Sirbi laureaadid 2023
Tuleviku uurimine juhatab mugavustsoonist välja. Merle Karro-Kalberg vestles Kristi Grišakoviga
Kristi Grišakov: „Kui mõtleme Eesti tulevikust, siis peame vastama küsimustele, kui palju talume endast erinevaid inimesi ja kui palju oleme valmis ruumi jagama.“
Ruumi planeerimise keskmes peaks olema tuleviku kavandamine. Tegelikkuses kipub planeerimine olema siiski tellijate soovide täitmine, juriidilistes dokumentides järje ajamine, menetlemine ja juba olemasoleva ruumi kirjeldamine.
Kuidas jõuda taas julgete visioonide loomiseni? Kristi Grišakov kaitses eelmise aasta lõpus Aalto ülikoolis doktoritöö, kus uuris tulevikust mõtlemise ja strateegilise ruumilise planeerimise seoseid ning pakkus välja võimalusi, kuidas kujutada tulevikku ette stsenaariumidena. Töös „Tulevikult õppimine: stsenaariumide keskne mõtlemine strateegilises ruumilises planeerimises“ leidis ta, et pidevalt muutuvas maailmas ei saa enam toetuda traditsioonilistele planeerimisvõtetele ning pakkus välja meetodid, mis aitavad planeerijatel ruumi kavandamisele uue nurga alt vaadata.
JÜRGEN KARVAK, TUUL SEPP: „Kujuta ette“
Teekond vooluveekogude inimtekkeliste probleemide ja looduspõhiste lahenduste mõistmiseni
Vooluveekogud ja nende kaldaalad on ühed mitmekesisemad ja liigirikkamad looduslikud elupaigad, mis on tugeva inimmõju all. Jõgesid ja ojasid mõjutab põllumajandus ja metsandus, linnastumine, kuivenduskraavid, sängide sirgendamine ja paisud. Viimastel aastatel on hakatud paisusid jõgedelt eemaldama ja sellega koos heaks tegema kahju, mida inimtegevus on vooluveekogudele teinud. Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi projekt „Liikide ja elupaikade soodsa seisundi ning maastike mitmekesisuse tagamine“, mis sai novembri lõpus toimunud vee ja soo päeva konverentsiga alguse, annab jõgede taastamisele hoogu. Selles artiklis anname ülevaate vooluveekogude probleemidest ja näitame võimalikke lahendusi. Lugemise teekonnal võite mõelda end vooluveekoguks või kujutada ette, et olete vooluveekogus tegutsev elusorganism.
Läbi metsa mõistmise suunas. Kaspar Viilup vestles Martti Heldega
Kodumaa alanud filmiaasta sai hoo sisse juba enne aastavahetust, kui selgus, et Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit on esitanud režissöör Martti Helde vastu nõude, et filmist eemaldataks nendega tehtud intervjuud, kuna liidu hinnangul ei olnud esialgu üldse juttu dokumentaalfilmist. Liidu väitel oli režissöör esimeses kirjas välja toonud, et materjal monteeritakse ühtseks tervikuks, kuid sõna „film“ nendele saadetud kirjas ei oldud kasutatud.
Praegu veel kahe osapoole vahel tekkinud vastasseisule lõpplahendust ei ole, kuid sellest hoolimata istusime Heldega maha ja rääkisime värske dokfilmi valmimise tagamaadest, metsandusest ning ka sellest, kas film ikkagi jõuab planeeritult jaanuari lõpus vaatajate ette või mitte.
REIKO LILL: Kuidas kineetiline konflikt kandub üle küberruumi
Arvestades ühiskondade järjest suuremat põimingut tehnoloogiaga ja uute tehisaru lahenduste lisandumist on küberturvalisusse investeerimine vältimatu.
Oktoobri alguses taas lahvatanud Iisraeli ja Hamasi konflikt näitab sarnaselt Venemaa kallaletungiga Ukrainale, et tänapäeval kaasneb kineetilise sõjaga pea alati küberruumis pulbitsev vastasseis, kus kasutatakse küberrelvi. Nende relvadega on pihta saanud ka Eesti ja paljud teised riigid, kes konfliktis küll otseselt ei osale, kuid on üht või teist vaenupoolt toetanud või kasutavad tema tehnoloogiat.
Ester Mägilt on seniajani palju õppida. Anne Aavik vestles Heather MacLaughlin Garbesiga
Ameeriklanna Heather MacLaughlin Garbes on Seattle’is tegutsev kooridirigent, kelle 12 aasta eest loodud professionaalne kammernaiskoor Mägi Ensemble esitab põhiliselt Eesti, Läti ja Leedu heliloojate koorimuusikat. Ta kaitses ka oma doktorikraadi Washingtoni ülikoolis Ester Mägi koorimuusika teemal. Peale selle juhatab ta Seattle’is nii eesti, läti, leedu kui ka soome pärandkoori ning õpetab Washingtoni ülikoolis külalisprofessorina regilaulu ja leedu muusika arengulugu. Ta on ka Ameerika ainukese Balti kooriraamatukogu (Baltic Choral Library) hoidja ja pühendunud jääkeeglimängija. Heatheri tõi seekord Eestisse nii „Jeti Cup’il“ võistlemine kui ka kontserdireis „Kauge maa“, mis on pühendatud Ester Mägi 102. sünniaastapäevale. Mägi Ensemble esineb Arvo Pärdi keskuses veel laupäeval, 13. jaanuaril.
PRIIT-KALEV PARTS: Maailm on väsinud revolutsioonidest
Üks tont käib mööda ilma. See on revolutsioonitont.
Innovatsioon. Pööre. Läbimurre. Avangard. Uudne, moodne, progressiivne, originaalne, tänapäevane.
Kõige tähtsam on vastutada oma tegude eest. Mart Tšernjuk vestles Richard F. Gombrichiga
Maailma üks juhtivaid budismiuurijaid professor Richard F. Gombrich pidas lõppenud aastal 14. kuni 16. novembrini Tartu ülikoolis kursuse „Budismi lugu“ raames kolm avalikku loengut.
MARGUS OTT: Argidialektika XXIII. Pühendumus ja rahutus
Praegu ma kirjutan seda juttu siin. Liigendan siin mõtteid, juhin mõttehoogu, sulatan üles mõtlemise ja olemise tardumusi, liigun iseenda ja maailma sulaolekusse, elan intensiivsemalt ja ehtsamalt.
Arvustamisel
Birgitte Svarre, Jan Gehli „Kuidas uurida elu avalikus ruumis“
Eva Piirimäe „Herder and Enlightenment Politics“
Aado Lintropi „Soome-ugri reisid“, Indrek Jäätsi „Ääremaadel kõndija“ ja Arvo Valtoni „Soome-ugri minu elus“
Anna Englundi „Puust palitu“
Jorge Luis Borgese „Liivaraamat“ ja „Shakespeare’i mälu“
film muusikalisest improvisatsioonist „Extempore. Vabanedes teadvuse tegevusest“
ansambel U: vana aasta uue muusika kontsert
kultuuriandmete analüüsi konverents
näitus ja kogumik „Õige keha, vale keha?“
Kertu Moppeli „Mure staatuse pärast“
Tartu Uue teatri ja EMTA lavakunstikooli „Päva lõpuks, kiigu“
Soome Rahvusteatri „Pentti Linkola – kas meiesugune?“ ja „Europeana“
mängufilm „Unenäo stsenaarium“
Esiküljel Kristi Grišakov. Foto Piia Ruber