Maailm, kuhu pageda, kui elu kisub koledaks. Silvia Pärmann vestles Tanel Veenrega
Tanel Veenre: „Tasub meenutada Kadri Mälgu õpetust, mille järgi olen alati joondunud: me ei koputa ustele, paneme selle energia loomingusse ja elu tuleb ise meie juurde.“
Augusti lõpus on hetkeks rahu saabunud, kui Tanel Veenre isikunäitus „Sinihabe“ ETDMi galeriis hakkab lõppema, näitus „POST EX“ Draakoni ja A-galeriis on juba läbi ning isikunäitus New Yorgi galeriis Ornamentum ja rühmanäitus Cagnes sur Meri galeriis Espace Solidor on ka juba avatud, kuid Ungaris Vezpremis, BarcelonaEscola Massanas ja Austrias Viini disaininädala näituseni on veel kuu. Umbes kuu on ka Toomas Volkmanni näituseni Fotografiskas, Veenre on üks selle kuraatoritest. Tundub õige aeg, et uurida, kuhu Tanel Veenre nii pöörase tempoga ehtekunsti luues kavatseb moe ja inimvõimete piirid nihutada.

Loe ka Tanel Veenre näituse „Sinihabe“ arvustust Heie Marie Treieri sulest.

ÜLO MATTHEUS: Kas Ukraina lõputu õudus või Venemaa õudne lõpp?
On arvatud, et kui relvatarned Ukrainale on aeglustunud või katkenud, on selle taga lääne tuumikriikide parasjagu käimas kõnelused Putiniga.
Paljudest spekulatsioonidest selle üle, mis võiks aidata Ukrainal sõda Venemaa vastu võita või saavutada kiiremat edu, on intrigeerivamalt mõjunud Iisraeli sõjanduseksperdi Grigori Tamari ja Ukraina relvajõudude ülemjuhataja endise nõuniku Dan Rice’i väljaütlemised.

Koolikatsed ja koolide edetabelid tekitavad küsimusi. Valle-Sten Maiste vestles Ülle Madisega
Täna algab järjekordne kooliaasta. Meie PISA testide tulemused on head, üha enam inimesi on kõrgharitud või osaleb elukestvas õppes. Ometi tõdes õiguskantsler Ülle Madise oma ametiaja alguses 2016. aastal, et „liigume hariduses kihistumise, hiiliva tasuliseks muutumise ja stressi süvenemise suunas“. Kas vahepeal on midagi muutunud?

MIKKO LAGERSPETZ: Teadus ja seadus
Kas laste saamise või ilma lasteta jäämise motiive üldse tohib uurida? Kas peale ülikoolide tohivad teadusuuringuid teha ka teised?

TAMMEOUGU MARI: Kuniks elu, seniks moosi!
Aastaid arvasin, et meie kodu üks ilusamaid esemeid on solgiämber. Ostetud 1960. aastail Sõrve sovhoosi traktorist-elektrijaamaoperaatori ja põllutöölise perre. Põhjakõrgenduse ja maitseka siluetiga valge emailämber. Sangal keerlemas lakitud puidust käepide. Kõige ilusam ämber oli oma karjääri eelviimasel astmel solgiämbri rollis.i Seevastu esimesel aastakümnel hoiti selles moosi – kõrgeim positsioon, mis ühele ämbrile üldse osaks saada saab.
Kas eessõrulase moosimoes on miskit isiomaii? Kirjutan moosimoest toetudes oma kümmekond põlve Sõrvemaal, Ansekülas elanud peres kõneldud moosilugudele. Lugusid jätkub, sest moos on tähtis.

Luulesalv. Tommi Turunen 

MAAJA VADI, EMILIA LAAS, ANET TAMMEMÄE: Kas neli võrdub viiega?
Eesti ettevõtetes rakendatud neljapäevase töönädala kogemused
„Kas neli võrdub viiega?“. See küsimus tuleb endale esitada neis ettevõtteis, kus kaalutakse neljapäevase töönädala rakendamist viiepäevase asemel. Tööaja paindlikkuse vaates saab sel juhul rääkida osalise tööajaga töötamisest, mis on nii Eestis kui ka paljudes teistes riikides kaunis levinud töökorralduse vorm. Mitmetes riikides katsetatakse aga praegu, kuidas toime tulla siis, kui täiskoormusega töö tähendabki nelja tööpäeva nädalas ehk viiendiku võrra vähem töötunde

ANNE AIDLA: Milliseid isiksuseomadusi tööandjad personalivalikul eelistatavad?
Eesti palgainfo agentuuri 2023. aasta kevadel toimunud tööandjate küsitluse tulemused pakuvad pealkirjas esitatud küsimusele vastuseks mitu üllatust. Nimelt on mõned isiksuseomadused tööandjate arvates töötajate valikul tähtsamadki kui kandideerija teadmised, oskused ja varasemad kogemused. Samas mõnda isiksuseomadust väärtustatakse oodatust vähem.

AURORA RUUS: Ühel ajal mitu lugu
Viimastel aastakümnetel on ajaloolaste hulgas üha aktuaalsem diskussioon, mis keerleb ümber mõtte, et mineviku, oleviku ja tuleviku omavaheline suhe ei ole enam endine.
Paljuski lääne kunstmuusika kaanoni keskel elades – seda õppides, esitades ja kuulates – tekib hõlpsasti ning ehk isegi intuitiivselt arusaam, mis asi see on, mida nimetatakse muusikaks, ning millised on kriteeriumid, mille alusel nimetatakse muusikat kauniks või kvaliteetseks. Mitmesuguste esteetiliste otsustuste langetamisse on aga ilmselgelt juba eos kätketud implitsiitseid eeldusi, mida ei pruugita esmapilgul tähele panna. Näiteks tõik, et muusikat mõistetakse esmalt ja enamasti teosena.

GRETEL JUHANSOO Kuidas levivad vandenõuteooriad Tiktokis?
Populaarse ühismeediarakenduse Tiktoki soovitustel põhinev algoritm võib soodustada vandenõuteooriate levimist, kuna platvormil ei ole väärinfo, sealhulgas vandenõuteooriate jagamine piisavalt reguleeritud. Nii langeb ülesanne end nii-öelda jäneseurgu langemise eest kaitsta kasutajale, olenemata sellest, kui noor ta on või millisel tasemel on tema meediapädevus.

Arvustamisel
Mika Keräneni „Armando“, „Armando ja Ahjulinnud“, „Armando suvelaagris“ ja „Armando Inglismaal“
Thorstein Vebleni „Jõudeklassi teooria“
taasiseseisvumispäeva kontsert „Usk. Lootus. Armastus“
kontsert „ERSO V4R1“
Ukraina peremajade tüüpprojekti arhitektuurivõistlus
linnafestivali „Uit“ installatsiooniprogramm „Linnapausid“
Tanel Veenre näitus „Sinihabe“
näitused „Sõsarkond“ ja „Vilniuse pokker“
Musta Kasti „Luikede järved“, Ekspeditsiooni „Reis metsa lõppu“ ja Villike teatritalu „Metuusala“
mängufilmid „Minu kuritegu“, „Sinine põrnikas“ ja „Räägi minuga“

Esiküljel Tanel Veenre. Foto Iris Kivisalu