Lilled ei vaiki, võitlus ei lõpe. Tristan Priimägi vestles Volia Chajkouskayaga
Volia Chajkouskaya: „Ma ei usu, et filmil on jõudu Valgevene diktatuuri hävitada, küll aga usun, et filmi tõttu saab ehk osa inimesi paremaks.“
Eesti filmimaastikul on juba mõnda aega tegutsemas valgevenelanna Volia Chajkouskaya, kes on end järjekindlalt tõestanud nii produtsendi, režissööri, festivalikorraldaja kui ka, mis seal salata, projektikirjutajana, kellel on oma ettevõtmiste tarbeks õnnestunud edukalt kaasata toetusi mitmetest Euroopa fondidest, mis on meie kitsastes ja keerulistes oludes alati teretulnud. Valgevene päritolu Chajkouskaya üht esimest produtseeritud filmi „Teekonnafilm“ näitas Tallinnas DocPoint, oma firmaga Volia Films on ta koos Allfilmiga tootnud ka kaks väga tugevat Eesti autorite dokki: Vladimir Loginovi filmi „Prazdnik“ (2019) ja Max Golomidovi „Yoyogi haiku“ (2022, koostöös jaapanlaste tootmisfirmaga Kofuba). Järgmisel aastal on loodetavasti tulemas nii valgevenelanna Anna Savchenko surmanuhtluse-teemaline dokk „72 tundi“ kui ka ta enda esimene täispikk lavastajatöö „Poliitika pole tüdrukutele“ valgevene vabadusliikumisest.
Millest unistatakse Vabal Laval? Karin Allik vestles Jakub Skrzywanekiga
Vaba Lava teatrikeskuses algas uus hooaeg uue kuraatoriga. Kuni 2025. aastani vältava kuraatoriprogrammi paneb kokku noor poola lavastaja ja Szczecini nüüdisaegse teatri kunstiline juht Jakub Skrzywanek, kelle lavastus „Sõda ja rahu“ andis oktoobri keskel programmile avapaugu. „Sõda ja rahu“ võib meeldida või mitte, ent küsimusi esitama ta igatahes kutsub. Vestlesime Skrzywanekiga nädal pärast lavastuse esietendust, et küsida ja vastata nii „Sõja ja rahu“, Vaba Lava kuraatoriprogrammi kui ka Eesti ja Poola teatrite võrdluse teemal.
ÄLI-ANN KLOOREN: Intrigeeriv, vaimustav ja rõõmustav oktoober
Tallinna kontserdielu pakkus oktoobrikuus nii intrigeerivat, vaimustavat kui ka rõõmustavat. Eriti teeb rõõmu osav suhtlemine publikuga.
Oktoobrikuu kontserdiülevaate alustuseks pean ütlema, et eri põhjustel, sealhulgas lühike reis Londonisse, ei käinud ma kuu jooksul just kuigi paljudel üritustel. Aga reisilgi sai kuulatud üksjagu kontserte – kõik suurepärased. Eriti valmistas rõõmu Arvo Pärdi „Perpetuum mobile“ BBC sümfooniaorkestri kavas. Siiski jäi Londoni kontsertidest midagi kripeldama.
GREGOR MÄNDMA: Biomassi põletamine lõppegu!
19. oktoobril korraldati rahvusvaheline aktsioon biomassi põletamise vastu. Kuu aega enne ÜRO XXVIII kliimamuutuste konverentsi juhiti tähelepanu biomassi põletamises jätkusuutliku tegevuse nägemise silmakirjalikkusele ning nõuti valitsustelt biomassi põletamise lõpetamist.
JAAK PROZES: Kolonialism ja postkolonialism Venemaal
Venemaa soome-ugri rahvaste kolonisatsioon ja kolonialismi postkoloniaalsed stereotüübid
„Me pole mitte kunagi ja mitte kusagil olnud kolonisaatorid. Meie koostöö on üles ehitatud võrdõiguslikkuse alusel või soovist aidata ja toetada. Need riigid, kes püüavad meiega praegu võistelda, nemad just nimelt viisid läbi täiesti teistsugust poliitikat,“ nii ütles Peterburis tänavu 14. septembril Aafrika riigipeadega kohtudes Vladimir Putin. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi aga kirjutas 21. aprillil 2023. aastal alla seaduse dekoloniseerimisest. Nagu näha, on presidentidel kolonisatsioonist täiesti erinev ettekujutus. Milles siis asi?
MIHHAIL TRUNIN: Kas võimaluste aken avaneb?
Vestlus Venemaa lagunemisest, emigratsioonist, fondide Vaba Burjaatia ja Vaba Jakuutia tegevusest ning rahva meeleoludest Burjaatias ja Jakuutias Anna Zujeva ja Raissa Zubarevaga
Kui uskuda põhiseadust, on Venemaa võrdsete subjektide föderatsioon, aga mitte tsentraliseeritud juhtimisega unitaarriik. Vladimir Putini peamiseks „teeneks“ Venemaa asendamatu juhina peetakse nn võimuvertikaali tugevdamist. See tähendab, et föderaalkeskus, ja Putin isiklikult, on tugevdanud regioonide ja kohalike omavalitsuste majanduslikku allutamist ning poliitilist kontrolli nende üle. Sellesama põhiseaduse järgi on Venemaa paljurahvuseline riik, kus on olenemata rahvuslikust kuuluvusest tagatud kõigile võrdsed õigused ja vabadused. Ent igaühel, kes vähegi tänapäeva Venemaa tegelikkust tunneb, pole kahtlustki, et venelased on seal domineerivas, privilegeeritud seisundis, samal ajal kui riigis elavad teised rahvad allutatakse suuremal või vähemal määral sunni viisil assimileeruma.
ART LEETE: Soome-ugri murede allikas
Näitus „Uurali kaja“ annab soomeugrilastele ka sõnumi, et me ei unusta neid praegu ära, olgugi et nende maa asub Venemaal.
17. oktoobril algatati Venemaal terrorismi ja ekstremismi süüdistusega kriminaaluurimine ersa vanematekogu liikmete vastu. Ersasid süüdistatakse Venemaa Föderatsiooni rahvuspoliitika taunimises ja Venemaa territoriaalse terviklikkuse ohustamises iseseisva riigi Erzjan Mastor rajamise plaani kaudu. Süüdimõistmise korral ootab ersa kultuuritegelasi, kelle hulgast eakamad Grigori Mussaljov ja Jevgeni Tšetvergov on kaugelt üle 80 aasta vanad, kümneaastane vanglakaristus.
TETJANA KASIMA: Teekond läbi urbsuse
Mööda Vana-Kalamaja jalutamine paneb mind mõtlema kolmele asjale: urbsus, flâneur (pr uitaja, kondaja – tlk) ja passeggiata (it jalutuskäik – tlk).
LILL SARV: Tehisaru kujundab tänavaid
Kalamaja muuseumis harjutasid asjatundjad ja huvilised koos tehisaruga linnaruumi kujundamist.
Elanike kaasamine linnaruumi arendamise otsustesse on aktuaalne juba pikemat aega ning tõotab edaspidi aina tähtsust koguda. Euroopa Liidu rohepoliitika eduka teostamise võti on ka elanike käes, kes oma soovide, tegude ja käitumisega kujundavad linnu rohelisemaks ja jätkusuutlikumaks.
REBEKA PÕLDSAM: Mis koondab Eesti feministlikku kogukonda?
Pannes kokku tänavuse Tallinna feministliku foorumi programmi, küsisin endalt: millised on praegu Eesti feministidele tähtsad teemad?
/// Arvustamisel ///
Gabriel García Márqueze „Kõdulehed“
Sven Mikseri „Vareda“
Nikolai Berdjajevi „Venemaa saatus“
Boriss Akunini „Aasialik europiseerimine. Tsaar Peeter I“
Georg Friedrich Händeli „Julius Caesar“ Vanemuises
ERSO „MacMillan ja Pärt. Hingedepäeva kontsert“
Hans Christian Aaviku jt kontsert
näitused: Tiina Tiituse „Mäletamata hetked“ ja Kateriin Rikkeni „Sõõm“
grupinäitused: keraamikute „Kokkumäng“ ja graafikute „Pindadest, piiridest ja omaruumidest“
Vanemuise „Päikesepoisid“
Vaba Lava „Sõda ja rahu“
näitused: „Wes Anderson – Asteroid City: Exhibition“ Milanos ja „Perifeersed perspektiivid“ Genkis
Esiküljel režissöör ja produtsent Volia Chajkouskaya. Foto Anna Prokulevitš
