maja teatel on Ukraina nii õhutõrje- kui ka suurtükiväe laskemoonavaru otsakorral.

AET ANNIST: Muutuse hirmutav muutus
Ihaldusväärsete muutuste nimel oleme valmis maha raputama kõik ühiskonda koos hoidvad seosed.
Octavia E. Butleri hädasti eestindamist vajava kaheosaliseks jäänud tähendamissõnade sarja esimene raamat ilmus 1993. aastal, kuid lugu algab aastal 2024. Loo keskseks, muutumatuks suuruseks on muutus. Selles düstoopias kirjeldatakse kliimamuutustele järgnevat sotsiaalsete murrangute perioodi USAs ja endale muutuste prohveti rolli võtnud naise elu ja edu muutuvas ajas.

ART LEETE, MADLI ORAS, JAANIKA JAANITS, KARINA VABSON, LIINA RAUS, KAISA EICHE, JANA REIDLA: Kaasaegse kunsti kontor
2022. aasta sügisest eelmise aasta lõpuni viisid Kogo galerii, rakendusantropoloogia keskus ja Tartu ülikooli etnoloogia osakond läbi kultuuriministeeriumi rahastatud loovuurimusliku projekti „Kujutava kunsti mõju Eesti ettevõtete töökeskkonnas“. Meid inspireeris selles uurimistöös tõdemus, et kunsti mõjule töökeskkonnas on vähe tähelepanu pööratud, ka teadlased ei ole seda uurinud. Samal ajal on rahvusvahelised teadusuuringud näidanud, et kunstiteosel on töötaja motivatsiooni ja heaolu suurendav mõju.

TARMO SOOMERE: Euroopa teaduste akadeemiate visioon veatust teaduse finantseerimise süsteemist
Euroopa Komisjoni rahavood on sätitud käima mitme aasta kaupa. Algul viisaastakutena ja hiljem seitsme aasta rütmis. Nüüd on mõttes, uskumatu küll, juba kümnes seda laadi raamistik, mille kaudu jaotatakse teadusele ja innovatsioonile suur hulk raha. Olgu kohe märgitud, et innovatsioon on eurokeeles veel keerukam nähtus kui teadus- ja arendustegevus kokku. Ometi selline, mis teaduse parimad saavutused ühiskonna hüveks konverteerib ja ilma milleta teadus oleks kui pime ja puujalgadega lombakas. Aga jätaksin selle lahkamise mõneks teiseks korraks.
Teadusraha kasutamine on teaduste akadeemiatele mõttekoht. Akadeemiate soov on alati üks: et see läheks asja ette. Et sellest sünniks üldine hüve ja et sellest läheks meie kõigi elu paremaks. Mis siis, et mõne teadussaavutuse puhul kulub aastakümneid, enne kui otseselt mõõdetavat kasu sünnib.

Muusikateadus ei saa olla suletud süsteem. Aurora Ruus vestles Toomas Siitaniga
Toomas Siitan: „Me reflekteerime ja mõtestame midagi, mis ise on olulisem kui selle refleksioon. Seepärast ei tahaks ma praktikat teadusest lahutada, vaid rõhutada nende kokkukuuluvust.“
Eesti Muusikateaduse Seltsi (EMTS) ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) muusikateaduse osakonna aastaraamatul Res Musica täitub tänavu XV tegutsemisaasta. 2009. aastal esimest korda ilmunud aastaraamat on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav väljaanne, mis „tahab olla eesti muusikateadlaste jaoks kõige laiemaks foorumiks, milles avaldatakse artikleid kõigist muusika uurimisega seotud valdkondadest ja võimalikult rahvusvahelise autorkonna poolt“, nagu on sõnastanud kunagine peatoimetaja Urve Lippus esimese numbri eessõnas. Praegu on väljaande peatoimetaja muusikateaduse professor Toomas Siitan, kellega vestleme nii Res Musicast kui ka üldisemalt muusikateaduse käekäigust.

Arhitektuurivõistluste aasta 2023. Merle Karro-Kalberg vestles Pelle-Sten Viiburgiga
Eelmise aasta arhitektuurivõistlusi ja tulemusi kommenteerib arhitektide liidu võistluste töögrupi juht Pelle-Sten Viiburg.

LAURI LÄÄNEMETS: Varjumiskohad ja varjendid
Arhitekt Indrek Saarepera juhib aasta alguses Sirbis ilmunud artiklisi tänuväärselt tähelepanu sellele, et Eesti inimesed peaksid olema kodus sõja või mis tahes muu kriisi korral paremini kaitstud. Varjumiskohtadel on sealjuures tähtis roll. Üks ühele Soome mudelit kopeerima pole siin siiski mõtet rutata: erinevad on nii võimalused kui ka vajadused. Sellepärast juhindume elanikkonnakaitse, sealhulgas ka varjumise kavandamisel eeskätt Ukraina kogemusest.

IVO ARRO, PEETER-EERIK OTS, EPP VAHTRAMÄE: Millisest Kaarli puiesteest unistavad noored?
IX koolinoorte arhitektuurikonkurss „Minu unistuste puiestee“

KAAREL KUURMAA: Dokid, „Sundance“ ja Oscari-ralli. 2023. aasta maailma dokumentalistikas
Sel nädalal valiti eelmise aasta dokkide hulgast välja viis parima dokumentaalfilmi Oscari nominenti. Samal ajal esilinastuvad Utah’ osariigis „Sundance’i“ filmifestivalil võistlustules tänavust dokiaastat valitsema hakkavad linateosed. Jaanuari lõpp on dokumentaalfilmidele justkui sümboolne hetk, mil sulgub möödunud aastaring ning antakse stardipauk uuele.

MARJU HIMMA: Kas digipööre tappis paberil ajakirjanduse?
„Video tappis raadiostaari“ („Video Killed the Radio Star“) oli ansambli The Buggles hittlugu, millega avati 1. augustil 1981 muusikakanal MTV. MTV-l on ajapikku olnud küll palju sõsarkanaleid, aga sedasama enam alles pole. Kanalid tulevad ja lähevad, kuid muusikavideod pole välja surnud. Sisu elab edasi olenemata tehnilisest levikuviisist ja platvormist.

Arvustamisel
Maryliis Teinfeldt-Grinsi murdeluulekogu „kivi alla kükakille“
Sveta Grigorjeva „Frankenstein“
Urmas Vadi „Kuu teine pool“
Zoltan Boldizsár Simoni ja Marek Tamme „Ajaloolise aja kude“
Eesti Festivaliorkestri kontsert
VHK keelpilliorkestri Ester Mägi muusikaga plaadi esitluskontsert
näitus „See oli üsnagi mitmekesine aas. Kunst Margus Punabi kogust“
VAT-teatri „Arm“
R.A.A.A.Mi „#ярусский/#maolenvenelane“
Musta Kasti „Surm“
mängufilmid „Puhas õnn“, „Unenäo stsenaarium“ ja „Vaesekesed“