Hästi balansseeritud Ugala. Tambet Kaugema vestles Liis Aedmaaga
Ugala teatri loominguline juht Liis Aedmaa: „Viljandi kui teatrilinna tugevus on see, et teater on tegutsenud selles linnas juba üle saja aasta.“
Viljandi Ugala loomingulise juhina asus 1. septembrist tööle teatri senine dramaturg Liis Aedmaa. 2002. aastal lõpetas ta Tartu ülikooli kunstiajaloolasena ning on töötanud Ugala teatris alates 2013. aastast dramaturgina ja olnud sealjuures kaasatud paljude lavastuste loomeprotsessi. Ugalas on Aedmaa käe all valminud autorilavastus „Emadepäev“ ning koos Laura Kallega loodud lavastused „Kui me nüüd ei sure, ei sure me kunagi“ ja siiani mängukavas „Kui sa tuled, too mul lilli“, samuti oli ta autori-dramaturgina tihedalt seotud rännaklavastuse „Viljandi lood: Jaan“ väljatoomisega.

JAAK ALLIK: Estonia juurdeehitis – kuidas edasi?
Igasugune jutt Tallinna uuest ooperimajast on lihtsalt vastutustundetu õhuvõngutamine, mille võiks kõrvale jätta ja tulla tagasi tõesti vajaliku Estonia uue ooperisaali ehk juurdeehitise juurde.
3. oktoobril lõpetas pressikonverentsiga oma aastapikkuse töö Tallinna linnapea moodustatud Tallinna linnavalitsuse ja rahvusooper Estonia ühiskomisjon, kelle ülesanne oli analüüsida võimalusi, kuidas täita riigikogu otsust, millega kinnitati Estonia juurdeehitis kultuurkapitali lähimail aastail rahastatavate riiklikult oluliste kultuuriobjektide nimekirja.

RIIN ALATALU: Draama mitmes vaatuses
Estonia on tuhat korda rohkem kui ooperiteater. Arutu on raisata aega, energiat ja raha teiste kultuurivaldkondadega vastandumiseks ja nii tähtsa ehitise ahistamiseks.
Estonia juurdeehituse probleemide kajastamine on kindlasti juba praegu meediakampaania õppematerjal. Ooperirahval on muidugi draama valdkonna professionaalidena suur eelis, sest veenva tõsidusega osatakse esitada ka kõige imelikumaid väiteid. Viimaseid selliseid pole mitte ainult riigikogu riiklikult tähtsate kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamise otsuse võrdsustamine seadusega, vaid selle kuulutamine veel ka ülimuslikuks muinsuskaitseseaduse, looduskaitseseaduse, Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimääruse ja isegi UNESCO maailmapärandi konventsiooni ees. Ooperiteatri arvates tuleb need vähetähtsad „alamastme“ dokumendid viia lihtsalt vastavusse teatri soovidega. Kahjuks vormistavad ka professionaalsed ajakirjanikud pressiteated lisakommentaare sageli küsimata uudisteks.

Tammsaare pargis on lisaks ooperile veel kultuuri. Merle Karro-Kalberg vestles Villem Tomistega
Estonia juurdeehitise linnaehituslikku sobivust Tammsaare parki analüüsib ja kommenteerib arhitekt Villem Tomiste.

Estonia linnaehituslikud võimalused. Merle Karro-Kalberg vestles Oliver Alveriga
Estonia teatri uue juurdeehitise unistusi kommenteerib Tallinna linnaplaneerimise ameti juhata asetäitja, arhitekt ja Estonia hoone tulevikukontseptsiooni komisjoni liige Oliver Alver.

KETLIN KÄPP: Nihestatud ruumid ja raamid
Näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“. Kuraatorid Anu Allas ja Laima Kreivytė, kujundanud Anna Škodenko. Kumus kuni 25. II 2024.
Juba pea kuu aega on olnud Kumu kunstimuuseumis avatud kolme Balti naiskunstniku näitus „Raamist lahti. Leis, Tabaka, Rožanskaitė“, mis toob vaatajani Malle Leisi, Maija Tabaka ja Marija Teresė Rožanskaitė 1970.–1980. aastate hilisnõukogude keskkonnas sündinud loomingu. Kõigi kolm kunstnikku olid omas ajas erandlikud ja kõrvale astunud tolle aja kunstimaailma reeglitest nii eneseesitluse kui ka ruumiloome viiside poolest. Ketlin Käpp kõneles kuraatorite Anu Allase, Laima Kreivytė ja näituse kujundaja Anna Škodenkoga kunstnike taustast ja näituse tegemise käigust.

Kuidas teha rahu iseendaga. Tristan Priimägi vestles filmilavastaja Rebecca Zlotowskiga
Rebecca Zlotowski on üks paljudest viimastel aastatel esile kerkinud uue põlvkonna prantsuse naislavastajatest, kes on küll truuks jäänud prantslaslikule realistlikule suhtedraamale, aga suunavad filmide teemafookuse rohkem naistele. Zlotowski eelmine mängufilm „Suvetüdruk“ oli just selline lugu kahest noorest neiust navigeerimas Prantsuse Rivieras hea elu lainetel. Filmiga tehti mitu huvitavat lüket: esiteks võttis Zlotowski sinna peaossa mängima Alžeeria moedisaineri ja modelli Zahia Dehari, keda kõmuavalikkus tahaks pigem jääda mäletama seksiskandaali järgi Prantsusmaa jalgpallikoondise mängijatega.

Saare kaudu Euroopasse. Tõnu Karjatse vestles Kristi Porilaga
Kristi Porila asutatud Filmstop OÜ on üks Eestis tegutsevatest väikestest filmileviettevõtetest, kel lühikesele tegutsemisajale vaatamata (asutatud 2019) on ette näidata tublid saavutused: tänavu jaanuaris sai Filmstopi levitatud „Kurbuse kolmnurk“ Eesti Filmiajakirjanike Ühingu aasta parima levifilmi tiitli. Sel aastal on Filmstop rikastanud Eesti filmilevi veel selliste autorite nagu Ulrich Seidl ja Michelangelo Frammartino töödega, kohe jõuab selle kaudu linale ka Aki Kaurismäe uus film „Langenud lehed“

SANDER TAMM, TOOMAS HALDMA: Tulemuslikkuse hindamine ja juhtimine on muusikakoolide arengu võti
„Kui asusin tööle muusikakooli direktorina, polnud mul õrna aimugi, mis mind ees ootab. Ees terendas heleroosa kujutlus toimivast süsteemist, muusikahariduse vajalikkusest ning väärtuslikust kohast Eesti ühiskonnas. Tegelikkus osutus jahmatavaks ning süsteem mittetoimivaks, sest asume justkui mingis hallis alas, mida keegi eriti ei mõista ja ka ei taha aru saada.“ Nii on 2020. aastal Eesti muusikaharidust kirjeldanud Kunda muusikakooli direktor ja tšellokvarteti C-Jam liige Pärt Tarvas.1 Kas kolme aastaga on olukord paranenud?

Eestlanna tehnoloogilise vastasseisu eesliinil. Margus Maidla vestles Signe Ratsoga
Signe Ratso: „Arengu seisukohast annaks Eesti edukusele täiendava tõuke ettevõtete suurem panustamine innovaatilistesse investeeringutesse ning arendustöösse.“
Eestist on Euroopa Liidu tippametnikkonda jõudnud kaks peadirektori asetäitjat, need on Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadi (DG RTD) peadirektori asetäitja Signe Ratso ning siseturu, tööstuse ja ettevõtluse peadirektoraadi (DG GROW) peadirektori asetäitja Maive Rute.

ANU MASSO, VERONIKA KALMUS, MAI BEILMANN, TÕNIS SAARTS: Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Eesti teaduskorraldus vajab remonti
Andmed on kõige alus teaduse tegemisel, uute teadmiste loomisel ja riigi valitsemisel. Hiljutine Pere Sihtkapital SA lastetuse uuringust alguse saanud skandaal tõi esile kitsaskohad andmete kogumises, haldamises ja protsesside juhtimises. Probleemid on omakorda ühenduses rahastamisega – nii teadusrahastuse, Eesti eetikakomiteede süsteemi kui ka projektirahastuse korraldusega. Teadusrahastuse lahendamata probleemid – piiratud rahalised ja tugistruktuuride ressursid – ei võimalda teadmispõhise riigi loomist ning niimoodi riskitakse kallutatud uuringute ja teadmiste (taas)tootmisega.

RAGNE KÕUTS-KLEMM: Arvajatest
Ajakirjandus on erinevatele arvamustele avatud, kuid siiski „väravavalvega“ foorum. Üldjuhul päris igasugused arvamused löögile ei pääse, kuigi professionaalselt on ajakirjanikud huvitatud sellest, et arvamusruum oleks mitmekesine ja peegeldaks ka ühiskonnas olevaid seisukohti ning jõujooni.

Arvustamisel
Linnar Priimäe „Medeia“
Piret Põldveri „Suunurgad“
Henrik Sova „Semantiline lõks“
Jonathan Haidti „Õiglane meel“
Pärnu Linnaorkestri 30. hooaja avakontsert „Meresinine“
Rein Rannapi autorikontsert „Minu muusika“
Rudolf Tobiase oratoorium „Joonas“
Ugala teatri „Meie klass“

Esiküljel Liis Aedmaa. Foto Piia Ruber

Sirbi vahel on Eesti Kultuurkapitali 2023. aasta III jaotuse tabelid