Euroopa taassünd ja valgustuse poliitika. Valle-Sten Maiste vestles Eva Piirimäega
Eva Piirimäe: „Herderi järgi saab rahu kindlustada vaid hoiakuid muutes – rahvuslik enese paremaks pidamine ja militaristlik riigipatriotism tuleb avalikus diskussioonis enesekriitiliselt põlustada.“
Ajaloolane ja filosoof, Tartu ülikooli poliitikateooria kaasprofessor Eva Piirimäe avaldas hiljaaegu Cambridge’i ülikooli kirjastuses monograafia „Herder ja valgustuse poliitika“ („Herder and Enlightenment Politics“). Ideeajaloo kontekstuaalset uurimist esindava Piirimäe nägemuses on Herderi käsitlemine „essentsialistliku“ rahvusluse esiisana ühekülgne ning Herderi humanistlik, enesekriitiline „puhastatud patriotism“ avab märksa avaramaid valgustuslikke perspektiive.

PILLE-RIIN LARM: Kange kraam tõi Lilli Luugile nuusktubakatoosi
Aasta kirjanik ei jutusta kangelaslugusid, kuid ei pane heroismi ka naeruks – ta läheb sellest täielikult mööda.
12. augustil peeti Liivi muuseumis festivali „Eesti kirjanik 2023“. Üritus kandis alapealkirja „Ülesaamine“: nüüdiskirjanduse näitel käsitleti ülesaamist kriisidest, traumadest, rasketest aegadest ja keskkonnaprobleemidest. Aasta kirjanikuks kuulutati Lilli Luuk romaaniga „Minu venna keha“ ja novellikoguga „Kolhoosi miss“.

JÜRI VIIKBERG: Kogu moos. Moosi tulekust eesti keelde: moos, sahvt ja keedis
Moos on meile hästi tuntud suupärane maius, mis maitseb eriti hästi pannkookidega. Huvitaval kombel kuulub sõna moos nendega kokku ka päritolu poolest, sest nii pann, kook, pannkook kui ka moos on alamsaksa keelest pärit laensõnad.

TRISTAN PRIIMÄGI: On aeg hakata tähele panema filme, mitte riike või regioone
Balti filmipäevadel tuleb näitamisele neli eripalgelist Leedu ja Läti filmi. Miks aga ei leia neid kinolevis?
Kui vaadata viimase kahe aasta kinolevi, siis on Balti kultuurivahetus filmivallas küll selgelt Eesti kasuks, aga ma pole kindel, et see edumaa on midagi sellist, mille üle rõõmustada tasub.

HENDRIK KUUSK: „Uidi“ prillidega näeb linnadžunglikunsti
„Meil ei ole tegelikult müstilisi „Uidi“ prille, mille paned ette, tšakrad avanevad ja siis tunned, kuidas koht sinuga kõneleb,“ naljatleb Kadri Lind, linnafestivali „Uit“ üks peakorraldaja. Me jalutame Tartus mööda Kuperjanovi tänavat peagi avatava installatsiooni poole. „Siia hoovi jätsin ma kunagi oma jalgratta, kui Tallinna rongi peale läksin,“ viskab Kadri oma jutu vahele märkuse ning limpsib troopiliselt palavas Tartus oma jäätist. Teine „Uidi“ peakorraldaja Marie Valgre on samuti poest jäätise valinud ning festivali kolmas hing Mariliis Haljasorg lohistab käekõrval tumerohelist jalgratast.

OTT KAGOVERE: Kas graafiline disain on vaba kunst?
Kriitikameelt saab arendada visuaalset ja pildilist lugemisoskust õpetades, sest muidu ei pruugi noortest kasvada vabu inimesi.
Graafilisel disainil ja kunstil on läbi ajaloo olnud vastuoluline suhe. Algselt oli kunst midagi ligilähedast disainile. See oli seotud käsitöö ja tehniliste oskustega ning sellel oli tellija, kes paljuski määras teose sisu. Idee kunstist kui millestki, mis on seotud autori eneseväljendusega, pärineb romantismiajast ning hilisem areng kunsti vabastamise ja autonoomia vallas on viinud kunsti ja disaini eristumiseni.

STELLA MÕTTUS: Galeriikäik. Juuli. Noored, targad ja tublid
Juuli lendas kiiresti mööda. Puhkus, koduremont, kohvikust kohvikusse jalutamine ja rannas peesitamine mängisid oma rolli. Õnneks on näitusemajad suvekuudel rahulikuma tempoga kohanenud.

MAREK TAMM, ANU REALO: Kuidas ehitada teadmispõhist riiki ehk Ühe skandaali märkmeid
Nädala eest lahvatanud skandaal seoses Pere Sihtkapitali SA uuringuga lastetute naiste seas on väga mitmetahuline ja tõstatanud avalikkuses olulisi küsimusi teaduseetika, privaatsuse ja andmekaitse kohta. Ei ole kahtlust, et skandaali käigus on märkimisväärselt kahjustada saanud nii Eesti teadlaste kui ka e-riigi maine. On väga tähtis, et asjaomased asutused teevad lähiajal üksipulgi selgeks, kuidas selline kahetsusväärne juhtum sai üldse võimalikuks ja kuidas edaspidi selliseid olukordi vältida. Siinse kirjatöö mõte ei ole analüüsida skandaali kõiki tahke või üksikasju, vaid juhtida tähelepanu juhtunu juurpõhjusele, mille üle on meie hinnangul vajalik laiem arutelu. Peame silmas küsimust, kuidas riik rahastab ja tellib teadusuuringuid.

EBE PILT: Vanaema katse
Hilissuviseid mõtteid puhkamisest, lugemis- ja filmielamustest ning teaduskommunikatsioonist
Suvi on mõnusasti levist eemal, metsas ja mere ääres olemise aeg. See on justkui tõelise elu aeg. Puhkamise aeg. Ja puhkus on püha. Mulle õpetas seda vanaema. Nii et suvepuhkus maal vanaema juures oli alati parim aeg kõige sinna juurde kuuluvaga. „Magamine teeb terveks,“ armastas vanaema öelda, kui vahel mõne semestri või tööaasta lõpus väsimusest „haigena“ maale jõudsin. Vanaema küll enam pole, kuid tema puhkamise juhatus pole ununenud. Suvi annab ka selleks loa, et talvistesse akadeemilistesse teemadesse pisut kergemalt ja mängulisemalt suhtuda.

MARGUS OTT: Argidialektika XVIII. Konflikt ja koostöö
Ma olen sinuga tülis. Sina reageerid selle peale mingil moel. Kõik mu sõnad ja teod peavad olema täpselt suunatud sellele, mida sa vastu ütled ja teed. Minu sõnad ja teod peavad sinu omadega hästi sobima, et ma saaksin sinuga hästi tülitseda.

Arvustamisel
Johann Gottfried Herderi „Torm ja tung“
Mari-Liis Müürsepa „Jäävad ainult silmad“
Angela Dimitrakaki „Neli tunnistust Errinyose jõe väljakaevamisest“
Birgitta festival
Timo Steineri ooper „Crisis“
„Kammermuusika Fotografiskas“
näitused: Anna Mari Liivranna „Varisevate siluettide varjus“, Britta Benno „M/maa saamine“ ja Anu Põdra „Haprus on vaprus“
Saueaugu teatritalu „Kotka tee taeva all“

Esiküljel Eva Piirimäe. Foto Piia Ruber