Soovunelmate esiisad. Margaret Tali vestles Jaanus Sammaga
Jaanus Samma: „Kui vaadata eesti rahvuslikku enesekuvandit, siis on see paraku väga mehekeskne. Just nimelt kalevipojad ja viikingid ongi meie soovunelmate esiisad.“
Jaanus Samma näitus „Raudmehed“ EKKMis kuni 15. X, kuraator Krist Gruijthuijsen.
Jaanus Samma on ajalooga tegelenud juba pikemat aega seda omalt poolt kväärides ja rikastades lugude ja sümbolitega. Uue näitusega „Raudmehed“ liigub ta kvääriajaloo juurest edasi mehelikkuse teema ja müütide juurde, muutes talle omase peene ja tabava, ent ometi sooja huumoriga kvääri mehelikkuse vahetuks osaks. Näitus toob esile kvääri avaldumisi seal, kus seda mõnikord oodata ei oska ning avab näitusele hoolega valitud mehelikkuse müütide kaudu patriarhaalsuse avaldumisi ning seda, kuidas müütide taha vaatamine võimaldab avada mehelikkuse haavatavust ning kohatist õõnsust. Selline dekonstrueerimispüüe on päevakajaline, kui mõelda, kuidas meie idanaaber jätkab koloniaalsõda Ukrainas

INDREK GRIGOR: Kogutud teos. Jaanus Samma kuraatorlikel ainetel
Olenemata sellest, et ülevaatenäituse formaat, kus raam sulgeb teose iseendasse, on peaaegu asendunud arusaamaga näitusest kui installatiivsest keskkonnast, näib mulle, et kuraatorid mõtlevad liigagi harva näitusest kui millestki, millel on sissejuhatus, teemaarendus ja kokkuvõte. Sellel on tõenäoliselt ka väga lihtne põhjus: inimesi, kes peavad nagu mina dokumentaalse jutustusena üles ehitatud näitust kõige täiuslikuma näitusekogemuse mudeliks, ei ole tõenäoliselt ülearu palju. Lugeja võib siinkohal kulmu kergitades küsida, kas meil siis ajaloomuuseume vähe on. Ei, seda mitte, aga ükskõiksus, et mitte öelda hoolimatus faktide või vähemalt kaanoni suhtes ehk fiktsionaalsus, mis iseloomustab kunstilist jutustust, on üldajaloo traditsioonist välja kasvavates ekspositsioonides üldjuhul puudu.

TÕNIS SAARTS: Viisteist aastat XXI sajandi algusest ehk Autoritaarse sajandi koidik
2008. aasta sündmused võisid saada autoritaarse sajandi sümboolseks stardipauguks.
Ajaloo kulgu ja suuri ühiskondlikke muutusi saab mõtestada ka nõnda, et igal uusaja sajandil on olnud läbiv leitmotiiv või tuumvastuolu. Inspireerituna Briti ajaloolasest Eric Hobsbawmisti võib öelda, et XIX sajand ei alanud mitte 1800ndal, vaid 1789. aastal, sest järgnev sajand tegeleski peaasjalikult Prantsuse revolutsioonist sündinud uute ühiskondlik-poliitiliste vastuolude ja pingete silumisega. XX sajandi avapaugud aga kõlasid juulis 1914 Sarajevos, sest Esimese maailmasõja trauma viis totalitaarsete süsteemide tekkeni, Teise maailmasõjani ja sealt edasi külma sõjani, jõudes alles 1991. aastal teatud lahenduseni.

ÜLO MATTHEUS: Ukraina sõda, Krimm ja Musta mere must maagia
Putin, kellele meeldib end kõrvutada Peeter Suurega, on saavutanud tollega võrreldes täpselt vastupidise tulemuse.
Krimmis, mitte kaugel Feodossijast, on maagiline mägi Karadag (türgi keeles Must mägi), mis paikneb samanimelisel looduskaitsealal. Idaslaavi folkloori kohaselt on see paik, kuhu on kätketud Surematu Kaštšei surm. Nagu pajatab muinasjutt, on Kaštšei surm peidus nõela otsas, nõel omakorda munas, muna pardis, part jäneses, jänes kirstus ja kirst tamme otsas Mustal mäel.

40 aastat kõigi aegade parimat Soome filmikunsti. Tristan Priimägi vestles Timo Salmineniga
21. septembril Artise kinos alanud seitsme filmiga Aki Kaurismäe retrospektiivi avaüritusel oli erikülaliseks tema ihuoperaator Timo Salminen, kes on üles võtnud kõik tema filmid algusest peale, umbes 30 tööd täispikkadest filmidest kuni viieminutiste vinjettideni. Nende koostöö algas mõlema filmikarjääri alguses ja on kestnud seniaja, kogu professionaalse tegevuse vältel.

MERLE KARRO-KALBERG: Toetav ruumikunst
Arhitektide uurimisrühm 1 + X katsetab, kuidas siduda põhust ehitamise traditsioon moodsate tehases toomise võimalustega.
Arhitektuuris otsitakse praegu viise, kuidas ehitussektorit tugevdada ja heitmete hulka vähendada. Üks võimalus on taas au sisse tõsta traditsioonilised ehitusvõtted. Näiteks põhust ehitamine. Selge on see, et käsitsi ja põlve otsas ehitamine on aeganõudev. Ehitustööstuses ei anna see märkimisväärset säästu. Kuidas aga siduda traditsioonid ja moodsad tehases tootmise võimalused? Seda uurib kunstiakadeemia rüppe loodud uurimisrühm 1 + X. Rühma kuuluvad arhitektid Triinu Amboja, Aneth Traumann, Roosmarii Kukk, Valerii Krinberg, Liispet Viira ja inseneriharidusega Rasmus Meema.

HELI ALLIK: Tõlkimise suurim saladus
Kuidas toppida universum läbi nõelasilma ja see teisel pool erinevana, aga siiski samana laiali laotada? Kuidas ehitada jälle üles nähtamatud katedraalid?
„On huvitavalt kohane, et püha Hieronymuse (u 347‒419/420 pKr), tõlkijate kaitsepühaku mälestuspäev 30. septembril .. langeb sügise algusesse, kui tõlkijad hakkavad tõmbuma laualampide lähedale, oodates uusi tundmatuid õndsusi ning ette aimates ka kannatusi, mis ei jää tulemata.“

ANNELIIS LEPP: Elujõuline ja üllatav illustratsioon
Edgar Valteri nimelise illustratsiooniauhinna laureaat Piret Raud võlub kentsakate tegelaskujude ja ootamatute vaatenurkadega.
Iga kahe aasta järel tähistatakse Edgar Valteri sünnipäeva 21. septembril talle pühendatud illustratsiooniauhinna väljakuulutamisega. Auhinna kutsus 2019. aastal eesmärgiga väärtustada ja tunnustada eesti raamatuillustraatorite loomingut ellu Eesti Lastekirjanduse Keskus. On kahju, et see on Eesti ainus raamatuillustraatorite auhind, kuid seda suurem on taas heameel raamatuillustraatorite loomingule tähelepanu pööramise üle.

Edvin ja Lembe Hiedeli nimeline toimetajaauhind

MARGUS MAIDLA: Innovatsiooni ja teadmussiirde ümarlauaarutelu ehk Süvatehnoloogiliste iduettevõtetega maailma vallutama
II osa
Sirp kutsus innovatsiooni ja teadmussiirde teemalisele ümarlauavestlusele Eesti maaülikooli rektori ja koduloomade füsioloogia professori Ülle Jaakma, Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi materjalitehnoloogia professori Veronika Zadini, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) rakendusuuringute programmi arendusjuhi Kaupo Reede ning keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi vanemteaduri Andi Hektori, kes on ka süvatehnoloogia iduettevõtte GScan juhatuse esimees.

VAHUR LUHTSALU: Raha ei ole III. Kuhu kaovad raha, aeg ja inimareng?
Pöördume algse teema juurde tagasi ja otsime vastust sellele, kuidas mõnel riigil on raha ja ka püsiv kasv inimarengus, kuid teistel seda kas pole, kasv jääb kesiseks või toimub lausa tagasiminek.
Kõrvutame Eestit ja Islandit – väikeriiki, kus elab pea kaks korda vähem inimesi kui Harju maakonnas, kuigi pindalalt ületab Island Eestit üle kahe korra – aastatel 2000–2010 ja 2011–2020, mis langeb ajajärku, mil Eestis võeti 2011. aasta jaanuaris kasutusele euro.

PIRET PÕLDVER: Millest mõtled? Kultuuriloo unustatud naised
Viimasel ajal olen palju mõelnud kirjandusest – naiste kirjutatud kirjandusest. Eriti sellest, mida nad võisid kirjutada sel ajal, kui nad meie arvates ei kirjutanud midagi. Kuidas oleks olnud XIX sajandil teha midagi, mida keegi ei vaja ega ole kunagi mult küsinud? Keegi küll ei küsi, aga ma panen ikka selle kirja, mis tuleb, sest kui mul juba on vahendid – kirjaoskus, paber, sulepea, tekst minu sees –, siis on kirjutamata jätta veelgi raskem. Laste särgid on auklikud, supp keeb üle, teises toas vaagub hinge pahur esivanem …, aga mina kirjutan, sest just tekst, kuhu on võimalik paigutada tasandeid, mis on argihämus vaevu aimatavad, on ehk viimane õlekõrs, mis aitab mul sohu tõmbavas olmes üldse iseendaks jääda.

Arvustamisel
Jaanus Samma näitus „Raudmehed“
Veerenni kvartali park
Claude Debussy ooperi „Pelléas ja Mélisande“ Eesti esmalavastus
kontsert „URR-39: Kaija Saariaho (1952–2023)“
VI rahvusvaheline Läänemere koorikonkurss
Tallinna Linnateatri „Lear“
Rimini Protokolli ja Théâtre Vidy-Lausanne’i „Jagatud maastikud“
mängufilm „Tume paradiis“

Esiküljel Jaanus Samma. Foto Piia Ruber