Missugune on õiglane tõlkija? Pille-Riin Larm vestles Maarja Kangroga
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“

et vältida kellegi teise sõda, enne kui saabub sinu oma,
joonista inimeste rinnale vanad head märklauad
veel kunagi pole me sattunud maailma lõpule nii lähedale
hoides üksteisel käest [—]
harju pimedusega, puhasta oma relvad
säästa laskemoona
Need read pärinevad ukraina kirjaniku Halõna Kruki luuletusest „Inimkonna ajalugu“. Kruki luuletuse eestindus tõi Maarja Kangrole 30. septembril August Sanga nimelise luuletõlkauhinna. Eestindus on ilmunud märtsikuu Loomingus.

MAARJA KANGRO: „Inimkonna ajalugu“ on ka inimkonna ajalugu
Kõne August Sanga luuletõlkeauhinna pälvimise puhul 30. septembril 2023

Kuidas püüda tunne filmilindile? Kaspar Viilup vestles Liis Nimikuga
Saaremaalt pärit Liis Nimik on filmivaldkonnas tegutsenud juba üle 15 aasta, aga paari „Eesti lugude“ sarja raames valminud lühidokumentaali kõrval on ta põhiliselt tuntud monteerijana. Tema käe all on valminud Veiko Õunpuu „Free Range“ (2013) ja „Roukli“ (2015), Martti Helde „Risttuules“ (2014) ja Lauri Lagle „Portugal“ (2018), samuti on ta produtsendi-toimetajana olnud seotud Eeva Mägi lühifilmidega ja Carlos Lesmese hinnatud dokfilmiga „Üht kaotust igavesti kandsin“ (2020).
Tema aastaid töös olnud täispikk debüüt „Päikeseaeg“ (2023) on enne kodumaist kinolevi juba rahvusvaheliselt oma kohta otsinud ja selle ka leidnud: aasta alguses linastus dokfilm nii Kanadas „Hot Docsil“ kui ka Šveitsis „Visions du Réelil“.
Sellele vaatamata peab Nimik filmi hetkel oma hobiks, põhitööna on ta Balti filmi- ja meediakooli õppejõud. Põhjus selleks on lihtne: perekonna ja lapse kõrvalt oli vaja stabiilsust, mida on Eesti filmimaastikul keeruline saavutada.

JAN KAUS: Võimu ja lunastuse portretist
Oktoobrikuise Martin Scorsese retrospektiivi eel kokkuvõtvalt Ameerika suurmeistri käekirjast ja meetoditest

Kloune ja köiel kõndivaid karusid ei tasu oodata. Marie Pullerits vestles Lizeth Wolkiga
Tallinnas Sakala 3 teatrimajas korraldatakse 6. – 7. oktoobrini neljas Balti nüüdistsirkuse esitlusfestival „EPICIRQ“. Baltimaade ainsa sellelaadse festivali põhiprogrammi on kokku pannud rahvusvaheline žürii. Festivali ühe peakorraldaja, tsirkuseartist Lizeth Wolki sõnul on nüüdistsirkus Eestis seniajani ametis senisest eksitavast kuvandist väljamurdmisega.

KAJA KANN: „Too tants. Institutsioon“
Erateatrite rahastuse tabelist leiab sel aastal neli rohkem või vähem tantsuga tegelevat institutsiooni: Sõltumatu Tantsu Lava (STL), Eesti Tantsuagentuuri (ETA), Kanuti gildi saali, otsapidi võib nende hulka lugeda ka eˉlektroni, ning ühe tantsukompanii – tantsuteatri Fine 5. Kui pidada institutsiooni all silmas asutust või organisatsiooni, kellel on oma kindel struktuur ja töötajad, siis seda eespool nimetatud tõesti on.

STELLA MÕTTUS: Galeriikäik. September. Linnahallist kasvuhooneni
September toob endaga kaasa uusi algusi (näiteks järjekordse nohu-köha hooaja alguse), natuke asjakohast ärevust ning järjest pimenevaid õhtupoolikuid. Järjest rohkem tegemisi, aga aina lühemaid päevi.

Eesti arhitektuuripreemiate nominendid
Arhitektide, sisearhitektide ja maastikuarhitektide liidu ning kultuurkapitali preemiate laureaadid kuulutatakse välja 2023. aasta 8. detsembril.

KADRI AAVIK, KADRI TAPERSON: Tehisliha teenib maskuliinse tehnokapitalismi, mitte loomade huve
Tehisliha ei paku alternatiivi inimeste ja loomade vahelisele ekspluateerivale suhtele ega aita lahendada toidu tootmises ja tarbimises peituvaid sotsiaalse ebavõrdsuse probleeme.
Olles põhjustanud kliimakriisi ja seistes silmitsi selle tagajärgedega otsib inimkond nüüd kiireid ja efektiivseid lahendusi, mis aitaksid liikuda jätkusuutlikuma eluviisi poole. On teada, et loomakasvatus põhjustab 14,5% kuni koguni 51% kõigist inimtekkelistest kasvuhoonegaasidest ja aastaks 2050 ennustatakse selle kahekordistumist.
Ühe populaarse lahendusena loomade tarbimisega seotud eetilistele ja keskkonnaprobleemidele nähakse üleminekut tehislihale

KRISTJAN KIKERPILL, ANDRA SIIBAK: Andmelühiskond. Tähelepanuoreoolid hariduses
Mõelge oma viimasele mälestusele koolist, klassiruumist ja toolidel nihelevatest rüblikutest. Kes seab laual asju korda, kes vaatab veel enne koolitunni algust igatsevalt aknast välja, sest õuest kõlavad klassi ikkest ajutiselt vabastatud kaaslaste kilked. Ainetundi segavaid faktoreid, sealhulgas nii hääli, objekte, inimesi kui ka uitmõtteid, on kahtlemata palju.

KARIN TÄHT: Nutiga või nutita
Kalduvus kasutada nutitelefonis internetti liiga palju on teadlaste jätkuv uurimisobjekt ning mureteema ühiskonnas, eriti laste ja noorte puhul.
Viimasel aastakümnel on nutitelefon saanud elu lahutamatuks osaks. Oleme harjunud, et ninapidi nutitelefonis on nii lapsed, nende vanemad kui ka vanavanemad. Me ei imesta, kui vastu sõidab jalgrattur, kes samal ajal sõrmitseb telefoni. Me oleme harjunud, et sõbrad kontrollivad telefonis toimuvat ka siis, kui meiega vestlevad, et õpilased suhtlevad omavahel erinevate rakenduste abil ka õppetöö ajal, et elu rõõmsamad ja kurvemad sündmused võivad saada ühismeedia sisuks vahetult toimumise hetkel.

MART KIVASTIK: Millest mõtled? Suvi
Unistus Hiiumaast sai lõpu juba enne suve algust, kuigi sinna oleks väga tahtnud minna, kuna samal ajal toimusid nii „Sõru jazz“ kui ka Tobiase festival. Mõlemad on mulle armsad.

Arvustamisel
Timo Marani „Ainult puudutused on“
Karsten Brüggemanni „Eesti Vabariigi loomine ning „ühtse ja jagamatu Venemaa“ lõpp“
kogumik „Baltisakslaste mälestusi Eesti Vabadussõjast“
Agnes von Zahn-Harnacki „Adolf von Harnack“
festival „Sound Plasma“
Hans-Gunter Locki autorikontsert EMTA sarjas „Academia aeterna“
Eesti Rahvusmeeskoori kontserdireis Saksamaal
festival „Tubin“
Mirjam Kalamehe näitus „Tartu muudab vormi. Hommage Arnold Matteusele“
näitus „Kujutav kunst Tartus 1960. aastatel“
Gruusia dokumentaalfotograafia festivalil „On the Edge Fest“
Ugala teatri „Tramm nimega Iha“