Maajaam kui kunstiteos. Marika Agu vestleb Timo Tootsi ja Mari-Liis Rebasega
Seda, et Maajaam sai 18. juunil muruniitmisega „Aktuaalsesse kaamerasse“, tuleb tähistada intervjuuga. Taavi Suisalu heliteos „Mürafoonia muruniidukitel“, mida dirigeeris dirigent ja helilooja Arash Yazdani tekitas elevust nii siin- kui ka sealpool ekraane.
„Metsikud bitid“ on tehnoloogilise kunsti residentuuri- ja näituseprogramm, mis kulmineerub vabaõhunäitusega 2024. aasta suvel Lõuna-Eesti kuplite vahel. Näitust korraldavad kunstnikud ja kuraatorid, kes on seotud tehnoloogia- ja kunstitaluga Maajaam: Timo Toots, Mari-Liis Rebane, Kadri Lind, Marie Valgre ja Taavi Suisalu. „Metsikud bitid“ kuulub Euroopa kultuuripealinna Tartu põhiprogrammi.

TRIINU SOIKMETS: Galeriikäik. Juuni. Vana-Kreekast nõukaaega
Pärnu Europe müüdi, mehelikkuse uute arhetüüpide ning 1970ndate ja 1980ndate õrna naiselikkuse kõrval leiab suviseid elamusi nii Saaremaalt kui ka Muhust ja Ruhnust.

ÄLI-ANN KLOOREN: Püha on maa
Laulupeo „Püha on maa“ kava oli koostatud tasakaalustatult, sisaldades vana ja ka uut, kusjuures nii palju uudisloomingut ei ole seni kõlanud ühelgi laulupeol.
Seekordne laulupidu oli eriline. Mitte ainult sellepärast, et nii märjaks ei ole ma ühelgi laulupeol varem saanud või et kuulajad nii vapralt vihma trotsisid – peaaegu kõik jäid väga vettinud olemisest hoolimata peo lõpuni kohale. Meenus 2009. aasta laulupidu, kus vihma tõttu oli lõpuks esinejaid rohkem kui kuulajaid. Eriliseks tegi tänavuse peo hoopis täiesti uus olukord maailmas. Kui veel enne eelmise aasta veebruari tundus mulle asjakohane arutleda laulupeo vajalikkuse ja formaadi üle või kas võtta mõni venekeelne laul kavasse või mitte, siis need teemad on vist küll pikaks ajaks päevakorrast maas. Äkki sai selgeks, et ühtegi laulupidu ei saa võtta iseenesestmõistetavana, vaid iga pidu tuleb tähistada kogu südamest ja rõõmustada, et meil selline võimalus on.

GRETE TIIGISTE: Vanalinna võimalused
Tallinna vanalinna uuringu lõpparuande järgi tundub, et suure osa kesklinna planeerimis- ja liikumisprobleemidest saaks ära lahendada vanalinna tuules.
Uurimisprojekti „Tallinna vanalinna jätkusuutlik areng ja eksponeerimine“ lõpparuanne „Vanalinn. Pärand, elukeskkond, turism“. Autorid Triin Talk, Raul Kalvo, Liis Ojamäe, Katrin Paadam. Projektijuht Riin Alatalu, toimetaja Pille Epner, keeletoimetaja Kristel Ress. Kujundanud Kristo Kooskora. Tellija AS Tallinna Sadam. Eesti Kunstiakadeemia, 2023. 192 lk.

KATRIN LANG: Hüljatud hoonete kinnisvaraturg
Taskukohased lahendused tühjade majade kasutamiseks on praegu vajalikumad kui kunagi varem. Vajame võtteid, mille abil hooneid soodsalt ehitada ja töös hoida.
Eestis on peaaegu 20 protsenti hoonetest maha jäetud. Hoonete halvale olukorrale aitab kaasa vähene hooldus kasutusajal. Tühjade ja kehvas seisus hoonete tõttu väheneb paljude kohtade atraktiivsus, need voolavad elanikest tühjaks ning suurem osa asulatest kahaneb. Kahanevates linnades ja külades jääb elu ja tegevust aina vähemaks. Nii vajuvad need paigad unustusse, sest kõik soovivad kolida suuremasse linna. See loob olukorra, kus linnades on puudu eluasemetest, kinnisvaraturg kuumeneb üle, samal ajal seisavad väiksemates paikades hooned kasutuseta.

ERIK JESSE: Deržava ja Venemaa „omakasupüüdmatud kuritööd“
Venemaa välispoliitika on sageli lausa omamoodi altruistlik. Ainus omakasupüüdlik tahk on läänele või vähemalt lääneorientatsiooniga naabritele kahju teha.
Lugesin hiljuti tsaariaja viimaste aastakümnete konstitutsiooniliste demokraatide (liberaalide) partei ühele juhtivtegelasele Pavel Miljukovile pühendatud kollokviumi materjalide kogumikku.i Nolens volens meenus Ants Laaneots, kes on hoiatanud, et meie noorem põlvkond, aga ka lääne inimesed ei mõista hästi, mida tähendab üks venelaste mentaliteedi põhialuseid, mida nimetatakse deržava’ks. Kui mitmes teises slaavi keeles tähendab vene sõna „deržava“ kognaat lihtsalt riiki, konnotatsioonideta, siis Russki Miri kontekstis viitab see fantasmagooriale vägevast, karmi käega riigist/võimust üksikisiku kaitsetuse ja isegi materiaalse heaolu arvelt.

Tõhusa looduskaitse alus on heal tasemel loodusteadus. Ulvar Käärt vestles Urmas Tartesega
Urmas Tartes: „Inimese suhetes elukeskkonnaga lõpeb väärtusvabadus siis, kui see tekitab ühisvaratragöödia ja meie elukeskkond, loodus ning ühine elukvaliteet satub ohtu.“
Kuidas suhestub inimene loodusega? Mil moel käitub metsa alla prügi poetaja keskkonnasõbralikult? Kuivõrd kiiresti muutuvad meie looduskaitselised väärtushinnangud? Miks me ei taha väärtustada elutähtsaid ökohüvesid? Mis on sääskede paaritumise võti? Sellest ja paljust muustki räägib hiljuti Eesti väärikaima looduskaitsealase tunnustuse – Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia – pälvinud putukateadlane, loodusfotograaf ja innukas looduse populariseerija Urmas Tartes.

MARGUS OTT: Argidialektika XVIII. Elu mõte
Ma ei saa oma sügavaimat elu mõtet teada, sest ma ise kõige täiega kehastan seda mõtet. Kui ma saaksin elu mõtet teada, siis ma oleksin juba väljaspool elu mõtet ja see elu mõte poleks sügavaim elu mõte.

Arvustamisel
Herbert Marcuse „Ühemõõtmeline inimene“
George Monbiot’ „Regenesis: Feeding the World Without Devouring the Planet“
Annie Ernaux’ „Aastad“
Tia Navi „Mitte-suhted“
Tove Ditlevseni „Kopenhaageni triloogia“
Tallinna Linnateatri „Sünnipäevapidu“ ja „Seitsmemagajapäev“
TÜ Viljandi kultuuriakadeemia „4avastajaDraamat“
mängufilmid „MRT“ ja „Indiana Jones ja saatuse seier“

Esiküljel Timo Toots ja Mari-Liis Rebane. Foto Ken Oja